Tervist, mina olen Urmas Vadi saatesarjas Need, vanad armastuskirjad, loeme me vanu võõraid kirju ja proovime nende kirjade konteksti aega ja inimest lahti muukida. Tänase saate külaliseks on Loone Ots. Räägid Salme Niilendi kirjadest Karl Ristikivile head kuulamist. Tere, Loone Ots. Tervist. Kuidas sina suhtud võõrast armastuskirjade lugemisse, mis on puhaskultuuriloolase pilk või on midagi muud ka? Ma ikkagi natukene arvan, et ta on ka kirjandus, et inimesed, kes on kirjutanud pikki kauneid kirju, need inimesed on pärit põlvkonnast ajast, kus osati kirjutada ja taheti kirjutada ja siis nad on nagu kirjanduslik väärtus, samavõrd Edgar nagu see esteetiline ja ka võib-olla emotsionaalne nauding võib olla väga suur. Ma kujutan ette, et tänapäeval, kui kogu see kirjavahetus on nii kiire, et sellist poeetilist pikka kirja väga ikkagi ei kirjuta enam keegi. Võib-olla 22. sajandil uuritakse hoolega meie SMSe kuskilt virtuaalkosmosest ja publitseeritakse neid, et need on siis nagu väga hinnalised sellised lühiteated. Võimalik jah, aga igatahes on sul praegu ees arvuti, selles arvutis on väga palju kirju. Ja Need kirjad kuuluvad salme Niilendile. Ma arvan, et on väga vähe inimesi, kellele see nimi midagi ütleb, nagu öelda Karl Ristikivi, kellele need kirjad saadetud on. Siis on asi juba palju selgem, aga siiski, kes on see salme Niilenud? Salme Uly, Karl Ristikivi õpingukaaslane üliõpilasseltsis Veljesto, et siis ühel ajal 38.-st aastast edasi Nad õppisid Tartu Ülikoolis ja suhtlesid põhiliselt siis Veljesto tekstis ja noorte inimeste suhted seal olid väga sellised toredad ja vahvad, hästi palju tehti igasuguseid asju koos, millele pärast oli heaga kirjadest tagasi vaadata, kuidas kunagi oli. Ja 43. aastal Ristikivi astub Saksa sõjaväkke ja Varstide serteerub sealt ja põgeneb Soome ja Salme Niilenud jõuab omakorda siis paadipõgenikuna Rootsi. Ja seal nad saavad ka pärast Karli tulekut Rootsi saavad kokku ja kuna nad elavad eraldi kohtades sööte porise üks alas, siis ka nende vahel areneb niisugune küllaltki mahukas kirjavahetus. Mis selle salme Niilenud enda taustal, ta tuleb Tartu Ülikooli õppima, et et kes tema on? Ta on hämmastav tütarlaps, pärit on ta Tartu maakonnast, seal lähedal on tema isa ja vendade suur talu, mida üheskoos peetakse ja Salme siis õpib filoloogiat ja õpib teoloogiat. Ja põnev on just see, et ta õpib ka filosoofiat, nii et ta nagu väga kõrgelt arenenud abstraktse mõtlemisega nurgas raam. Ja Rootsis näiteks töötab ta psühholoogia laboris väga uuenduslikke väga niisugusi ja kohta nagu tippteadust aitab siis teha tolle laboriprofessoritel ja teadur. Nii et ta nagu hästi selline uuendusmeelne ühtset naise kohta võib-olla erandliku suunaga, et naine on jah, pigem võib-olla filoloog või kunstnik või lauljatar, aga tema siis on ka teoloog, filosoof ja hiljem psühholoog ja tema juhendajaks. Tema lõputöö juhendajaks on siis magistritöö juhendajaks Uku Masing ise. Ja väga nõudlik juhendaja ja sellest hoolimata siis või just selle tõttu Salme lõpetab ka Tartu Ülikooli cum laude. Aga sinu ühes artiklis, kus sa oled kirjutanud ristikivist tuleb välja see, et see salme Niilenud kuid oli pagulasena Rootsi jõudnud, et siis ta töötas kalapuhastaja hoopiski, kuidas seal õnnestus kala puhastajana saada kuhugi laborisse tööle? Jah, see on üsna hämmastav, mis tegelikult juhtub siis eestlastega, kui nad neljakümnendatel, et seal 44. aastal pagulased saavad. Tegelikult neil on ilusad põgenikelaagrid, seda on hästi palju kirjeldatud, selle kohta on päris palju mälestusi ühelt ja teiselt ja laagris muidugi neid ei sunnita ju tegelikult