Vikerraadio. Tere, hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ja tänasel ilusal suvepäeval on lõppeva põneva nädala sündmusi siin vikerraadio stuudios kokku võtmas Rahva teener Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht Sulev Vedler ajalehest Eesti Ekspress ja Lauri Hussar vikerraadiost ja kindlasti saate teises pooles. Räägime Kreeka referendumist, aga palju põnevat on pakkunud sellel nädalal ka Eesti sisepoliitika ja, ja tõesti siin juba juba kuid räägime sellest, et valimiste Eesti sisepoliitika on huvitavam isegi kui valimiste eelne Eesti sisepoliitika ja ka see nädal on siin toonud uudiseid. Nimelt sel nädalal tegi Tallinna ringkonnakohus otsuse teise astme kohus, siis tegi otsuse Autorollo pikas kohtusaagas ja keskkonna meni vabandust. Välisminister Keit Pentus-Rosimannus on selle otsusega seoses tehtud kaasvastutavaks oma isaga seotud kohtuasjas ja välisminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et antud olukorras ei näinud aga muud võimalust, kui, kui tagasi astuda ja, ja see on nüüd siis tekitanud kahetise arutelu, Ühed ütlevad, et, et see oli riigimehelik samm, valdavalt on kõik selliselt ütlejad siis Reformierakonna liikmed. Ja teiselt poolt on on kõlanud ka hinnanguid, et see on. See on inglise keeles öelduna leidja to lible ehk liiga hilja ja liiga vähe. No mina arvan, et see on väga nagu pragmaatiline samm, et et esiteks. Ta võttis maha üsnagi suured süüdistused, väga palju tuli ju teistelt erakondadelt ju kriitikat selle kohta, et ta peaks tagasi astuma ja suhteliselt kiiresti vastuste tagasi. Et teisipidi minnes parlamenti ja oodates ära, siis seal riigikohtu otsus tal lubanud riigikohtusse edasi kaevata on alati võimalik tulla tagasi poliitikasse valitsusse. Kui me võrdleme, see on suhteliselt sarnane käitumine. Kristen Michali juhtumiga, kes astus ka Reformierakond rahastamisskandaali tõttu tagasi, oli mõnda aega varjul, aga kes tuli tagasi nüüd valitsusse, et Keit Pentus-Rosimannus on selles mõttes käitunud isegi veidi nagu nutikamalt, et Michalil selle nii-öelda skandaali ja ja siis tagasiastumise vahe oli suhteliselt pikk aeg võrreldes sellega, et nüüd tuli see kohtuotsus, mis Pentus-Rosimannus endaga vastutavaks tegi, et sellele see aja ajavahe tagasiastumiseks oli väga lühike. Et selles mõttes. On see oli raske on öelda, et kumba varianti mõlemas variandis, mis sa ütlesid, on kindlasti oma tõetera, aga ma arvan, see oli väga pragmaatiline otsus. Mina olen, sule. Siinkohal küll tahaksin vahele öelda, et et Kristen Michalit ju ei mõistetud milleski süüdi. See on ega süüdi mõistetud muidugi Pentus-Rosimannus. Tsiviilasjaga see on kahe poole kokku või kahe poole vaidlus raha üle. Et, et lõpuks, ega see kohtuotsus jooni rahaline, ehk siis tuleb lihtsalt ühe ühel ühel poolel teisele hakata maksma. Jah, ja, ja pole veel üldse selge, kas siis välisminister ta praeguseni veel ikkagi välisminister, et kas ta on võlgu ei ole. Et siit jällegi see sõltub sellest, kas riigikogu võtab asja menetlusse, kas ta lahendab selle ise lasetusele, mõnel alamal kohtuastmel lahendada. Et see on siin võib veel väga pikalt vaidluseks minna. Pealegi see kohtuasi kohtusse on 83 lehekülge pikk, päris mahukas ega siis seal ei ole selliseid selgeid võitjaid, et see nõue oli peaaegu 600000 eurot ja rahuldati sellest umbes 200000 kosiivistega, et need seal olid minu meelest kõik pettunud. Ei olnud seal ühtegi sellist, kes oleks väga selle otsusega rahul olla. Me me ei pea muidugi, millise summaga on pankrotitoimkonna juhte ja pankrotitoimkond ostnud, ostnud need nõuded üles, et ega seda me seda me ei tea, et seal võib, seal võib olla ka ka inimesi, kellel, kellel on täna nägu naerul, aga aga mõneti on, on mitmed õiguse eksperdid öelnud, et tegu on üsna huvitava kohtuotsusega juba ainuüksi sellepärast et kui siiamaani on ikkagi pankrotiprotsessiga otseselt seotud inimeste puhul toimunud väljamõistmise otsused, siis seekord on, on seisvad inimesed olnud otseselt seotud ja tehtud kaasvastutavaks ja, ja noh, nii nagu mina olen kohtuotsusest aru saanud, et kuna Keit Pentus-Rosimannus, Rain Rosimannuse ja noh, otseselt nende advokaadihärra Toode tegevus noh, tema oli küll otseselt protsessis sees, et, et kahjustas võlausaldajate huve, siis lähtuvalt sellest on ka see kohtuotsus tehtud. Nii et, et siin kindlasti kindlasti võib-olla üks selline juriidiline analüüs kuluks Ühel hetkel ära, et, et kas, kas see on siis oma omanäoline pretsedent ka Eesti kohtupraktikas või mitte. Aga aga, mis muidugi veel välisministri isikut puudutab, siis, siis me mäletame ju seda, et kui kui Keit Pentus-Rosimannus sai välisministriks ja kui ja kui ta kui ta nimetati uuesti Taavi Rõivase poolt välisministriks, siis siis jälle kerkis üles aga see küsimus, et kas ta nüüd on kõige sobivam kandidaat välisministriks, et ühelt poolt kindlasti parteire? Selles üldises nimekirjas ja partei edetabelis oli ta kindlasti väga kõrge kinguga või asetusega poliitikaga, aga samal ajal avalikkus ei saanud ikkagi päris hästi aru, et milles tema välispoliitiline kompetentsus seisnes ja milles seisnes tema tugevus just just välispoliitikas ja seetõttu väga palju esitati Taavi Rõivase uue valitsuse puhul ka küsimust, et miks Keit Pentus-Rosimannus peaks olema selle valitsuse välisminister. Noh, ta oli ka eelmise valitsuse välisminister selles mõttes ei ole nagu imelik tuli varem välisministeeriumis töötanud ja ega mulle küll ei tule pähe ühtegi suurt prohmakad, mida oleks Keit Pentus teinud. Aga mul ei tule meelde ühtegi suurt algatust või ühtegi laiemapõhjalist käsitlust või ideed sellest, et kuidas Eesti välisteenistus võiks areneda, millised on meie meie välispoliitilised perspektiivid ja nii edasi, kuidas me peaksime oma välispoliitikat ajama? Et välisministritega? Ma olen sellel nädalal kuulnud ühelt healt tegelikult hinnangut, et kui