Tervist, mina olen Urmas Vadi kes oli Marie reisik. Teda peeti esimeseks eestiministriks. Aga millised nägid välja tema armastuskirjad? Seda teab Evelin Tamm. Enne kui me hakkame rääkima Marie reisiku armastuskirjadest et mulle tundub, et on ülioluline, kui sa teeksid ühe väikese tutvustuse, ütled, kes oli selline inimene nagu Mariereisik. Marii reisi, kui oli siis Eesti poliitik ja naisõigus tegeleme ja esimene feminist võib öelda või võib-olla teine kui lilli suuburgi esimeseks lugeda. Aga selliseid, kes aktiivselt seda välja ütles ja aga ta oli ka pedagoog ja ta oli ajakirjanik, laia huvideringiga inimene ja. Kle ütledki alguses ära kohad, et mis aastal sündinud on või mis ajal ta tegutses. Sünniaeg on tal 1887 Kilingi-Nõmmel ja suri 41. aastal Tallinnas. Nii et põhiline aktiivne tegevusaeg on siis enne Eesti iseseisvust ja just iseseisvusaastate alguses ja hiljem siis ta tõmbub avalikust elust veidi tagasi siis kui peale seda vapside aega. Ja sellest oli ka Riigikogus ja tegeles kodumajanduskojaga ja, ja selle liikumisega seotud asjadega, aga minu arvates on väga huvitav tema surmataat 41. Samal aastal on märgitud, et ka tema mees Peeter reisiksuri tegelikult, et kuna tema kohta on väga vähe ilmunud allikaid Mariereisiku kohta, et siis või üldse on väga raske tema elust ülevaadet anda, sest seda on väga vähe uuritud. Et siis minu jaoks on see suur küsimärk teket, et see 41. aasta, et kuidas nemad mõlemad siis surid ikkagi, et, et, et seda ma täna ei oska öelda. Aga sa, sa ütlesid feminist? Sellel ajal keegi femini neistidest ei rääkinud, et räägiti naisõiguslastest, eks ju. Aga aga mida see tähendas või mis olid need tema ideed või millest ta rääkis? Teda kutsuti ikkagi juba tollel ajal feministid ja ja. Terminali. Ja, ja see termin oli juba siiske käibel, kuigi ta kirjutab esialgu 1911. aastal, kui ta hakkas ajakirja naisterahva töö ja elu peatoimetaja, siis ta kirjutab ikkagi naisõigusluse eest. Aga juba sellel ajal siis räägiti hiljem aastat möödusid ja räägiti ka juba feminismist ja siis räägiti ka. Mariereisik ütles, et tema feminist ja teda kutsuti ministriks. Aga mida see ikkagi tähendas, et nii palju kui mina jõudsin ennast kurssi viia, siis mulle tundus, et see peamine noh, tänapäeval ma arvan, seda ei nimetata enam feminismiks või kui palju see tänapäeva ühiskond, toonane ühiskond nagu erinevad selles suhtes, et kuidas naisi ühiskonnas nähakse või nähti temas üks peamine mõte oligi see, et et ja naised peaksid olema võrdsed, noh, mis ongi ju väga okei. Aga et veel rääkisime ja kas, kas need ideed kuidagi tänasel päeval on, on kuidagi vastuvõetavamad. Marie reisi hästi huvitav, et tegelikult kui ma olen hakanud nüüd tema artikleid taas avaldama, digitaalse need, need inimesed rohkem üles leiaks siis neid on tsiteeritud ka niimoodi, näiteks Marianne Mikko tsiteeris Marja reisikud Riigikogus ja õhtuleht avaldas selle Marianne Mikko ladina, nii et nad ei saanud aru, et see on 100 aastat vana tsitaat. Nad ei märganud seda viidet Mariereisikule, kes oli tundmatu. Et see on nagu juhtunud, eelmisel aastal. Mäletan seda veast, aga see on võrdse palga teemadel või või siis oli naisõiguslased ma, ma, ma täpselt seda ei oska öelda, et see, see oli üks selline kurioosum, mille, mille puhul tõesti pani imestama ja teine asi, mis ma olen ise kirjutanud, et kui