tööle, nad alles otsivad tööd ja nad õpivad keelt ja neid koheldakse hästi, neil on palju süüa, teevad seal oma toimkond, aga tegelikult on ju seal igav ja siis pakutakse neile tööd. Ja kui me mäletame August Gailiti, et tal on selline ilus raamat, kas mäletad mu arm, et seal on nagu mehed lähevad metsa tööle, hakkavad metsa langetama Rootsis ja räägivad ajaviiteks siis sellist 1001 öö naiste lugusid. Ka Salme on just niisugune hästi hakkaja, hästi energiline ja talle ka see laagris istumine jääb igavaks ja seal on üks väike teine põhjus ka. Et kuna ta näeb oma ühe sellise suure elu mõte või missioonina Karl Ristikivi eest hoolitsemist, siis ta tõesti leiab, et ta peab käima tööl, et teenida raha. Et näiteks Karl kurdab, et vot käed lühenevad või pea valutab või tahad vitamiini puudust, arst diagnoosis siis leiab Salmed, tema peaks olema see, kes siis neid vitamiin aitab hankida. Ja ta tõepoolest ei põlga ühtegi tööd. Sitsivabrikus värval. Aga temake näed, nendest kätest on meil tegelikult seal kirjades päris palju juttu, praegu on üsna õrna nahaga ja siis nad ei kannul. Salme, käed on õrna Haaga, Carli kätest räägib Salme peal oma kirjades eraldi, me võime selle teema juurde naasta. Salme nagu ei kannata seda värvali tööd välja ja siis läheb kalavabrikus, kus, kus ta tõepoolest trapib silmu, angerjat, kes on teadumisi, raipesööjad, loomad ja saab väga hästi hakkama küll ja laob siis neid konservidoose vahetuse jooksul igasugu rekordkoguseid ja lõhub oma käed siis ära nende teravate karbi servadega, aga igatahes ta teeb head tööd ja ta saab üsna hästi ka raha, et see on nagu päris põnev. Ja samal ajal istuvad siis eesti intelligentsi mehed Karl nende hulgas laagris ja ootavad, kuni neile tuleks sellist puhast valgekrae tööd, et vabriku tööle Nad keelduvad nagu minemast ja samas nagu muud tööd ei taheta Rootsis neile väga pakkuda, et arhiivitööd ja sellised puhtamad tööd jäävad eakatele ütleme Artur Otsa, Marie Under saavad siis mingid seda tüüpi töö ja seal hästi selline huvitav situatsioon. Kas Salme Niilenud teadlikult läkski siis ristikivile järele või noh, see, see tundub täiesti selline väga, väga romantiline ja ja ennastsalgav suhe selle Salmeniilendi poolt, aga, aga mis on nagu tõesti huvitav, et ennem ma ka sinu käest küsisin. Et huvitavat näiteks ristigi päevikus, mis nüüd on avaldatud mõned aastad tagasi, et seal ei ole sellest Salme Niiljandist eriti midagi juttu. Jah, minu mälus ei ole seal üldse Salmest juttu, aga päevik on 12 aastat hiljem ja just võib-olla see tõik, et väga selgelt unustatakse sealt see nimi välja. Võib-olla näitab, et Salme kogemus oli Karli jaoks tähtsam kui võib-olla mõnigi teine ja tõepoolest Salme neljandist. On olemas Karl Ristikivi valitud kirjavahetus, mis on kirjandusmuuseumis välja antud ja seal kuskil 44. aasta kuskil mingi alguses on kellelegi kirima, täpselt isegi ei mäleta ka kellelegi Veljesto kaaslase, kui sa kirjutad p-s, nii, lend on Rootsis ja tegelikult nad läksid siiski nagu natukene sõltumatult, et noh, on hiilanud läks otse rootsi ja Karl läks Soome seal Soomes, tal oli veel kõikvõimalikke seiklusi, ta käis ka seal metsatöödel ja ja oli seal juttu ka, et kas ta jaksab seal neid puid langetada ja noh, sellest pärast on ka kirjavahetuses neid meenutusi, salme, poolseid, meenutusi, mida siis Carlon talle rääkinud olnud. Aga jah, et igal juhul ma arvan, et see pigem nii, et ühest küljest oli minna Carli ootama, võib-olla sest neljalt saadab ta ära, kui ta nüüd Soome põgenema hakkab, siis jah, paneb talle veel kohvrisse seal kaasa paar asja entsüklopeedia köite vist ja mingi