Tervist, mina olen Urmas Vadi Enn Nõuraamatutes. Vabariigi pojad ja tütred on väga palju kirju ja nende seas on ka tema ema ja isa ja armastuskirjad. Ja sellepärast ma lähengi nüüd külla n nõule lugema tema ema ja isa armastuskirju. Head kuulamist. Tere, Enn Nõu, tere, tere pääs. Sinul on olemas sinu ema ja isa kirjavahetus ja seal on ka nii-öelda armastuskirju. Ja just ennem kui makki käima panin, enne seda sa ütlesid, et et ka sinul endal on sinu ja Helga nõu kirjavahetus täielikult olemas, aga noh, mida sa veel ei taha avalikustada, sellepärast et noh, liiga varal. Elga leidis, et, et seal on veel nii intiimne asi, et ei ole õige aeg ikka peale meid see kirjavahetus, mis, mis su emal-isal on, et see on noh, vastata ja seda see on nagu selles suhtes. Huvitav, et kas sa ise oled ka nagu pannud tähele mingisuguseid arenguid või mingisugused meeleolu muutusi või, või kasvõi mingid teksti ülesehituse mõttes muutuseid? Läbi aegade? Tähendab, ma ütleks siiski, et need armastuskirjad on 1930 31, mingil määral veel kolm, kaks, kui me räägime sellel teemal, nad abielluvad 31, kolmandal oktoobril. Nii et tegelikult on see ikkagi ikkagi terve see armastuslugu, kui nad kokku avad. Tol ajal oli nii, et telefon oli enam-vähem ametiasutustele, ainult sel viisil kommunikatsiooni ei olnud. Isa õppis Tartu ülikoolis põllumajandusteaduskonnas ja ema lõpetas Kehtna kodumajanduskooli oli pärast konsulent, nii et nad olid üksteisest kaugel, nende nende, see saanud, me räägime mõningates kokkusaamis, sest näiteks ühe aasta vältel. Nii et nii et see armastus mingil määral kehastub kirjades. Ja tegelikult tegelikult seal ongi see peaosa, siis nad saavad kokku mõnikord isegi ainult rongid ristuvad või niimoodi. Ja siis siis mõned üksikud korrad rongid ristuvad, jah, rongipeatuses kuskil saavad kokku ja siis siis on vaja ühele ühele poole minna teisele poole, sest sest minu ema, tema oli pärast Kehtnad töötas konsultandina, sai selle vajalik raha saada ja siis sõitis ringi maal igasugust valdades ja külades ja õpetas taluperenaisi, kodumajanduses, õmblemises ja nii edasi, ka rahvatantsu on mingil määral siis elas seal kohapeal nädalate viisi ja pidas kurssi, milles siis maksti Tallinnast. See on kõik selles selles romaanis Paberipojad ja tütred teises osas, kus eeskujuks on ja kus need kirjad on kasutatud, ka kirja pannud. Ja siis siis ta kirjutas, kirjutas õhtul koju natuke aega üle, kirjutas isale ja ma ütleks, et need tundlikumad armastuskirjad on ema poolt, võib-olla naised on ka natukene teise teise nagu teises sfääris isa natuke konkreetsem, isa isa oli siis Tartus, kus ta Maradona töötas assistendina seal kuskil Raadil ja nii edasi tööd ei olnud, eks ole, nii et ta tegi ka magistritöö põllumajandusteaduskonnas. Ja nende nende kokkusaamine toimus tegelikult kui akadeemiline põllumajanduse selts, kus isa oli, mingil ajal oli ta abiesimees, isegi siis sõitis välja Kehtnas sainede Kehtna tüdrukutega kokku ja seal toimub see kokkusaamine, see on, see on ka jälle romaanis nagu, nagu ära toodud. Sest isa kitsas ka päevik. Ta oli väga täpne, hoidis kõik kirjad alles. Nii et see on see kirjavahetus ja ma ütleks, et see on niisugune igatsust, kirjavahetus kuna vahemaad on suured ja tol ajal tol ajal Eestis liikumine toimus peamised rongidega ja siis hobuste ja vankritega, eks ole jaamades midagi ema kirjeldav, nii et nii et me ei