Tervist mina olen Urmas Vadi. Milline nägi välja aeg ja need olud ja millised nägid välja Gustav ning Aino Suitsu kirjad, kui Gustav suits oli veel noor. Seda teab Rutt Hinrikus. Head kuulamist. Tere, Rutt Hinrikus, tere, tulin teile külla siia Tartusse kirjandusmuuseumisse ja kui meil oli eelnevalt juttu sellest, et, et mis kirjavahetusest armastuskirjadest rääkida, siis te valisite välja Aino Suitsu ja Gustav Suitsu kirjavahetuse ja siis mul endal need ka lugedes seda kirjavahetust ja muid kirjavahetuse, tekkis see küsimus, et et kui palju see taust või need kirjad. Vaat mingit arusaamist sellest, mida suits enda luuletustes kirjutas. Need annavad selle perioodi luuletustele tegelikult küllalt palju arusaamist või tausta, aga mõnikord on selleks tarvis olnud kaasaegsete kommentaare ja kui me võtame selle suitsu ilusa luuletuse ühele lapsele, kas või siis mälestustes, on sellest juttu pida. Suitsu võis mõelda, kuidas seda last nägi. Kuidas ta kirjutas, hele naerma, tuppa äkki kaikus where naer, peame meelde tuletama seda luuletust, kõik mõistaksime ühte ja sama ja ainule on tegelikult suits pühendanud üsna palju luuletusi, kaasa arvatud kõige viimased luuletused, nii et Aino oli talle kõige olulisem kindlasti. Aga muidugi, kui me meelde tuletama Gustav Suitsu noorus siis on üsna lõbus mõelda Gustav Suitsu Undi võiks öelda eriline koolipoiss, andekas, ja juba gümnaasiumis läks ta kolmel suvel neljandal pärast gümnaasiumit Soome koduõpetajaks. Ja oli seal peredes hästi vastu võetud, oli peaaegu nagu perekonnaliige, õpetas pere poegadele vene ja saksa keelt. Ta õppis gümnaasiumis alles, mitte ülikoolis. Jaa, ta õppis Tartus gümnaasiumis ise alles, see tähendab, tal pidid need keeled nii head olema ta kvalifitseerus koduõpetajaks, eks ole. Ja siis, kui ta oli seitsmeteistaastane. Jaan Roos oma Gustav Suitsu monograafias, mis siiamaani on käsikirjas, kirjutab, et suits tegi abieluettepaneku seal ühele tütarlapsele, kes oli temast mõned aastad vanem. Ma ei tea, kui tõsiselt seda mõtles, aga mina teen sellest järeldused. Suitsu ütles, et ta peab võtma soome naise endale. Jah, see on küll väga huvitav, sest et lõpuks ta võttiski. Just nimelt, et tal oli kogu aeg eesmärgiks, vaadake Soome tütarlapsi. Ma arvan, et see on lihtsalt ära igatsus Eestist, kust ikoon ära igatsetud ju. Ma ei oska seda muud moodi mõista. Noh, see ei olnud mingi armastusromaan, see oli lihtsalt üks niuke naljakas episoode. Aga siis suitsu suur armastusromaan algasse, kui ta jälle sealsamas soomes sõitis laevaga üle oksa. Ja laevas oli isa oma täiskasvanud tütrega noore daamiga ja neil tekkis selle tütarlapsega vestlus. Sellest vestlusest arenes kirjavahetus ja suitsu, luules nimetatakse seda noort daami kevaditi tüdrukuks. Tema nimi oli Marie Saydenš Nuur säidens nuusiidi. On see perekonnanimi tõlkes muust ja läbi ja, ja siis muutus kirjavahetus järjest tihedamaks ja võiks öelda ka kirglikumaks, kuigi sellel ajal mõisteti kirge ilmselt natuke teistmoodi kui tänapäeval. Aga tütarlaps oli jõukast perekonnast isa või kultuurirattasse või aukonsul, ei, isa oli aukonsul. Nii et ta oli nii diplomaatilises kui äriringkondades tuntud inimene, kes oli Gustav suits, vaene eesti poiss. Mis sest, et andekas. Ja muidugi Marie vanemad ei tahtnud kuuldagi mingisugusest püsivast suhtest, nende tütre ja selle võib-olla perspektiivika, aga siiski täiesti kahtlase. Sest perspektiiv