Vikerraadiotüüblid. Ja kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Kui need päris täpselt sõnasabast kinni haarata, siis pole siin kaunistega ilusat midagi. Aga kui ilm on kole, siis loodetavasti jääb ka meie kuulajatele rohkem aega raadioaparaatide juures veeta. Ja täna siis teenivad rahvast Heidit Kaio. Ajakirjast pere ja kodu. Sulev Vedler Eesti Ekspress mina saatejuhina Aarne Rannamäe. Eesti televisioonist. Hakkame hakkame järjest neid sündmusi siis nagu läbi võtma, et võiks alustada päris päris kronoloogiliselt, et see oli üks erakordne nädal selles mõttes, et valimistest on möödas ainult kolm kuud ja valitsus pidi juba silmitsi seisma umbusaldamisega. Kuigi ma ei tea, kuidas teile kolleegid tundub, aga, aga noh, see oli üks, üks väga imelik umbusaldamine. Ja, ja võist võib vabalt öelda, et kuigi peaminister katkestas oma oma reisi ja tuli küsimustele vastama parlamendi ette. Aga, aga tema tulemus oli üsna ette teada oli küll jah. Aga see oli hulga pikem luba. Noh, selles mõttes, et kõigepealt pidi Taavi Rõivas võitma vaidlaser vormi erakonna sees. Et kui Reformierakonna juhatus kogunes, siis näiteks Anne Sulling ja Morris orelit valmistanud ette päris põhjalikult sellised maksumuudatused. Kuna Reformierakonna sees oli hirm, et sotside eeskätt, kes olid valinud just Jevgeni Ossinovski endale uueks pealikuks tabada koalitsioonilepingut ja selles mõttes olid siis Reformierakonna mõned juhtliikmed valmis ise tegema teatud mööndusi selles koalitsioonilepingu, siis tekkisid sellised toredad ideed, et näiteks kui kui väga paljusid inimesi, sealhulgas ka Reformierakonna liikmeid häiris majutusasutuste käibemaksu tõus üheksalt protsendilt 14-le protsendile siis seal tuli arutluse alla näiteks ideed võiks tõsta kõikidel sellistel erandlikel kaupadel kaasa arvatud ka näiteks ajakirjandusel ravimitel käibemaksu, et mitte majutusasutuste käibemaks ei tõuseks 14 protsendi peale siis kõikidel sellistel eranditel tõusta üheksalt protsendilt 10-le. Neid ideid oli veel mitu tükki, alates maksu laest ja maksnud vaba miinimumi tõusust ja aga see idee kukkus läbi. Taavi Rõivas kõigepealt võitis vastased partei juhtkonna sees rääkis, et tal on tunnetuslik enamus ja siis alles läks asi nii-öelda parteist väljapoole. Jõudis valitsuse ja riigikogu tasandile, mis asi on tunnetuslik enamus. Mul on niisugune tunne, et mul on enamus tikiti seal Reformierakonna juhtkonnas ka küsimusi, et mis asi on see tunnetuslik enamus? See on selline päris uus uus mõiste Eestis, aga no see tunnetuslik enamus ei peadel. Igastahes on mõne mõned inimesed Reformierakonna juhtkonnas tundsid, et Taavi Rõivas sõidab ka neist teerulliga üle. Aga samas on naeruväärne, et kolm kuud valimistest on möödas ja koalitsiooniläbirääkimised justkui kogu aeg käekäik siin. Et siin ja tõesti, et paned avalikkusel on juba ammu tunne, et need võiksid olla. Muidugi on see tunne olemas, aga selle jälle me räägime tundest. Tunnetuslik võiks, võiks tõesti ära lõppeda. Aga tegelikult oleks hoopis põnevam olnud, kui seda maksupaketi ei oleks seotud umbusaldamisega valitsusele, siis oleks saanud teha veel nalja. No muidugi oleks nalja, et sellele üle kümmekonna liikmele koalitsioonist siiski valmis mõningate punktide vastu hääletamine. Ja selleks, et koalitsiooni ühtsena hoida oli Taavi Rõivas kasulik siduda kõik kõik need seadused, eks ühte paketti ja veelgi kihvtim siis köie opositsioon ütles, et me umbusaldame sind siis siduda sellelt ka umbusaldushääletusega, kuna sellel juhul seal menetlemine toimub, kõik nii imekiiresti läheb ludinal läbi, sellepärast et sa tead juba ette, et häälteenamus. Et muidu oleks saanud seda venitada kõiki. Aga palju ägedam on see, et hiljutised erakondade reitingud ütlevad sedasama, et nii-öelda tunnetuslik enamus ühiskonnast tegelikult toetaks seda umbusaldushääletust. Nojah, aga meil on teatavasti me oleme valinud riigikokku ja riigikogu esindajad seda tunnetuslikku enamust. Ja riigikogu koosseis ja noh, võib-olla see ei väljenda hetketundeid siis nii hästi, seda küll mõõdetakse, aga see ei loe, see, see ei lähe korda. Praegu. Kuigi samas, kuna need viima viimased arvamusküsitlused ja seal toimunud nagu reitingumuutused on ikkagi mastaapsed, siis ma kujutan ette, et võimuerakondades võib see natuke sellise hüsteerilise tunde tekkinud. Ei no muidugi, ta tekitas tunde, eks seal, Reformierakonna seal ka mõned inimesed valmis, et et äkki äkki lähebki niimoodi, et see pakett kukub läbi näiteks. Et mis siis saab? Et kas Taavi Rõivas sellel juhul hakkab uuesti valitsust moodustama või me peame valmistuma selleks, et Reformierakond on, ta valib endale uue juhi. Et näiteks, kas Urmas Paet saab nüüd siis lõpuks Reformierakonna ehiks, tõsi küll, Urmas Paet, Urmas Paeti ise nagu erilist initsiatiivi sellel suunal ei näidanud meile ühtegi sellist üleastumist ülesastumistest, ta oleks öelnud, ma tahan nüüd hakata seda juhtima. Hiiliv kass nurgas, aga samas on ka juba mitu korda nurka mängitud, tegelikult viimase pooleteise aasta jooksul. Et, et ma arvan, et ka just nimelt hiiliv kass on kõige mõistlikum olla, et kõigepealt tunnetada olukorda ja siis vaadata, kas sa mõtet välja hüpata või mitte. Nojah, aga, aga ütleme nii, et, et klassikaline umbusaldus umbusaldaja on ju ikkagi opositsioon, eks ole? Jah, et, et see, see ei olnudki selles mõttes nagu klassikaline opositsioon, et, et noh, kes see siis tahab praegu nagu nagu võimule tulla. Ja see ei ole, ei ole ju seda, seda jõudu, kes ütleks, et oh, näed, võitsime selle umbusalduse või avaldasime umbusaldust