pudeli veini sünnipäevaks ja sellist asja. Ja, ja igal juhul jah, nad saavad siis uuesti kokku juba võõral pinnal. Aga see kiri, mille sa nüüd ette loed mis on selle salme kiri ristikivile, et see on viimane kiri. Jah, see on viimane ja dateeritud siis septembris 1946, nii et kirjavahetus ise tegelikult kestabki ainult kaks aastat, aga sellest hoolimata. Ta on seal umbes 380 lehekülge, väga tihedate pisikese käekirjaga teksti, mõned postkaardid, värgid ka. Ja, ja kirju ise on ka, endid on ka juba kuskil üle üle 70 76 vist mälutasi. Aga Ristikivi vastas talle Ristikivi vastas aga hõredamalt. Selle kohta on ka Salmel aeg-ajalt nurinat, et sina ju mul ei kirjuta, vastas hõredamalt ja vastas palju lühemalt. Et selles mõttes need kirjad ei ole säilinud. Salme ei hoidnud neid olles aga, aga põhimõtteliselt jah, see oli ikkagi kirjavahetus, mitte nagu selline ühepoolne auku kirjutamine. Aga kust kohast sina, Loone Ots, need kirjad kätte said, et need ei ole need kirjandusmuuseumikirjad? Need ei ole kirjandusmuuseumikirjad, vaid neid hoitakse Rootsi riigiarhiivis, kus tegelikult uinub ka palju Eesti aja- ja kultuurilugu, kuna Rootsiga on olnud tihedad suhted ja näiteks uurides ka Rootsi võimuajastu kihti. Praegu on uurijad, kes seda teevad, leitakse üllatavaid asju, mis paljusid meie ajalooteateid nagu korrastavad. Ja siis seal on jah, see on kinnine kinnine fond, selle jaoks peab olema luba jah, tõesti inimese erafond ja erakirjavahetused ja siis ka loo. Seda fondi haldab siis Kalju Lepiku tütar Aino Lepik von Wiren, temal on õigus siis jagada neid lube ja muidugi uurimistöö jaoks neid ka alati lahkesti on andnud. Et siis tänu sellele sain sinna ja seal on väga palju huvitavat lisaks kirjadele näiteks, noh, ütleme mustand romaanist, mis võib-olla plaanitud Rooma päevik, Karl Ristikivi viimase romaani eelromaaniks kus tegevus on siis hoopis 18. sajandi kuskil alguses ja vist on Eestis mingis eesti mõisas ja väga-väga põle, mindi kaks esimest peatükki, kus on kaks mõisapreilit nende isaga, mis edasi saab, see jääb siis nagu autori autoriga koos hauda, et selliseid hästi huvitavaid väikesi noppeid on seal palju veel. Aga nüüd see kiri, mis on viimane kiri, et ma ei tea, kui kollaseks või või uudishimulikuks me läheme, aga, aga noh, selge on see, et see suhe olin aga platooniline suhe. Millega see siis nagu lõpeb, et see võib-olla see kiri annab ka sellest selle pildiga? Ma ütlengi võib-olla tausta selgituseks, et lõpeta tegelikult sellega, et Salme sõidab Rootsist ära sest Salme on väga sarmikas ja kena neiu, tema kirjavahetuses ka ta ikkagi üritab nakkuga natukene edvistada või flirtida, ta kirjeldab, kuidas, kuidas siis tal neid austajaid seal on päris palju. Ja tal on vist ka selline päikeseline karakterit ta igal pool nagu sõpru võidab. Ja siis temal on ja üks teine mees geograaf nimega Leitmaa mäletamisi on ka Ristikivi tegelikult hariduselt geograaf, kuna filoloogia jaoks, kui ta tuleb ülikoolil natuke liiga hilja, kohad on täis ja siis ta läheb samal aastal ikkagi ülikooli, õpib geograafiat, lõpetab siis geograafina ja geograaf leidma, kes on Salmet piiranud kõik need paar aastat kirjavahetuses korduvalt ka ikka see nimi läbi ja siis lõpuks Salme peab siis tegema otsused otsustab siis, et ta sõidab koos LED-maga Venezuelas ja seob siis oma elu sellesama liitmaaga. Ja siis viimane kiri, et Ma ei teagi, võib-olla karil oleks veel võimalus sellele kirjale reageerida, aga igatahes see viimane hästi lõplik kiri väga poeetiline, väga õrn ja kurb kiri, et see võib-olla oleks hästi esinduslik näitamaks, milline see suhe oli ja kuhu see jõudis. 