Vikerraadio. Tere hommikust, tere kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Rahva teenrid, nagu juba aastaid ja aastaid harjumuseks saanud. Meie oleme teiega, meie oleme kris läbi kogu suve. Ja nii ka tänasel päeval. Ja täna siis teenivad rahvast Eesti ekspressist, Mikk Salu. Tere. Tere hommikust Mikk ja Postimehest Postimehe arvamuse pealik, pea arvaja Neeme Korv, tere hommikuks tere, tere. Ja nagu Meelis Süld juba ütles, tõepoolest, kolistame läbi möödunud nädala kõige olulisemate sündmuste. Ma tahaks tegelikult alustada millestki ilusast ja helgest, noh, näiteks kas või kas või sellest. Et eile õhtul ma usun, et televiisorite ees oli, oli väga palju vaatajaid, oli ju väga hea mälestussaade Jaak Joalast. Ja selle saate tegid heaks väga mitmed asjad minu jaoks võib-olla ühena esimestest see, et et üks legend suutis oma legendaarse maha suruda ja rääkida teisest legendist siiralt, ausalt ja, ja lisaks jaagu lauludele ja jaagu laulja Teele. Oli oli selles saates väga palju neid kohti, mis mis panid mõtlema, aga hoopis teistel radadel elu ja surm ja fataalsus ja saatus ja ja, ja üksindus, samal ajal kui sinu ümber siblivad paljud. Aga, aga Meil on ikka ikka üksik, nii nagu nii nagu Jaak seda seda tegelikult vist oli. Aga me ei saa sellest alustada ja, ja me ei saa alustada ka sellest, et Eestis on tore suvi, kehvakene küll, aga, aga ikkagi suvi oli jaanipäev ja et oli võidupüha ja võib-olla nende asjade juurde jõuame saate lõpu poole. Aga pärast eilset sündmusi 300 kolmeriigis kolmes linnas Tuneesias, sussis, Kuveidis ja Prantsusmaal. Me peame ilmselt alustama selle, selle, selle viimase jubeda sündmuse lahtirääkimist. No ma ei tea, kuidas teile kolleegid tundub, aga aga ma ütleksin praegu nii palju, et pärast neid eilseid rünnakuid ja nüüd kuna ISIS on on võtnud vastutuse kõige kolme meest endale ei ole maailm enam endine, see kõlab võib-olla kuidagi pateetiliselt ja mustvalgelt, aga aga minu arvates on see nii. Neeme. No minu meelest ei ole maailm juba mõnda aega endine, et aga väga palju on muutunud ja me ju elamegi meil on Postimehes muide selline rubriik nagu meie uus maailm. Kaks aastat juba, Henrik Roonemaa, iga kahe nädala tagant kirjutab kommentaari ja Henrik, kes oli selline tehnoloogia kirjanik, kes alguses hakkas kirjutama sellistest toredatest vidinatest, siis nüüd kirjutab seda, kuidas, kuidas tegelikult meie maailm on, on globaliseerunud, millised on need märgid juba nii-öelda inimeste käitumises kultuuris, millised on need need probleemid mis puudutavad nii ühiskonda, majandust, poliitikat ja, ja minu meelest see on nagu selles mõttes selline väga kujukas näide, et, et maailm tõepoolest on muutunud ja ja muidugi on, on ka see, et, et see puudutab ka ka julgeoleku ja meie iga igapäevast turvalisuse teemat. Mina mina mõtlesin hoopis niimoodi, et kui ma neid uudiseid nägin, siis, siis esimene reaktsioon on muidugi šokk. Aga, aga järele mõeldes on sarnaseid asju olnud tegelikult ju palju. Ja mulle tundub, et et mingis mõttes me peamegi harjuma sellega, et iga aasta mõnel korral islami rootslased suudavad toime panna mõne suure terroriakti, et me oleme paraku ka juba sellega harjunud jah, seal igapäevaelu osa vähemalt sellest uudiste, millist, mida me tarbime täpselt, täpselt see ongi iga päeva igapäevaelu osa selles maailmas. Jah, aga minu arvates just eriliseks tegid need kohad, kus need jubedused toimete pandi ja kuna, kuna ISIS tõesti on nüüd võtnud vastutused kolmes riigis korraga, sealhulgas ka siis Prantsusmaal. Aga Prantsusmaa Prantsusmaaks, tähendab nii Tuneesia kui Kuveit olid seni nii-öelda puutumatut saarekesed. Ja mõlema jaoks on, on see noh, äärmiselt hoiatav sündmus. Noh, kõigepealt Tuneesia, kust algas Araabia kevad, kus sellest saadi suhteliselt väikeste ohvritega üle, kus tuli uus võim ja mis hakkas just ennast jälle taas maailmale avama, kaasa arvatud siis maailma turismindusele. Ilus, väga ilus riik, väga mõõdukas islamiriik. Ja nüüd siis ühtäkki niisugune niisugune jube asi kahes kahes hotellis. Ja, ja mis veel nagu õudsam, et, et sellised pätid, sabad linnatänavatel, ma olen sussis olnud ja, ja puhanud ja hotellis samuti olnud mitu ööd. Et nii ilusas ja vaikses ja rahulikus kohas pätid tulevad lihtsalt kalašnikovid ja lähevad rand, kas näidata, kas ei ole mitte nüüd on kinnitatud noor, väidetavalt oli neid kaks, jah, aga noh, see selleks ka see oli üks või või mitte. Et, et see, see on midagi, midagi täiesti uut, mis selle põhjus on? Kuidas see oli võimalik, kas Tuneesia oli suikunud mingisuguses? Ma ei tea, õnne Mul on tunne, et, et nende riigis enam ei, ei, ei või juhtuda. Kas oli salateenistuste tegemata töö? No ühesõnaga, midagi sellist pidi olema. Ainult kujutan ette, et millise jälje see jätab nüüd nende turismimajandusele, mis on väga, väga oluline osa Tuneesia sissetulekust ja sa tahad midagi öelda. Ja ma tahan lihtsalt täpsustada, et Tuneesias oli ka mullu ju terroriakt. Mis puudutas siis rahvusmuuseumi, see mullu, see oli selle aasta märtsis, vabandust selle aasta märtsis. Seal võeti mingi aeg, oli minu arvates keelanud või 21 turisti võeti kinni ja lange, jah? Jah, nii et nii et nii et tegelikult tegelikult see oli ja siis oli muuseas ka ISIS võttis vastutuse, aga tuni Tuneesia julgeolekujõud ütlesid, et seekord ei olnud siiski tegu ISISega, vaid mingisuguse Al-Qaeda. Mingisuguse grupikesega kohaliku fraktsiooniga aga Kuveidis vist tõepoolest on nii olnud, et, et seal on üks vähemalt kas mingisugune kümmekond rahulikku aastat olnud. Kümmekond rahulik aastat vähemalt jah, nagu ehiti Me teame eeskätt just Lahesõja