kujuta praegu peaaegu ette seda, kuidas kuidas armastus ja igatsus läbi läbikirjade toimub, aga sel viisil on need kirjad ka minu meelest hoopis teistsugused dokumendid, palju-palju-palju, põnevat seal on nii palju muud sees, nad on igaüks peaaegu nagu omaette novell, võiks ütelda. Aga samas ka siis konkreetsed mured ja kuidas kokku saada, rääkimata rahamuredest. Kihluvad armastuskirjad arenevad edasi kuni pulmadeni ja siis korraga isa peab minema kaitseväkke ajateenistusse ratsarügemendi, ta oli natukene uimane siis kui oli see see registreerimine, nii et ta ei oleks sinna tahtnud minna. Aga see oli esemise üle oli jäänud, sest keegi ei tahtnud nii väga hobustega tegeleda. See oli üsna üsna kõva tegemine, korraldasime ta küll kaprollikse kirjutajaks, pärast seda niimoodi, aga, aga igal juhul siis toimub see kirjavahetus jätkub veel sel ajal, kui ta on, on, on kaitseväes, sest siis on jälle ema kuskil konsultandina ja tähendab praktiliselt seda koos elu. See on nii-öelda sõrmede peal loetavad päevad. Ja mis teeb selle asja? Ma ütleks kirjanduslikuks isegi. Praegu räägitakse, et kõik elu toimub internetis, et tegelikult, ega vahet ei olnud, et siis toimus elukirjades. Ainult selle vahega, et kirjad no internet on vähem kui sekundid, kirjad võtavad päev ja rohkem ja vastuste ootamine ja nii edasi. Need, kõik toimub nagu aegluubis, nii et elu elu on. Ja tempo on hoopis teine, mõtleks tähendab selles mõttes, et sul on aega hinge tõmmata. See muidugi jäävad SMS siis edasi-tagasi, nagu, nagu öeldakse, välkust. Nojaa, aga tänu sellele ajale, siis sa saadki viimistleda enda mõtete lauset ja need kirjad on ka pikad ja. Seda mõtlen, tähendab, et üldse kirja kirjutamine on niisugune kirjanduslik tegevus, kus tol ajal, eks ole, e-postikirjad on natuke teistsugused juba, eriti kui nahkhiireks lähevad. Kas käivad edasi-tagasi. Siis sa istud, võib-olla terve õhtu kirjutad siin võib vaadata, et sama kirja on kirjutatud päeva näiteks tuleb midagi uut ette, siis jätkad ja nii edasi, nii et ta on loominguline töö või tegevus, mõtleks nii, et see on ka kirja kirjutajale rääkimata siis tunnetest. Mingisugune mingisugune kirjanduslik elamus. Aga eelnõu, mis ajal sina said kätte need kirjad või kuidas need kirjeldatud säilinud? See tähendab, oli nii, et pärast üheksanda märtsi ööd 1944 siis saatis isa meid maale ema venna juure, kes elab umbes saanuks 10 kilomeetrit lõuna poole haapsalu Tauksi saare vastas, kus ema on kodu on, kus ta on sündinud ja kus vanaisa elas seal ja siis ema vend saatis meid sinna eest ära ja sinna me jäime kuni põgenemiseni. 28. augustil 44 Haapsalust Juhaniga. Ja siis sama korraga hakkas isa saatma kõik Meie asja möllasime, hiiu nõmmelasjad ja raamatud ja paberid ka sinna. No tähendab, selge oli, et et Hitler kaotab sõja ja igal juhul ja pommitamisi võis tulla veel. Need kõik saad saatemaale ja isa oli hoidnud ju kõik kirjad alles, need kõik need läksid ka sinna sinna. Ja siis seal pärast meie meie põgenemist, siis siis ema vend ilmselt peitis ära see niuke rookatusega vana talumaja kaluritalu, eks ole. Pool kilomeetrit mere ääres ja siis sinna alla olid need peidetud. Ma arvan, et osa raamatuid kanti laiali, mingil määral mööblit ka, aga üldiselt see kõik säilis tänu sellele, et ta peitis sinna rookatuse alla. Väljatel rotid olid natuke närinud siit ja sealt seda näeb ka, kirjeldas ja siis eestlased