välisminister tuleb tuppa, siis võiks välisministrit tuba täis olla ehk siis, et välisminister, see ei ole niivõrd palju selline otsuse langetaja minister, kuivõrd palju ta, kuivõrd ta on just selline visionäär ja laiem, laiem, selgita ja väga hea jutustaja peab kindlasti olema välisminister, kes suudab, kes suudab oma isikuga tõmmata kaasa, kes suudab natukene laiemat pilti avada ja nii edasi, et välisministri isik kindlasti on oluliselt laiem kui kui ainult selline, selline tehniline otsuse langetaja ja ministeeriumi otsustaja, selgitab. No seda me võiksime eeldada, nüüd küll kõikide ministrite puhul pole vahet, kas on põllumajandusminister, kui meil oleks kalandusminister, võiks. Nõus, aga ma rõhutan, et välisministri roll on selle võrra olulisem, etaan riigifiguur või riigi esindusfiguur ka välismaal, ehk siis seda enam on oluline, et välisministri isik hakkaks silma ja teda oleks tuba täis, nagu öeldud. See on jällegi nii ja naa, onju, et ka Leedu välisminister torkab, on ju praegu balti riikide välisministritest võib-olla kõige rohkem silma, aga kas see ka alati kõige tulemuslikum on, on nagu iseküsimus on ju, et ma, kui erakond on selline erakond, kes alati edutab neid poliitikuid, kes on saanud valimistel üsnagi tugeva mandaadi. Mis alati ei võta nüüd eelmine valitsus, kuhu tulid mitmed nii-öelda tehnokraadist, ministrid. Ju mitte valimiste järel, vaid valimistevahelisel ajal, kui, kui tuli Taavi Rõivas ju peaministriks ei ole üldse nagu võrreldavad olukorrad. Et selles mõttes. Ma arvan, et see oli üsna nagu loogiline, et tema jätkamine, et et ja noh, pigem nagu uh, ja teisipidi oli kindlasti ka Taavi Rõivasel mõnes mõttes survet. Et see valitsus ei oleks üldse ainult naisteta, et ja ma arvan, siin ka uue ministri puhul üsnagi oluline allhoovus. Et kui Reformierakonnast ka ei tule ühtegi naisministrit enam ja valitsusse jääb ainult Urve Palo ainsana naisministriga, siis see ei ole kindlasti valitsuse kuvandile väga hea. Pentus-Rosimannuse puhul on välja toodud muidugi ka seda, et, et kui ta nüüd ministriametist taandused võrre sellise põhjuse peale ei ole Eestis veel ministriametist tagasi astutud, noh tõenäoliselt on muidugi, et on, on olemas ka pisut teistsuguseid juhtumeid nagu näiteks Jaak Jõerüüdi tagasiastumine kaitseministri kohalt. See oli vist 2005. aastal, aga aga, ja ma arvan, et et kuna ta läheb nüüd tagasi parlamenti, talongi ennast selles konkreetses tsiviilvaidluses lihtsam kaitsta ja, ja et ta saab, ta saab tegeleda selle selle tõsise juhtumiga ja, ja noh, antud juhul muidugi on, on Pentus-Rosimannuse puhul välja toodud ka seda, et et kuna tema tegu oli temal lähedase pereliikmefirmaga ehk siis isa firmaga ja, ja noh, siin siin on välja toodud ka seda, et, et et kui meie vanematega oleks, ma olen kuulnud väga tihti sellist hinnangut, et kui, kui kellelegi kellelegi või nii-öelda tema enda vanemaga oleks midagi juhtunud, kas ta oleks ka ühel hetkel nagu vanematele appi läinud, aga kui, kui seda tehakse nagu seadust eirates ja ja, ja, ja noh ikkagi väga selgelt Nii-öelda küsitluse piirimail, siis siis kindlasti sellist olukorda ei oleks tohtinud läbi lasta, et, et ma arvan, et kohus sellest lähtuvalt ka oma otsuse tegi, aga nagu öeldud, et see ei ole kindlasti lõplik kohtuotsus, et see läheb veel Riigikohtusse edasi. Sa tahtsid olevat midagi. Ei, ma tahtsin lihtsalt lisada seda, et Keit Pentus-Rosimannus on ju tegelikult selline üks silmatorkavamad sellise uue põlvkonna poliitikuid, kes on kujunenud poliitikaks, erakonna noortekogus tegutsema hakates ja astunud niimoodi aasta-aastalt edasi liikunud, et et see on ka kindlasti väga oluline nagu argument, näitamaks, et erakond teda ka raskel hetkel üksi jätta, onju. Aga noh, ma ütlengi, et minu meelest praegu on nagu väga oluline see, et, et Eesti saaks endale väga hea välisministri, sest olukord Euroopa Liidus Venemaal. Aafrikas Aasias see kõik on nii põnev, et, et et tahaksin natukene üllatav see, et uue välisministri leidmine võtab niivõrd palju palju aega ja ei olegi nagu väga nagu mingit mingeid tugevaid nimesid siin välja käidud ettearvatult nimed on ju ninaga, kuhugi kiiret ei ole. Selles mõttes Rosimannus saab rahulikult, on esitanud oma avalduse, ta saab kuu aega siin rahulikult tegutseda, milleks kiirustada, miks te siis üldse pidi tagasi astuma tema otsas, kui ta kuuega jätkab, nagu et ma ei saa nagu aru, et et mis ta kui ütleme, et ah, las ta jätkab ja jätkab, ametis on ja ta kuni uus tuleb kuu aega või kaks kuud on küsimus ei ole ju tema töötöös, vaid küsimus on selles, et ta tunneb, et, Ta ei taha avada, mulle tundub ka, et siin on küsimusi usalduses ja, ja kui on ikkagi ministri kohal selline kahtlus, siis minister ühel hetkel peab. Me oleme kahtlus, on seal praegu kahtlus, on see, et. Võlausaldajate huve süüd ei ole. On mõiste, on, on kahjunõue ja Ma ma ütleks, et, et kui me siin nagu räägime nagu eetilistes kategooriates, siis võib-olla on on käitutud ebaeetiliselt. Et seda me saame öelda. Minu meelest on ka kohtades väga selles mõttes pretsedenti loov, et tegemist on võlausaldajate kaitsele väga olulise kohtuotsusega. Ta ütleb, et ühte veermad võidakse mõjutada. See mõjuta ei pruugi olla firma juhatuse liige, juhtkonna liige vaid see võib-olla keegi väljaspoolt ja selles mõttes on hästi olulise otsusega. Edaspidi peavad firma direktorid ikkagi vägagi tähele panema, et kes nüüd mõtlevad või kes nihmitte mõjutajate peavad olema ka täiesti selgelt nagu valvel, et ega nad üle piiri ei lähe. Selles mõttes on väga olulise kohtuotsusega tegemist. Aga nüüd see ei tähenda, et välisministri töö sisule oleks mingi hinnang antud. Ei vasta tõele. Küsimus on puhtalt võlavaidluses. Nõus, aga nüüd isegi, kui, kui ta veel kuu aega ametis, siis ta lõpuks ikkagi ju lahkub. Täpselt nii. Sest sest peaminister on lahkumisavalduse rahuldanud ja nüüd kuni järgmise