istuvale valitsusele ja me ise nüüd asume selle koha peal, ei ole selgelt kaks erakonda, vabaerakond ja EKRE, no ei taha praegu tulla võimule. Sest et hoopis kasulikum on nii-öelda eemalt kritiseerida. Ma just nimelt, et vabaerakond oma valimisaegselt kaheksa koma seitsmelt protsendilt tõusnud suisa 19 protsendi peale toetajate arvult, et see on ikkagi uskumatu uskumatu tõus ja, ja see selline tõus on tulnud ju lihtsalt kõrvalt vaatanu kõrvaltvaatamisel. Aga noh, seda Aarne mõtet edasi arendades, ega siis Keskerakond ka tegelikult selle valmis praegu võimu haarama, sellepärast et nad Keskerakonna liidri küsimas. Edgar Savisaar küll on tublisti kosunud ja seda on väga hea meel näha. Aga ta ei ole kindlasti töövalmis ja olukorras, kus nüüd oleks, ütleme, et oleks umbusaldus läbi näinud, oleksid valmis siis võimule tulema, kes ei tea, kes seal peaminister ütles. Et noh, tegelikult Mul on väga reaalne, minule meeldis kasvatuseks Facebooki postitus, mille kirjutas Liia Hänni ja tema ütles väga ilusasti, et riigikogu kuritarvitas umbusaldushääletust. Ta, ta oli täpselt seesama argumendi, et opositsioon peab ikkagi olema valmis kohe praktiliselt pärast seda umbusaldamist võimul võimul astuma. Jah, seda nad ju kuulutasid, et, et istuda uuele valitsusele sadat armu armupäeva ei anta ja ja tähendab, peaks nagu olema, aga kui, kui sa hakkad nüüd vaatama ringi, siis ei ole neid, neid tahtjaid, mitte kuskil. Et need ongi siuksed hästi, kummalises olukorras. Vaatame seda hirmu, mis siis reformierakonnal oli, et Jevgeni Ossinovski saab sotside pealikuks ja siis hakkab koalitsioonilepet avama, seda tegelikult ka ei ole juhtunud. Vastupidi. Kassinovski tõmbas pidurit, ütles, et ah võtame nüüd asja rahulikult, sest tegelikult oleks praegu olnud just see moment, kus sealt kõik. Siis oleks lepp õhku lennanud. Aga samas oleme nüüd olukorras, kus või Reformierakond ja Isamaaliit on olukorras, kus nende toetus on vabalanguses, et reformierakonnal on langenud 27-lt koma seitsmelt protsenti, millega nad valimised võitsid 18-le protsendile ja ja IRL-il 13. seitsmelt, mis oli niigi kohutav valimistulemus, on see langenud kaheksale protsendile. Et nendel on, ma kujutan ette, võib-olla selline hüsteeriline tunne, et, et aga kui avakski selle koalitsioonileppe järsku tuleks siis rahu maa peale hakkaks reitingu uuesti paranema. No aga seda on jällegi natukene natukene raske teha, sellepärast et kõige olulisemad kõige vihatanud punktid on nüüd selle paketiga vastu võetud. Et ja seda on, seda saab teha, aga nüüd on sellest tunduvalt rohkem aega, see ei ole enam siin kiire kiire. Et. Just nimelt, see ei ole enam kiire, aga see, see, et seda usaldust ja reitingut nagu selline vihane õunauss hõõrume, küsisin. Üks kurdi retooriliselt, et no ja mis siis, mis sellest siis on? Noh, praeguses olukorras esiteks homme algab suvi, parlament läheb kohe puhkusele. Valimisi ei paista isegi mitte tunneli lõpus, järgmisi selles, ma arvan, Nad suhtuvad suhteliselt leigelt, kui asi ei lähe nii-öelda nugade peale. Koalitsiooni sees. Aga on muidugi olukord, kus kolm kuud pärast valimisi valitsuserakonnad on sisse võtnud populaarsuse edetabelites. Kohad kolm, neli ja kuus on on kahtlemata nadi. Kusjuures seal ei ole mitte küsimus. Kainelt arvestades muidugi mõelda niimoodi, et mis siis on valimisi, pole kusagilt tulemas, ma arvan, et see, mis selle hüsteerilise tunde võiks erakondades tekitada või tekitabki, on see, et aga miks, miks me kukume niimoodi, et keerulisi, maksupaketti varemgi vastu võetud ja tegelikult oli kogu masu oli üks keeruline maksupakett ja see tegelikult ainult kergitas Reformierakonna reitingut. Et see tõesti, mis siin põhiline küsimus on, on suurte trükitähtedega, miks? Aga masu puhul oli asi selge, siis oli kriis ja inimesed mõista, et kriisi puhul tuleb teistmoodi käituda, et siis sa peadki püksirihma pingutama? Hetkel ju meil ei ole, sellest majanduskriisiks oleks sügav langus. Kas inimesi massiliselt. Ja pigem selles, et ma olen suga nõus, et tegelikult on, on see, mis hetkel on kommunikatsioonihäire ei tea, et need, seda, seda koalitsioonipaketti ei ole suudetud maha müüa selle eest ei ole näidatud inimestele, et mida te saate vastu, et see, mis vahetust me teeme, pole selgelt nagu välja välja mängida. Noh, ütleme nii, et, et seda seda paketti on ka väga raske juba nii-öelda objektiivselt võttes. Jüri on, on, on väga raske maha müüa, sest et me oleme siinsamas saates rääkinud ka juba sadu kordi. Et valimiseelne aeg ja propaganda ja valimiskampaania, mis tehti. Ja see oli ju sellest ei räägitud, selles on see, see peamine vastuolu väga selge põhjus, miks ei räägitud, ei muidugi no kus sa enne räägiti, et, et kõik asjad lähevad kallimaks? Ei asi pole isegi selles, igaüks loodab ise võimule pääseda, lihtsalt panen kolm täiesti. Ei saa öelda, et täiesti erinevad pakettegi siiski erinevat paketti kokku ja siis pead ühisosa hakkama otsima neile. Ja siis plaanid muutuvad. Ja siis seal tulevadki kõne alla sellised muudatused, mis praegugi on tegelikult ju valik, on täiesti loogiline, näiteks kütuseaktsiisi tõus, kütus on praegu hetkel odav. Noh, kokkuhoiuks võiks ju inimesi sundida ka maksutõusude kaudu selles mõttes, et ta on täiesti loogiline valik. Variant kaks, näiteks stame tulumaksa. Variant kolm, tõstame käibemaks käibemaksu tõstmise vastu, inimesed peaksid olema veelgi enam seda. Jah, aga kui, kui ikkagi enne enne valimisi kõik erakonnad eranditult ladusid rahamäed hunnikusse ja lubasid nüüd kõik laiali jaotada siis ei räägitud Nendest