tõttu. Ja Kuveit oli absoluutne monarhia, nagu ta on, oli, ta ei ole tähtis ainult oma nafta pärast, tähendab nafta on loomulikult väga tähtis. Aga just selle just selle tõttu, et Kuveidis jõushiad ja sunnid kaks teisega mitte, lepivad moslemirühma jagunevad peaaegu pooleks, tõsi, siiasid on, on natukene vähem kusagil 40 protsendi juures ja sunniite siis vastavalt 60 protsenti ja seal on ka väga palju välismaalasi. Välistööjõudu. Ja, ja seal on kõik olnud jah, vähemalt 10 aastat korrased, aga laias laastus on sul muidugi õigus, et Tuneesia on vaadata seda piirkonda, ta on olnud ikkagi selline rahulik kant, seal on mõned, on ikka täitsa nagu põrgu lahti mõnes mõnes mõnes riigis. Ja ja ta on ikkagi ka säilitanud selle, selle noh, turismi kohana. Aarne juba mainis seda ka seda sussi, et ta on ju noh, mina seal ise käinud ei ole, kuna ma sellist liiki päiksereisidest nagu eriti lugu ei pea, et ma reisin natukene teistmoodi. Aga, aga iseenesest, et need noh, see koht on täiesti märgiline, seal on seal on ju Unesco maailmapärandi kaitse all olev vanalinn ja, ja seal Ma ei tea turistide arv, ma püüdsin seda natukene vaadata, aga, aga mul on tunne, et niisugune hiilgeaegadel kindlasti rohkem kui miljon turisti aastas. Et, et ja ka paljud eestlased ju on seal käinud Ja Kuveit, eks ole, lisaks sellele, et ta jaguneb siis kahe suure islamirühmituse vahel on ju olnud niisugune Lääne platsdarm juba juba aastaid ja aastaid alates siis Iraagi sõjast. Et ka ka Eesti missioonisõdurid on, on kõigepealt siis saanud nii-öelda ja noh, mitte ettevalmistuse, aga nad on nii-öelda seatud lahingu Ta just nimelt Kuveidi pinnale enne, enne kui neid saadeti, siis ja ja, ja Kuveit on muidugi radikaalsete islamiriikide käest selle eest nii-öelda väga palju tappa saanud. Ometi on emiir suutnud hoida selja sirge ja, ja on on siis toetanud nii-öelda lääneliitlasi, nii et igas igas mõttes väga, väga oluline riik ja seni tõepoolest noh, kui mälu ei peta, kas üheksa või 10 aastat ei ole seal nagu, nagu midagi juhtunud. Nojah, aga Tuneesia kui vaadata nende naabrid, eks ole. Lääne pool on Alžeeria idanaaber on Liibüa. Et noh, hullemat võib veel leida, eks roos, igast ilmast, varas, jah. Nii on see Janeme. Ja noh, eks eks see olegi see, et, et eks see kaose süvendamine ongi läbi selliste märg, märgiliste sümbolite ja mis, mis, mis on, mis on märgiline nii-öelda selles piirkonnas on märgiline ka nii-öelda lääne võtmes, sellepärast et läänes teatakse ja tuntakse seda kohta Jah, ja see ei anna nagu põhjust rahuloluks iseendaga, eeskätt ühelegi teisele mõõdukale islamiriigile oma. Ma väga, ma väga kardan, kuigi ma loodan, et see nii ei ole, aga, aga näiteks noh, järgmine, võib-olla ma ei tea, Jordaania näiteks kus, kus on rahvast, valitseb palavalt armastatud kuningas, kus ma tean, on ka tugev salateenistus ja kes hoiab nii-öelda korda ja hoiab silma peal tüübil, kes, kes riiki tuleb. Aga, aga pärast pärast Tuneesia kuvati ei, ei ole miski enam välistatud. Kaosest, jah, kaos on Euroopas ka, tähendab mitte mitte selline kaos, aga, aga see järgmine teema, mille ma tahan nüüd üles tõsta, on, on siis otseselt seotud selle segadusega ja nende nende jubedustega, mis ümberringi toimuvad ja see on loomulikult see pagulaste teema. Et Brüsselis on nüüd sündinud siis niisugune poolpehme poolkõva otsus, mis annab siis riikidele võimaluse vabatahtlikult. Võtta vastu siis sõjapõgenikekvoodid hääletati maha häälekalt suurte tülide saatel, küll kinniste uste taga, aga kuulda on, et tülid tõusid taevani. Ja, ja nüüd siis juuli keskpaigaks peab, peavad Riigikokku leppima, et kui palju nad siis on valmis nii-öelda vabatahtlikult neid vaeseid inimesi vastu võtma. Eesti vist on öelnud, kuni 150 kuuse on see number välja käidud. Rõivas mainis midagi jah, ja ka sisemine ütles midagi 800. Ära kasuta ühtegi arvu, mis sest kõik öeldakse, et see on ainult üks selline mäng või, või et, et see võib olla vale. Või et noh, praegu on räägitud, minu, mina olen kuulnud mingit vahemikku 80 kuni 150 Ja siseministeerium ka vist ma täpseid numbreid ei mäleta, aga oli 80-st kuni 156 56-ni, jah, et noh Me võime ju rääkida sellest numbrist, aga, aga. Enne kui minu meelest rääkida sellest numbrist, kui vaadata ikkagi seda, seda suurt pilti, ma ei teagi, kas peaks rääkima kitsamalt või laiemalt, aga tegelikult on, on väga paljud Need teemad minu meelest omavahel väga tugevalt seotud, et meil ei ole võimalik valida seda noh, seda, seda maailma, kus me elame, me elame selles maailmas ja me peaksime hakkama ükskõik kuidas, me ükskõik millisele probleemile ka ei lähe need nii oma turvalisuse kui, kui riigi tuleviku seisukohast. Meil on, meil on teatavad teatavad valikud vaja teha just nimelt selle maailmatingimustes. Et, et sitta tellime, endale ehitada ei saa ja ja minu meelest ka selle selle antud antud küsimuses on, on see, et et me peaksime, peaksime siis mõtlema, et, et millised on meie valikud. Antud teemal. Ma pigem arvan, et peaksime hakkama tegutsema selles mõttes valikutega, muide, nii et mõnikord ei taha üldse valida? Ei taha, ei taha, ei taha valida, lihtsalt. On on ainult halvad, väga halvad ja veel halvemad valikud ja, ja, ja, ja ei taha tahaks, et see läheks, lendaks niimoodi inglitiivul meie pea kohalt üle, et see jumala eest meid ei puuduta. Aga vaata, Euroopas on tihtipeale ju nende valikute tegemisega ongi niimoodi, et tegelikult üks väga oluline kriteerium selles on aeg, et, et aeg liigub, niimodi kulgeb, on pikad-pikad-pikad, vaidlused ja nii edasi ja selles mõttes ma võib-olla isegi päris päris nõus ei ole sellega, et see on