räägiti võrdse palga teemadel, oli üks artikkel kus üks nii-öelda võrdse või selle, ütleme palgaerinevuse siis ekspert, nii-öelda ekspert, kes ütles, et on ekspert ja kui ta hakkas siis argumenteerima, siis mulle tundus, et see tema väidetele sai vastu väidelda Maria reisiku aastat vanade artiklitega. Et selles suhtes minu arvates on väga huvitav neid lugeda. Ja kui me võtame, et meie diskussioon täna on küll väga palju, võib-olla ja edasi läinud siis on ju ka väga palju neid inimesi, kes endiselt nagu alustavad alles seda teed või seda diskussiooni enda jaoks ja siis ka avalikkuses. Ja siis tundub küll väga asjakohane olevat viidata nagu 100 aastat vanadele artiklitele, et sellest me juba rääkisime 100 aastat tagasi, et kas nüüd on aeg edasi läinud või me oleme ikka sama küsimuse juures, et selles suhtes ongi need Marie reisiku artiklid minu arvates täna endiselt väga aktuaalsed ja kahju on, et inimesed väga vähe temast teavad. Aga see ajakiri, kus ta töötas või mille pooleldi välja ta oli, selle pealkiri on naisterahva töö ja elu näevad päris naljakad välja või noh, mis naljakad tegelikult täpselt samasugused, nagu nad kõik toona välja nägid. Sellised a a kaks või kolm on pooleks murtud ja siis veel pooleks. Mustvalged. Ja siin on veel üks, mul on kaasas siin on kohe üks artikkel naisõigusluse eest, kus Marie reisiks seal kirjutab, et et tegelikult alguses ilmaste käsid lehena ja siis mingile välja kasvanud ja ja ta oli Tõnissoni lehe lisa siis tollel ajal ja ja aga siis alguses käsitöö lähena, et anud tuua nagu naistele nagu seda ruumi arutluseks ja siis ennekõike nad mõtlesid just käsitöö arendamise peale. Aga siis, kui Tartu naisselts muutus aktiivsemaks, siis oli neile nagu võimalus oma probleemidest ja nendest teemadest, mis naiste jaoks oli ta oluliselt aktiivsemalt rääkida ja Marie reisiks siis 1911.-na aastal, kui ta hakkas pea toimetama, siis kohe ta teatas, et tal on 22 kaastöölist, kes siis oled tegelikult üle Eesti kõige aktiivsemad, sellised naised, kes kõik kirjutasid siin väga aktiivselt. Tegelikult minu arvates naiste töö ja elu, kuigi ta näeb selline tänapäeval vaadates noh, räbal välja. Aga no on ka sadama lasteaed või üle 100 aasta on mööda läinud, et, et siis tegelikult kui nüüd tahta teada, mis siis tolle aja kõige edumeelsemad naised mõtlesid ikkagi siis siin on väga hea näha nagu sest, et teemade valdkond on väga lai. Avaldatakse ka näiteks avaliku naiskoosoleku, kui oli seitsmeteistkümnendal aastal, kui Tartu naised pidasid kõnekoosolekut ja kui hiljem tuli ju siis esimene naiskongress, et siis need kõned on siin kõik ära toodud ja, ja see muidugi oli ka väike käsitöö osa, räägiti muide ka taime toitlusest juba taimetoidule, õunad on siin kohe seitsmeteistkümnenda aastani. Hernesupp, aga no ilmselt ilma ilma ilma vaata ja porgandipannkoogid, läätsekäkid, kaeratangusupp noh, siin on näiteks selline Taimul toidul õuna, sellised retseptid, aga on siis ka naiste poliitilisest aktiivsusest väga palju ja rääkisid ikkagi naistest, kes sisulise seitsmeteistkümnendal aastal said vene revolutsiooniga koos, said nad siis selle hääleõiguse ja kole, nagu hakkasid rääkima sellest naise poliitilisest aktiivsusest, et et üks asi oli siis seltsid, eks organiseerumine mida, mis siis ka ju väga hoogustus. Aga ka see, et tuleb poliitilises ja avalikus elus