katteallikatest. Seda oleks pidanud Nutiga, see taipa ma ise ka, et eks seal ole kommunikatsiooni küsimus selles mõttes, et ega ajakirjandus ei küsinud, tegelikult küsiti, küsiti valimisdebatt ja debattide ajal küsiti ju, et aga kust tuleb raha? Avastust ei olnud. Ei olnudki vastuste praegu minu meelest ei ole, pigem ei ole vastust, mida sa selle raha eest siis saad, et tegelikult minu meelest on see koalitsioonipakett sotsiaalsem kui ei kunagi varem, aga ma ei näe kommunikatsioonis mitte kusagil seda, kus öeldakse, et inimesed, saage aru, meil on vajanud vaat selle pärast siit raha koguda, selleks et, et seda näiteks ümber jagada oleks. Aga see ei ole ka mingi kommunikatsioon. Kommunikatsioon oli, see, tähendab see, see, see vilets kommunikatsioon oli, oli see, et ostke endale säästlikumad autod. Ja just vilets kommunikatsioon on see läbi tegelikult täpselt see vilets kommunikatsioon on see, et kõik selle sees olevat parteid tegelikult Habisevad midagi, kuidas neile tegelikult see koalitsioonipaketti ei meeldi? Ja kui ja poleks ühiskond ikkagi taga tagajalgadele tõusnud nende nii-öelda koalitsiooniläbirääkimiste ajal ma pean silmas mitte selles mõttes nii-öelda, et koalitsiooniläbirääkimised käivad siiamaani. Aga, aga siis, kui nad peeti ja kuni siis koalitsioonileping sõlmiti siis olekski ka ka turismifirmadele jäänud see käibemaks, mis, mis oli kavandatud. Ja mis see oleks teinud Eesti kui turismimaaga seda ei taha nagu ette kujutadagi? Noh, siin on omaette küsimus selles, et inimestele näidatud, kui palju ennast kaotavad. Aga vennad, see au näidata, et just see sõnum on puudu, lihtsalt tugev sõnum. Kusjuures ma nagu paneksin selle tegelikult ka meie noore peaministri kraesse, et ma arvan, et te mäletate kõike Andrus Ansipit, keda ajakirjanikud no mis seal salata, siunasid sellepärast, et, et inimene tuleb kohale tuima näoga räägib seda, mida ta tahab öelda, raiub ühte ühte oma agendat ja samas ta raiusid oma agendad läbi, kõik, said lõpuks aru, mida, et on vaja, maksutõusu on vaja, on vaja, seesama duo Ansip ja ligi käisid rändasid, lendasid stuudiod läbi ajalehed läbi ja lõpuks oli kõigil. Nojah, okei, on siis vaja, ega aga, aga mine kusagil seda hästi istuvas pintsakus Taavi Rõivast seletamas, et mida siis vaja on, et mis siis toimub, mis me vastu saame? Ei no hea küll, aga see pakett on nüüd vastu võetud ja nii palju, kui ma olen lugenud ja see oli päris otsene tsitaat Ossinovski. Sotside uus juht on ju väga selgelt öelnud, et koalitsioonileppe avamejuulis ja mida, mida see veel endaga kaasa toob nüüd, kui kui, kui parlamendis on on see läbilastud, eks ole usalduse või umbusalduse hinnaga siis mida, mida tabada mis, mis ei, seal seal ei ole enam tunnetuslikku enamust, siis, siis on juba asi karm. Kui nüüd muidugi sotsid oma oma lubadust peavad. No kes see saab alati ümber teha, seda veelgi lollima mulje valitsusest? No seekord lausa sotsidest ja Ossinovskist, sest koalitsioonileppe avamine oli, oli üks tema nii-öelda trumpkaarte mis, mis tegelikult ka ju sotside reitingu hoidis enam-vähem paigal, võrreldes kuu aja taguse küsimus avaliku arvamuse küsimusega. No aga sotside reitingule pole siiani nagu noh, võiks öelda, et häda midagi, et nad, nad ei ole läinud, ei säärasesse vabalangusesse võrreldes oma koalitsioonipartneritega püsivad üsna stabiilselt on isegi tõusnud võrreldes valimistega. Sotside reitingule on tavaliselt üks häda, et ta on hästi hea niikaua, kuni valmib. Ja et see realiseeru valimistel just seda küll Nojah, eks nad ise teavad, aga, aga igal juhul sellise toetusreitinguga valitseda on on päris karm. Ei hakka sellest minu meelest olla, olla aeg alasi ja haamri vahel ja oodata, et keegi, keegi sulle hambad kurku lööb ja, ja sul ei ole midagi öelda su, kus oma numbrit kokku liidad, siis sul on noh, väga väga kesine tulemus. Kusjuures huvitav on ka see, et kui sotside liidrivahetus on siin mingi tõusu toonud kaasa noh, tõesti ei tea, kas see võib olla ka lihtsalt statistiline nihe, see on üheprotsendiline, aga IRL-il ei ole see mitte toonud positiivset nihet, vaid tegelikult siiski üheprotsendilise tõusu samamoodi, aga, aga kummalgi ei ole, on veamarginaal ja see just nimelt see on veamarginaal, et see ei, ei vähemalt avalikkuse jaoks kummaski erakonna juhi valitsusvahetusest tulnud sellist suurt positiivset sõnumit, mida ju mõlemad erakonnad lootsid. Mõelge nüüd ise, et meil on rahandusminister Sven Sester, IRL-i liige. Kui palju me näeme Sesterit siis rääkimas, et meeldivaks ajavad selliseid selliseid maksumuudatuse? Sester istub praegu Brüsselis ja lahendab Kreeka kriisi siis aga maksu viimase ees peaks võitlema rahandusminister. Tema peaks olema see tema nägu peaks sealjuures alamkeda, me ei näinud, oli Sester okei, ta käis küll riigikogu ees ja kaitses seda paketti pidi seda tegema. Aga muidu ta on täiesti kadunud. Olgem ausad, me ei näe kedagi seda kaitsmas, kelle nägu me näe, näeme rõivas ikkagi natuke midagi üritab, aga, aga see ei ole see jõuline ja selge sõnumiga. Kaitse ja sellepärast muuseas reiting nii kehva ongi ja ja, ja see reiting läheb veel kehvemaks, sest ennusta seljale, Ühele võib loetleme lahjemat mürki võtta. Et mitte minna täispangale. Seesama pagulaste pagulasteprogramm pagulaste teema. See tiksub ikka just nimelt ju koalitsiooni pea kohal. Ma mõtlesin ka sedasama, et kas see pagulasteema võib reitinguid mõjutada, aga, aga see peaks, kui see, kui see mõjutab, siis see peaks näitama ekre tugevat tõusu, aga seda ju ei näita, et sellepärast ma nagu mul on tunne ja ka tunnetuslik selline