13. septembril 46 kiri tuli siiski veel õigel ajal, kuigi viimasel minutil kuulsin siis ära, mis kuulda on. Nüüd hakkan sõitma metsikusse läände, kulda, õnne ja seiklusi otsima. Haakristiga kirjad Pihkvast, jällenägemise maa sinised kirjad põletasin ära lindude mäe taga, sinises urus. Ka punase paela, millega need kokku käisid. Muidu mul on ainult ühe Žudsmanud Šaeberi ja põgeniku pilt. Ja nüüd ma olen puruväsinud. Ega vist midagi ütlemata Kaie. Kuigi vahine, tuletan midagi meelde. Küllap on kõik öeldud juba ammu. Palju on 16.-ks oktoobriks selleks järgmisteks Niilenud. Jah, 16. oktoober oli siis Ristikivi sünnipäev kuue kolme päeva pärast ja ta ei kirjutaja, Halla Salme kirjutab nii. Lend, see muidugi on üsna tüüpiline Veljesto omad, kirjutasidki perekonnanimedega suheldi seal tollel ajal ka siis naiste ja meeste vahel, et ikkagi Veldi Noodla või nii lend või Birk või mis iganes. Aga et põhimõtteliselt jah, selline lühike kiri, sest kõik on öeldud juba ammu. Jätkame Loone otsaga jutuajamist salme neljandik kirjades. Mis saab sellest Salme Viljandist edasi, et ta lähebki sinna Venezuelasse. Te lähete nüüd sõelasse, ta elab sellist toredat pereema elu, ta sünnitab ka kaks last liit maale, minu mälutsi Kalev ja Linda. Ja. Linda kõlab küll, nagu mingi keegi oleks välja mõelnud. Aga see on ju tegelikult tore ikka niimoodi koduva mälestuseks, aga mingil hetkel nad lähevad lahku. Salme nähtavasti on ka üsna iseseisev naine ja ta suudab väga hästi kenasti vaatada ja Rutt Hinrikus Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi juhataja on siis ka Salmel Viljandit väisanud Kanadas, kuhu ta pärast siis Leetma abielu kolis ja on teda väisanud seal Kanada vanadekodus ja temaga rääkinud, käinud ja see on jah, päris huvitavate kirjeldaski, niisugust väga jõulist naist, kellel nagu selline jõuline karakter isegi selles väga kõrges eas paistis välja, kes vahetpidamata suitsetas, et nagu vahetpidamata ahelsuitsetaja nabani sigaretti ja siis temaga rääkis, et selline huvitav, huvitav kuju oli ja põnev. See oli, ma arvan ka sellega seoses, kui need Ristikivipäevikud avaldati. Et siis tekkis ka see küsimus, et võib-olla asi oli ka selles, et miks ta ei vastanud selle praegu mõtlen selle salme kirjadele või üleüldse tema tunnetele, arvati, et võib-olla ristiga üldse nagu ei pööranud vastassoo poolele nagu tähelepanu, aga noh, seda muidugi kummutatud seda arvamust. Sõbrannasid tal tegelikult on Tartu perioodil palju ja mõned, keda ma ise veel olen näinud, ütleme üks paarkümmend aastat tagasi ikka nagu jahe tolle aja suhted muidugi ei pidanudki kohe jõudma niimoodi väga kõrgele füüsiline sellele tasemele, et pigem ikka hoiti käte, käidi kinos ja paadiga sõitmas ja siis on ka huvitavalt Salme kirjades öelda, tahad seal, et ma mäletamate, sina ütlesid mulle, et sa pead tegema statistika tabeleid, aga tegelikult läksid temaga Emajõele paadiga sõitma, et noh, nagu sellised kerged kerged asjad olid seal veel juures. Et ühesõnaga me võib-olla kuvandame tänapäeval liiga täna päevalikult neid asju, et peaks siis olema kohe nagu mingi vahekord ja vot selle selle vahekorraga söandangi väita, et vähe sellest, et tule inimene selle peale ei mõelnud, et see oli suhteliselt, et abielueelne noh, niisugune kerge tabu. Aga Karl Ristikivi ise väga erandlikust perekonnast sündis vallaslapsena ja ta teadis, et nagu sellise vahekorraga kaasnebki selline oht, et võib-olla tuleb ilmale lapseke, keda siis nagu noh, et kas siis peab tõesti olema tema väga hea isa, et laps peab kasvama perekonnas, et kuna tal endal oli kogemus, kui talle tema isale aknaklaasi