julgemalt nagu rääkida naiste muredest ja tegelikult siin hakati ka kohe rääkima sellest samast palgalõhest. Ja see on nii ohviku ja mida ta sai siis ikka tsiteerida tänapäeval, et, et selles mõttes, et see nii huvitav vaadata naiste probleem, et mis siis esile tõsteti juba esimesel kongressil või siis siin naiste käsitöö naiste töö ja elulehes, et need on nagu täna tänaseni kohati aktuaalsed endiselt kahjuks on. Nii aga sa mainisid enne ka seda, et see Marie reisik oli ka riigikogus neljandas ja viiendas Riigikogusse, siis selles pätsu riigikogus et oma poliitiline aktiivsus noh, ilmselt kui ta juba seda lehte tegi, aga, aga mis, mis on tehase taust või kust ta tuli või kuidas ta selleks nagu kasvas? See on seotud ikkagi naisliidu loomisega ja ütleme see Tartu naiskõigepealt ta ju oli ka asutavas kogus siis sellisel juhul, eks ju, aga ta tõusis juba enne, ta oli Tartus üks aktiivsemaid ja nad ütlevad kõige autoriteetsemaid naisi üldse, kes Eestis oli tollel ajal, et ta oli selline nii-öelda naisliikumise juhtfiguure ja selline nii-öelda aju selle naisliikumise taga, mitte ainult see, kes laval seisab ja see lava seesmine oli nagu tema üks nõrgemaid, kuigi võib-olla sellepärast teda teataksegi tänapäeval läheme. Et ta oli just Tallinna sisulise töö tegija, keda ta tegi ka rahvusvahelisel tasandil tööd. Aga, aga et siis ma arvan, et see oli loogiline samm, sest ta ise nägi seda, et naiste olukord ei parane ju ainult sellest, et me sellest kirjutame, vaid on vaja ka poliitiliselt aktiivne olla. Ja sellest on tal mitu artiklit ka kirjutatud endale, et just et vähe sellest, et naised kui valijad, naised ka, kui, kui poliitilised tegelased ja mis need meie nii-öelda viis huvid on ja siis nende eest seismine. Et, et selles suhtes oli tal nagu see, see on minu arust täiesti loogiline. Ta oli tollel ajal riigikogu, see üks vähestest, siis, kes, kes sinna pääses ja hiljem kui ja, ja kui naisi oli ju alguses asutavas kogus oli rohkem, mul on üks pilt ka asutava kogu naistesse. Ja ma võin sulle näidata ja siis sa saad rääkida, mis on huvitav selle pildi puhul, et siin on siis näha need seitse naist. Aga mis on? Tegin eelmisel aastal ühe näituse, et tegelikult neid, neid naisi tänapäeval mitte keegi nägugi ära ei tunne, minu arvates selles mõttes ma võiks seda pilti näidata ka televiisoris, aga ta ei tunneks nagu neid naisi tõenäoliselt. Pildist foto ja me näeme vikerraadio koduleheküljele üles selle vanad armastuskirjad, saater, nad on üsna nagu tõsiste või isegi nagu kurje kuulutavate nägudega seitse naist. Ja seal on need siis tegelikult, kes need naised siis on, et, et Emma asson, Peterson, Helmi Jansen, Alma Ostrainas, Mariereisik, Minni Kurs-Oleski preilid tõrvanud Delman, Johanna Päts, et need olid tegelikult siis need kõige aktiivsemad naised, kes tollel ajal olid ja, ja no mis mis minu arvates on hämmastav, et tegelikult neid ei tunne pildi järgi ju ära, et vaid väga vähesed inimesed, kes nende nimesid teavad ja pildi järgi, et selles suhtes väga rõõmus, kui see pilt järjest levib, et leitakse üles naised, et ka nägupidi pildilt tulevikus. Aga Evelin Tamm, kui nüüd me lähme selle peateema juurde, siis mis tundubki selle selle naise Marie reisiku juures hästi. Huvitav on see, et millised nägid välja need armastuskirjad, et kas need kuidagi tema maailmavaatega, mis