olukord, et. Kuidas oli olukord, ma, me oleme praegu siis meie, Eesti oleme, oleme ju tegelikult nagu äraootaval seisukohal, et me oleme maa ja taeva vahel nagu see õhupainessimil akna taga ripub, eks ole. Et otsust ei ole ja, ja on ainult niuksed kaudsed signaalid mitte ainult siis Eestist vaid vaid kogu Euroopa Liidust. Et mis siis ikkagi saab, aga probleem on ju väga-väga terav ja väga tõsine see seal selle üle ei saa õhku võngutada kuude ja aastate kaupa. Sest et, et iga päev tuleb neid. Neid paadid rändavad nii et neid teisi täis teisevärvilisi. Kelle üle siis sotsiaalmeedias meil kasutatakse väga-väga jõulisi väljendeid, neid tuleb ju tuhandete kaupa juurde päevadega ja see, see ei ole probleem, et me saame siin oodata, see probleem tuleb noh, peab, peab mingisuguse lahenduse leidma ja ma arvan, et ka Eesti Eesti ühiskonnas praegu. Kuna Meie valitsus on saatnud küll väga selge signaali, et kvoodisüsteem meile ei sobi. Aga me ei öelnud midagi. Ma arvan, et me peame olema solidaarsed, aga, aga millesse Eesti solidaarsus ikkagi väljendub? Ei ole ju selget sõnumit. Ja, ja see on, on kindlasti nüüd selle hüsteeria, ma arvan, et ma nimetaksin seda täiesti hüsteeriaks, mis, mis, mis Eestis toimub, räägime praegu ainteesi tasandil ajakirjanduses, sotsiaalmeedias, kus iganes õllelaua ümber vaid see ja läheb järjest-järjest suuremaks ja on selge, et, et see on nagu see on nagu viitsütikuga dünamo, et et see, see kindlalt langetab veel meie koalitsioonierakondade mainet ja reitingut. No just kusjuures seal on ka see, et ma saan aru, et väga suured otsused või sõnumid võiksid tulla otse pärast jaanipäeva ja Brüsselist, et et siis siis kogunetakse Brüsselis, arutatakse seda ja minu meelest on valitsus tegemas jälle sedasama viga, mis nad tegid ka koalitsiooniläbirääkimistel, ehk siis nad ei anna ühiskonnale mitte mingisuguseid signaale, mis, mis sõnumit nad kavatsevad sinna minna ja miks see viga on see, et nad ei saa seda ühiskonna peal testida. Et, et missugune, missugune oleks nagu normaalsem lahendus või missugune ollakse vähem hüsteeriline lahendus? Ma ei ole sellega päris nõus, et ikkagi meie ministrid on välja öelnud, et kvoot on liialt suur, meie ei tee, oleks see koht, võiks olla väiksem. Et sellel nädalal oli Luksemburgis üks siseministrite kohtumine ja sealt. Ta oli Hanno Pevkur tagasi teatega, et kvootide suurust ei arutatud. Võib-olla ma ei tea, kui palju ta ise sealt sõna võttis, et tal oleks võinud olla võib-olla võimalus siis sõna võtta, et arutame seda. Aga tema mõte oli ka see, et vaevalt järgmisel nädalal Rõivase esimene sõnum oli, et kvoot on arvestatud valesti. Aga teine sõnum, mida, mida valitsus andis, on see, et et ühtegi riiki ei saa sundida kvoodi alusel kedagi vastu võtma vaid riik, riigid peavad ise vabatahtlikult leiutama selle selle numbri. No mis on, mis on täiesti tupik ja siis me oleme saanud sõnumi selle kohta, et, et kvoot ei sobi ja me oleme saanud teise sõnumi selle kohta, et mida, kedagi me peame kindlasti vastu võtma, et mis, mis ma arvan, selle süsteeriasin tekitabki, et inimesed saavad aru, et me peame kedagi ikkagi vastu võtma, aga, aga mis, mis alustel, kuidas toimub selle kohta, nagu pole isegi ideepoega? Kõigele lisaks peavad ikkagi need inimesed ise olema valmis siia tule või sa ei saa nagu inimkaubandust orjakaubanduses öelda, et kuule, sina lähed Lätti, sina laagrisse, jah, Ungarisse, sina saad hinna, Eestis veel laager avatakse. Tegelikult sa pead ikkagi ise selle nõusoleku andma, et sa lähed sinna. Nojah, aga need inimesed on tegelikult ikka väga raskes väljakannatamatus seisus lausa ja kui me vaatame, praegu vist on nendest põgenikest 90 protsenti umbes. Ma ei tea, mis päeva andmed on, aga umbes 90 protsenti elab siis nii-öelda sõjakollete naaberriikidest, seal on on vastu võtnud 1,2 miljonit, eks ole, no siis on nad osal neist tulnud Euroopasse põhiliselt kolme riiki, Jordaanias on peaaegu juba miljon Süüria sõjapõgenikud ja nii edasi. Et see küsimus ja nende ega nende elutingimused, kuigi sinna pannakse rahvusvahelist raha ja, ja ÜRO aitab ja põgenikeorganisatsioonid ja ja kui sul, kui sul on ikka suured pered ja sa oled seal poolnäljas ja nii edasi, siis sa oled põhimõtteliselt olukorras, kus sa, kus sa ei saa eriti valida, sa ei saa eriti öelda, et ei, ma, ma ma Eestisse ei taha, ma tahan minna Taani või või noh, niisugust neile ma arvan, ei anta üldse sellist valikuvõimalust. Aga peab all. Aga kui sul on olukord väljakannatamatu, ma olen, ma olen näinud eemalt Jordaanias neid Süüria põgenikke ja väga suur osa neist muide, on, on juba tõsi, ebaseaduslikult, aga, aga võimude vaiksel heakskiidul on juba instiltreerunud sealsetes ühiskondades. Kusjuures peab ütlema, et Süüria inimesed süürlased, kes on siis põgenenud sõja jalust, on väga hinnatud tööjõud Jordaanias. Nende kohta öeldakse otse välja, et nad on, nad on kuigi noh, samad araablased, eks ole, samad, samad juured, samad religioon. Enamasti öeldakse, et me võtame süürlasi hea meelega, sest et süürlased on, on töökad. Sest nad on saanud niukse kasvatuse ja, ja nad on ausad. Ja ma tean konkreetselt mitut-mitut juhtumeid selle kohta, kuidas oma kohalike on, on löödud oma noh, põhiliselt küll väikeärist, eks ole, mingist väikeettevõtlusest minema ja toodud kohale sealt põgenikelaagrist mingisugune Süüria poiss või tüdruk ja kui te vaatate näiteks Ammanis ringi siis koos saatjaga ütleme relvastamata silm ei, ei eralda seda või erista seda siis ütleb sulle kohalik süürlane, süürlane, süürlane. Tohutu palju on neid neid tulnud juba illegaalset loomulikult, aga kuna kuna kuningas on öelnud, et me peame neid aitama, siis, siis on need võetud ja, ja need, kes on võtnud, need on, need on väga rahul. Aga ettevõtlikeks lugeda ka neid inimesi, kes on siis paadiga tulnud üle mere Itaaliasse näiteks või ka. Või ka Kreekasse, sest ka nemad on pidanud maksma päris suuri summasid, et nendele pandi peale sa muidugi on ja see eeldab, et nad sul ikkagi raha olemas, et see ei ole täiesti purupaljas. Sageli on need noored mehed nüüd küll nõndanimetatud nendeks põgenikeks või siis tulevad, nad on siis ümber asustatanud. Aga jällegi, et mina võtsin näiteks lahti sellise paberi, mis on siseministeeriumi koduküljel ilusti olemas, on riiklike hädaolukordade nimekiri. Muuseas üks selline on ka näiteks massiline massiline põgenike ilmumine meie piirile. 