näidata, et näed, seal sõidab sinu isa uhkes saalis et siis ta võib-olla seda saatust lapsel ei tahtnud. Ja nüüd tuleb küsimus, et inimene peab rajama perekonna, peab hoolitsema naise lapse eest võib-olla rohkemate lasteaiast, kui need sünnivad ja et kas ta oli selleks ka vaimselt valmis. Ja ma arvan isiklikult, et just see teine maailmasõda ikkagi noh, olles läinud sõtta vabal tahtel ja siis näinud, kui julm sõda tegelikult on ja kuidas seal ei ole seda romantilist, õilsuste, niisugust ristisõjatunnet, vaid on ikkagi midagi väga-väga teistsugust. Et kindlasti see võiski hektarit nii palju murda, et võib-olla aasta 45 46 ei olnud Karl Ristikivi valmis soetama perekonda. Ja võib-olla väike, kolmas aspekt veel, et alati on ju stereotüüpselt ikkagi mees, see, kes peaks ründama ja mängima ja niimoodi naist taga ajama. Ja nüüd selles kaunis suhtes on paraku vastupidi, et Salme on nüüd rüütel, kes teeb daami nimel tegusid ja tema tõesti teeb väga palju tegusid ja, ja, ja, ja näeb vaeva ja muretseb ja saadab raha ja saadab raamatuid ja küsib, kas söönud oled ja annab nõukogu Ristikivi haige ütleb, et hoia oma jalad soojad ja kuivad ja kõik nii edasi, et tema nagu pingutab, et saada Karl Ristikivi vääriliseks. Nagu tema iidol seal, tema nagu armastus, aga ühtlasi ka tema ida pool sa näiteks loeb rohta ja käsikirja korrektuursem, päris paras töö, sellest on ka meenutusi ja ta teeb ühesõnaga kõike, mida vaja, andas mets jääb alles. Ja võib-olla tõesti see nii tohutu üle mereta, niisugune lainetab, armastus natukene siis ka taandab seda meest, ma arvan, ta oleks salvestanud suurepärase abikaasad, oleks istunud kõik ajad laua taga kirjutanud, romaane salmiseks tööd teinud, et neid toita, kuni romaan ilmub. Aga ma arvan, et ta lihtsalt ei tahtnud sellist passiivset rolli endale võtta. Ja samas me ei tea, miks Karl Ristikivi tegelikult kogu ülejäänud elu üksikuna elab ja uut pruuti või elukaaslast endale ei võta, et me ei tea tegelikult tema poolt, kui sügav või kui tunnetuslik see asi oli. Aga tegelikult on tollel ajal just kirjutatud Hosferdeni luuletsükkel tema esimene luuletsükkel, vot seal ma leian küll üsna palju allusioone selle Niiljandi suhte peale küll, et ikka nagu temapoolne, ütleme selline lembelüürika sugemetega lüürika on täiesti seal olemas. Äkki sa loed veel lõpetuseks ühe kirja, kuna see viimane oli nii lühike, siis võiks veel lugeda. Räägi sellest kirjapildist ka, et või mismoodi see kiri välja näeb, sest tegelikult päris huvitav välja ta, ta ei ole päris selline noh, klassikaline kiri, et et on ilus, puhas valge paber ju ta oli. Aga et, et siin on veel mingisuguseid kummalisi vahelekirjutusi. Ja esiteks see paber on nüüd nii nagu pagulane või konservikarbitööline seda kätte saab, et mõni kiri on väga jala kontsele, kaunilisuse paksul paberil ja mõni on joonelisel ja mõni on rohelisel ja mõni on postkaart ja endise paber on väga erinev. Aga Ma just Salme, nagu see sõnaseadmise oskus on nii suur, et isegi kui kiri on juba päris valmis siis ta näiteks kirjutab kiret indiga, siis hästi kähku topelt väikese hariliku terava pliiatsi ja kirjutab sinna vahele. Nii et nende lugemine on olnud ka päris paras pähkel, kõik need kõrvalt read või üleval või allagi lisa kirjutatud väikese käekirjaga asjakesed. Et tõesti siin mõnikord on aidanud jah see foto suurendus üldse aru saada, millest jutt, et käekiri on ka väga väike ja üsna raskesti loetav väga tihe, muidugi. No nii, sul on, et sa ülesanne seda lugema hakata, seda kirja. Hakkan siis lugema otsast ja pärast loen ka järelmärkuse, mis on tegelikult kirjutatud kirja ette, et alguses