on niisugused petjad, eks ole, kõige hullematel aegadel isegi selle hinnaga, et võisid Siberi minna nagu Eesti lipp oli neil samamoodi peidetud kogu selle aja. Ja olid sinnad, jäid, ema, vend suri ära ja vanaisa juba surnud ja, ja nii edasi. Aga siis need olid seal ja minu nõbu, tähendab, ema vennalapsed on kõik alles see talu talumaja nagu, nagu hoolimata kolhoosist ja mis ümberringi oli, on säilinud ja hoitud on ikka veel nende käes ja nende laste käes. Ja seal need olid ja kui me 1900 Umbes kaks kuud enne sõda Moskva putsi, ma käisin noorema venna, kes on Rootsis muuseas sündinud isa-emaga, käisime Eestis seal ainuke kord, kui isa käis üldse Eestis pärast põgenemist, ema käis üks kord ja siis me istusime seal üleval laka kõrval pööningutoas siis Naima Neidre, minu nõbu, graafik kunstnik tõi need välja ja seal oli siis ka kõik need kirjad. Isa, ema tundsid kõik need ära ja niimoodi. Aga ma kindluse mõttes võtsin need oma kätte, nad ise ajaks segamini ja siis siis tõin Rootsi. Ja siis kui vanemaks saab, siis, et hoida kontakti oma vanematega, siis ma iga iga õhtu helistasin eile siis võtsin ühe kirja, lugesin kaks korda seda ühe korra emale ühe korra isale, siis sain natuke kommentaari, nii et tegelikult olen ma nende kirjad kõik uuesti läbi lugenud. Nii et niimoodi jõudsin meie kätte. Ja siis, kui ma isa arhiivi korda tegin, siis ma panin sinna, ei saa, päevikud olid ka siin kaasas, kõik hakkas päevikut kirjutama 24 või midagi nihukest 1924. Ja kõik muu, kõik seda teaduslik tegevus, need nendest ma tegin bibliograafia. Ja siis 2002, ma arvan vist midagi niisugust. Andsin selle üle Eesti ajalooarhiivile, mis, kus seal on olemas Joosep nõu, isikufond, seal on kõik need originaalkirjad, kõik isikliku osaväljalt pealsele teadusliku osa solvab kokku. Seitse riiulimeetrit, seitse riiulimeetrit, sinu isa arhiivid ja peamiselt on ju teaduslik tegevust agraarökonoomia niimoodi selles osas, aga siis ka need originaalkirjad, aga siis Helga oli nutikas, ütles, et ennem kui see kõik ärana tee koopiad, nii et siis ma ikka üks kuu või niimoodi tegin koopiad kõigest. Ma ei teadnud, milleks kasutada, aga mul on, oli see nüüd väga kasulik, kui ma hakkasin romaani kirjutada, siis need olid mul olemas. Nüüd ma annan romaani allikmaterjalid, kõik kirjandus muuseumi homme muuseas. Nii et nii et kannan õpetajale, sest need on nüüd nagu läbi töötada. Aga seal muidugi ei olnud ainult armastuskirjad, vaid seal on ikka kõigi teiste kirjad on alles hoidnud, isa umbes nagu mina, tähendab midagi, viska ära. Nagu Norras oli üks kunstinäitus ühes moodsas moodsas kunstimuuseumis, kus oli, ma ei tea, kas oliks Poolat, kas või see või midagi, niuke. Mees, kes midagi raieviskand seal olid, tikutoosid kingapaelad, kõik kaks tuba oli tehtud nagu niukene, moodne kunst öelda, et, et see on täpselt nagu sina. Aga isa käest on päritud hoidmine, nii et meil on omal ka kõik kirjad alles. Peaaegu kõik kirjad alles, muidugi mul on natuke teiste armastuskirju ka, aga kui on armastus, käib edasi-tagasi, sa viskad ära. Aga Osama kirjutasin päevikusse ümber, nii et nad on ikkagi alles. Ma olen ka päevikut pidanud. Nii et selles suhtes. Ma julgeks väita, et sellised armastuskirjad ja see on kirjandus ka siis, kui see ei ole kirjutatud kirjanike poolt, vahel isegi parem. Aga ühesõnaga ma tegin vahepeal, kui sa rääkisid sellise kiire arvutus, et et need kirjad, sinu ema, isa kirjad olid siis kuskil 40 aastat seal katuse all peidus. 