ei ole ju midagi kindlat lõppude lõpuks selle kahtlase päritoluga ja väljavaadetega noormehe vahel. Ja samal ajal kui suits ei olnud veel lõpetanud seda kirjavahetust Mariega kohtas ta täiesti akadeemilises miljöös ülikoolis Aino Dovooni tõsist tütarlast Põhja-Soomest soome-rootsi päritoluga ja hakkas tähelepanu pöörama sellele neiule. See kahevahel kõikumine või võib-olla meelega ühe ja teise narritamine kestis mõne aja ennem kui ta siis otsustas ainult Avoni kasuks. Selles raamatus, mida see Ainodovon suits on kirjutanud, Gustav Suitsu noorus, see ongi 1900 algusaeg kohaks peamiselt Helsingi ja kui ta, kui see kirjavahetus käib, siis seal aeg on see Mariese kevadtüdruk, kellest tõesti on suitskenda luuletuse ütle, et kirjutanud, et see kogu aeg jookseb sealt läbi tüdruk nende kahe vahelt ja kirja vaata seda paralleelsed veeta, et jah, et samal ajal kirjutab ta nii selle kevadetüdrukuga kui selle Ainotovooniga ja selle enda raamatu Gustav Suitsu noorus alguses Aino suits siis ütleb, et ta saab hiljem need kirjad kätte, et ta põhimõtteliselt ei teadnud sellest kirjaatsetelt midagi. Et see on tegelikult kõik väga huvitav selles mõttes, et ta vanast peast veel kannatab, siis Gustav suits on ammu surnud. Ta kannatab, ta kannatab terve elu sellepärast. Ja tegelikult oli see suitsu suheseled Marie säigens nuriga ikkagi platooniline noorusarmastus võiks öelda aga siiski niivõrd sügav ja puudutas niivõrd seda ajada fooni, et tõesti ta kohtub lõpuks kaks vana naist kohtuvad ja siis nagu kujaga on vahetanud seal mõned laused, siis Aino, siis lahkub nagu süda rahul. Kui tagasi pöörduda nende nooruse aega, siis tutvus suits viiendal aastal ka veel senaator voorenhima tütre Therese voore hõimuga, kes oli uue ajastu selline iseseisev naine. Ja siis olid need rikkad noored daamid, Therese voorene ema oli väga iseseisev, ta pidas oma lasteaeda, rahastas ja noh, oli selline feministliku meelestatud, võiksime öelda ja siis juhtus Aino kuulama, kui nad omavahel rääkisid. Need teised tütarlapsed kutsusid teda niimoodi. Pastoorium tohter, pastori tütar ja see ei olnud öeldud. Kiitvaid kihid. Võib-olla sellepärast see ainuhakkabki lõpuks lugema mingit maailmakirjandust ja nyydschet, siis ta saab sellest nyydschest hästi palju suurt tuge ja ja, ja see tema üliinimese lugemine, millest on kirjades nagu läbivalt juttu, eks ju. Ja nyyd tugesid sellel ajal riik ise ja tema see saratustra niimodi kõneles saratustra, see oli ju tollel ajal väga tavaline lugemis vara. Ja olid veel mingid teised teised autoreid ka, mida kõik lugesid. Noor Marie Under lugesime samu asju, sai esimesi soovitusi, seal võib olla Nietzsche lugemiseks Vildelt vaid vaid sellisena vaesema maailma parandusliku kirjanduse lugemiseks. Aga aga nii kuulus ka iga kord kogusele plekti juurde. Ainult voon luges Aleksander klippenbergi. Kripenberg oli esimesi Soomest kaugemal tuntud naisõiguslase, nii et Soomes olid oma naisõiguslased veel, kes kõikide tähelepanu köitsid. Nojah, see aeg on selles suhtes huvitavat, et sinna jääbki see, see mõisate põletamine 1909 ja mingid sellised ka, et mida siis vaadati teatris näiteks isa Doora Dancan käis Helsingis esinemas ja siis sellest on nagu pikalt juttu ja, ja kuidas seda siis arvustati, kas alustati piisavalt hästi, et see aeg on küll hästi-hästi huvitav aeg? Nojah, siis oli hipsel muidugi päevakorras oma selle nukukodu Nooraga, kus kangelane