oli siis feministlik maailmavaade läksid kuidagi vastuollu või, või ütle sina. Väga sageli öeldakse, et feministid vihkavad mehi ja, ja seetõttu mul oli väga hea meel endal neid armastuskirju leida, et, et see on nagu ehe tõend selles, mis, et see lükkab nagu ümber selle müüdi, mis, mis valitseb, et et need või siis on mingi kurjad olevused, kes käivad ringi ja vihkad mehi, seal on mingid karvased ja koledad ja nii edasi, aga mingi niisugune ettekujutus, aga see ei vasta sugugi ja juba 100 aastat tagasi siis need inimesed, kes tegelikult Eestisse Naisõiguse asja ajasid, et need olid ikkagi väga huvitavad intelligentsed naised ja nendel ei olnud nagu selle pildiga nagu midagi ühist ja Mariereisiku puhul sama moodi, et et kui tema neid armastuskirju lugema hakata, et siis need on tõesti nagu seal on küll see diskussioon selle üle, kuidas ta tahaks nagu ikkagi, kuidas kaksi iseseisvad ja võrdväärset hinge või inimest väikseid kohtuda ja, ja kuidas nad saaksid koos olla selles armastuses ja sellest sellest nii-öelda võrdväärset armastusest, aga on need armastuskirjad palju kõnelevad ja see oli omal ajal ikkagi suur küsimus, kuidas see võimalik on, sest mees oli ju see, kes oli nii-öelda perekonnapea, see oli ilmselge, et mehed teevad kõik otsesed tollel ajal, aga tema jaoks juba sellel ajal, mis teebki nagu teist teistsuguseks võib-olla need armastuskirjad ka, et ta ikkagi nagu juurdleb selle üle, et kus siis ta ei tohi ennast ära kaotada nagu ja, ja, ja nagu annabki teisele kogu aeg seda vabadust olla tema ise, et, et selles suhtes ma arvan, et need on ühed väga huvitavad ja hästi ilusad armastuskirjad, et see ei ole selline allaheitlik armastus, vaid see on just nagu võrdset. Tunne, mis kasvab ja mida siis nad oma kirjades peegeldavad annavad teineteisele tohutut vabadust, sest et miks need kirjad üldse olemas on ju sellest, et nad ikkagi Marie reisis Pariisi, siis oli Peeter kuskile ära ja siis nad omavahel kirjutasid mõnikord kolm kirja päevas. Et ja ma vaatan siin 1916 null 820 kirja, kui Peeter oli Minskis, et Marie kirjutas üksinda, 120, Peeter kirjutas või siis veel ligikaudu sama palju sinna vastu, et. Ütle vahele ka seda, et mida ta tegi tema mees? Mees oli, oli siis advokaat Peeter ja, ja ta õppis ka Tartu Ülikoolis ja noh, selles mõttes Maria ju ei saanud siin õppida, ta käis küll vabakuulajana ja pidi siis minema Pariisi, aga Peeter elas Tartus. Siis mees ju ülikoolil hästi vahelduva eduga vaba, kuulajatakse vahepeal ka mitte seda, aga ta ei saanud teha. Kõik et põhjust oli rohkem kui küll olles ajas ja ta oli väga kurb selle üle, et ei saanud Eestis teha neid eksameid ja ta seal olid just mingid seadused, mis tollel ajal muutusid, need kirjeldused tuleb ka välja. Aga Peeter sai siin õppida. Kahe vahepeal siis oli ka Marii, oli Tartus ja siis oli seda kirjavahetuse, aga nad endiselt kirjeldasid, et kuna nad ju abiellusid alles 1911. aga esimese kirja nad saatsid, see oli esimene jaanuar 1906. Et siis see algusesse kirjavahetus oli päris pikalt selline nii-öelda kahe vaba inimese, kes ei olnud abielus vaheline kirjavahetus ja hiljem Ja ta ei kirjuta lõpuni teie, et selliseid kirju, kirjavahetuse ilmselt on ka, aga ta kirjutas esimesed kaks aastat, kirjutas teie-vormis ja siis mingil hetkel siis tuleb see üleminek, aga muidugi see ka selles teie-vormis, ma loen ühe selle teie-vormis, et juba seal on need tunded nagu väga suured tegelikult, aga see teie on ikka veel kohal olev. Te võite loe muidugi ütle, mis aastal see ka. See on 1907.