nüüd nagu mingisugune poolkõva, et meil on kuidagi nagu häbistama seda, nad jõudsid tegelikult ju ühisele arusaamale mingisugusele ühisele arusaamale ja minu meelest iga ühine arusaam antud kontekstis on ka Eestile kasulik igal juhul. No see ühine arusaam väljendus hästi Itaalia peaministri ütluses, et kui, kui te sellist euroopat tahategi kas Euroopa endale ja ta jättis lisamata, et pistke see see kuhugi, et meil meil selliste Euroopat ei ole vaja. Ta tüli oli väga suur ja maa, ma ei usu, et see oli ühine arusaam, see oli, see oli kõige madalamates kokkulepetest kõige madalam minema pidanud, mina üldse oli võimalik saavutada ühine ma, ma isegi ei ole kindlad, mis kokkulepe see täpselt oli, see oli nagu kokkuleppe edasilükkamine, et need riigid omavahel lepivad kokku. Et seal oli umbes niimoodi, et kokkulepet ei sündinud ja siis Edasilükkamine on ka kokkulepe. No kokkulepe lükati ikkagi suhteliselt konkreetse tähtajaga edasi juuli keskpaika, kus siis riigid oma esinduste kaudu, olgu see siis ülemkogu või, või oli, olgu see mingite ministrite tasemel peavad ikkagi ikkagi saavutama mingisuguse kokkuleppe, et sunniviisiline vabatahtlik või või vabatahtlikult sunniviisiline, aga aga eesmärk oli tegelikult üks 60000 inimest on vaja laiali jagada. Nüüd kui me seda enamus mul seal, eks ole, on juba Euroopas kellest enamus midagi jah, kahe 40 40000 40090 protsenti või on, on, on juba Euroopas ja, ja kui me sellega pokkerimäng nagu, nagu nagu bluffimine, eks ole, kui me arvestame seda, et Eestile pandi peale kvoot, et mingisugune 1000 ja pluss, eks ole. Ja kui Eesti ütleb, et ei 1000 on palju, et meie, meie pakkumine on kuni 150 kujutan ette, et see on, see on täpselt niimoodi, et nagu, nagu ma ei tea kuskil islamiriigis poes tingimine. Et üks ütleb maru suure numbri, teine ütleb lootusetult väikese numbreid ja lõpuks noh, kas saadakse või ei saada keskpõrandal kokku. Ja, ja on, on päris selge, et, et kui, kui kui eesmärk on ikkagi 60000 ära jagada siis siis Eesti ei saa jääda oma 150 juurde, see on, see on täiesti absurdne number, see võib olla õige number, see võib olla põhjendatud number, see võib-olla selles mõttes õige ja põhjendatud, et et 150 on, on maksimum, keda me suudame absorbeerida, vastu võtta, ära majutada, tervised ja muud asjad, kindlustada lapsed, ma ei tea, kooli lasteaeda panna ja nii edasi. Aga tegelikult seal ei pruugi olla nii, ma arvan, et selle taga on mingisugune arvutus Eesti rahvaarvust ja Eesti SKP-st. Ja umbes niimoodi tulebki see proportsionaalne, sest me lihtsalt unustame. Tegelikult Eesti on Euroopa kontekstis. Ei, see ei, see on õige, see on, ma ütlen, et see on võib-olla optimaalne number, aga kui kõik laovad laiali kõik 28 lauad laua peale oma nii-öelda valmisoleku numbrid siis no ma võin selle peale mingit leebemat mürki võtta, aga, aga see see ei anna mitte kuidagi ja mitte kaugeltki kuutkenud. Ei, selles ma olen, ma olen nõus sellega. Aga noh, minu meelest selles avalikus diskussioonis, mis selle ümber käib, on ikkagi ka, et et jälle ka, et sedasama tuuakse see Itaalia peaministri tsitaat no kuule, kes ei oleks tülide käigus öelnud mingisuguseid selliseid rammus oma ramutsema samat sorti lauseid ikka neid tuleb ette, et ikka neid öeldakse. Kas me sellist Eestit tahtsime siin saates, ütleme seda ka ikka ikka jälle ja taaskord, aga põhimõtteliselt on see, mul on jäänud selline mulje, et seda asja esitatakse nii nagu nagu kuskil on tegelikult nagu metsatulekahju meile antakse, mingi aukliku põhjaga meil on mingi väikse väike mingisugune pisike ämber, eks ole, võib-olla hauka veel põhjas, siis me peame seda kuidagi nagu kustutama, et et tegelikult neid asju tuleb ikkagi vaadata ikka väga nagu esmajoones nagu suures pildis ja minu meelest selle, selle suure pildi seletamisega nagu küll küll nagu väga-väga kehvasti sa mõtled siin Eestis Eestis olnud. Ma muidugi ennem siin kõlas, et on ainult halvad valikud ja ei tahaks valida, võib-olla ma olen siin vähemuses. Mina näiteks ei arva küll, et oleks mingi probleem vastu võtta põgenikke sadu põgenikke, võib-olla 1000 2000. Ma ei, ma lihtsalt ei usu, et Eesti on nii võimetu, et me ei saaks sellega hakkama. Ainuke koht, kus ma oleksin ka kategooriliselt vastu, on see, kui kusagilt tulevad kohustuslikud koodid pretsedendi loomise mõttes. See on juba Eesti suveräänsus sekkumine minu jaoks. Aga kui me oma initsiatiivil võtaksime kätte Teie, hakkaksime võtma oma, see on enamustel, see on see sunniviisiliselt, et vabatahtlik ei, ma jään ikkagi oma juurde, sest ma jonnakas, et meil on mitte meil vaid, vaid unustame nüüd seal, Eesti ainult meie olemegi siin planeedi peal, ma räägin Euroopa Liidust, ma nägin Euroopas, meil meil Euroopas on, on suur lahendus tõmmata probleem ja, ja meil on ja meil on ainult halvad ja väga halvad valikud. Ma ütlen sulle, Mikk, mis on hea valik, hea valik on see, kui Taavi Rõivas ärkab hommikul üles. Tal heliseb telefon taskus, helistab Juncker ja ütleb, et kallis. Taavi. Me mõtlesime nii, et. Me ei saada tegelikult Eestisse mitte ühtegi põgenikku. Mina arvan, et isegi see pole hea valik, sest see on ka. See on ka probleemi edasilükkamine, need põgenikud ei kao, arad Junckeri järel tuleb nagu ma ei tea keegi järgmine kunagi ja ütleb, et mis helistab siis kellelegi järgmisele. Ei, mis, ja mis siis, Juncker helistab rõivale, mitte vastupidi, ei, ei. No mis siis, no kuulge, teate, me saame teist jube hästi, Arud, teen seda muud rahvast, kes eesti keelt ei oska ja teil on väga raske ajalugu ja see on kogu aeg kellelegi saapa allasurutud ja me mõtlesime oma 1,3 miljoniga. Kuule, Taavi, me