50 põgenik on see piir, kus meil hakkab hädaolukord. Näiteks sel aastal 2013 vastuvõetud dokument, kui meil kvootidest mitte midagi räägitud. Mina oleksin Aarnega nõus selles mõttes, et ma ei kahtle nende inimeste heas motivatsioonist et olles pääsenud sõjapiirkondadest, on nad kindlasti väga motiveeritud ja mitte kindlasti mitte pretensioonikas, et ma julgen sedasama sama arvata, aga. Ma tahan ainult vahele lisada, et loomulikult ei käis kõikide kohta nii nagu on, ei saa üldistada, on pätt, eestlasi, nii on ka, on ka nende hulgas ja, ja kuna noh, ütleme siin veel mitte ainult Süüria vaid, vaid võtame veel neid, neid riike, kus nad põgenevad siis kuna kohati on tegu üsna madala haridusastmega ja nad ja hästi inimestega, siis loomulikult nad on kergelt manipuleeritavad igasuguste äärmusorganisatsioonide poolt ja see, see on täitsa selge aga, aga, aga panna panna nad kõik ühte ühte patta ja öelda, et nad on metslased ja murjanite siis see kindlasti ei ole õige. See, kui ma tahaks, tahtsin oma jutuga jõuda, on ka see, et, et kuidas ma laagrite jutuga, et, et kuidas reaalsuses toimub näiteks Eestisse tuuakse 1000 inimest. On riike, kuhu 3000 need hakkavad reaalselt liikuma bussidega rongidega. Et see on ju tohutu logistikasüsteem, mis Nende inimeste liigutamiseks ja paigutamiseks üle üle Euroopa. Käime silma, silma ette, pea manama, nüüd loomulikult mitte küüditamisvaguneid. Aga see nende kohanemisprogramm, millest praktiliselt meil üldse ei räägita me oleme, me oleme sattunud mingisugusesse hüsteeria seeriasse numbritest, et et siin keegi ütleb, et 30 on väga hea, teine ütleb, et no siseministeeriumist tuli mingisugune arv. Sadam 51, kaks, kolmas ütleb 300. Ilmar Raag kirjutas väga hea artikli alles päeva tagasi. Ütleb, et 20000 ja 20 aastaga siis mingisugune kaks protsenti kogu meie meie rahvastikust ja nii edasi. Et, et nende nende numbritega on, on spekuleeritud. Aga mitte ei ole räägitud sellest. Ongi võimatu, et siiski osa neist on murreanide metslased. No ma ei tea, kas nad on siis põgenikud või lihtsalt sisse sõitnud. Kunagi käisin suurele ajakirjanduskonverentsile, Norra ajakirjanikud näitasid seal filmi, kuidas nad olid? Olid siis käinud koos väikeste tüdrukutega kuskil seal somaali või Sudaani kandis, kus neid tüdrukuid ümber lõigati, seal on väga vastik, väga valus, ilma tuimestusprotsess. See oli sellepärast, et siis sõitnud Norrasse sisse sõitnud araablased või aafriklased võtsid need kombed kaasa need kohad, kus nad siis olid ära läinud, sinna viidi tüdrukutega siis Norras sellised asjad keelatud. Tüdrukud sandistati tagasi Norrasse on enamuses islamimaades keelatud. Aga noh, nii ta toimiseks jaa, jaa. Ümberlõikamine. Ja mida me kardame, on see, et nad võtavad oma kombed kaasa, aga noh, me ei tea nende kultuurilist tausta. Ei tea, kuidas nad ühte või teise asja suhtuvad, kardame kõike sellist võõrapärast. See on hirm tundmatuse ees. Jah, sest meil on ajaloost võtta üks olus kogemus ja mitte üks, vaid, vaid kui me vaatame rohkem sajandite taha, siis meil on neid kogemusi palju. Aga mis, mis jällegi ütleb, et tegelikult on siin paljuski tegemist kommunikatsioonihäirega. Neid asju saab seletada nii nagu koalitsioonilepingupoole. No ees, kusjuures Eestis elab ju tegelikult päris kena kogukond värvilisi ja me ei näe neid krimiuudistes kindlasti mitte, et nad on, on tavaliselt töökad inimesed, kes elavad oma väga tavalist elu, et me ei mõista, nagu ei leia ka, näeme küll meil krimiuudistest sageli need on ohvrid näitas näiteks pigem sedapidi. Ja seda, seda nüüd loomulikult keegi ei eita ja seda ei saagi eitada, et nende siiatoomine elama asumine toob kaasa väga palju probleeme. Eeskätt just eestlaste sellise psühholoogilise vastuvõttu probleeme sest et meile meeldib kaugetes maades käia puhkamas. Aga, aga näha noh, nii-öelda viie tärni hotelli basseinist natukene natukene kaugemale. Et, et millises hädas ja viletsuses need need inimesed elavad? S seda ei, väga sageli ei tahagi näha. Me paneme oma kinni, peab olema lihtsalt silma kinni ja, ja me me keeldume seda nägema. No aga mis siis oleks, ütleme Eesti variandid, et võib-olla me saaksime näiteks meil on väga head IT-lahendused, et kui me ei taha nii palju põgenikke vastu võtta, võib-olla me saaksime mingeid IT-lahendusi välja tähendab virtuaalselt kusagil meil või eile igasugused üle piiri piiri ületamist, süsteemideks, neid saaks Eesti aidata ja Euroopa liidul välja välja kujundada mingit põgenike registreerimise süsteemid, anda näiteks sealt oma ideed paksele Marju Lauristin, vanaemaga rääkisime. Me saame oma laevu saata sinna Vahemerele patrullima abistama, ma arvan, et seda peab tegema nii või teisiti, aga lisaks ka inimesi vastu võtma. Me peame mingi