kandidaadi leidmiseni ja, ja tema ametivande riigikogu ees, siis Keit Pentus-Rosimannus on ametis riigikogu lihtliikmed või üldse riigikogu tõenäoliselt ei ole väga õnnelik, et nad peavad nüüd lihtsalt ühe ametivande andmise puuks kokku kogunema, aga, aga kuna riigikogu liikmetel enam puhkust ei ole, sellepärast et nad on 24 tundi tere päevast tööl, siis ma arvan, et see ei ole nende jaoks suur probleem, aga aga siin on tõesti Kandidaate läbi jooksnud. Urmeti jooksnud Urmet ütles, et et säravaid kandidaate ei ole enam. Mina olen kuulnud siiski, et et siin on arutletud, et välispoliitika ekspertide poolt, et võiks Siim Kallasest rääkida siis Kallase puhul on ka välja toodud, et Kaja Kallas on, on ka üks võimalik kandidaat ehk siis perekond Kallas on lausa kahe võimaliku kandidaadiga laual olnud, Urmas Paet on, on üks selline kindla peale valik paljude jaoks, aga, aga küsimus on selles, et kas Urmas Paet on nõus Brüsselist tagasi tulema ja kindlasti on väga huvitav see spekulatsioon, mille käis välja Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere, kes ütles, et tema hinnangul võiks võiks Mööveldada valitsuse sees ehk siis Jürgen Ligi välisministriks ja keegi teine haridus. Ministriks noh, eks siin ole neid nimesid veelgi olnud. Anne Sulling, Anne Sulling, Kalle Palling, Kadri Liik, Kadri Peters, eks, ja kadrid on mõlemad ja Peters ja ja Kadri Liik, et nad on mõlemad, ütleme, julgeolekutaustaga mõlemad naised. Samas kummalgi ei ole jällegi seda rahva mandaati tule valimistel osalenud. Et nad neid variante siin kui palju. Valik on selles mõttes keeruline. Eino kaljurannast on räägitud ja Marina Kaljurand oli ka eelmine kord nii-öelda justkui pildil, aga Taavi Rõivas ei võtnud temaga siis sest eriti jooksvalt ühendust, et langes välja, Urmas Paet, muuseas tahtis ministriks saada, pärast valimisi? Ei saanud, nüüd on küsimus, kas ta, kas ta seekord saab, kas seekord tahab Urmas Paet endale hästi palju ise käru keeranud? Selliste otsustamatustega, et kas lähen Brüsselisse, ei lähe, prossis hakkan peaministriks, ei hakka peamisteks, et nad selles mõttes. Ja kui sa rääkisid sellistest hästi suurtest välispoliitilistest visioonidest, et kui palju neid Paeda visioon mäletan, aga aga ta oli ikkagi aastaid ja aastaid minister. Ja presidendiga tema suhted ei ole muuseas ka sugugi head olnud, selles mõttes nagu see kriitika, mis kadriorust eile tuli Paet aadressil, mis sinna väga kiitmise või sellise hea hea ütelda, seda hääldada maha tal on veel neli aastat seal tööd teha, et nad tegelikult oli sihuke varjatud kriitika. Arvestades, et Taavi Rõivase valitsuses ei ole just väga palju naisi, siis siis mulle tundub, et selle valiku pooli juhul, kui nüüd ei hakata suuremaid ümberistumisi valitsuses korraldama, siis, siis see võib olla naiskandidaat. Aga, aga juhul, kui hakatakse ümber jagama ministritoole valitsuse sees, siis, siis võib juhtuda juhtuda väga palju põnevat, et ei saa ka sellist varianti üleüldse välistada. Et Me teame siin, et, et kui veel kuu aega tagasi rääkis sotsiaaldemokraatide tänane juht Jevgeni Ossinovski sellest, et kuidas koalitsioonileping tuleb, vaata ja kuidas kõigele tuleb hakata läbi rääkima, no pärast seda, kui ta esimeheks valiti, ma olen temast kaks korda kuulnud. Ükskord. Ta kommenteeris Keit Pentus-Rosimannuse tagasiastumist. Teinekord ma nägin teda, need, et sotsiaaldemokraatlikul erakonnal on suvepäevad Saaremaal vist oli, oli, oli ta seal pildi peal, et rohkem ma ei ole temast midagi kuulnud. Aga võib-olla ta siis nii-öelda haub neid mõtteid, et kuidas need koalitsioonilepingut hakata ikka ümber tegema. Näed siis läheks, hakkaksid parteid ka omavahel ministrikohti jagama uuesti ümber, et haridusminister võib siis vabalt minna näiteks sotsidele tagasi ja nii edasi ja nii edasi. Kindlasti on see võimalik, et see on hea variant, kui sa tahad sa sellist suuremat valitsusremonti. Ja see on hea põhjendus kõik ümber mängida, seda noort valitsust veelgi noorendada. Jah, kuigi teisipidi on selle selle miinus see, et valimised tegelikult olid suhteliselt hiljuti et hakata suurt valitsusremonti tegema vaid loetud kuud pärast valimisi, on on ka nagu mõnes mõttes kummaline, sest eks igal ministril on oma ministeeriumisse sisseelamiseks vaja aega ja sisuliselt siis algakse kõiki täiesti nullist pihta, aga aga noh, nagu värskenduse mõttes võib-olla see polegi nagu paha, et seda enam, et kahte valitsuserakonda ju kummitavad väga madalad reitinguprotsendid kukuvad reformierakonnal ta jala madal, aga ta on võrreldes valimistega ikkagi ju niivõrd drastiliselt kukkunud ja ja IRL on olnud ka siin viimased paar kuud alla 10 protsendi, et drastiline kukkumine, see kindlasti noh, IRL-il on see, selles mõttes nemad juba kukkusid valimistega on ju, nüüd on veel kukkunud, et see kindlasti mõjutab seda ka, aga, aga aga suure tõenäosusega kogu see protsess, Käina ilme augustikuud nagu väga, väga nagu lahtega. Mis puudutab nüüd Need siin värskelt valitud erakondade esimehi, siis siis kui ma ütlesin, et Ossinovski ei ole millegagi silma paistnud, et siis Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna on peaaegu iga päev mingi uudisega meedias ja ja küll ta on siin võtnud pagulaste teemal sõna ja puuetega inimeste teemal sõna ja peatanud selle töövõimereformi, mis on palju kriitikat pälvinud ja nii edasi, aga, aga nüüd, eile jõudis siis Margus Tsahkna avalikkuse ette uudisega, et ta nimetas järgmiseks võrdõiguslikkus volinikuks andist. Täpne suulise soolise võrdõiguslikkuse võrdse kohtlemise ja. Ta nimetas võrdõiguslikkus volinikuks ja erakonnakaaslase Liisa Pakosta, kes, kes teatas, et ta et ta lahkub erakonnast ja, ja ma saan aru, et Liisa Pakosta töö siis selles ametis algab. Aga oktoobrikuus, aga, aga see on nüüd tekitanud väga terava diskussiooni Tony teemal, et keda ikkagi oleks pidanud sellesse ametisse valima. Ja