ei meis saadadel mitte kedagi. Ja, ja siis tuleb Taavi Rõivas ETV otse-eetrisse ja ütleb, et milline töövõit tehtud, tehtud. Hea küll, see on, see on kõik nali, aga, aga asi on tõsine, tähendab maja põleb ja, ja tõepoolest maja enam ämbriga ei kustuta. Aga mis saab, seda, seda ei tea. Paratamatu, et kui, kui siin mõned või enamus riike või noh, minu meelest pooled või ükskõik, kui palju jäävad oma nii-öelda oma solidaarsuse aru saama juurde Eesti oma 150-ga ja Soome, mis oli 800-ga ja midagi Mainte jah, siis siis ülejääk on, on ikka väga suur. Ja eks see avaldab ju loomulikult ka Euroopa riikide omavahelises suhtlemises igasugust mõju ja siis tulevad kõik need asjad mängu, millest rääkis president Ilves otse ja kaude oma oma võidupäeva kõnes, eks ole, et et noh lihtsustatult öeldes, et Itaalia kotkaid tahate küll oma taevasse, aga, aga meie põgenikke, kes keda meie oleme sunnitud vastu võtma ja kes praegu juba laagrites ja, ja kelle peale kulub meil väga palju raha ja, ja kes on meie jaoks tohutu probleem. Et neid ei taha. Kuulge mehed, mõelge muuseas, see argument minu jaoks ka väga nagu veenvalt ei kõla ratsionaalselt. Eesti panustab NATO-s ma ei tea, kas ainsa riigina vähemalt ühena ainsatest kaks protsenti natuke enam Eesti ei ole ainus, aga üks neljast. Eesti on ülivaese riigina abistab näiteks Kreekat ja Itaaliat Hispaaniat finantsgarantiide abil, et ma küll ei taju seda, et Eesti oleks kuidagi vähe solidaarne kui mõni teine. Ja aga noh, ütleme nii, et kui, kui ma ei tea, kas see on argument, aga ütleme nii, et suurema osa sellest noh, ütleme nii, et sellest majanduslikust jõukusest, mida me siin ümberringi näeme, selle on rahastanud ka ikkagi Euroopa maksumaksja võiks, võiks öelda väga suure osa Sellest no ma ütleks niimoodi, et suurem osa on ikkagi eesti inimeste oma töö, sellepärast muuseas, ma lihtsalt ütlen sulle ühe, ühe nagu nüansi sellesama Kreeka kohta, Kreeka on Euroopa liidus, mis aastast alates 1980, mida ma isegi ei räägi sellest viimasest viie aasta kriisist ja ta on kogu aeg olnud nagu netosaaja ja palju rohkem kui Eesti ka suhteliselt võttes ühe elaniku kohta. Noh, kus sa, nende jõukus on nüüd Mikkelsen vahepeal eesti rahvuslik-konservatiivset erakonda pole astunud. Ei. Ma ei, ma mina nagu toetan, ma toetan pagulaste vastuvõtmist ja palju rohkem kui see 156, aga mulle lihtsalt see see võrdlesse mingitest Itaalia taevas, Itaalia nakkulendrites siin Eestis. No miks sa arvad, et see ei ole omavahel seotud? Et on üks niisugune isoleeritud pagulaste probleem, mis tuleb lahendada ja mis ei ole mingisuguseid teiste, no ütleme, terrorismiga on okei, ümberringi on sõda, inimesed põgenevad, tapetakse, tehakse julmus ja nii edasi ja, ja ülejäänud asjad ei ole omavahel. Ma ei, ma ütlen, et omavahel seotud on, aga ma ei, ma ei näe põhjust selliste emotsionaalsete argumentide järele, umbes et me oleme kuidagi vähem teinud või või et Eesti on kuidagi vähem solidaarsem, mõnikord öeldakse, et ah, see on ju Euroopa Liidu asi ja NATO-s käivad asjad teistmoodi. No ka Euroopa Liidu ja NATO valdavalt moodustavad need needsamad riigid. Lõppude lõpuks, lõppude lõpuks on ju see, et see on, on tahes-tahtmata see selline selline ühtne ja üle üleilmastunud, et tõepoolest see on meie probleem, kui, kui Itaalias istuvad need seal tõesti seal saapanina peal kui piltlikult öelda ja seal pigistab nagu ikka ikka väga juba väga-väga hullusti ja, ja noh, tegelikult me ju teame, et see probleem on hoopis hoopis selles, eksju, et käivad, käib sõjategevus mitmetes riikides Süürias, palju neid põgenikke on, Aarne, sa tead täpselt, kuskil neli miljonit, ma pakun kokku. Võib-olla natuke vähem, aga umbes sinnakanti. Kes on, kes on jooksnud laiali seesama Eritrea, Etioopia, eks ju need need kolded on samal ajal on nii, et me näeme seda, et noh, minu meelest on omavahel seotud Somaalia, Somaalia, et seesama Euroopa näiteks seesama välisteenistus, mida, mida, mida me räägime noh Euroopas ikkagi ikkagi ei ole sellist, sellist nagu jõudu, et, et sinna nagu südamesse minna, neid küsimusi lahendada ja tuleb, tuleb jälle Euroopa Aafrika tippkohtumine, lahendatakse seal mingisuguseid asju, tuleb mingisugune kohtumine sel aastal sel aastalgi. Ma usun, et võib-olla sealt õnnestub mingisuguseid mingisuguseid lahendus. Ma ei tea mehhani, see leiutöö käib ju kindlasti pidevalt, mitte mitte läbi tippkohtumiste. Aga kui Angela Merkel ütleb pressikonverentsil, et see on kõige suurem probleem, mis on tema, millega tema on nagu pidanud silmitsi seisma, siis ma, ma tegelikult täiesti usun seda, et see on, see on. Ta isegi ütles, et see on nagu suurem kui mistahes mingisugune finantsjama, mis on olnud see, see põgenike teema. Nii on jah, aga, aga probleem on, on nüüd, täna on juba varsti kohe juuli lõpp, eks ole, ja kui juuli keskpaik on seatud selleks terminiks, siis, siis mingisugune otsus peab ju tulema. Ma ei hakka üldse rääkima siin Eesti sisepoliitikast, see endaga kõik kaasa toob, aga, aga suure tõenäosusega see see number mida Eesti, mille, millega Eesti peab arvestama, on on, on suurem ja, ja ütleme ühiku võrra suurem kui, kui see poolteist 100, mis, mis praegu välja välja pakutud. Aga noh, selge on see, et ma olen selles suhtes Mikuga küll nõus, et minu arust tuleks ka tuleks ka tegutseda ja mina arvan ka, et Eesti ei ole nii nii nii vilets, et, et me ei saaks nagu hakkama mingisuguste asjadega, kui me, kui me võtame endale mingisuguseid selliseid, selliseid ülesandeid. Lihtsalt küsimus on ka selles, et noh, sellesama euroraha toel suurest ja noh, ikkagi olles selles selles ühtses