positiivse programmi ka väljas on õiged, positiivne programm peaks olema sellepärast et kui sa kuulda ei, eks kõigele ei siis noh, jätab väga plassi. Mull, jah, ei, ei tule nüüd enam kõne alla. Aga ma arvan ka nagu heiditki, et, et sellest kõigest on vähe, isegi kui me leiaksime kullahunniku ja annaksime Nende probleemide lahendamiseks ainult jumala pärast, et nad siia ei tuleks. Või saadame laevu või, või mingisuguseid osutama mingisuguseid IT-lahendusi, et, et sellest sellest enam ei piisa, lihtsalt et nüüd nüüd nüüd me oleme juba nii-öelda peaaegu sund sundviskes, et. Et Andrei Hvostovi ka, ütleme Need ei ole, ta kirjutas väga hea artikli Ekspressis, aga see ei ole päris nagu üks-üheselt võrreldav. Et noh, Euroopa, sa mõtled seda, et Euroopa Liidu rahade tahate küll, eks ole, ja valada seda kuskile betooni ja ehitada inframingisuguseid ettevõtte struktuur. Aga siis, kui Euroopa on hädas, siis siis te ütlete ainult eieiei. Kusjuures selle Andrei artikli juurde tulles siis ta kirjutas seal, et talle seostus see lugu. Algas sellega, kuidas ta oli Gotlandil ja see oli selline valgepäiste rootslaste reservaat ja talle meenutas hästi Eestit ja, ja, ja ma sain aru, et siis rootslased käisid seal imetlemas seda, kuidas, kuidas Scotland on nii, nii rootsilik, ma olin just esmaspäeval Gotlandil, kus, kus kohalikud rääkisid, et neile tulevad siia, nüüd tulevad Gotlandile silmapaistev vulke, siis põgenikke võetakse vastu. Et eks need reservaadid ole siis kõik muutumas. Eks selle see abi küsimusele omaette, et kui me vaatame seda põgenike hulk, kes on tulnud Itaaliasse kui suure protsendi elanikkonnast itaalia elanikkonnast moodustab ja kui palju siis tahetakse saata Eestisse ja kui suure elanikkonna see moodustab, siis mis te arvate, kummas oleks see suhtarv suurem, kas Eestis Itaalias üks komisjoni välja pakutud kvoodist Eestis ikka jah, Eestis tegelikult. Kui me räägime, et häda Itaalias, siis impordi mehhada Eestisse. Nende üks asi on see suhtarv teine asi on see, et, et enamik Euroopa riike on Lääne-Euroopa riike, on harjunud neid põgenikke ikkagi vastu võtma, nende jaoks ei ole nii suur kultuuriline muutus jaoks, et see lihtsalt on hiidsuur. Samm, mis tuleb. Tooniatega harjunud britis Inglismaal, kus on, kus on kogu aeg, noh, võiks öelda sadu aastaid värvilisi inimesi Londoni tänavatel liikunud. Vaatalis Ühendriikides toimub, eks ole, ja lihtsalt üks valge tüüp kõmmutab kirikus palvetamise ajal üheksa mustanahalist maha ja eesmärk on algatada rassisõda, kusjuures elatud ju kõrvuti ju aastasadu. Aga ei, aga veelkord tähendab küsimus on mitte kas vaid kuidas. Aga, aga seda meil eriti ei arutata. Just nimelt, et siin enam ei ole küsimus, kas vaid ongi just nimelt küsimus, kuidas. Ja, ja ei tohi, meil on mis me sest Inglismaast või, või, või Ühendriikidest räägime, vaatame Põhjamaade kogemust, eks ole, siinsamas kohe üle mere, Rootsi, Norra, Taani ka, isegi Soome. Ma olen kuulnud, et põhja ja Põhja-Soome siis saadetud põgenikud on, on suhteliselt hästi kohanenud, ma ei tea, kas see vastab tõele või ei ole oma silmaga seda näinud, aga aga tuuakse igal juhul nagu rahvusvahelises sellises raportites noh, nagu eeskujuks, et näete, seal on probleem. Sa ei ole probleemi, aga, aga Rootsis on sellepärast et Rootsi laskis selle täiesti täiesti vabaks ja, ja laskis neil elama, minna sinna tahavad ja loomulikult siis noh, ühevärvilised, samade kultuuri juurtega inimesed leiavad alati 11 üles ja, ja moodustavad getosid ja nii edasi, eks ole, ja nüüd tagajärg on see, et et on rahutused olnud Stockholmis, rahutused olnud maailmas ja kes vähegi viitsib lugeda rootsi kriminulle, mida Eestis eesti keelde tõlgitud ka juba väga palju inglise keeles rootsi keeles meeletult saadad siis protsiaal ilm koosnebki minu meelest viimasel ajal vähemalt nende raamatute põhjal sisserännanud on need siis jugoslaavlased, Albaania moto, gängidest, jaamatagengi valgel värvilistest ja muuseas näiteks Swedbanga grupijuhil mantel Wolfile on selline programm ja ta on aastaid rääkinud, et Rootsi üks võimalus oleks panna tööle need sisserännanud tegelikult vegeteerivad seal kuskil Stockholmi äärelinnades. Aga see on juba riigi ja ühiskonna viga just nimelt ja see on asi, asi on lastud lihtsalt nii käest ära ja nii nii kaugele, et nüüd on seda väga-väga raske parandada. Nõiaga, aga midagi ette võtma selles mõttes, et ma räägin ikka Eesti kontekstis, et noh mulle tundub, et me, me ei saa enam ei öelda midagi, me võtsime kunagi ette, Me läksime läksime ju sinna Iraaki ja Afganistani demokraatiat viima ja nüüd me võtame sealt siis põgenikke vastu Afganistanis. Jah, no see on juba ammu ära tõestatud, et sõjalise jõu ja tule ja mõõgaga ei, ei saavuta seda edu ja noh siis Ameerika omal ajal ostis terve riigi neegritele Libeeria, et siis orjad saaksid tagasi minna. Sellest katsest ei tulnud suurt midagi välja. Jah. Aga, aga muidugi, see on tohutult terve müriaad. Teeme, millel on, on kaugemad põhjused ja lähemad põhjused ja lihtsamad lahendusvariandid ja ja raskemad vahend vahetust igasugused variandid, et me ei saa minna tankidega, eks ole, nendesse riikidesse ja õigust looma ja oma oma demokraatiat sinna viima. Aga, aga, aga noh, midagi peab ette võtma. Sest mass on, mass on suur ja mass nagunii pressib peale. Mass pressib sellepärast peale, et ühest küljest sinna rahu, aga teisest küljest sinnani jõuka melo sa tahadki sinna minna, et noh, rahu on ka teistes Aafrika osades. Rahu on ka teistes Aasia osades. Meeletud massid vist Hiinasse põgeneja vindiasse. Jesson spekulatsiooni