ametist lahkuv võrdõiguslikkuse volinik Mari-Liis Sepper on väga teravalt kritiseerinud ka seda valimist. Protsessi nii jah, et võib-olla tasuks nagu meenutada, et see komisjon, kes seda valima hakkas, kõigepealt laskis vist kirjutada mingid esseed millest, mille vist kõige paremini, kirjutas Käsper. Teise koha sai seal Christian Veske ja kolmas oli Liisa Pakosta. Aga aga siis edasi mindi paremuselt teise ja kolmanda koha kandidaadiga ja ja nii-öelda vooru kõige parem kandidaat kukkus välja, aga ma ei peakski seda võib-olla väga nagu imelikuks, sest ainuüksi ESC ka kindlasti ei saa inimesi ametisse valida, et tuleb vaadata ka mingeid teisi nüansse, et kasvõi nagu selles suhtes, et kas inimene on konflikti lahendab või konflikte provotseerima. Noh, juhi omadused, eks, et, et selles mõttes on igati loogiline, et või mitte Vaideolooginovaid normaalne nagu asjade käik, et võidakse sellise konkursi nagu jätkumise juures nagu mingeid asju ümber mängida. Noh, kumb on parem, kas Christian Veske oleks olnud parem või Liisa Pakosta seda nagu minul nagu kõrvalt seisund on väga raske nagu öelda, et kuigi ma saan aru, et siin väga erinevat survegrupid või huvigrupid on, on hakanud väga teravalt eile õhtust saadik siis sotsiaalmeedias ennekõike kritiseerima. Ja ka lahkuv volinik ise nimetas seda lausa ebaseaduslikuks, sellist valikut et kindlasti see, et kui on valik kahe kandidaadi vahel, kellest üks on see oma erakonnaga vastane oleks mõistlik võrdse kandidaadi puhul helistada seda, kes ei ole Su erakonna kaaslane. Aga noh ja, ja seda enam, et kui see komisjon reastas selle teise kandidaadi nagu ettepoole pani Christian Veske. Aga teisipidi noh, ma ütlen jällegi, et minul oleks natuke, mulle isegi meeldib see, et meil on volinik, kellel on ka endal lasted lapsed ja ehk kes ka võib-olla oskab neid asju näha natukene nagu teise vaatenurga alt ka teisi probleeme tuua. Et ei pea tingimata olema volinik ise väga selgelt kas mingi huvi või, või mingi grupi nagu esindaja seal. Et mina ei ütleks, et see oleks nagu väga katastroofiline, vaid Liisa Pakosta, minu meelest on probleem hoopis seal. See probleemi põhjus on see, et et see volinik on mulle tundub, et ta on Eesti riigi jaoks selline nagu linnuke või kohustus juttumärkis linnuke, mis tuleb nagu täis, et näidata maailmale, et me tegeleme Euroopale näidata, et me tegeleme ka selle probleemiga. Muuseas, Ravastajate, Norra riigi veel ma tahangi rääkida sellest, et, et seal soolise võrd, tõlkebürood nagu peamine rahastust tuleb ühest Norra fondist tähendab projektipõhine ehk siin mõni aasta tagasi oli see suhe niimoodi stiilis, et 250000 aastas tuleb Norrast ja 60000 Eesti riigilt. Ja paraku on nii, et, et see raha rahastus lõpeb selle aasta lõpuga ja see nagu küsimus minu meelest just nagu Margus Tsahknale, mitte see, kumma valis vaided, kas järgmisel aastal, Eesti riik tahab selle? Olgu siis või kantselei, kuidas seda täpselt nimetatakse rahastuse, selles mahus, mis ta siiani on olnud või mitte. Et see minu meelest nagu tõsine probleem, sest see, et ma saan aru, et isikud on väga olulised isikud tekitavad alati nagu palju nagu meedias tormi, nõnda edasi. Aga reaalse töö teeb selle selle institutsiooni juures ära ju see seltskond, need juristid, kes seal ongi analüüsima ja kui sul neid inimesi ei ole, siis sa võid panna ka Eesti kõige, ma tea kõige kõvema inimesele samet ametisse. Aga kui teil ei ole meeskonda kõrval, siis, siis on sellel tööl vähe tulemusi. Alguses soolinikaanegi tõsises hädas, tal ei olnud seal üldse rahvast, seal ei olnud üldse raha ja selle tõttu saigi kõva kriitika osaliseks. Et ta ei jõudnud tööd teha sedapidi üksi rabama, aga sa ei saa kõiki asju üksinda teha. Nüüd mis puudutab neid etteheiteid Pakostale tema IRL-i kuulimisega seoses, siis noh, see, see võib ka mingis piiris nagu tekitada küsimus, et ega teda siis ei diskrimineerida. Teatavasti poliitiline kuuluvus ei, ei tohi tagakiusata ühtegi inimest, sellepärast kuulub ühte või teise parteisse. Et sellele vahet, et kas sa oled EKRE liige või IRL-i liige või Keskerakonna liige kas sa tants sellele kohale kandideerides sind võrdselt valetatakse ja kõigele lisaks ja ta ei ole tegevpoliitik praegu. Mina nii palju, kui ma olen välja uurinud, on, olen aru saanud, et, et tegemist ei olnud valimiskomisjoniga, mis selgitas välja kandidaate, kes jõudsid lõppvooru, tegu oli ministeeriumi personaliosakonnaga, personali osakond korraldas korraldas erinevate inimeste erinevaid voore ja, ja Kari Käsperi osas na, kui arvamussaadetes on üks selline huvitav formaat nagu, nagu seda on unenägude nägemine siis Kari Käsperi kohta ma võiks öelda, et et kui, kui see formaat veel pädev, et siis siis ma nägin mõnes, et, et Kari Käsper julgeoleku, asutuste taustakontrollis heakskiitvat hinnangut. Ehk siis see ei ole küll nüüd otseselt riigisaladusega seotud ametikohta, aga, aga sellistel puhkudel küsitakse ka julgeoleku, asutuste arvamust ja ütleme minu unenäos küll küll seda heakskiitvat hinnangut Kari Käsper kohta ei, ei tulnud. Ja üks oluline nüanss, mida ma olen ka veel kuulnud, millest on siin päris palju räägitud, on see, et võrdõiguslikkuse voliniku poole on, on kaebuste hulk kasva või temale esitatud kaebuste hulk on kasvanud seoses lastega, et just lasteaia rajaga seotud probleemid on järjest rohkem laual ja ja, ja seega selline laiem käsitlus võrdõiguslikkuse eest, et see oleks kindlasti kindlasti kasulik ja, ja noh, väga aga võrdõiguslikkus voliniku kohta oli, oli käibel ka üks selline selline pila, pila, sõnastus või mõistena ei hakkaks seda siin kordama, aga, aga et tähtis oleks see, et see, see ametkond ja, ja volinik tegeleksid, tegeleksid laiemalt nende teemadega, mis, mis on seotud võrdõiguslikkuse kataksid ühiskonda kindlasti laiemalt, et ma arvan, see on kindlasti hästi oluline. Olen sellega päris nagu nõus, et