majandusruumis, et Eesti Eestis on ka nii-öelda avalik sektor tugevamaks ja tugevamaks muutunud ja kohati on nii, et nii ministeeriumid kui ametkonnad on, on sellised omaette omaetteüksused ja kõik mõtlevad selle peale, et mitte tihtipeale, et kuidas nagu tegutseda, vaid kuidas nagu nagu selle noh, tegutseda nii-öelda endale mugavalt või, või mitte tegutseda. Nii et on need, need on nagu tõsised tõsised teemad, et ma siin küll loodan, et valitsus, valitsus on, on kindel, samal ajal noh kui siin sisepoliitikast ilmselt rääkima ei hakka, aga, aga seal on ka ütleme, teatava tagada selle juures No ütleme, siin keset suve meie sisepoliitikast rääkida oleks sündsusetu, sellepärast et et kas ka see, muide, meie sisepoliitika ja need otsused muidugi tuleb langetada ja need otsused tuleb ka ühiskonnale selgeks teha, neid tuleb väga kõvasti selgitada. Ja see on, see on omaette omaette kunsttükk, sest et kui me vaatame ikkagi neid küsitlusi ja vaadates meie, meie ühiskond, meie rahva meelsust selles sellel teemal, siis see peab olema ikka väga hästi selgitatud ja väga-väga selgete tugevate argumentidega. Aga ja see, see ei saa olema Rõivase valitsuse üks üks lihtsamaid. Kindlasti mitte kindlasti mitte, et kas või seesama riigikantselei tellitud ja Emori läbi viidud uuring, mis, mis siin nüüd siis eile jõudis avalikkuse ette, et sealt on ju näha tegelikult ka ka kaaned, need hoiakud ja, ja noh selge on see, et, On ju need numbrid peas, et see siis oli, et positiivselt või ma ei mäleta, kuidas küsimuste sõnastatud olid, aga seal oli mingi 35 45 protsenti oli seal vä? Ja et see oli valmidus nõustuda pagulaste vastuvõtmisega, mul on suuring siia uuringu kokkuvõte siin laua peal vastu 42, nõus, 32 ja neutraalset 23. Ütleme niimoodi, et 32 42, noh, see ei tundu mulle üldse nii dramaatiliselt suur vahe, ausalt öeldes Jah, ja, ja selle sellepärast ma enne seda kommunikatsiooniprobleeme siin nagu välja tõingi, et tegelikult võib-olla mõne mõningad sellised aspektid ja ka ja ka ausalt nendest hoiakutest rääkimine, et et noh, see sellega natukene hiljaks jäädud. Seda läbinud vahe on seal, see on praegu natukene nagu umbluu selles mõttes, et nagu nagu kohvipaksu pealt küsida, et kas te tahate või ei taha või kuidas te suhtute? Ei, see oli kui konkreetne number lõpuks lõplik number on, on laual. Ja me hakkame juba tegelikult asja arutama, et kuhu nad panna ja kuidas panna ja mida nendega ette võtta ja tagada kõik nende nende õigused ja ja vabadused ja nii edasi. Vot siis küsime. Vot siis hakkame küsima neid numbreid, et mis saab, mis sa sellest arvad. Sest muidu tavalise inimese jaoks ma kardan, see, see kõik on üks suur abstraktsioon. No tegelikult, kui sa hakkad mõtlema 100 200 500, aga mis, mis mulle ütleb. Et ma ei, ma, mina vähemalt ma ei tea, kas teie, teie teate, aga, aga Ma ei tea, selles mõttes meie riigi võimekust. Meil ei ole kunagi sellise probleemiga olnud tulnud kokku puutuda. Ei räägi Dvigatel iste 50.-test, vaid, vaid ma räägin praegu tänases päevas, kaasaegses ühiskonnas olen kokku puutunud, me ei tea kui võimekas meie riik on, muust rääkimata, emotsionaalne ja inimeste selline ja see on muuseas, minu kõige suurem etteheide sellele valitsusele eelmisele üle-eelmisele valitsusele, et Eesti oleks. Ta on juba varem mingisuguse omapoolse initsiatiivi võtma, et nägema, vaat see on see maailm. Siin on pagulased, nad tulevad Euroopasse, see oli tegelikult ju ka kaks, kolm, neli, viis, kuus ja 10 aastat tagasi oli selge. Mikker sai seisa ju vett täis ämbriga mina juures, kui ta ei põle. Igaks juhuks, eks ole valves, Oksa Soomel ka järele jäänud, aga Soome siiski ütleme Rootsi rootsiks, Rootsi läks juba 30 40 aastat tagasi, täitsa nagu oma teed. Eks näeb, kuhu nad nagu välja iva, rappa. Ei, mina ei ütle seda, aga, aga Soome võttis ka mingi 10 aastat tagasi natuke rohkem. Nad on märksa konservatiivsemat võtnud pagulasi vastu, aga siiski noh, oma vabal tahtel. Ei, nagu ma ütlesin, et Rootsi läks, läks rappase, ta läks selles mõttes rappa, et, et see on nende ühiskonnas praegu väga suur probleem. Ja nad, need inimesed põhjustavad väga-väga palju väga suuri probleeme. Aga, aga Rootsil läks rappa sellepärast et ta oli küll valmis neid tuhandete kaupa vastu võtma, aga edasi jätistanud omapäi ja selles mõttes ta läks rappa mitte sellepärast, et ta oli nõus neid vastu võtma. Aga praegu on siiani Rootsi linnad tutvustanud, eks ole, ja, ja nad teevad seal igasuguseid päti tegus, aga, aga siia ma nagu tahtsin kiirelt, Eesti oleks võinud ise juba aastaid tagasi välja töötama, siis oma pagulaspoliitika ja võtma vastu ma ei tea, 150 või 250 aastas ja ja sõltumata sellest Euroopa Liidust ajama nagu mingit mingit oma rida. Aga nüüd on niimoodi, et kusagilt Brüsselist tulevad koodide, tulevad mingid käsud ja siis me järsku avastame, oleme kaitsepositsioonil ja täiesti nagu abitud ja me ei tea mitte midagi, mis on meie võimed ja, ja noh, ma ei oska seletada midagi. Nojah, nagu nagu foote ju ei tule, eks, aga, ja ma ütlesin, ütlen veel täpsustuseks ka Ell või no lihtsalt ääremärkusena, et seda on alati alati kena öelda, et trootsi kõige kuulsam kodanik on ka praegu pagulane. Kui ma pean silmas jalgpallurit Saveli Brahimi, kartsin, et sa selle nime välja ja kõige kuulsam Rootsi kõla arvan küll. Tõenäoliselt tõenäoliselt. Ma ei tea elus olevatest tegutsevatest ja maailmas kõige tuntum, võib olla küll jah. Aga. Põhimõtteliselt põhimõtteliselt vaata, ma ütlen korra veel selle riigikaitse kantselei uuringu teemadel ette võtta, see oli ka ju hoiakute uuring, et, et seal ei olnud nagu selline ainult see lambist