alustab siis seda kirja nagu poolelt leheküljelt nagu oleks ilus ja selline elegantne, aga pärast siis selle tühja poole igaks juhuks kirjutab samuti täis. Ja see on siis pühapäeva õhtu, 18. märts 40 viis-ile on üks asi ja teine eile ma tahtsin vägisi tõusta ja minna südaöösi Ipsala rongile. Ma oleksin tulnud ka, aga et riided juhuslikult tulid teisest toanurgas toonud. Täna läks peavoolu üle natuke enne lõunat õhtul mul jälle ei ole enam sõnaraamatut, vist ei tule millestki midagi välja ja ma jälle ei taha enam minna üx salarongile, vaid lihtsalt sõtta. Ma ei harju selle vaikusega ega selle igavese magamise pealtvaatamisega. Sõjas on midagi ütlemata lõbusalt. Sõda peetakse selle jaoks, et aeg-ajalt ikka leidub inimesi, kes muutuvad kõlbmatuks, vaikseks, pikaks tööks. Nüüd ma vaatan, kas anna kiri on valmis. Paus on viisakas, veel üks koomiline vahejuhtum, kardan, et sa saad varsti endale liiga väikese kampsuni. Võib-olla, et see, millest nii hirmus palju juttu on olnud, oligi liiga suur ja võib-olla pole ka kuskil nii külma paikad kampsunit kanda. Aga kuidas ma ikka käisin neid lõngu loputama Emajões. Vesi oli nii külm ja jää täis, et käed pärast ajasid nahka. Uku hurjutas mind hulluks pealekauba. Jah. Kasingsis kõrvale, hurjutas. Tore sõnastik tuli tagasi. Aga ma ei saa midagi kirjutada. Pealekauba tuli just teade, et Eivory kauaoodatud beebi on täna sündinud, on tüdruk ja kaalub kolm kilo. No mis peaks puutuma minusse õhtu hilja tulla, seda mulle ütlema, kui mina kirjutan, vaene väike tüdruk, May sünniks iial teist korda tüdrukuks, ammuki tiine tüdrukuks mitte. Aga meie maja naisterahvad on rõõmsad ja mulle nii väga meeldivad rõõmsad inimesed. Kodumaalt ära tulles luiskasin enesele, et lähen otsima rõõmsat nägu. Usu, seal ei olnud ühtegi. Aga ma teadsin väga hästi, et mind ei aita ükski rõõmus nägu, kui sinna oma on tüdinud ja tõsine ja meile masenduses. Praegu aitaks mind tublisti üks vähegi kirjutamis kõlbulines sulg sest mul on uus idee, ei tea ainult, kuidas seda ütlema hakata, et ka sina mind hulluks ei pea. Ise ma muidugi pean ennast kõige targemaks. Mul on ainult natuke fonootiku verd ja Fanootikutele on sihukesed asjad endastmõistetavad, mis teistel on rasked ja endastmõistetavalt jälle liigagi rasked. Mulle tuli meelde genoaednik, kes kasvatas maisi Abja mõisas. Sellel aednikul oli veelgi enam sõber, lätlane, kes mängis viiulit. Aednik tahtis Prantsusmaal osta mõisat. Viiulimängija ütles usta, kinnita mu elu äramaalase enese niikuinii maha. Aednik hoolimata sellest, et kutsusin teda Hamsuni augustiks, oli mõistlik inimene ja ei kinnitanud. Kolm aastat hiljem sündis viiulimängijaga, nii nagu ta venna tuli. Mõisniku aednik ehitas maja Pärnusse ja võttis naise. Naine oli imelikul kombel Veljesto lane. Äkki jooksis aednik naise juurest ära, kirjutas mulle. Tule minuga Pärnusse suplema, mul on jälle midagi jutustada. Mõni aasta hiljem ta sai surma Narva taga sest ta oli ainult August otsustas naljaks sõdida venelastega. Mul oleks ta meeldinud palju rohkem, kui ta oleks ostnud mõisa Prantsusmaale. Aga inimesed on tobedad, isegi tüübid, kellel iseenesest on natukene rohkem aru kui päris inimestel. Hüva, kas sa tahad mõisat, ütleme Hispaaniasse? Ma ei tea, hästi, kas minu ees mõisatust saab, aga midagi peaks ikka saama. Ka minu lilledest on rõõmsa näoga see ainus banaalne tulp. Nelgi panin raamatu vahele ja kinnitan, et Ma pole mingil viisil sentimentaalne. Ma ei nutnud tõepoolest Immendid vaadates üks film siis ja isegi siis mitte kui berna tutis. Vaesel tüdrukul ei olnud oma rüütlile midagi muud öelda ega anda kui ainult