võib-olla jah, selline nagu üldisest kuvandist on jäänud nagu nagu tunne, et, et meie volinik tegeles, praegune, tegeles pilist Saaremaajooksude ära keelamisega ka tegelikult kui vaadata seda, neid kaebusi ja neid lahendeid, mis seal siis on tegeletud väga paljude taga tõsiste teemadega lihtsalt need, miks mingid üksikud asjad lihtsalt tõusetuvad niivõrd esile ja tekitavad rohkem nagu kirge, kas või toome näiteks selliste noortepanga juhtum. Vabandust, kui ma pangaga eksi, need, kus lapsepuhkuselt tulnud töötaja Koondamispuudutas seda, et, et kus tehti otsus ja et selliseid asju nagu tegelikult On ka tegelenud praegu selliste teemadega ei saa öelda, et nad ei tegele selliste selliste teemadega, mis nii-öelda puudutav, vaat sellist tavalist eesti pere hästi palju on lasteaia lastega emade, vanemate kaitsega tegelenud siin püro, mina olen oma töös kokku puutunud ja just sellised probleemid kellelegi lastakse lahti, kes kedagi diskrimineeritakse, sellepärast et ta on vahepeal soetanud näiteks lapse. Et selles mõttes Nonii aga aga ootame siis selle aja ära, kui uus volinik tööle hakkab, aga aga hakkame nüüd rääkima sellest, mis meid ees ootab. Ja pisut teise kandi pealt. Nimelt homme toimub siis Kreekas. Referendum. See oli, oli ootamatu kõigi jaoks, et see referendum toimub veel siin kaheksa päeva tagasi, keegi ei teadnud, et selline referendum üldse tuleb. Ja, ja Kreekas pannakse siis hääletusele pakett, mis. Võlausaldajate nõudmisi seoses järgmise Kreeka Kreeka abipaketi ka ja, ja selle kogusele loo muudab eriti kurioosseks see, et et seda paketti ei ole üldse ju kokku lepitud, et pannakse hääletusele midagi, mille osas ei ole mitte mingisugust. Kokkulepet ja et see sõnastus, mis üldse pannakse nagu hääletusel, oli selline abrakadabra. Et selle nii-öelda eesti keelde tõlkimine läheb ingliskeelse tõlke osutus ikkagi üsna nagu keerukaks. Ka hea uudis on ka Kreeka see, et Totteinas on eeskuju võetud Tallinna linnast ehk siis kuni referendumipäeva õhtuni on Ateenas ühistransport, et hommikul rääkisin oma kolleegi Priit, aga kes Aktuaalse kaamera jaoks on seal kohapeal, siis ta ütles, et kuni viienda õhtuni saab Ateenas vähemalt viienda õhtuni, saab siis tasuta ühistransporti nautida selle nii-öelda referendumil 100. Natuke väga kõnekas näide minu meelest me rääkisime siin enne autorallast nakese Cipras Alex tüüpilise Eesti ettevõtte juht, siis oleks ta ammu tol ajal sellepärast, et ühel õigel ajal pankrotiavaldust sisse viinud edasi. Tegelikult oleksin, räägiksime temast oma usaldusväärsuse kadumisest, Ongi minema sellistest asjadest, kuidas teda karistada. Põhimõtteliselt räägiksime betorist, kuna ta riigijuht riikidele kehtivad teistsugused reeglid siis me räägime sellest, kuidas Kreekat abistada. Aps. Me ei räägi sellest, kuidas autorolat abistada. Ei räägi. Ja ta ütleb, et on võrdsamaid riikidele kehtilised, teisel värvil samamoodi nagu eraisikutele. Me ju teame seda, et näete, riikidele antakse pidevalt laen, sellepärast meeldima. Et riigid ei kao ära, eraisikute puhul öeldakse, et maksin siiski võlad tagasi, sellepärast et kahjuks me kõik sureme ära mingil hetkel. Ja aga riikidel öeldakse, et makske võlad tagasi, et sa võid ju teatada oma maksejõuetusest, aga see võlg jääb ülesse kuni selle hetkeni, kuni keegi selle võla kustutab. Aga, aga küsimus on selles, et kas seda võlga kustutatakse v kustutata ja ja, ja see, see loogika, mille alusel riigid massiliselt rahale laenasin talle seatud ikkagi valdavalt sellega, et küll inflatsioon ühel hetkel selle olukorra olukorra ära lahendab. Ja et kui me täna võtame mingis vääringus laena, siis võib-olla 10 aasta pärast on see kõigest seal ütleme, 70 80 protsenti sellest, mida me võtsime, mis me teame siis tagasi maksma, ehk siis, et me oleme, me oleme mingisuguses osas võidus, et, et sellel konkreetsel ajahetkel võetud panen on parem, aga, aga see, mis unustati ära kindlasti ka Kreeka puhul ja paljude teiste eurotsooni riikide puhul on see, et, et kui, kui laenu võetakse jooksvate kulude katteks ja, ja need lihtsalt paisutavad riigieelarvet kulusid, siis tekivad probleemid, et ühel hetkel tuleb, tuleb laenu tagasimakseks kuskilt raha leida, aga seda raha enam kusagilt võtta ei ole, sellepärast et kogu see raha on juba jooksvataks, kulutaks eta ära. Kasutatud jah, noh, sa eeldad, et see majandus kasvab, et siin hetkel on läinud nagu vastupidi kõik kõik need katsed panna majanduskasv on lõppenud katastroofilise Kreeka üks suurimaid probleeme on ju tegelikult olnud ju selles, et et mingist hetkest hakkasid nad tohutult avalikku sektorit üle paisutama ja ega, ega jutt ei käi ju Kreeka ju erasektorist sellest, et nad oleksid kuidagi väga-väga üle jõu elanud või mingeid mingeid mingeid jamasid teinud, et sealt oleks mingi kollast tulnud. Tegelikult tuli lihtsalt see, et Kreeka riik elas väga selgelt üle jõu, valetas erinevatele rahvusvahelistele instituuti, toonidele oma oma võla üle ja nõnda edasi ja, ja see, et nad tegelikult probleemid on ju selles, et nad ei ole suutnud teha väga selgeid nagu põhimõttelisi kärpeid praegusega ka kriisi ajal. Et. Näpelbam kirjutas Washington postis minu meelest väga nagu hea nagu artikli, et ütles, et praegused Hetkel tasuks arvamust küsida kahelt riigilt, Kreeka kohta. Tasub küll küsida iirlastel tasuks küsida lätlastelt, kes mõlemad olid väga keerulises seisus ja tegid väga vajalikud reformid ja Iiri majanduskasvu taas ka väga jõuliselt edasi läinud. Et mis nemad arvavad, kui, kui Kreekale järjekordselt nagu vastu tullakse, et need riigid tegid need reformid ära vajalikud ja suutsid edasi minna. Et noh, mentaliteet nendes riikides kultuur on kultuur. Ja, ja noh, ma mõtlen, et mis siis edasi saab, et me võrdleme, Taani on võib-olla järgmine, kus on ka sarnane mentaliteet, kus on ka tööpuudus, on meeletult suur ekse. Ja noh, praegu küll on võlakirjaturud