küsimus, noh tõepoolest ma olen nõus sellega loomulikult, et kui sa foorumi saates lased inimestel sisse helistada ja küsida nende käest seal, et noh, tahate maksu maksuprotsendi tõusu või mitte ja kas valitsuse nägu meeldib või ei meeldi, siis need vastused on üsna selgelt arusaadavad, eks. Et ta, aga, aga tegelikult on probleem selles, et Me tunneme neid hoiakuid vähe ja, ja need kirjeldused nende hoiakute kohta, mis tulevad meediasse, need ei ole tegelikult adekvaatset, tihtipeale siis ongi see, et mingisuguse teemaga mingi netiküsitluse ja siis kõik klikivad eieieieiei siis öeldakse, et 90 protsenti on vastu. No kuulge Ja muidugi on hea seda, nagu lausa koomiline on see ja see on nagu enesekriitiliselt ka ajakirjanduse suhtes. See, kuidas, nagu see vao küla avastati kus pagulaskeskus on, mis on seal olnud, eks ole, juba üle aasta enne oli nagu Illukal samasugune, nüüd siis nagu kõik lähevad kaameratega, otsivad täpselt samad mingid vao küla elanikud, täpselt samad küsimused, täpselt samad vastased. Oinad käisid siin üle muru. Oi kui paha ma nüüd ei tea. Nad on seal, mängivad palli. Endale hästi piinlik, nagu ma endale peab alati tuhka pähe raputama, sest et alati saab paremini, aga, aga üldiselt niisugune suhtumine ju ongi meil koma eestlastel, et see, see must inimene siis mitte pesemata must, vaid, vaid ongi must, käib üle muru, eks ole. Ja see, kui me võtame nagu kokku, see on, see ongi see väga häiritud meie meie suhtumine, et kui need 150 või 1500 siia tulevad, siis nad siis nad alles hakkavad sellest saama. Hurjutatama ja, ja muud, eks ole, kui nad jumala eest käivad. Ehk siis pisiasjade pärast ja, ja, ja sealt pisiasjadest ju tavaliselt kasvavad välja suured konfliktid. Inimene on kord niimoodi kokku pandud, kuulge, aga räägime, räägime Kreekast ikkagi kaame, nagu serva pidi, puudutasime Kreekat seoses pagulastega, Kreeka on üks peakannataja ja nende vastuvõtja seni olnud siis Itaalia kõrval, aga, aga Kreeka Kreeka, Kreeka on üle üle ja üleüldse üks suur probleeme. No on ja täna joon värsked uudised meil siin ees, mis jälle on tõusnud taevasse, see referendumi teema Cipras küll vist eile õhtul oma just kabinetist välja kuulutas, ei osteta, et noh, täna on see nüüd andnud hakanud andma siis seda, seda, seda tulemust tootma. Kui meelde tuletada, siis 2011 oli, kui oli see esimene suur niisugune maksupaketi teema, siis oli täpselt samamoodi oli see refer referendumi siis oli siis oli ta referendumi ähvardus. Ma arvan, et praegu Praegu ta ikkagi nagu kuulutas, nagu ametlikult välja, et viiendal juulil toolil Aga toona oli, toona oli see nagu üleval, siis arutleti selle üle, et noh, siis ta oli nagu mänguosa, eks ole, nüüd nüüd ta kuulutati sisuliselt välja ja ja noh, siin enne vist peab tulema veel üks käik, et nendel on kolmapäevaks vaja üks makse ära maksta. Ja kui, kui kui seda nüüd ei tule, siis, siis on olukord veelgi veelgi keerulisem. Tegelikult. Nojah, ühesõnaga referendumile pannakse siis see, kas kreeklased on nõus rahvusvaheliste kreeditoride tingimuste ja nõudmistega. Noh, ma ei tea, kui leebet mürki selle peale võib võtta, aga, aga võib arvata küll, et selle referendumi vastus on suhteliselt ette teada. See sõltub ikkagi sellest, kuidas poliitikud hakkavad rahvast töötlema ja kuidas, kuidas rahvas tõlgendab ikkagi seda küsimust. See küsimus võib ju olla niimoodi jätta, et kas me oleme nõus rahvusvaheliste kreeditoride tingimusteks või niimoodi kirjas olla, näiteks rahvas tõlgendab seda, et kas me oleme nõus eurost ilma jääma näiteks selle nagu nädalaga selgub, et vastus sellele, et kui me ütleme, EIS tähendab seda, et seal ei ole tsoonist välja ei, seal ei ole nagu noh, ütleme lausa nagu otsest kiirteed. Aga, aga rihma pingutamisega on see igal juhul seotud, nii et et ma sellepärast arvangi, kui sinu käest küsitakse, et kas sa tahad hakata halvemini elama, siis sa vastad. Ei, aitäh. Ja ma arvan, et, et just nimelt selle reformi referendumil enamus kreeklasi just just võtab sellise hoiaku. Võimalik. Ma väga-väga palju tegelikult oleneb ka sellest, et millised, millised on nüüd ikkagi need signaalid, mis, mis, mis nüüd sellesama asja peale Euroopast tulema hakkavad, eks ju. Et selle järgi ilmselgelt kujundavad siis praegu nii-öelda võimul olev näiteks Syriza kus, millal ilmselgelt on ka rahva päris suur toetus mandaat endiselt olemas, et nad kujundavad ka siis nii-öelda seda, seda, seda hoiakut. Sirises on muidugi mitu mitu tiiba ja seal on mitu tiib ja ja tegelikult peaminister Tsipras on ikka ikka tõelises kahvlis, ütleme niimoodi, et Tsiprase Varoufakis on meil need mõõdukad, seal oli ikkagi tagapingil, istuvad nagu täielikult Mavistid ja stalinistid, eks ole. Noh, ütleme see referendum seal parasjagu niisugune õnn, käik või saatanlik käik, et, et see, ütleme ühelt poolt Ateenale annab see võimaluse, kui see vastus on, ei öelda Brüsselised Anu, näete laiutada, käsi öelda. No näete, aga mis me saame teha? Meie rahvas arvab niimoodi ei saa ometi rahva tahte vastu minna. Miks on mingis mõttes Tsipras nagu lükkab poliitilist vastutust enda pealt ära just ja teised ja teiselt poolt on, see, on see ikkagi puhas väljapressimine siis rahvusvahelise üldsuse suhtes. Et näete, te, te peate meie meie tingimustega nõus. Jah, sest teiselt poolt on ju on ju hea tsiteerida, sest päris paljud majandusanalüütikud on seda öelnud, et võrreldes näiteks siin sellesama eelmise kriisiajaga, kus meilgi olid siin suured tõsised arutelud, et kas me, kas me osaleme, kas me toetame mingisugust paketti võrreldes selle ajaga, majandusanalüütikud ütlevad, et näiteks Kreeka