tasemel, et India ei oska öelda, Hiinasse võib-olla isegi, aga, aga muidu muidugi on siin see ju see tarkus selles, et, et Euroopa liidule on kasulik rahu kogu maailmas. Aga noh, samas siin Euroopa enda sees on riigid, mis värisevad nagu Kreeka, et ja mille ütleme eurotsoonist lahkumisega võiksid järjekordsed probleemid kaasneda. Järjekordselt sotsiaalsed probleemid. Kreekal ongi sotsiaalsed probleemid, seepärast et põgenikud näevad ka Kreekasse. Mis saab Kreekast? Ei tea. Kui kuulata igasuguseid analüütikuid nüüd viimaste päevade jooksul targad mehed kallid ülikonnad, ilusad lipsud siis nemad ei saa aru. Ma, ma tunnistan, ma tunnistan täiesti avameelselt, et ei saa aru. Minu meelest on kreeklased harjunud selle venitame, nad on harjunud sellega, et seal on üks püksikumm, mis venib ja venib ja lõpuks välja rassima ja pressima. Ja nad teavad, et küsimus on tegelikult Euroopa liidu ühtsuses. Nii euroala ühtlases kui Euroopa Liidu ühtsest Euroopa Liidust on ju ainult üks üks ala lahkunud Gröönimaa kunagi ja see ei olnud terve riik, vaid lihtsalt üks osa. Ja mitte keegi ei taha, et Kreeka-sugune riik otsustaks siis ühest või teisest moodustisest välja minnes. Kas euroalast, see Euroopa liidus eriti tobedalt kõlab lause. Kreeka lahkub Euroopast. Ja ja Euroopa liidus. Ei, ma selle sinu peale ja see on jutu peale vaid, vaid ma just eile lugesin, kuskil oli Pealkiri, Kreeka lahkub Euroopast. See on jah, dopter veest. Ja seal on ju alatine selline hirm, et äkki äkki satuvad kreeklase näiteks Venemaa mõju alla. Hädas riigi trenni pöördunud Venemaa poole näiteks Island siis, kui 2008 panganduskriis küsis Venemaalt abi. Tükk aega rääkinud. Tänastes lõpuks olid pealkirjad, kuidas Venemaa lubas kässi Skandinaavias. Ja riigi ta ja siis IMF andsin lõpuks siis Islandi Labi, Küpros saigi Venemaalt muuseas abi ja Putin veel sellel aastal ütles väga õnnelikult, et näete, me oleme ikka abistame neid ja nüüd saatke meesõjalaevad Küprose sadamatesse siseneda, eks. Jah, selle abil on väga ränk hind. Aga noh, Venemaa on praegu ise selliselt suhteliselt liutsutamas, et praegu on ka Venemaal raske nagu toetuda. Kreeklased on, nad ärilises mõttes, on ammu pankrotis. Ja nad on sellises seisus nagu Estonian Air. Ja kusjuures ma arvan, et seal ei ole Euroopa poolt, ei ole küsimus ikkagi mitte ainult selles ühtsuses, vaid ka selles, et et lastes ühe Euroopa riigi hinnanguvabalangusesse, see ikkagi raputab tervet tervet Euroopa Liitu ühel või teisel moel, olgu see siis kasvõi järjekordse põgeniku vooluga, ütleme majanduspõgenikevooluga, et et see, see päris lihtne nagu sellist Euroopa Liit. Aga kui siin Euroopa suured ja vägevad on nüüd välja kuulutanud, et Kreeka probleemi lahendamiseks on mingi 12 päeva, jah? Nojah, et juulikuu viimane päev on see, see, see viimane termin, mis saab. No eks ma lasen, et nad siiski leiavad. Kõikeldavad, pikendavad, teine võimalus on, kuulutati väljamaks. Sellepärast võib-olla venelased siiski avavad oma rahaga. Aga see on, see on ühekordne, see on ühekordne päev, on päris pikka aega, selle ajaga võib igasugu asju juhtuda. Esmaspäeval kogunevad nüüd Euroopa Liidu valitsusjuhid uuesti erakorralisele kohtumisele Brüsselis, siis seal on ikkagi valida selle vahel, et nad kas kuulutada maksejõuetuks või variant. Aga sellega seoses siis tuleb ka see seigad, sa teatad, et see Euroopa liit on selline moodustis, mis võib laguneda, kõik näevad seda pragu, aga siis on selliseid proguka reaalsuseks, siis seal hakkab hirm. Aga äkki inglased tahavad ka ära minna, näiteks? Äkki see on see motivaator esimene pauk, mis, mis lööb suurema tüki lahti. Aga praegu on muidugi spekulantide Pidula näiteks. Eile näiteks ühe latika panga aktsia tõusis 10,71 protsenti, muh Pireuse sadamasse üheksa pool protsenti Kreeka börsil, sellepärast et eile oli jälle anti natukene lootust, et võib-olla midagi võiks tulla. Samas jälle ma saan aru, et tavainimesed eile väga ei lootnud ja võtsid miljardite eurode kaupa sularaha välja. Ja Eino tegelevas miljard mitu päeva järjest, jah, aga Euroopa keskpank lõpuks ütlesin, et siis nad abi. Päris sellist pangad kokku ei jookse. Näed see bank, ran on üks kõige hullemaid asju, mis saab riigi majandust tabada. Kui sa kaotad usalduse oma oma riigiaste, aga muidugi seal ideid enne tisse, Viljar veebel ta Tartu ülikoolist on propageerinud sellist ideed, et seal võib-olla võiks võtta kaks valuutat, eks kasutusele, et on siis selline aegselt nii trahv, kui euro sisemaiselt kehtib ahnut, siis makse kogutakse trahnidesse. Inimese riigiametnikud ja riigiteenistujad, saad siis palkad rahmides ja kogu see euroabi tuleb sisse eurodes. Ma ei oleks selles mõttes kaval, et sellega saastel tegelikult tekitada mingi inflatsiooni, mis ja inimeste sissetulekuid siis mõelda märkamatult või ka märgates, aga vähendada ilma ilma suurte loosungitega, mis ma saan aru, et praegu on väga Samas jälle selle rahvusliku valuuta tagasitoomine, see ei ole ka niisama lihtne, see ei ole ka, see ei ole ka päevapäevaga, nimelt et ainukene füüsiliselt on seda raha ei seisa kuskil hunnikus raha, jah, praegu ei ole olemas, vaid see tuleks ju see tuleks luua ja tekitada. Noh, aga see riik on tegelikult ikka meeletu ummik, kas sellepärast, et kui meiega eesti riik läks sinna sapi oma garantiide ja väikese kapitalisüstiga, siis me ju lootsime, et kreeklased käituvad samamoodi nagu eestlased, suruvad hambad kokku, tõmbavad oma ka vöökoha kokku ja noh, elavadki kokkuhoidlikult, säästavad. Ma arvan, et nad niisuguseid nii lollid ei ole, olime, olime, olime, olime et Kreeka nagu, nagu nagu meie, nagu nagu põhjamaa Einime siiski, ega muidu ei oleks seda olnud. Me ikkagi lootsime seda, et kreeklased Kärpeid ju on ka siiski teinud, aga samas. Aga tõsi on see, et põhikommunikatsioon valitsusele on ikkagi see, et Kreeka valitsusel, et ebaõiglane Euroopa pitsitab meid ja ja nad on igavesed. Ma ei tea, ihnushoidja. Sa oled, sa oled täielikus ummikus, siis sa teatad, et me taastame kohe 13. 