läheb kodust ära, et isiksusena ennast teostada, jätad mehe ja lapsed. Ja lahkub ja see muidugi oli väga selline revolutsiooniline idee. No ilmselt Eestis needsamad teemad, need ministlikud teemad või seibseni teema ei olnud sellel ajal veel midagi vä. No ei saa öelda, et nad midagi ei olnud, aga tegelikult Eestis see aeg 20. sajandi esimene teine kümnend seal lehtedes hakkas järjest enam korduma see ja mida mehed kirjutasid, et kui eesti naisterahvas ei ärka, see tähendab ei hakka tegutsema aktiivselt ühiskondlikult, et siis Eesti areng jääb teistest maha. Ja, ja see 1910 kordukse mitu korda lehes lehtedes Eesti naisterahva ärkamise teema ja noh, 1907 oli, loodi esimesed naisseltsid Eestis. Nii et Eestis ka samal ajal rajal muidugi natuke hiljem kui mujal nagu ikka, aga kõik seesama toimus ja Ibseni kõrval muidugi ta oli üks moekirjanik, itaalia autor, dekadentlik, kirjanduse teistmoodi mõtlemine, noh Eestis, kes oli see dekadentlik, naisi ideaal, Aaviku Rutt muidugi, ja Aino suits või ainult voon tookord kirjutab päevikkused Gustav Suitsu ideaaliks on võib-olla sellised Aaviku Ruti taolised naised, kui me seda Aaviku ruti meelde tuletame, siis see oli peaaegu üleinimlikult kaunis andekas, võimekas kõikidel aladel, viiulimängust kuni matemaatika, nii kui ma ei eksi. Nii et inimlikult ei ole tal midagi lisadena. Soomes Eestis, Saksamaal või mujal Euroopas olid ikkagi enam-vähem üks ideeline ruum, ainult et mõne koha peale tuli see kõik natuke hõredamalt ja hiljem kui sinna Kesk ja Lõuna-Euroopasse. Võib-olla siis see Aino, kes oli kasvanud ranges kodus restaadiuslaste taustaga Staadioslased oli üks Soome äratusliikumine nime saanud muidugi oma selle juhi või rohveti järgi ja nemad pooldasid loomuliku eluviisi, see tähendab ei tehnika arengule ei mingisugusele igasugusele sündivuse piiramisele organeid, nende ideoloogia ma täpselt ei oska selle kohta öelda. Ma tean, et neid on siiamaani mingi määrani temaga Muka Soome kirjanik, tema teostes on see äng, mis tuleb pika talve ajal ja rangete keeldudega staadiumis laste seltskonnas. Seal on sellest juttu, aga nokume tagasi aja juurde läheme siis ülikool muutis teda väga palju, Aira suitsu, kõik on ju möödunud aastal eesti keeles ilmunud nii palju, kui seda säilinud on, sest osakule sära päeviku algus, rootsi keeles kirjutatud, see on sellise hoopis teistsuguse inimese kirjutatud, just nagu, kui selle aina päevikesse sealt põhjast tuli Helsingisse õppima ülikooli ja muutus siin peagi selliseks kaasaegseks nooreks naiseks ja suitsuga tutvumisest, kirjutab ta, meenutab ta oma mälestusteraamatus, Gustav Suitsu noorus, et nad tutvusid 1000 906. Kui suits pidas emakeele seltsis koti keelend, seejuures loengut ja enam koolis, siis seda, nagu ta ütleb ettekande kõrgteaduslikku sõnastust ja mõtles natuke ärritanud, et ise üliõpilane aga räägib nagu professor. Ja ta oli lugenud elu tuld, suitsu esimest luuletus kogumis anti Soomes välja, sest Eestis oli see viienda aasta revolutsiooni aeg ja ühiskondlik elu käis üle pea. Ning ta oli tutvunud Mõegi islasega, aga Eesti tundmine oli seekord väga pinnaline ja enamasti mõtlesid soomlased, et küll neil on vedanud, et nad elavad enam-vähem vabas või suhteliselt vabast Soomes võrreldes Eestiga, et vaesed eestlased, kes on rõhutud ja kellel on väga palju õppida soomlastelt, et peab nende suhtes mõistev, oleme püüdma neid kuidagi aidata, aga siis tuli