Kreeka lahkumine, see nõndanimetatud Grexit oleks tegelikult majanduslikult noh, ta ta ei oleks niisugune pauk nagu ta oli, aga noh, selge on ju see, et, et sellel on väga tugev nii-öelda poliitiline emotsionaalne mõõde ja tegelikult noh, kujuteldava kogu Euroopa liidule kogu aeg mitte ainult Kreekale ja iga iga kild põhimõtteliselt noh, tegelikult, mis ikkagi noh, mis sellest. Sellepärast ma enne rõhutasin seda, et, et noh, et, et ka see minimaalne nii-öelda see poolkõva, aga, aga mingisugune ühine arusaam, kui tõustakse püsti püsti, et kui, kui kõik lähevad nagu karjudes laiali ja löövad üksteisel silmad siniseks, siis on asi lõppenud natuke teistmoodi. Et noh, ma arvan seda, et see, see, mis iga kild, mis nagu sellest sellest ära kukub ikkagi sellest. See siin on Jamba ju olnud signaale ja hüüatused noogu Kreeka ja visatakse eurotsoonist välja või ei visata või lahkub mis iganes. Siis me peaksime tegema sama noh, kas või siin Soomest on, on, on sellist sellist juttu kuulda olnud ja. See on, see on jah, see on jube huvitav küsimus. Et, et riik on pankrotis, põhimõtteliselt pankrotis ja see ei ole mitte esimene kord, see on juba vähemalt kas läbi viimase mingisuguse 150 aastase ajaloo on see, on see neljas kord, see oli võib-olla rohkem viies või no ja on pankrotis ja, ja ongi kõik. Ja, ja kõik, mis saab kõige tobedam, üks pealkiri, ma, mis ma meie kuskilt mõist, vabandust, kui ma ennast kordan, aga eelmises saates vist ütlesin, et meil oli kuskil pealkiri, et Kreeka lahkub Euroopast. Kreeka ei saa kuidagi Euroopast lahkuda, sest et nii suurt kirvest ei ole, mis ta sealt ära tükeldaks. Kuule, see on see kuulus laul, vaata mida kunagi lauldi meie kohta, et poisid, kas olete valmis, siis lükkame korraga. Peipsi koha pealt lükkame. Aga mis siis saab, noh ja siis referendum annab tulemuse. Rahvusvaheliselt kreeditorid lõpuks ometi vihastavad ja no ütlevad, et, et nüüd on kõik nagu öeldakse, geima õue me enam ei räägi, me ei hakka rohkem teiega sel teemal rääkima või mis edasi saab. Kreeka ei maksa oma oma seda suurt osamaksed, mis ta peab kohe tagasi maksma. Kreeditorid seda lubatud Stahli seitse miljardit, eks ole, ei anna. Mis saab? Palgad jäävad välja maksmata, pensionid jäävad välja maksmata. Rahvas tuleb tänavatele. Radikaalsus suureneb Hardo Pajula täna kuskil lehes, ma kahjuks ei mäleta, mis lehes ütles, et et kui, kui nii edasi läheb, siis siis Kreekas saab nii-öelda Liibüa pikendus. Ehk see, see, see kaos ja korralagedus, mis hakkab valitsema toob loomulikult kaasa sellise äärmusluse ja radikaalsuse tõusu. See on täiesti selge. No et puhtmajanduslikud jah, võib ju, võib arutleda selle üle, et hea küll, tuleb oma valuuta, mõned aastad on raske, siis on võimalik eksporti tugevdada, sellepärast et valuuta nõrk, eks ju, teiste suhtes noh, seda võib ju teoreetiliselt võime niimoodi arutleda, aga reaalselt taks valuutad korraga igaks valuutat korraga, aga reaalses maailmas pigem tähendab see seda, et tõepoolest, et muutub olukord keeruliseks, siis on see, et kas on võimalik hoida vabu piire, sellised meie neid vabadusi sellisel moel. Ilmselgelt kui asi läheb teatud ületatud kriitilise piiri ei ole võimalik seda teha, siis tähendab see seda, et et see nii-öelda ühised mured, mis peaksid nagu justkui nagu konsolideeruma, siis tegelikult hakkavad need eraldusjoone siiski tekkinud. Isegi kui tuleks oma valuuta, siis see ei muuda seda, et säästud kaovad, hüperinflatsioon pangad varisevad kokku, inimene, aga teistpidi võttes selliseid, selliseid asju on juhtunud. Argentiina näiteks on siin viimase 15 aasta jooksul paar korda niimoodi teinud ja noh, aga ma saan aru, et sellest murest, eks ole, et siis tulevad inimesed tänavatele. Kreekas on, on nii, ehk naa on juba parlamendis istuvad nii pruunid kui kui punased jõud ja siis ma ei tea, hakkavad seal kurat teab teist laskma ja siis tulevad kindralid uuesti võimule ja siis ongi nagu keset Euroopat äkki. On on küll juhtunud, aga just nimelt keset Euroopat, et, et aga see Argentiina ka, et on üks üks selline riik, kus mingisugused asjad toimuvad, aga Euroopa noh tegelikult on see, et meil siin hirmutatakse, et vot integratsioon, integratsioon, tegelikult kui me vaatame seda, kui palju me oleme integreerunud, siis me olemegi tegeletud. Me olemegi täiesti ikka väga kõvasti integreerunud, me oleme siin lõimitud nii täiesti täiesti enneolematut igatepidi. Nojah, ja, ja missugune loom hammustab nurka aetud ja hirmunud loom tavaliselt nii öeldakse, eks ole, ja nii ongi. Sellel on, sellel on ka igasugused väga ohtlikud poliitilised mõjud ja tagajärjed, kui, kui, kui Kreeka vajub kaosesse. Ei, no see on inimorganism, et kui sul on mingisugune põletik kuskil mingisuguses kohas, siis see võib nagu kogu inimorganismi mõelda. Jah, see on üks asi, aga teine asi on see, et kui kui Kreeka on ikka täiesti lootusetus olukorras ja tõepoolest seal vesteldakse tänavatel juba noh, siis on kõigepealt kohal, ütlen. Ja, ja tema ei hakka tingima, temal ei ole vaja tingida, tema, tema seab oma tingimused ja, ja Kreekal suurt räägi midagi vastu öelda. Paraku sest et Venemaa on, on kehvas seisus küll ja majandus on noh ja väga palju valuutavarusid on, on kadunud ja nafta hind on jätkuvalt all ja ja Venemaa ise võib vajuda kaosesse, mida iganes. Ja niipalju, et ühte väikest Kreekat šantažeerida, nii palju on Venemaal jõudu alati. Ja sealt võivad tulla väga, väga halvad otsused. Rääkimata kogu sellest mehhanismist, et nii NATO-s kui kui, kui Euroopa liidus kõik otsused võetakse vastu konsensuslikult, eks ole. Küsimus ei ole ju ainult euros kui rahas, vaid