on väga selgelt öelnud, et need on siis Kreeka probleem ja ülejäänud Euroopat Hispaania võlakirjad ei ole nimede lakke karanud nende intressimäär. Mis juhtus kell siis, kui Kreeka oli eelmisel korral suuresti löögi alla, et praegu on õnneks Kreekas nagu eraldatud ja Kreeka tegelikult ei ole Euroopa siis Euroopa liidu ühisest majandusest ei moodusta eriti suurt osa kiki, ta on selline nagu vastik paise vistrike nina otsas, mis kõigile silma paistab. Kui sa ütlesid, et Kreeka on eraldatud, siis tuleb välja tuua, et, et need investorid, kes Kreekasse investeerisid Hossika, Kreeka riigi võlakirju, et nad kandsid mingil määral kahjumeid, mingil määral assid need stabiliseerimismehhanismid nende osaluse välja ja, ja samamoodi on täna siis Kreeka kõige suuremad kreeditorid Euroopa keskpank ja IMF ehk siis EFSF IMF-i ja Euroopa keskpank on siis need, kes, kes täna on kõige suuremad võlausaldajad ja nüüd nüüd meil ongi siis küsimus, et et kuivõrd tõsise löögi olla, need kolm organisatsiooni võivad sattuda Kreeka maksejõuetuse korral, et, et siin sellel nädalal oli ka väga tänuväärne kommentaar vikerraadios kus Tartu Ülikooli majandusteadlane Viktor Trasberg rääkis sellest, et Kreeka pankrotist me rääkida ei saa, et riik ei saa minna pankrotti, et eraisik küll saab, aga riik ei saa minna pankrotti, aga aga maksejõuetuks võib riik küll muutuda. Ja, ja Kreeka maksejõuetuse puhul kindlasti on, on siis huvitav vaadata, et kui Kreeka ühel hetkel otsustab euroalast välja, ta muutub maksejõuetuks, ta ei suuda oma võlgasid teenindada, siis noh, räägitakse küll sellest, et võlad jäävad alles, aga, aga tõenäoliselt kustub midagi võtta, sealt ei ole midagi võtta. Ja nüüd ongi küsimus selles, et mis siis saab edasi, et mis saab kõikide nende nende laenudega ja nende laenude tagasimaksetega, et siin IMF-il on, on juba jäänud laen tagasi saamata paar päeva tagasi, Kreeka ei tagastanud ühte koma viita miljardit, aga kohe tulemas Euroopaga, kes mõnevõrra suurem ja Euroopa keskpanga veel suurem tagasimakse täpselt samamoodi ja, ja, ja samal ajal EFSF, mida siis eurotsooni liikmesriigid on garanteerinud, et see tagasi maksta tuleb alles aastal 2022. Nojah, aga kui maksujõuetuks kuulutatakse üks riik või riik kuulutab ennast ise, siis eks nad greid panevad siis nimekirja võlgades kokku ja siis esitatakse võlanõudeid kõik ühe korraga. Et ega siis EFSF ei saa jääda sinna lihtsalt passima aastateks, see ikka tuleb oma nõudega ka kohe platsi. Et sellel juhul on ju kõiki neid kokkulepitud reegleid rikutud, lepingut järginud, ei tule tagasi kutsuda. Kreeka puhul on muidugi huvitav ka veel see, et, et üha enam kuulnud, et Kreeka oli siiski valdavalt õigel teel, ehk siis see, mida tegid varasemad valitsused, milliseid reforme nad läbi viisid, kuidas nad ühel hetkel suutsid Kreeka majanduse languse peatada ja siin viimastel viimastel puudel ja viimase aasta-pooleteise jooksul oli, oli näha ka juba seda, et, et Kreeka majandus võiks kergelt tõusule pöörata, tõsi olles eelnevalt käinud ikkagi väga sügaval põhjas läbi, siis siis see praegune vasakpoolset juhitud valitsus on, on selle kõik pea peale pööranud. Keegi ei tea, mis nüüd ikkagi edasi hakkab juhtuma ja see on tekitanud päris palju küsimusi, kõigepealt. Sellest lähtuvalt, et kellega on üldse tegu. Et, et kui me vaatame tänast Kreeka rahandusministrit, siis tegu on ju mänguteooria professoriga ja kui vaadata viimase paari päeva avaldusi, kus ta ütleb, et meil on kohe-kohe sündimas kokkulepe, samal ajal eurogrupi juht lükkab selle väite ümber, ütleb, et mitte millestki ei ole kokku lepitud ja kokkuleppest ollakse veel väga kaugel siis ma ei tea, kuidas teile tundub, aga mulle tundub, et et Janis Varoufakis on sinna oma mänguteooriaid hakanud harrastama, aga ka selle rahvusvahelises poliitikas No seda on juhtunud ka varem, et sa ei ole sugugi esimene kord. Ja mis puudutab seda jutud kreeka pöördus tõusule, siis seal oli hea näide see, et eelmisel aastal tõepoolest Kreeka suutis välisturult laenuta ehke müüa võlakirja. Nende võlakirjade osa võlakirjadest tuleb tagasi maksta ja nende kahe sündmuse vaheline enne rääkisime lähipäevil, et Kreekal on neid võlgu, mida tasude päris palju, muuseas. Me võime siin juba lähemate päevade jooksul. Laat. Kas Kreeka maksab ära oma võlakirja omanikele intressi või mitte? Jah, no samas, kui sa siin rääkisid sellest, et see nakkus, mis eelmisel korral Lewised pekkis pankadel ridamisi maksa raskusi ja, ja, ja siis levisse Kreekasse probleem väga kiiresti Euroopa, et sellele on suudetud piir panna. Samal ajal ega, ega praegu ei ole ka mingisugust kindlust, et kui nüüd Kreekaga ikkagi läheb väga halvasti, et see nakkus ühel hetkel ikkagi just usaldamatuse tõttu levima ei hakka. Et ka osas puudub igasugune igasugune kindlus, et et väga palju kindlasti sõltub sellest, et, et mida ikkagi homme referendumil otsustatakse. Ja, ja, ja siis mis hakkab ka edasi juhtuma ja ma olen kuulnud Tsiprase Varoufakise kohta ka hinnangut, et tegu on tegu on kõige selgemate amatööride puudub igasugune ettekujutus sellest, et kuidas riigi poliitikat teha. Nad ei ole kunagi olnud olnud juhtivatel ametikohtadel ja, ja seetõttu see se mängurlus paistab välja, aga ühel hetkel nad ei oska kokku ja kinni pidada kokkulepetest ja, ja selle tõttu kogu see mäng selliseks üsna segaseks ja kautiliseks kujunenud. Nojaa, olen demokraatlikult valitud riigijuhid just teine asi, mis kindlasti sugugi vähetähtis, et oleks, on see, et et on isiksustevahelised nagu läbisaamised, usaldus, et kui kreek, kui Grego tipp-poliitikud kohtuvad Euroopa teiste riikide juhtivate poliitikutega ja, ja, ja jõuavad omavahelistes vestlustes mingite kokkulepeteni. Ja kui sa lähed nagu oma koju tagasi või lähed määrata ette ja sa ütled risti vastupidiseid seisukohad välja sellele, mis sa just tagasi rääkimata kokku leppinud. Et see