-st aastast, kus on veel see ei, üks viimaseid teie kirju, siis mais. Kallim, kirjutasin teile juba 13. kirja, aga ta kadus mul tee peal vaksalis minnes ära. Ei teagi, päästa nüüd on, või ehk pani keegi, kes tema leidis ta kasti siis on ta teie käes, mis muidugi kõige parem oleks. Ma ei saa aru, miks ma teie viimase kirja üle naerma peaks seal Pole ju midagi naeruväärilist. Mul on nii hea meel, et teiega lugu just niisamasugune on nagu minuga. Ma pean ikka teie peale mõtlema, kui midagi vähegi sügavamalt tunnen. See on nii lõbus. Üks osa hingedest on oma koha ära vahetanud. Teie jagu on minu sisse tulnud ja minu jagu teie sisse. Ma ütlen üks osa, sest oma terveks hinge ei või ega ei tohi inimene ära anda. Ta kaotaks siis isenda ära. Ilmad on tõesti hirmsad. Toad on kole külmad, kütmise peale vaatamata hirmus torman ja rahet peksab vastu akent. Külm. Ja see peab May olema. Ma elan igavalt, tuju ei ole väga hea, üks õhtu, see oli, esmaspäeval, oli hirmus halb olla. Melanhoolia piinas mind. Kõik oli nii hirmus, hall ja vaikne, vahel ulus, tuul. Mul oli terve päev halb olla olnud, sest hommikul hakkasin ma ühe raamatu mõju all iseennast analiseerima. See rikkus kohe tuju ära. Õhtul oli niisugune üksilduse tunne ja ma olin täitsa üksinda. Siis oli mul väga igatsus teie järele. Oleks tahtnud silmapilk teie silmadesse vaadata, teile kätte anda, pidin teile peaaegu kirjutama hakkama, aga sain enesest võitu ja ei teinud seda mitte liiga halva tujuga, ei tohi killutada. Õppimisega olen juba peale hakanud. Väljas on nii kole, et see sugugi raske ei ole toas istuda ja õppida. Ma unustasin praeguse ilmaga täitsa ära, et väljas kevade on. Aga suur kimp jaanilillasid ja valgeid meelespea lillasid minu ees laua peal tuletab seda ikka ja jälle uuesti meelde. Meil oli täna vist eksam, kui ma ei eksi. Muidugi saite läbi, nii et õnne soovida võib. Kirjutage varsti, armas kallis, ma ootan nii, teie kirju terviseid. Ja 15. mail 1907 Aga võtsin natukene seda konteksti avada, et kus ta siis on ja, ja millest nad siis kirjutavad? Maria reisi, kui tollel ajal oli ju Tammann neiupõlve nimi, on tal Tammann ja ta elab siis Kilingi-Nõmmel ja tomaal ja ilmselt seal siis ta käis Pärnus koolis ja ta tahtis seal teha neid õpetaja koduõpetaja eksamid, mis tollel ajal naistele võimalikud olid ka, et kuna seal midagi just nendel aastatel, kui tema tahtis meie eksamid teha midagi muud, siis ta nagu õppis ja õppis, jäi lõpuks ikkagi ta seda ei saanud seda eksamit teha, siis need kirjad on ühest küljest räägib sellest igatsusest jälle mehe järgi, kes siis elab Tartus seda tudengielu igatsusest õppimise peale või ka pääsemisest ülikooli. Ja muidugi tahab uuesti teiega kohtuda ka ikkagi nagu väga palju on juttu sellest, et see maaelu on nagu igav, et marjareisiks siis Kolga nõmme, ma ei tea, kui suur koht sellel ajal oli, ilmselt seal küll toimus midagi, räägib, et neil oli kokkusaamised ja tema isa oli kaupmehed, olid jõukas pered seal häda ja viletsust ei olnud, aga aga selline vaimuelu oli suhteliselt siis ikkagi vaikne ja ta igatseb siis Tartu ja vaimuelu järele ja, ja loomulikult siis ka Peeter reisiku järele, kes