oksakene Neist samadest kirssidest, mis rüütel talle tõi? Jumalagajätuks. See oli filmi kõige realistlikum koht, hoolimata Kalessist kirsiõitest, nunnast ja venitamisest. Kui ma ka tõepoolest veel peaksin kunagi tulema Ipsalasse, siis tulen justkui mul pähe tuleb. Ma ei taha, et sa jooksed ringi kauplustes ja ostad kõiksugu imeasju hilja pilte ja. Ma pole mingit daam, kas sa sellest aru ei saa? Isegi mu pärit sai valmis. Daamid ei karta mütsi, kauplusi, Eka vihka majapidamist. Ei tea, kas mul veel midagi peaks südame peal olema. Minuga on nimme imelik lugu, et pean sulle kõik ära rääkima ja see on hirmus, sest mul ei olegi midagi vähemalt peal. Et üks inimene on natukene huvitavam, ei või olla. Sest mis huvitav see on? Kui mul on raske, sellepärast et ma ei oska Kustki ega kuidagiviisi kirjutada oma emale. See vaevab mind aeg-ajalt, nii et peaksin küll nutma natuke. Saaksin seda võib-olla ainult siis asuksin õige lähedal su selja taga ja enda meelest vait nagu hiir. Ta oli veel haige ka ja ma ei saanud aru, mis haigus õieti oli. Pealegi on ta vana, mu sõber väga vana kuid nii vanaks ei saada iial, et mitte rõõmu tunda. Paarist hääst sõnast. On ikka hirmus, et mul need sõnad jäävad liiga hiljaks. Nad, kuradid ei lõpeta seda sõda niipea. Või tead sina mingit teed. Kardan, et nende raadio on ka ära viidud. Vennaga ma üle peo ei räägi. Tema on metsarahvas ja Isamaailma asjadest mitte midagi aru. Läheks mähk millalgi Soome randa? Mul ei ole seal vist enam ühtegi tuttavat. Nüüd on anna kiri jäänud liiga hiljaks posti viia. Juuksed on siiski sinu kirja lõpust musta pilti ometi ei saa defifreeritud. Ja see on ka. Sest ega maailma järgmise kirjata ikka läbi ei saa, palju tervist, Niilenud lisakirjutus, helded, pühakud, mad, preili Adamsonile veel üldse kirjutanud, unustasin täiesti. Ja vaevalt ma leian, annan aadressi üles. Täiesti pöörane kiri või noh, mul tuli kohe meelde, mis sa ütlesid alguses, et see ongi kirjandus või et see ongi väga tundlik, väga hea sõnaga väga intelligentse inimese kirjutatud tekst täiesti pöörane või selline fantaasiarikas ja ja täis mingit allegooriat, need, palun seleta, mis ta kirjutas. See on suurepärane kirjandus, need kirjad võiks rahulikult anda välja, neid lugeda naudinguga, need, kes veel lugeda mõistavad ja tahavad aga tegelikult on siis salme selleks ajaks jõudnud juba ühte majja majateenijaks. Ja see on väga põnev, et tema meenutame ikkagi tema eestikum laudet ja kogu seda tausta konservikarbist on siis nüüd tõesti saanud juba maja teenia ja ta kirjeldab seda. Ma jään siis iroonia selle aadressil, kes ta praegu on. Ja, ja ta ei luba ennast kutsuda Salmeks, vaid ta palub, et tema nimi selles majas oleks röökinud Karin preili karil, ta ei taha isegi oma isiksust või oma nime, nagu siis siduda selle tööga, samas on ta väga hea, teine tundub sest et ta ütleb, et seal majas elab viis naist ja üks nendest viiest on siis nende endine teenijatüdruk kes on sattunud õnnetusse sisse. Ja siis, kui ta saab aru, et selle daami riided on väga laiad, et siis ta saab aru, mis tüüpi õnnetusse on, aga kõik neli nagu sellist rootsi vanaprouad siis nagu hoiavad seda teenijat, sedasama Eivorit ja on siis nagu noh, hoolitsevad tema eest, et nad ei viska teda majast välja moraalsuse pärast vaid teda hoiti lisaks, siis ta lähebki sünnitama. Seda teadet tuuakse siis selle kirja kirjutamise ajal Salmele, et nüüd see väike tüdruk on sündinud ja taastüdruk ja sealt siis salme ütel maiseniks iialgi teist korda tüdrukuks, veel vähem teemiaks. Aga selle teine eks olemisega teed väga lõbus, sest see ei ole tal esimene, teine koht. Nende