vaid vaid euros kui, kui Euroopas ja, ja mitte keegi ükski mõistlik inimene ei taha, et saadame, saadame Kreeka, kus kurat Nad õppisid oma riiki tegema ja valitsema ja pagan, pagan seda teab, äkki äkki selline suur šokk? Kainestab, kainestab äkki sealt? Ma pigem ei mingit kihlvedu ei hakka sõlmima, aga aga kas on täiesti välistatud, et kui selline suur šokk ja mõnekuine majanduslik kaos sealt äkki järsku kerkib mingi uus ja märksa mõistlikum tasakaalupunkt Kreeka enda jaoks? Alati võib kõik loogiliselt, et need tohutult raha raiskavad ja ebaefektiivsed süsteemid lihtsalt varisevad kokku selle aja jooksul. Kreekas, sest noh, lihtsalt raha ei tulegi enam peale. Ja needsamad süsteem, mis on seda riiki nagu ma ei tea 30 aastat tagasi hoidnud Nojah, see on võimalus, on alati võimalus, aga, aga see ei pruugi nii minna. Ei pruugi noh, ruumi muidugi ja oleneb ka sellest, kui kaua see see koos siis lõppude lõpuks kestab. Nojah, et majandusanalüütikud on ikkagi arvanud, et, et sellisel juhul kestaks ikkagi aastaid ja mitte mitte mitte, kuid et noh, esimene esimene šokk võib-olla, aga, aga ma ütlen veel kord, et, et see on, me oleme nii integreerunud. Me oleme täis nagu selliseid vastuolulisi aspekte, et noh, kas või näiteks see, et et Kreeka NATO liikmena ju panustab ka tugevasti sinna kaks protsenti, mis on üks nendest, kes on nii-öelda siis selle panustab nii palju kui vaja. Nagu kokku räägitud. Jälle jälle ju äärmiselt vastuoluline koht, et ühest kohast nagu, nagu käriseb ja teisest kohast nagu oleme ühendatud. Samas, Kreeka, Kreeka ja Türgi mõlemad panustavad NATO liikmetena korralikult korralikult ja peamiselt üksteise pärast nimelt just nimelt sellepärast, et naaber on naaber on selline kaks kaks NATO riike ja siin mõni aasta tagasi oli see oli kus oleks peaaegu läinud andmiseks. Aga Kreeka ei ole Venemaa, Kreeka, Venemaal kusagil Siberis tabulia paneb kartuli ja porgandi maha ja, ja tegelikult ta ta ei teagi üldse, et, et riigivõim nagu toimib, eks ole, ta ta on harjunud sellega, et ta ta ennast ise ära elatab, peab kitse ja, ja lehma ja, ja, ja ja noh noh propaganda pärast võib-olla kiidab takka, Putinile aga, aga põhimõtteliselt kõht on, on täis. Kreeka kreeklane ju nii ei ole. Kuigi Kreeka on ju riik tegelikult, kus voolavad piimajõed ja pudrumäed on, on igal pool, eks ole, vaadake, milline kliima, mis seal kõik kasvab. Kui palju turism võiks veel areneda ja teenida ja, ja kõik. Ta ei ole siis sa ei oska, aga lähed 30 aastat tagasi ajas, vaatad Kreekat, aga Hispaaniat, Lõuna-Itaaliat üldiselt ikkagi kuradi primitiivset elu elasid muuseas isegi Iirimaa 30 40 aastat tagasi ikka väga vaene. Ja muidugi need see noorem põlvkond enam ei mäleta ja on täiesti ära harjunud, kus eluga, aga loomulikult. Noorem põlvkond ei mäleta, noorem põlvkond on kasvanud ka Eestis teistsuguseks. Tuur imelise muinaskreeka külamutikesed, nemad nagu võivad sikutavad omaned kitsed, mis nad võib-olla küll maha vahepeal maha tapnud, kuskilt otsivad, uued kitsed peavad sinna maja taha põllule ja elavad nii, nagu nad elasid 30 aastat tagasi? Jah, jah, just praegu me siin räägime, oleme loomulikult otse-eetris ja, ja Euroopa Liidu rahandusministrid kogunevad ja täna täna peab siis sündima. On öeldud ju nii, et esmaspäeval siis peab olema siis nii-öelda ma tahtsin öelda, lõplik selgus, aga mis asi on Kreeka puhul lõplik selgus, võtan oma sõnad tagasi, aga, aga peab olema ikkagi mingi selgus, et, et kuidas nagu edasi liigutakse, sest et noh, kaua-kaua enam ei saa, tähendab neis Ma koguneda lõpmatult, keegi ei jõua enam arvet pidada mitmes kord tippkohtumise vormis ja, ja siis ministrite tasemel on juba juba kokku saadud. Et noh, tõenäoliselt nüüd kuna see referendum viiendal toimub siis viiendal juulil, siis noh, see annab nagu mingisuguse sellise nagu varu veel, et oodata, takse ja loodetakse, aga aga, aga mis sellest tuleb, ei saa. Meie saade hakkab vaikselt otsa saama. Ta eelmises saates, mis oli siis vahetult enne suuri pühi enne jaanilaupäeva võidupäeva jaanipäeva. Ma soov, mul viimane soov oli, et, et ka pärast neid pühi oleks meid alles sama palju kui, kui enne pühi ja, ja näete, inimesed võtsid kuulda seekordset pidu, päevad möödusid nii, et, et keegi pidanud oma oma elu andma. Sellepärast et et pidu oli vaja pidada, see on, see on muidugi väga-väga-väga tore, kuigi roolijoodik, lus kui, kui niisugune on Eestis ikka endiselt väga suur probleem ja ja huvitav, et, et rooli kiputi lakku täis peaga vähemalt politsei Statistika järgi on see, mis, mis kinni püüti, need inimesed kiputi rohkemgi pärast tühi. Et need numbrid olid oluliselt suuremad kui, kui jaanilaupäeva ja jaanipäeva numbrid. Et on ju nüüd igal aastal olnud peaaegu sellised suuremat kampaaniat ka, mis on saatnud kogu seda ja püüdnud neid neid hoiakuid kujundada, et tegelikult, et päris huvitav oleks ka mingisugusel hetkel lugeda mingisugust, päris põhjalikku sellist ülevaadet uuringute kokku kokkuvõtted selle kohta, et kuidas, kuidas meil need on ja kas siin on ka näiteks mingisuguseid erinevusi siin noorte ja vanemad, et inimeste vahel ja nii edasi ja nii edasi, et et kui on mingisuguses kohas mingi probleem, siis tuleks võib-olla ka neid kampaaniaid. Rooli ronivad rohkem vanad või noored noh näiteks kas või tead seda ütlemist, näeme, et vana mees varsa aru. Nii kole, aga meie aeg on täna pöördumatult otsas, minut on jäänud täistunni uudisteni aitäh kuulamast Mikk Salu, Neeme Korvi, Aarne Rannamäe olid täna siis siin stuudios rääkimas siis nendest asjadest, mis toimusid eelmisel nädalal ja soovime teile ilusat nädalavahetust.