44 88 käisime esimest korda, jah, 44 aastat ja ja ja nagu öeldud, teised peale rottide neid ei leidnud. Aga võib-olla olekski hea lugeda sellesama jutujätkuks see viimane kiri, mis ongi saadetud, mis on hästi napp kiri. See on lahkumise kiri, see on, tähendab olukord selline, et Juhan viis Juhanse kolmemastiline mootorpurjekas Kuressaarest pärit vis rannarootslased Rootsi ja see see selle transpordiga koos siis tulid ka nii-öelda tavalised eestlased valepaberite, kui niimoodi kaasa ja meil õnnestus siis lõpuks kaasa saada. Aga, aga alguses esimene päev meid ei võetud, sest seda organiseeris doktor Liinat Himmleri nii-öelda käepikendus, kes seda asja taas ja seal oli palju altkäe maksusi ja ühed mandrinõud olid jätnud altkäemaksud maksmata. Siis kui me jõudsime sinna tema laua juurde, siis öeldi emale, et Kennedy ise nõus ja ei tulnud kõne allagi, et me oleks laeva peal saanud, see oli siis haapsalu uues sadamas, mitte praegu seal lai sadam, vaid nii-öelda teisel pool. Ja siis isa sõitis Tallinna, et noh, et me ei saa peale sugulased seal ümberringi olid sadamas kassas, aga järgmine päev. Me saime peale, tähendab, seal olid need eesti mehed, kes seal kaasas olid need korraldused ja siis oli Liinat ära sõitnud. Saime ilusti peale, selle laeva peal oli kindlasti üle 1000 inimese. Ja siis kiiruga ema kirjutab paberilehele nii-öelda viimase kirja Eesti pinnal, et isa saaks teada, mis on juhtunud, jääb alles ja meil ei olnud kindlad, kas ta üldse tuleb järele, tal õnnestus tulla mootorpaadiga ühe, ühe tuttava kaudu või Haapsalust, aga see on kuu aega hiljem. Ja see kiri on kirjutatud siis 29. augusti hommikul. Siin aastaarvu ei ole, aga see on 1944. Ja tema kutsus siis isad Joosuks. Tähendab õieti Jossiks, aga, aga romaanis on nimi muudetud Josuks. Ma pean ütlema ka, et siin on ema nimi, on siis Aide, aga tegelikult ta nimi oli, Aliided on lahkunud 2004. Mees. Aga ma loen siis romaani romaani variandi jätan need nimed alles. Armas Joosu, loodan, et sa juba tead, et oleme teel. Hetkel oleme Baltiskii pehme veega sadamas, kasutan juhust mõne rea jaoks, lapsed olid veidi kurvad, et ei saanud sulle Ena ei kalli-kalli ega midagi teha. Oleks ka muidu olnud, kui oleksid olnud seal, aga iga pole viga, mõned pakid jäid, kuigi härra päri lubas viia tagasi. Kahju, et ta sellega väga rutas, oleksin saanud, luban lastele tekid võtta, kuid nad olid ära läinud kohe, kui laevale saime, nendega enesele ei saanud ka midagi kaasa, pole Sukigi jalas. Seal ootame, kui kõik läheb hästi teel. Härg amm saatis meid, oli alliga sadamas, tuttavaid on palju, eks teel raskusi lastega on, sest ruumi on vähe. Praegu on tuju hea, kuigi eile olin hale tsipa korraldada, siis asjad kenasti kokku, mis sinna laiali jäid. Sulle kõike head soovides hoia oma tervist, suudlevad sind Haide Henryk, KV Juku, anti ja pisi enna. Selgituseks võib ütelda tsisi, osu oli Joosep. Aidaa liide. Henrik on siis n või mina have Eeva, Juku, Jaak, Anti Anss ja pisi ei anna, on Henel. Jätkame vestlust Enn nõuga tema ema ja isa armastuskirjadest. Mida ma olen tähele pannud, nendes kirjades ka mõned lugesin, siis su ema kasutab sellist sõna üsna mitmes kohas nagu tsipa tsipakene, mis on päris tore, et mulle tundus, et tsipakene tundub justkui väga kaasaegne sõna, aga et su ema kasutas