siis kes siis on käinud vahepeal siis neil külas tegelikult, ja nemad on tuttavaks saanud ja ta ja ta sooviks siis veel nagu osa saada sellest nii-öelda tudengieluvabadusest. Ma arvan, nii. Aga huvitav, mis raamatut ta luges siis, mille peale ta hakkas ennast analiseerima? Ma ei tea sellepärast, et ta ei maini, ta ei maini, ta loeb väga palju Mariere isikul oli nii, et kui ma olen teistest naiste otepää graafidest lugenud, siis tal oli väga suur raamatukogud oli väga intelligentne. Aga no ma ei tea, kui võtta, mis siis võis olla, et ta luges ikkagi moodsat kirjandust tolle aja kohta, et ilmselt seal siis tuleb psühhoanalüüs, järkib esile, eestlased juba lugesid, realiseerisid ennast kodudes ja just naiste see oli ju suunatud just naistele, kellel siis oli hüsteeria ja melanhoolia ja ma ei tea, mis meil olid seal meelehaigused, siis viinesid, et see tundub nagu jõudu. Ja hea tantsida, aga ole hea, loe lõpetuseks veel üks kiri, et ma saan aru, et sa oled välja valinud kirja, mis, mis enam ei ole teie-vormis kirjutatud. Ja, ja siin siis see on saadetud, ühesõnaga Marie reisib siis 1908. aastal läbi Riia Pariisi läbi noh siis erinevate linnade ja siis kogu aeg kõikidest linnadest Lätis siis postkaarte, nii et need on ka kõik tänaseni säilinud. Kus kirjandus Muuseumis on, on see koguja, Peetri kirjad on ka, ma ei tea, kas kõik, eks ju, selles mõttes, et see näiteks see, milles ma see 13. mai või Viieteistkümnenda maikiri või see, millest ta siin rääkis, eelmises kirjas, et midagi, mis ära kadus, et seda ei olnud igatahes säilinud, et ju siis keegi polnud seda postkasti pannud. Aga neid on väga palju. Kallis, sinu tänane kiri on hea. Ma olen tema üle õnnelik, väga õnnelik. Ma tahaks sulle selle kirja eest ja ka muidu midagi väga head ütelda. Ma ei saa. Ma tunnen praegu ennast nii hästi, nii väga hästi. See on niisugune magus rahu sinu tänase kirja järele, sest selles kirjas oled sa nii, kuidas sa õieti oled, armastad sa nii, kuidas ma sind armastan? Kui ma su kirja ja läbi lugesin, oleks ma nutta võinud õnne pärast, sest ma tundsin, mis sa mulle selle kirjaga anda tahtsid. Seda on nii palju. See on hea, et seda päriselt mõteldagi ei või veel vähem ütelda. Tead, kallis, sa pead mu viimase kirja ära unustama. See oli nii halb. Ja sa ei mõelnud sugugi nõnda. Ei, oh ei, see oli nii rumal. Nii väike. Ma põlgan ennast selle kirja pärast hävitada ära sest see ei olnud sugugi mina, kes seda kirjutas, see oli keegi teine, kes väsinud. Närviline oli. Kallis, sa tahad, et ma sulle sinu mõlemate kirjade peale pikalt vastaksin. Sinu eilase kirja peale on sul vastus käes veel viimane kiri. Ma nagu aimasin, et sul tarvis oli teada ja kuulda, kuidas ma sind armastan. Sest mul oli nii hea olla, kui ma selle kirja kirjutanud olin. Ma olin kõik ütelnud, mis mul hinges on. Ja täna ei saa ma midagi muud sinu kirja peale vastata. Ja ma ei usu sugugi, et niisugused, et nagu nad selles kirjas on, sinu sees täiesti aset võiks võtta. Need on väsinud, rõidunud närvilise silmapilgu sünnitised, millest pärast isegi aru ei saa ja mida omaks tunnistada ei taha. Sul oli raske, ma saan sellest nii hästi, nii väga hästi aru. Aga sul ei tohi raske olla ja sul ei tohi saada sarnased mõtted pähegi tulla. Sul on õigus, kui ma ei jõua neid mõtteid sinust peletada, siis on mu armastus liiga nõrk. Sest armastus