inimeste juures ta jah, ütleb, et see maja väga sünge ja väga niisugune masendav, aga tema naerab seal, et kõikidele vanadaamidele see meeldib, et siis hakkavad ka nemad naeratama, et ta toob sinna majja nagu päikest ja rõõmu. Aga teine, teine koht on tal siis ühe küllalt tuntud ajalehe toimetaja juures väga peenes perekonnas, kuhu enne teda on saadetud 50 kirja ja 13 tüdrukut on käinud kandideerimas. Tema on ainuke, kes tunnistab ausalt, et ta ei oska rootsi keeltega majapidamist. Ja siis nähtavasti just see temal selline vahetu olek ja võib-olla siis soov aidata pagulast igatahes, et tema võetakse siis kogu kambast välja ja kui talle tagasi proua siis helistab ja teatab, et tema on ainsana valitud, siis ta ütleb ausalt, et ta ei oska mitte midagi majapidamised ja siis ta palub, et ühesõnaga ta ei tule selle koha peale. Ja kujutage nüüd ette, eks ole, pagulased otsivad tööd, tema ütleb, et tema seda tööd ei taha. Ja siis järgmine päev helistab proua tagasi, ütleb, et nad arutasid härraga, nad võivad palgata talle abilise, kui on kindel, et ta ei saa hakkama, aga tema peab tulema. Ja siis ta lähebki sinna perekonda ja samamoodi ta saab tegelikult väga kenasti toime ja noh, see on hästi huvitav ja siis jälle suhet selle perekonnaga, kus ta hoolitseb väikese lapse eest ja nagu see lapse ja tema suhe on hästi tore. Tundub, et talle üldse meeldisid lapsed, kirjades on pagulaslaagri, lastest ja muidu lastest hästi palju juttu, et ta oleks olnud kindlasti temast saigi väga hea selline Gabraatlikult vahva ema. Mis nagu kampsuni jutt, see oli, et kampsuni lõnga loputas Emajões tähendab, ma saan aru, et, et seal on mingisugune ikkagi ristikivile mingisugused noh, väga selgelt nagu ootused või nõudmised, et või noh, mingid ettekirjutised, mida Ristikivi oleks nagu selle peale tegema vä. No igatahes, ta peaks seal kampsuni selga panema, mis siis võib-olla on natukene liiga väike talle. Aga jah, on need lõngad, ta võtab Eestist kaasa ühes teises kirjas on juttu, et kui ta Eestist ära tuli, võttis ta kaasa lõngavihid karri, kampsuni, oks, mida ta ise värvinud siniseks ja siis ise loputanud jaht talvises Emajões mäletamisi oli just 43. 44. aastal hästi külmad ilmad, mingi miinus 35 kraadi ja siis jääaugu vesi pluss neli. Et kindlasti kole. Ja, ja ta võttis kaasa siis jah ka Eesti entsüklopeedia ühe. Et seda koorile sünnipäevaks kinkida, juhul kui nad uuesti kohtuvad ja ühe pudeli veini samal otstarbel, et Karli kingitused olid siis sellest põgenemise kohvris kolm tükki olemas ja siis lõpuks tuleb ka nendest lõnga vihtidest kampsun. Aga lõpetuseks, ennem sa ütlesid, et et Karl Ristikivi kätest võiks eraldi rääkida. Jah, sest Salme mitu korda toonitab ta ütlebki, et sinu käed ei ole ette nähtud töö tegemiseks, et sina tõesti pead ainult kirjutama seda mitmes kirjas ja siis on ka kirjeldada, et sinu suured valged pehmed käed, et, et hoia mind nendega, et nagu see kätte niisugune metafoor on üsna üsna läbivalt või noh, mitte läbivalt, aga niimoodi küllaltki mitmes kirjas käsi näha ja üsna kirjeldab, et suured ja valged. Nii et jah, tõesti mitte mitte tööinimese, mitte metsa langeb. Aga kas Ristikivikirjad on säilinud? Vastused sellele Salmel neljandile. Kui me nüüd mäletame, siis selles viimases kirjas salme ütleb, et ta põletas need ära enne sisenemist uude maailma uude ellu, et ta tegi siis nagu vana eluga lõpparve, kuid mitte lõplikult, sest Karli pildi ta jätab alles sõjaväevormis. Tänases saates oli külas Loone Ots, kes rääkis Salme Niiljandi kirjadest Karl Ristikivile. Saate panid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.