seda. No kindlasti oli, tähendab, ma olen kirjad on kirjutav siis, kui nad on kirjutatud ja ta ta kirjutab selles keeles, mida ta kasutas, ja kirjad on ju sõna-sõnalt edasi antud. Vot see kiri muidugi seal oli pigem mingisugune teine tunne kui armastusega, aga nüüd ole hea, n nõud loega üks kirikuisa ema isa veel tõesti saatsidki selliseid armastuskirju ja ei olnud veel abielus. See kiri on kirjutanud nüüd suvel 31. Ma ei oska otse ütelda, kas nad olid kihlunud, vennad pidid kihlama, nad abielluvad kolmandal oktoobril Tartus 1931. Ja see kiri on kirjutatud siis Topul, tähendab ema sünnikodus. Topul 26. juunil 1903 üks armsaim olen kord ka täiesti üksinda. Kõik teised on naabritalust algul. Hea on olla nii omaette oma mõtetega oma tujudega, kus keegi ei tule segama. Hea oleks ka küll, kui siiski keegi tuleks. Mis arvad sina sellest? Täna on poisul jälle tagasi tuju, sest lõpuks paratamatust ei saa ikkagi muuta. Aga mõned segaks korra vahele lihtsalt vahelepõikena. Ühesõnaga see poisu justkui tekitab nagu sellist tunnet, nagu su isa kirjutaks või kirjutaks, visastage poisu käib su ema kohta, ta ise nimetab ennast põis. No siis oli nii, et isa on kasutanud seda hellitusnimena ema kohta, see on niisugune omavaheline intiimne nimetus. Sageli armastuskirjades esineb meil hulgaga, on kaalunud oma omavahelised, sellised sellised vormid see kuulub nagu asja juurde. Aga oleks tõesti tore, kui oleksid, kus siin mõnus oleks, jutleda ja tunda, näed, soo, kakla, ma ei tea õieti nende nime, valged väikesed Haralised õied, magusat lõhna. Elutuba on külastajad selle aroomiga. Aga ei tea siiski, kas oleks, kui siin oleksid. Igatahes hakkaksid seisma minust soliidses kauguses jutumärkides muutuda ei võiend isegi käigu. Ära imesta ega mõtle midagi kummalist, olen nimelt päikesest nii põlenud, et nahk punetab, kui veri ja valus on. Võtsin täna on päikesevanni ja vist tsipakene kaua. Aga loodetavasti homme või üle. Homme on kõik jälle korras käinud iga päev suplemas ja ujun palju sihiga kaalu kergendada. Olen üldse sedapuhku korralik suvitaja, vahel tikub vaid veidi igavaks minema. See üksi suvitamine. Kuidas sinul jaanipäev möödus, ei oska aimatagi. Minul oli ta, ah, ei taha sellest enam kõnelda. Nüüd vist oled juba jälle maainimene, kaugel see koht vägeva jaamast pole aimu. Kaardid otsisin selle jama üles küll, kuid sellenimelist kohta seal läheduses polnud. Märgid nüüd sul vist ka juba käes minu pahatujuline kiri ja võib-olla oled ka juba midagi tal läkitanud. Käin hoolega, iga päev ise nüüd postile kuid paar päeva on postipappi mulle pikka nina teinud, homme aga ei tohi ta mind enam narrida, siis saan vihaseks, kohe. Teisel augustil on Welle laulatus. Tahetakse vist veidi nagu pulma moodu teha. Nii palusin sind enesele nõndanimetatud pulmapoisiks. Muidugi, kui siinse nõnda öelda maa pulm huvitab ja sul aega on ja nii edasi. Mulle meeldiks küll väga, kui tuleksid, igatahes see päev ja järgmine, kui sul võimalik oleksid ka meile. Bänd palub väga ja isa samuti ütlevad, et vastasel korral vaat mina pulmaleseks nii nimetavad siin pulmatüdrukuid, kui pulmapoiss puudub. Ja seda ei tahaks olla kuidagi nii armas. Mõtle järgi, ega sina oma poisule siiski vist sellist nime ei soovi ju? Võiksid ilusasti laupäeva, see on esimese augusti õhtuks Haapsallu sõita, sinna tuleks punne vastu, tulen ehk ise. Ja kui aeg ei luba sul nii, siis