14. ja võib-olla ka 15. palga, eks ole. Ja samal ajal on tööpuudus 25 protsenti, iga teine oran tööta ja varimajandus õitseb ja maksud väga ei laeku, sellepärast et selle asemel, et maksekogudel julga lihtsam võtta laenu. Olukord täiesti pöörane. Et seal midagi muuta, inimeste mõistust nutma, aga mõtlesin, paned inimeste ajudesse. Vürst, et senikaua kui valitsuse kommunikatsioon ongi see, et Euroopa Liit on ebaõiglane või Euroopa on ebaõiglaselt, küsib raha ja mitte see kommunikatsioon, ole see, et kuulge, võtame ennast nüüd kokku, paneme seljad kokku ja, ja teeme selle asja ära. Siis ka päris palju inimesi näinud, kes on laenu võtnud pangast sisehaipank on täiesti ebaõiglane, näed, pitsitab, mind nõuab, et ma raha tagasi maksaks mõtet, pankurid on ikka halvad, halvad, halvad. Ja miks pangad ei ole, ei ole olnud? Karmimad laenude andmisel, see jutt käis ju masu ajal pidevalt jah, ja siis veel tahavad seda, et pankureid maksustatakse ka hästi tõsiselt ja kõvasti mõtlevad selle üle, et siis lähevad nende dressid täitsa meie ei ole natukene teistsugune kui Kreeka kahtlemata meie, meie suhtumine on teine. Aga kas te aru saate, mis, mis Tallinna tehnikaülikooli rektori valimisega toimub? Et Meil on üks niisugune kõrgul teataja seal nõmmemäel, et, et kes, kes mõtles nii niukse jabura süsteemi välja. Jällegi ühte ekspressi seal Sulev ei olnud seal autor ei seda põhjalikku artiklit, kuidas asjad nagu käisid, et et see on ju täiesti jabur, et ühe ühe kõrgkooli rektorit, niimodi. Aga räägi laiemalt, et oi, see on nii keeruline, mulle see Ekspressi artikkel vahele. See ma, ma teen reklaami Eesti ekspressile, keda huvitab, kuidas need asjad käillubereerites sellest kaks numbreid tagasi et, et see on täitsa kreisi, et kuidas, kuidas saab ühe kõrgkoolijuhi valimist sellisel moel üldse välja mõelda? Ei no seal on kuratoorium, valib juhi ja siis edasi nõukogul peaks seda, siis on nõukogul on võimalus tagasi lükata, vetostada, vetostada ja praegu siis nagu kuratoorium, kes on justkui juhi välja valinud, hakkab uuesti kogunema. Et oma otsust veel korra kinnitada jälle kahe kolmandiku enamusega, mis tähendab seda, et, et kui nüüd need neli, kes väidavad, et nad toona hääletasid vastu Jaak Aaviksoole, kuigi paberite järgi oli neid kolm. Ja kui nad kui, kui, kui nüüd Aaviksoo saab neli vastuhäält, siis on kõik, siis tuleb see kandidatuur maha võtta, aga see on, see on see juba üks ainuüksi see voorude noh, käik, mis, mismoodi seda, seda siis seal kirjeldati. Et, et kuigi viimases voorus jäi Aaviksoo üksinda kandideerima, siis tehti ikka veel üks voor. Sellepärast et, et saaks nii-öelda ühe kandidaadiga ära ära valida. See on, see on täiesti täiesti uskumatu, ma lugesin seda kõva häälega ette ja see on täiesti arusaamatu, miks selline süsteem on, on välja mõeldud. Kusjuures asutuses, mis peaks koondama tarkuste intelligentsi Tarkust ja intelligentsi on seal majas, nii et tapab, aga, aga, aga süsteem on ikka küll. Täiesti imelik. No mina olen seda väikses peas võrrelnud seal Pauluse kohtuprotsessi ja mõlemad on täiesti noh, nad on väljunud mõistlikkuse raamidest. Etendavad sellist moodsat tsirkus, osaliselt meedia show, nad iseeülikooli rektori valimine, see on ebaloogiline, lihtsalt. Ja see, ütleme niisugune kõrvaltvaatajal on küllalt vaate jaoks on selle jaoks ainult üks hea sõnana gamma ja Jah, aga üks asi mulle torkas veel silma, kui avaldati ju see kuratooriumi koosseis, mille, mille pagana pärast seal istub kaks Nordeconi firma tippjuhti mis, mis hea pärast vähemalt Toomas Luman on seal ammu olnud igand, aga ta on ka selle kooli lõpetanud. Eino. No olen lõpetanud ka ühe kooli. Ma, ma küll ei arva, et ma, ma pean, sellepärast peaksin selle kooli kuratooriumisse kuulu. Sandor Liive, sattusin sinna sellepärast, et ta Eesti energiast kingasaia. Aga tal oli seal varem ei tali varem kui Eestil, Energia juht. Aga, aga nüüd on temaga Nordeconi palgal Nordeconi nõukogu liige nad loa ja mis, mis iganes 11 kümneliikmeline ja kaks, kaks ühe ehitusfirma meest valivad siis Eesti suurima kõrgkooli või ühe suurema kõrgkooli rektorit, aga, aga see selleks kogu see süsteem on, on kreisi. Jah, minu meelest kuratooriumi siis peab olema erinevate. Valitsuste esindajad ja ma ei näe selles midagi hullu, aga mis ei Nordeconi, mõlemad on, see on võib-olla natukene tõesti hämmastav, aga nii see on läinud. Novot mõnikord Eesti, siis on asjad nii, et, et need asjad on lihtsalt niimoodi läinud, kui te homme hakkab suvi ja järgmine nädal on suht lühike, siis väga pidune jaanilaupäev, jaanipäev, jaanipäev läheneb ja ilm on, ilm on suurepärane. Ma ennist ütlesin enne saadet, et oleks veel vihmasem ja külmem, siis seda vähem me pärast peame neid uppumis surmi kokku lugema. Aga meie, meie aeg on, on täna paratamatult otsased. Et tööpäevi on järgmine nädal vähe, pikad pühad on tulemas ja, ja käituge mõistlikult ja, ja et ei tuleks siis ka pärast pühi sama palju kui, kui enne pühi. Et ei ole vaja lollusi ja, ja mõttetusi teha, aga täna aitäh kuulamast, Heidit Kaio, Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe olid siis rahvast teenimas.