on vägev, tema võib kõik. Ja kallis, sa võid uskuda, sest sa ju pead tundma, et mu armastus sinu vastu nii suur vägev puhas on, et ta kõik ära võita võib. Ma ei tea, kui see, mis minu sees domineeriv on, mis kõike minu sees juhib seda on see armastus, kui see mitte nii vägev ei oleks, ma ei tea. Ma ei olekski siis praegu nii kärsitu, sest mul sõnu ei ole sulle seda nii-öelda, kuidas ma tahan. Tead, kallis, ma armastan sind pole kunagi enne kellelegi midagi andnud ja siis tulid sina ja Sinulegi oli mul alguses raske midagi anda. Tead, see on nii imelik, minu juures. Ma võin ühe inimesega väga palju rääkida paljude asjade üle ka enese üle, aga mul on üks teatav väga suur liivast, mis mind ikka keelnud inimesi oma hinge vaadata lasta, nii nagu see tõesti on. Ja hirm, ma ei tea, mis ma kartsin ja umbusaldus ja ma olin õieti ikka üksi. Ja kui ma kuskil seltskonnas õhtu peal olin, kui ma lõbus olin, palju naersin ja rääkisin, siis tulin ma kodu, heitsin voodisse ja olin nii hirmus õnnetu. Üksi. Nii kole, üksi ja külm, õudne tundmus oli. Nii palju oli hinges ja pidi maha maetud saama. Ma olen ikka hirmus Unberzenly olnud. Ja ma otsisin mõnda inimest, kes ehk oleks olnud, kes minu hinge saab. Naisterahvas Ma ei võinud, sest need, kes minu ümber olivad, olivad kõik väiksemad, need ei oleks tahtnud, ei oleks aru saanud. Mõni meesterahvas. Need minus nagu sina ütled, pole kunagi minu käest midagi saanud, sest seda tundsin ma. Need ei olnud mitte see, kellele ma oma hinge anda võiks. Minus on õieti kaks olevust olnud üks, kes teistega rääkis, teine, kes hing ja elu oli. Ja see esimene püüdis teist ikka veel varjata, kui ka teine iseennast peitis. Ma ei oska seda nii-ütelda, kuidas on, aga sa saad aru. Ja seal tulid sina ja imelik just sinuga tuttavaks saades. Sinuga rääkides ei tulnud mul kunagi meelde mõtelda, et see ehk sina olla võiksid, kellele ma ennast anda võiksin. See mõte ei ärkanud minust kunagi. Aga mul oli ikka imelik usaldus sinu vastu, ma ei tea isegi, miks sel kevadel Tartus, kui ma sinuga kokku sain, olin rahulik, hea oli. Nii, aegamööda läks edasi ja sina olid see ainukene, kellele ma ennast avada võisin, see tuli kõik nii ootamata. Ja vaata siis ma andsin sinule kõik, mis mul anda oli. Ja sina armas, pead tundma ja teadma, et sa mitte vähe ei ole. Et see terve hind jagamata on, mille sa said. Ja sina andsid mulle niisama palju soni, uimastav, hea see, nii palju. See on armastus. Ma ei saa aru, kuidas inimesed mitu korda armastada võivad. See nii võimatu, kui inimene esimest korda armastab, annab ennast täitsa ära. Et temal midagi enam üle ja teiste jaoks. Oh, kui sa seda ometi praegu tunneks, kuidas ma sinu olen. Sa tunned seda. Ja sinus ei ärka enam niisugused mõtted kui selles õnnetus kirjas. Sest vaata, kui sa nii rikas oled, kui sa tunned, et minu terve hing sinu on, et tema ikka ikka sinu juures on kõige oma armastuse, jõu ja soojusega täie arusaamisega sinust. Siis sai või niisuguste mõtete peale tulla. Tea ainult seda, sest see on nii, on kallis. Sa küsid, kas ma ei karda? Ma sinule liig vana olen, ei karda mitte sugugi. Ma leian koguni, et see parem on, et Ta palju noorem ei ole kui sina. Meil on kergem koos minna, üksteisest aru saada. Ja ma usun seal naisterahva enese süüd, mis ta ruttu vanaks läheb. See varane vanadus naisterahva juures on