võiksid ju ka pühapäeval sõita. Laulatus on pääle lõuna kell 17 parem muidugi oleks varem saaksid ilusasti reisu väsimusest puhata. Nii on minu arvamine selle kohta sinu oma ootan. Kuid kõigest saame ehki enne veel kõnelda, kui kokku saame. Millest kirjutasin veidikene viimases kirjas. Augusti lõpu poole või septembri alul algab mul tegevus põllumajanduses. See on siis ma pean kommenteerima, see on see organisatsioon, kelle konsulent ema oli, see oli Tallinnas, siin puudub, tahan lihtsalt bee pannud lühendanud tervet seda pealkirja Eestis jällegi nägu, tead päris, et Eesti olen nende inimestega rohkem rahul ja enesel ka parem ikkagi kodu ligemal, kus küll see kodu siis ei tea ju veel. Aga sellest räägime, kui kohtame varsi. Juba hämardub kellu, osutab ka 11-le. Nüüd vaatan neid pilte veel kord ja siis lähen sängi, kus võib veel kaua avasilmi unistada. Homme kirjutan veel veidi ja annan ta postile, kui sinu kiri ehk saabub, muidu ei tea kuhu adresseerida. Hääd ööd, kui seal litutkis. Täna juba pühapäev, kuid kirjutan aina edasi. Need kirjad kujunevad nagu päevikuks kuu vahetevahel jälle midagi juurde, lisan. Tänane päev, päev on hullusti pikk, ei tea lihtsalt, mida veel pääle hakata. Olen jalutanud, päevitanud, lugenud, perenaist mänginud ja nii edasi, aga päevast on veel küllalt järgi. Muuseas lehitsesin kalendrit ja enese üllatuseks leidsin, et pole rohkem aega kodus olla. Kuivad poolteist nädalat. Muidugi, sel juhul, kui kõik läheb nii, nagu varem eelmises kirjas kirjutasin vast sellest tänapäev nii hullumeelselt pikk, näib et pole posti tulemas ja homseni bossi tulekuni on veel tükikene igavikku. Ma ei tea, miks, ootan seekord päraselt sinu kirja. Tunnen otse füüsilist piina, kui posti ei too midagi kaasa. Homse posti ootan veel ära ja kui siis ka pettunud, saadan selle kirja Tartu aadressil. Kas elu polegi alati nihe? Aga nii halb, kui ustakse ja mul on veel tsipakene lootust, et varsti näeme. Praegu aga tunnen sõnulseletamatu igatsus sinu järgi ja sellest sa tead möödanikust ajast tunnen, et oled sina mu elu sisuks. Andesta, kui teisiti ei suuda, see oleks vale, siis ent usun sind aimavad, mis on hinges mul nii armsaim. Lõpetan seekord. Et mitte sisendada melan koolsus, mis loomulik. Selliste tundmuste juures ei julge enam öeldagi, et on viimane päev käesolevast kuust, kuid minu kirid on ikka veel pooleli ja seega ära saatmata. Aga panen ta ümbrikusse ja kohe kinni ning läheb teele Tartu poole. Sinult ei ole ma saanud enam kaua ühtegi sõna nimelt seitse pikka päeva igal 24 tundi ning neid minuteid ja sekundeid tunnen otse hirmu, kui boss tuleb, ehk ei ole täna jälle midagi hakanudki kartma, ehk on kurja käe läbi mõni kiri teelt kõrvale libisenud või oled tõesti nii tegevuses, et ei jätku minu jaoks ainsat hetke? Muide, lugesin ajalehest, et apsil on külalised ja suvipäevad ja nii edasi. See andis veidikene põhjust selleks et oled ehk tõesti nii kinni. Ega minu pahatujuline kiri viimati sind ometi ära ei pahandanud, aga seda ma siiski ei usu. Optimistlikult on mul homse päeva kohta hääd lootused ja ei usu, et petunüüd ei jõua sina vist küll enam seda kõike lugeda on veninud äärmiselt pikaks see lugu. Pealegi kui sa oled vist seal linnas maal viibides oleks vast hea meel pika kirja üle suurem. Nii, aga nüüd tõesti kirjutajana pean tänavel pruudile preili Nelbergile ja ühele teisele kooli sõsalale