kindlasti nagu õõnestab ka nagu isikute tasandil usaldust väga palju. Ja nii on see ka tegelikult viimastel nädalatel hästi palju juhtunud mitmeid kordi, kus nad on ühtepidi justkui kokku leppinud ja siis läinud arvata, et ta võib mu koju ja rääkinud teist teist juttu, risti vastupidist, et et kas referendum oli üks näide, ere näide, aga neid? Kui lugeda rahvuslus väljundeid, siis need näited on olnud väga palju veel. Aga kui mulle tundub, et siin siin kreeka kannatab veel veel pikalt seda ja noh, ühel hetkel siin noh, kui ajastatakse, mingeid maksed ja nii edasi, et kõik see on kõik, see on Kreeka puhul juba juhtunud. Et kui, kui rahvusvaheline kogukonda ja eurotsooni riigid suudaksid Kreekat need päris pikalt pinge all hoida, et nad ühel hetkel ikkagi nagu hakkaksid enam-vähem mõistlikult käituma, siis ma arvan, et et võib-olla väike selline karistusaktsioon kuluks siinkohal ära ja mulle tundub, et seda on ka praegu tehtud, et kui kreeka siin üritas nüüd viimase nädala jooksul mingisuguseid lahenduskäike leida, siis eurotsooni rahandusministrid ütlesid väga selgelt, et enne ootame referendum ära ja siis vaatame, mis juhtub. Ja kui ja kui sa sula siin ütlesid, et seal demokraatlikult valitud valitsus siis tõepoolest, et sellega ma olen nõus. Et Kreekas toimib veel valimistel ka selline modifitseeritud tonti meetod, ehk siis võitja saab hääli juurde, et poliitikas öeldakse selle kohta, et võitja võtab kõik. Ehk siis Syriza võitis valimised, sai ka kohti parlamendis juurde ja nende nende otsustusvõime on kindlasti selle võrra selle võrra parem, et nelja vist väga napilt jäi absoluutsest enamusest puudu. Ja, ja, ja samas on see Kreekaga hea näide sellest, et mis juhtub siis, kui populistid võimule saavad, et siin Urmet tõi väga hea näite sellest, et et nad räägivad Euroopas ühte kodust, teist sõnade ei pea. Valdavalt mängitakse retoorikale emotsioonidele, aga samal ajal kõige selle juures kaine mõistus ja, ja olukorra tunnetamine ja realiteeditaju kipub kaduma. Et see on, see on mu meelest õpetlik. Õpetlik kõigile ja õpetlik ka teistele Euroopa Liidu liikmesriikide valijatele, et vaadata, mis teha. No just Ciprast saadab, on ju Euroopa Liidu peaministritele kirja, kus, kus nii-öelda anumas stiilis paluban ja kokkulepet ja siis läheb ja ja teeb päev enne referendumit räige avalduse, kus, kus soovitab kõik põrgusse saata ja nimetab kõiki väljapressijateks need edasi, et see selline käitumine on lihtsalt nagu vastutustundetu. Nojah, aga ta teab, et mida selle rahaga peale hakatakse. Kreeka saab abi siis, see raha läheb suuresti ju tegelikult tagasi riigist välja ehk nendesse abiandjate pankadele, keskpankadele ja ta teab, et juhul kui Kreeka ei saa abi, siis peavad need riigid hakkama ikkagi neid samu panku keskpanku abistama lihtsalt üks vaheetappi ära. Ja, ja samas ta mõistab ideaalselt, et nad seda varianti, kus euroala riigijuhid siis oleksid valmis euroala nagu lõhkuma, tükeldama, et seda keegi ei taha, siis ongi tema selja taga on hästi kindel selles mõttes väike jonni laps või siin väljapressija, kes teab, et tegelikult nurka saadetakse aga midagi hullu väga juhte. No juhtub ikka küll, et kapitalipiirangumeetmed on Kreekas juba rakendatud ja kui inimesed ei saa ühel hetkel raha kätte, siis võetakse Tsipras sellesama rahva poolt maha. No see on, et see on ka, see on demokraatlik protsess, täiesti, aga, aga see ta sinna pikaks võimule. Kas lauset. Pigem on nagu hullem küsimus selles, et kas mingi sarnanev variant korduda Hispaanias, kas sügisel kardetakse rohkem jääd? Seal siin ei ole küsimus ainult siis majanduslikus efektis. Aga seda enam on oluline Kreeka puhul näidata, et mis siis juhtub populistidega ja mis juhtub populistlikku poliitikat. Ja ma olen sinuga täiesti selles mõttes laos. Selle selles mõttes tahetaksegi euroala ühtse naide, et ära ei laguneks. Kuulge, kas me täna pagulastest ka räägime, on viimased nädalad ja kuud läinud pagulaste tähe all ja pole möödunud saadetki, kus sellest räägitakse ja täna toimub selliseks mootorratturite sõit vao külla, kus siis märkimisväärne osa eesti pagulastest elab. Need ei, nad ei ole küll kõik pagulased, seal on ka varjupaigataotlejad kui ma, kui ma nüüd päris täpne, oleneb mõneti küll nende viimaste nädalate uudiste valguses, kus, kus selgus, et, et mingisuguseid kvoote ei kehtestata, Eesti võtab vabatahtlikult vastu 200 pagulast ja, ja, ja siin on räägitud ka sellest, et tuleb ette valmistada selleks, et, et kuidas neid pagulasi vastu võtta, pluss on räägitud ka veel sellest, et millise valikukriteeriumi alusel üks Eesti hakata neid pagulasi valima, siis, siis mulle tundub, et et sellised aktsioonid, et nad on kohatud ja, ja ja, ja see on, see on ilmselgelt üle võlli provokatsioon, mida, mida täna nende mootorratturite poolt tehakse. Paistab provokatsiooni moodi olevat, kuidas teda ikka muidu nimetata? Tsiklimeeste selles Facebook'i foorumis tegelikult siis, kui tal veel kõigile nii-öelda avatud lugemiseks käis ka päris tõsine nagu diskussioon selle aktsiooni vajalikkuse üle, et seal need ühed ütlesid, et ei, et me läheme lihtsalt väljendama oma väärset toetust vao küla elanikele. Me ei, sellel ei ole mitte mingit poliitilist tagamõtet siis teised, kes olid kriitilised selle aktsiooni suhtes, ütlesid, et kuulge, et et see, et me ütleme, et meil ei ole mingit poliitilist tagamõtet, aga me teeme sellise aktsioonis, see on ikkagi poliitiline aktsioon, onju et ega, ega seal ei olnud ka päris sellist nagu ühtset nagu aru saama nende hulgas ja ja eks siis ole näha, et see vist juba nüüd 11 paiku hakkasid kogunemine siin kuskil pihta seal, et mis seal siis toimub, et et ma usun, et valdav osa taolistest inimestest, kes sinna lähevad ja nad ongi nagu võib-olla mures või, või nendel on mingid hirmud ja ja nad käituvad normaalselt, onju, et küsimus, et kas keegi hakkab seal mingeid