sinna mingi Gustav suits ja ja rääkisin nagu professor, et see nagu ei sobinud sellesse kuvandisse, mis soomlastel enamasti eestlastest oli. Rutt Hinrikus see kirjavahetus Aino Suitsu ja Gustav Suitsu vahel, see on ikkagi Soomegi eelne. Te otsite välja ka selle mapi, kus need originaalid on, et tõesti väga sellised ilusat, ilusat kirja taga nad on soome keeles, kuigi ma saan aru, et Gustav suits on kirjutanud ka eesti keeles kirju. Vahepeal see Aino suits palub, kirjuta eesti keeles. Midagi on nagu halvasti olnud, siis ütles, et et ära nüüd eesti keeles enam kirjuta, kirjuta soome keeles. No need on mõlemas keeles, noorest peast rohkem soome keeles, hilisemad on eesti keeles juba. Sest nende elu oli ju küllaltki pikk ühine elu, 1911 nad abiellusid ja Gustav suits suri 1956. Kui otsida siit neid varasemaid kirju, siis me siit leiame kindlasti mõne, mida võib pidada ka puhtalt armastuskirjaks. Nii nüüd rutiinikuste otsisite ühe kirja sellest Gustav Suitsu ja Aino Suitsu, kes siis veel oli Davoon sellest kirjavahetusest ja loete selle paar kirja ette. See kiri on kirjutatud Gustav Vilbaste Ainole Helsingi Budas järvi, kuidas järve oli siis see koht, kus Aino isa parasjagu töötas Oulu läheduses ja Aino oli seal isa juures, sest ta isa ja võõrasema juures, sest aju jäi noorena oma emast ilma. Custolilt ainule pühap päeval kell pool üks öösel, sina oled minus esile kutsunud suure õnnetunde oma kirjadega. Ma ei saa magama minna ilma alustamata seda kirja, mida tahan sulle läkitada. Ma ei ole jõudnud seda teha, pean tingimata kirjutama arvustusi, millest kiireim ja tähtsam on Aino Kallasest. Su ameti magad ja valva, nagu mina veel. Aga kirjutanud need read sinule, kustutan lambi. Esmaspäeval kolmekuningapäeval kesköösel jätkub, siis kiri jälle on kulunud pääl, suured, kiiruga nagu õhtubki. Su kiri sisaldab nii palju igal leheküljel mõne aarde olen tahtnud vastata, nagu mu süda käseb. Seal on nii palju hõrku, mõtteid ja tundeid, et ma ei taha nendest mööduda mõne tühise sõnaga. Sellepärast mõtlesin, et see kõik proosaline häirib, peab enne tehtud saama. Tean, et saavutad viimastel laevadel ei ole mul olnud mingeid erilisi väliseid elamusi. Võib-olla võiks siiski nende hulka lugeda mõnda, et nägin voolu karkute riis meie söögikohas, naist, kellu, imeline, võime liigutada oma seelikut. Istusin teises toas, ei näinud nägugi, aga märkasin ta võluvaid liigutusi ja neid esteetilisi seeliku volte, mida te liigutus esile kutsus. Või kuidas tänapäeval märkasin silma pilgulist vaadet ühe vastutuleva naise pilgust. Imelik, kuidas kasvõi pilguga midagi magnetilist toimub tundmatute kohtumisel. Aga head ööd, armas, magan minu üle meie mälestuste tähis. Teisipäeval keegi peale sinu inimeste kahepaikse, sest nii hästi aru saanud näiteks Marie sulgudes kevadetüdruk kunagi mitte, aga panen ka ühte teist asja tähele. See vihjed, nagu oleks olnud kergenduseks minu äraseid, häbene seda kirjutamast. Ela hästi, minu armas kallis, kaunis, varsti kirjutan enam pikka kirja. Läkita mulle mõni rida, pea, pea sinu oma, Gustav. Nii, ja nüüd võib-olla midagi kommenteerida, siis noh, see on ka päris huvitav kiri, et kirja lõpus kuidagi nagu ta ennem Rutt Hinrikus, ütlesite, et ta kuidagi mängib nende kahe naisega Gustav suits, et siin ka justkui tolksti, tuleb see kevadtüdruk sisse mis on küll nagu justkui nagu positiivses tähenduses selle Aino jaoks, aga siis ta