pea ikka lõdevus lõtvus. Ma ei tea, hästi seda sõna. Ja selles on naisterahva laisk eluviis süüdi. Kui naisterahvas aga tahab võita lausa nooreks ja tugevaks jääda vaim miliselt ka kehaliselt. Ja ma tahan seda kui ka enese pärast. Tervise eest, kardan ma veel vähem. Oi, ma tulen nii tervelt tagasi, et sa mind äragi ei tunne. Paksuks ma ei lähe, otse ümberpöördult, aga olen väga hoolitsema hakanud tervise eest. Turni liigun palju värskes õhus. Igal hommikul poole kaheksa ja poole üheksa vahel mängin luksemburgi aiast jaabolot. See on üks väga kena pariisi mäng, harjutab muskleid, rinda, üle pea kehalist osavust, sest peab palju jooksma. Hea külg on veel, see, et üksi mängida võib, ei pruugi partnerisi otsida. Nii et täitsa iseseisev oled. Elan korralikult, kell 11 olen juba voodis, hommikul tõusen kell pool seitse üles. Kui see eluterveks ei tee, siis ma ei tea juba, mis teha. Igatahes praegu on tervis päris ja jama, ei karda ka tuleviku eest üle pea häda midagi, kui meie 11 armastama ja üksteisest aru saama. Ja sina ei tohiks ka karta. Olengi väga ökonoomiliseks läinud, mis nimelt rahasse puutub ja millest sinu kirjas juttu oli? Igatahes annan siin vähem raha välja kui Tartus selle peale vaatamata, et see Pariis on. Meil on täna esimene suvistepüha, pariislased, kõik pidutujus. Mängisime peale lõunat ühe ameerika preiliga Diaakkolit. Nii palju inimesi on Luksemburgis, et raske liikuda, sest ilm on ka ja märkan, et püha on kõige rohkem sellest, et minu all hoovis ühte korterisse vist pühade lõpuks grammofon on toodud ja see mängib hommikust õhtuni. Kõrvad huugavad. Tore, püha Rõõm oli sinu kiri. Ma olen väga õnnelik. Mäletad mineva aasta suvisteid? Hea oli nii ütlemata hea, mäletad? Armsake, Ma olen õnnelik ole sina ka. Ma ei saa sulle midagi nii hästi kirjutada, kui ma tunne, aga tunne seda ja ela hästi ja kirjuta palju, kuidas eksam läks. Minu töö edeneb hästi. Sinu MT Mariereisik, see on üheksandal juunil 1908 Pariisist. See oli küll väga-väga leegiline kiri lõpus ikkagi tuli see see naisteemaga sisse nii nagu, nagu peab. Aga viimane küsimus veel sulle, Evelin Tamme. Kas Peetril ja Mariereisikal oli siis hea vahe, millest see Mariereisik räägib, et ta seal võimleb ja jookseb, et kas tema oli vanem või siis oli Peeter vanem. Peeter sündis 1885 ja Marii 1887, nii et neil on kaks aastat. On vanusevahet, et selles mõttes on huvitav, et Marie seda mainib ja ma arvan, et, et see, et see diskussioon tekkis ikkagi ka selles, et Maria oli väga haritud naine ja seetõttu tundus ta nagu vanem, et tema mõtted olid oma eakaaslaste omast erinevad. Ta ei olnud selline väga naiivne, vaid teadja oli väga sihikindel juba juba tollel ajal. Ja siit või võis võis diskussioon Sis kerkida, et kas ma ikka olen sulle piisavalt noor ja kui võtta, et see toimub siis 1908. aastal. 23, siis. Tegelikult ei ole midagi ja ta ei ole, nad on ikka kaunis noored, et selles mõttes see on huvitav, et tal nagu mainib seda. Mingisugune omavaheline nali olla, millest tegelikult meie. Ei tea jah, aga üldiselt on, on see nii-öelda see diskussioon selle üle, et, et kas kas nad peaksid koos olema või ei peaks, et see on, on see pinge on seal sees ikkagi pikalt nende kirjades. Tänases saates rääkis Evelin Tamm Marie reisiku armastuskirjadest. Saate panid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.