provokatsioone korraldama, koha peal, et et ajab asja kuidagi väga teravaks või mitte, on ju, et et vot seda ma ei tea, et vaatame, millest on ka tegelikult Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald kirjutanud, et tegelikult on viimasel ajal päris palju nagu tekkinud selliseid kummalisi kommentaatoreid kes mõlemalt poolelt siis väga tuliselt arvamust avaldavad. Ja kui hakata vaatama Facebookis jälgima kas või nende nagu identiteete, siis on näha, et need ei ole nagu need inimesed, kes on reaalselt nagu olemas. Ja, ja mina olen rääkinud kahene keeletoimetajaga, kes ütlevad. Vaatavad neid, võib olla nihukesed mõlemal poolel neid kõige karmimaid avaldusi teinud asju, et need ei ole kirjutatud. Kuigi need on eesti keeles kirjutatud olla kirjutatud inimeste poolt, kelle emakeel on eesti keel. Ja Urmo Soonvald siin avaldusena Rammustelt, et me ei ole siia Taani tegelikult täpselt aru saanud, kes on nende internetitrollide taga ja kus seda tegelikult juhitakse. Ja selle tagamõte võib-olla hoopis see, et rajada Eesti ühiskond väga jõuliselt omavahel tülli. Viia väga madalale usaldus oma riigi institutsiooni mõni suhtes, ma ei räägi siin mingist poliitilisest valitsus, et see on selle asja puhul kõige suurem probleem, aga teisipidi jällegi peab ütlema, et ka Eesti kriitikutel endil tasuks siin peeglisse vaadata, et et võtame kas või selle kooseluseaduse. Sel nädalal oli Postimehes intervjuu õiguskantsler Ülle Madisega kes tõi välja selle. Võtsime kooseluseaduse vastu küll. Kellelgil polegi plaanis neid rakendusakte vastu võtta ehk sisuliselt me asume Eesti ühiskonna lõhki tülli aga reaalset tulemit niikuinii ei ole. Et milleks seda kõike nagu vaja oli, siis sellisel juhul? Jah. Ma olen kuulnud muuseas hinnangut ka selle kohta, et ka Facebooki on tekkinud libakontosid või sest ma rääkisin, et hästi hästi kummaliste nimedega tüüpe, kes siis üritavad ühel hetkel sekkuda kõikvõimalikesse diskussioonidesse. Nende puhul on hästi lihtne muidugi neid mitte vastu võtta oma oma tutvusringkonda ja kui neid mitte aktsepteerida, siis nad ei saa ka ka reeglina kommenteerida midagi, et Facebookis on neid regulatsioonimehhanismid lihtsamad ja seal on võimalik igale inimesele ise modereerida. Ja need inimesed, kes seal trollivad, lülitada erakondadele. Näiteks mingi grupp on ju, et siis sinna reeglina liitutakse, noh nagu saab, igaüks kirjutab nagu avalikkuse eesmärk ongi avaliku diskussiooni teha, siis saab sinna iga troll tulla. Sama on ka igasuguste suuremate meediaväljaannete kommentaare mõttega, aga ka sealt on võimalik kustutada kommentaare. Paarsada tsiklimeest ütleb uudise siis, et sõidab täna vao küla poole, neid neid tsiklimehi aga saate lõpuks pidime lühidalt rääkima olümpiamängude teleülekannete õiguste eest. Urmet, sul oli eriline soov. Siinkohal tänaseni on see eriline soojus. Sina lähed ainukene. Et jah, et sel nädalal tuli siis mõnevõrra üllatuslik teade, et rahvusvaheline olümpiakomitee on teinud siis aastateks 2018 kuni 2024 Euroopas diili urospordiga selles osas, et nemad omandavad siis eksklusiivsed olümpiamängude ülekande õigused. Et puudutab, siis ongi Tokyot ja siis edasi kahtesid olümpiaid, mis pole veel otsustatud. Et jaa jaa, täpsemalt ja öelda, et see võitja on mitte niivõrd Eurosport, kuivõrd siis eurospordiselja taga seisab Ameerika kontsern Discovery kes on siis selle emafirma ja, ja Eestit pole Eestis pole see väga suuri nagu diskussiooni nagu tekitanud, aga, aga noh, Briti meedias on see väga suure diskussiooni tekitanud, et üldiselt arvati, et juhtub selline olukord nagu ikka, et mõni suu täna enam sellist olukorda juhtuda, et Euroopa Ringhäälingute liidul õnnestub nagu võitis hange. Aga arvati, et võidab selle olümpiaülekande õiguse selline firmavahendusfirma, kes siis hakkab igale riigile neid litsentse müüma. Aga, ja et siis näiteks Inglismaal nagu BBC selle ostab. Aga nüüd on selline olukord, kus on eurosport selle võitnud ja tal on pandud kohustus siis vabalevis kanalis näidata 200 tundi minimaalselt kaks nädalat mingi müüki panna või, või siis näidata, seda reeglina panevad müüki suveolümpiamängude puhul 100 tundi. Eriolümpiamängude puhul ja mida sa nagu reaalselt tähendab seda, et BBC viimaste Londoni olümpiamängude ajal tootis, kui mälu ei peta, mingi 2600 tundi? Ülekandeid, ehk see on, see on oluliselt väiksem maht, BBC tõenäoliselt õnnestub nagu saada. Eesti puhul on see enam-vähem selline optimaalne maht, aga ka Eesti puhul ei ole teada, kas 200 tundi vabalevis pannakse nagu täispaketina müüki või eraldatakse sealt näiteks ava- ja lõputseremoonia või eraldatakse näiteks üks popule Aarne spordiala näiteks kergejõustik. Ja siis ülejäänud alad müüakse nagu siis selle nii-öelda 200 krooni eest, et seda me ei teagi. Aga põhimõtteliselt on, mõneti me oleme sisenenud jah, nagu seksuaalspordiülekannete puhul, nagu uudne vahe. Mulle tundub, et see hakkab devalveerima olümpiamänge sellepärast et et kui, kui me vaatame, kui teine olümpia teleülekanded jagunevad mitme telekanali vahel neid alasid tuleb kogu aeg juurde, see pilt läheb niivõrd segaseks, siis ühel hetkel olümpiamängudega seonduv võib, võib väga kiiresti devalveerunud. Siin on tõsised ohud. Teisipidi võib juhtuda see, et tehnoloogia areneb selles suunas, et aastal 2018 20 või 24 saad sa juba eurospordist valida eesti keelse kommentaari või või kihnukeelse murdega kommentaari võrokeelse kommentaarid, võib-olla jõuame hoopis sinna järk. Kommentaatorite leidmisega võib olla raske, aga, aga meil on juba olnud arheoloog vähemalt. Öö tähekasutamisele spordikommentaari juba pikk arutelu olnud, nii et elame-näeme, kuidas sellega läheb ja kuulame kindlasti ka edasi spordikommentaare, kus, kus on huvitavat murdekeelt kasutusel, aga siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja rahvateenrite stuudios rõdul Ok. Sulev Vedler ja Lauri Hussar.