keerab selle lause teise otsa kuidagi hästi, veidralt ära, mis nagu peaks jääma kriipima. Jah, ilmselt Aino ei mõistnud seda, nii nagu Gustav seda lootistada mõistvat. Mida te mõtlete sellega? Ma mõtlen sellega seda, et juba see, et näiteks Marie kunagi mitte ma arvan, et parema meelega ei oleks ainulugenud üldse seda Marie nime sealt ja panen ühte teist asja tähele. See vihjed, nagu oleks olnud kergenduseks minu ärasõit, häbene seda kirjutamast. Siin taga peab olema nüüd mingi Aino kirjas olnud märkus mida me peaksime otsima ajakirjades, kus ta neile. Aga selles meil käesolevas köites on aina järgmine kiri, kus ta vile kirjutatud siis, kui ta on kus ta kirjutanud, seitsmendal, kaheksandal ja üheksandal laenu on kirjutanud kaheksandal jaanuaril 1908 ja armas Gustav, tänan siinse teise kirja eest saad aru, et see oli teretulnud, kuna su kirjad on nii haruldased. Varsti saab kuu aega meie lahusolekust ja olid kirjutanud kaks kirja. Sa ei ole kinni pidanud meie otsusest. Olen enese oli öeldud, et sul ei olnud aega, aga see on veidi naeruväärne seletus. Olen parajasti lugenud pappi naist ja nautinud neid kirjeldusi kui lugeda Ahot vähemalt, kui seda teeb soome tüdruk tuntuks, kui jalutaksin kaskede vahel selge ilmaga. Seagi vist praegu tuhnida Ahu raamatult, tuleksin hea meelega lõunasse paga seest kui kasvõi hetkeks eriti õhtut, kui teised magavad, tunduks, nagu kõikides nurkades tiidiksid esile endised unistused ja praegused mõtted nagu endised mõtted ja praegused unistused. Olen nii rikas, rikkasi, minust ei saa kunagi vaest. Mul on ju päike oma rinnas, aga ega ta mind ju ei unusta, jään magama, kuivanud pisarad põskedel. Mul on siin kodus üks sõber, vanatädi, kes on minusse kiindunud. Eile õhtul ta seletas, et abiellumine on kardetav, nõrgad kehaehitusega. Naistele tean nii vähe sinust ja su tegevusest, nädala pärast sõidame jälle kodunt ära. Kõik koolis käijad. Hüvasti. Meie noorukid klaveril mängude lauludest, vana rootsi laulu. Mul ei ole varem see laul meeldinud, see on minu arvates olnud niisugune siirupi laul. Aga just nüüdse mind hämaras olles liigutasin mulle meenus, et ma ei ole enam üksinda, isa tuleb, pean lõpetama. Aino, keda sa tead olevat su oma. Isa tuleb, pean lõpetama. Siin ei ole muidugi mõeldud seda, et ta isa nähes, kust ta midagi kirjutada, pigem seda, et ta peab nüüd teiste tegevuste juurde asuma. Need armastuskirjad, et võib-olla ongi mingi pettekujutelm, et need on sellised puhtad õhkamised või sellised, et nende, et pigem ikkagi mingit piinarikkad või mingisugune jama on seal sees, et selle selle kirjaga täpselt sama moodi, et et mingisugune heitlus või, või noh, kasvõi seesama kevadtüdruk kogu aeg käib, seal läbimis ei anna, ei anna rahu ja, ja suits ilmselgelt ei tahagi rahu anda. No ja siin on mingi pinge, mida airo vaadake, lõppu on kirjutatud, ainuke, sa tead olevat su oma. Mitte mitte Aino või sinu Aino, vaid siin on mingi väike niisugune nihestus. Mingi distants, naised kõikjale lõpuni. Jah, mingi mingi küsimus on siin, keda sa tead olevat, aga kas ikka tead? Ja Gustav kirjutab, et see on tõsi, armas, olen olnud sulle ebatruu vastu ebatruu sõna täielikus tähenduses. Pean tunnistama, et olen viimasel ajal tugevasti tõsiselt tegelenud ühe ainsa kaardetava vaimustavalt igava rivaaliga. Oma tööga. Olen lugenud, olen kirjutanud, kirjutanud, lugenud kirjutustest ei taha rääkida. Nagu teada, olen väga