kirjutama Kirjuta kohe kirjutada kõigest, mida teed. Kunas näeme sulle parimaid, tervitusi, tsipakene, rohkem aega. Sinu poisu. Lisaks võib ütelda niipalju, et ABS on akadeemiline Eesti põllumajandusse. Et see on tore, et, et mingisugused sõnade noh, muidugi, eks kirjakeel on ka on armastuskirjaga tegemist, siis ongi natukene Po eetilisem kui kui võib-olla tavakiri, et sellepärast see kirjapilt või kõlab ka nagu sellised, aga, aga samas on ka mõned sõnad ikkagi sellised vanapärased ka nagu melancoolia Ma arvan, et see kiri on täpselt kirjutatud selles keeles mis dolla, mida tol ajal tol ajal kasutati, nii et nii et see kiri on väga hea aja peegeldajana. See on umbes nii nagu et, et kui pärast esise taastamisinimesed hakkasid rohkem rohkem käima Rootsis said meiega kokku, siis öeldi meile, et me räägime nagu nende vanaisad ja vanaemad, eks ole, nii et teie keel oli nagu säilinud selline, nagu ta oli konserveeritud, eks ole, Rootsis ei olnud, nagu neid muudatusin sellisel määral toimunud, vaid see oli see keel, mida, mis võeti kaasa 1944. Et niimoodi on keelega, nii et see oleneb kajastus nagu rootslased ütlevad, et rannarootslased rääkisid mingil määral keskaegsel rootsi keelt, eks ole, kuna Rootsi tulid need, need rootsi keel on hoopis teistsugune, rääkimata siis nendest, kes Hiiumaalt salt sinna Ukrainas, kes osatuid tagasi kahekümnendatel, Rootsi, ka nende keel, olisi, vana vana keele. Nii et nii nii keelega on, aga see on, see on siis mitte ainult armastuse dokument, vaid see on ka ka ajadokument ka tegelikult eludokument, kuna need kirjad peegeldavad siis seda, seda aega ja kus, kus ühendused olid hobused, vankrid ja rongid peamiselt. Aga sa ütlesid enne, et siis peale 90 1000 aastat või kunas sa need kirjad kätte said nendega rootsi viisid, siis sa lugesid telefoni teel emale-isale, et kirju ette iga õhtu üks kiri. Mis su ema, isa, kuidas nad neid vastu võtsid või mismoodi nemad vaatasid või kuidas nad suhtusid sellesse? Eks tähendab ema kuulas hoolega, vanaisa vahel leidis, et no et natuke tüütav korrata, aga, aga emal oli muidugi kõik meeles ja siis ma sain kommentaare, ma tahtsin natuke. Pärisin nende kohta natuke siit ja sealt, mis ja kus ja veidi veel oli ka minu meelest ma olen ju elukutselt ka arstina töötanud, et üks viis nagu, nagu seda ajutegevust ergutada. Tuletame meelde vanu asju ja niimoodi ja samas mina ise siis nagu tegin seda seda risoshi kui uurimiste, nii et katsun elada sellesse aega sisse. Nii et ma arvan, et see oli ka väga suurel määral meeldetuletamine, eriti ema osas. Isa võib-olla oli juba natukene vanaks jäänud, nii et samamoodi täpselt ei reageerinud, kuigi kui ta no ütleme nii, et ema mäletas nimesid palju paremini ja kohti kui, kui isa. Tegelikult, kui me 91 käisime, käisime siis seal ema kodus, kui me Rootsist tulime isa-emaga siis mul on väga kahju, et mul ei olnud seda heli makki kaasas. Sest see, mida ema siis rääkis, mis siis korraga nagu puhkes valla ta, tal oli kõik täpselt meeles, mis oli siis juhtunud kuskil kahekümnendatel. Ta teadis palju rohkem kui kõik need, kes seal alles olid elanud. Nii et, aga seda juhtub ainult üks kord elus. Määra. Niisugune niisugune äratundmine ja nagu teadasaamine, et ajuriiulitelt kõik korraga kukub paika. Tänases saates rääkis Enn Nõu oma isa ja emaarmastuskirjadest. Saate panid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.