aeglase mõtlemisega, näiteks võttis Aino Kallase arvustus terveneda, mõtle ometi terve nädala. Siin ma pean ütlema, et need armastuskirjad peegelduvad iga kord ka nende inimeste tööd, tegevusala, mida nad loevad, mida nad mõtlevad. See ei ole tõepoolest ainult paljas õhkamine ja paljas õhkamine ausalt öelda, ammendaks väga kiiresti, mis kirjavahetust sealt siis saaksid arendada sellesse, sellepärast nad ongi sellised väga huvitavaid inimlikud dokumendid, et et siin inimene ikkagi on kogu oma erinevate omaduste paljususe ja rikkusega mitte ainult ühe tunde impulsid, ei peegeldu nendes kirjades. Kui nüüd mõelda selle peale, et mis sa siis sellest kevadtüdrukust ja mis sai sellest naisterahvast, kellega samuti oli Gustav Suitsu tihe ja ka lähedane kirjavahetusse Therese vooroneniga foore hein, vooran Heimast, et mis temast Ma ei tea, mis Therese Vorenus sai. Küllap ta tegi hea partii, aga ma sõidan, abiellus ühe rootslasega ja nad elasid pikka elu ilusti ja kuidas Aino kirjutabki sinna kohta. See kevadetüdruk, kumb ja suitsuromaani lõpetuseks peaks siis vaatama selle Gustav Suitsu noorus Aino Suitsu vanuigikirjutatud raamatu viimaseid lehekülgi kus ta ei avalda mitte enda ja suitsu, armastas kirju või üldse kirjavahetust Vaidis suitsu ja selle varje säideks nurikirjavahetust. No mis on tegelikult hästi kummaline, ma ei kujuta seda ette, et et see peab olema ikka täielik selline okas hinges. Et sa vana inimesena hakkad kaevama üles enda mehe ja tema naise kirju ja kuidagi analüüsid neid läbi ja kirjutad neid läbi. Siis see peab olema okas hinges, aga võib-olla on seda natukene tahtmine lihtsalt oma nooruses olla uuesti tagasi. Ma arvan, et selles on mõlemad. Ja siit me saame siis teada, et kevaditi tüdruk kirjutab 1910. aastal see suitsu ja elu vahel oli siis juba selline väga kindel suhe. Ajakirjavahetus ikka käis veel. Nagu me näeme, kirjutab siis, et tal on austaja ja austaja, kutsunud teda teatrisse. Ja siis teatata, et palub oma kirjad tagasi kevadetüdruk ja annab tagasi suitsu kirjutatud kirjad, muidu meil jäid juhi, oleks. Siis teatab kevadetüdruk. Suits ei anna tagasi, kus meil muidu need kirjad oleks? Suitsevad mõlemad pakid oma kätte. Ja, ja meil ei oleks neid kirju olemas, kui neid ei oleks viidud ka kõige olulisemaid dokumente sõja alguses ülikooli raamatukogusse hoiule, sest suitsukorter, raagus suits Tiigi tänaval elas, see põles ära ja kõik, mis seal oli, põle, särab ja ainult väga vähesed asjad päästeti tähtedesse kirjavahetus ja kevadetüdruk kirjutab jah, kuuendal aprillil 1910 ole nii, saada mulle mu kirjed tagasi. Ehk on sul veel mõned väikesed luuletused, siis läkita need ka. Ja kirjas minule kirjutab Aino, märkis suits vahest liiga üleolevalt, et panin kevadetüdruku mehele sellega, et ei vastanud ühelegi tema kirjale. Ja siis kirjutab Aino suits, et lõpuks on hea mäletada kevaditi tüdrukust sai väga õnnelik korraliku rikka mehe eluseltsiline ja laste ema kuid aastal 1919 ja 20 Gustav Suitsu küll suure saladuskatte all. Siis pääses ta sellest, mida ta nimetas oma alanduseks. Ta sai öelda oma endisele austajale, et ta on olnud oma abikaasa ainus ja sai kuulda, palju headmistada, rahustas aga see kuul enam selle raamatu piiridesse. Tänases saates oli külas Rutt Hinrikus, kes rääkis Gustav ja Aino Suitsu kirjavahetusest. Saate panid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi kõike head ning kohtumiseni.