Tere, ilusat pühapäeva alanud saate nimi on rääkides emast. Milline oli minu ema või milline ta on. Nõnda arutlevad inimesed, keda täna siia rääkima palusin. Inimesed, keda muuhulgas iseloomustabki ääretult tugev side oma emaga. Lisaks jutule mängime kindlasti ka muusikat ja see on pärit Maian Kärmase uuelt plaadilt sõna lõimijad sest millest seal ka ei Laundaks, ikka kangastub kuskile maa kuju. Nii see igatahes mulle näis. Head kuulamist soovib saate autor Haldi Normet-Saarna. Priit Strandberg nii palju kui mina tean ja tunnen, on seal tõesti väga energiline ja südamlik ema. Kõik, mis ta ette võtab, tundub kergesti laabuvad ja arvan, et sellelt pinnalt on ta ka sulle nii mõnegi kasuliku nõuande nii-öelda ellu kaasa andnud. Jah, mitte üle muretseda nagu selline. Ma ütlen selle kohta nagu hea süüdimatus, et tajuda mingite väikeste asjade pärast, mille pärast inimesed kipuvad õudselt palju muretsema, tajuda tegelikult nende väikeste asjade tühisust. Et kõlab hästi jõhkra näite nagu noh, et kui ema näiteks on autoroolis ja siis hästi napilt, jääb avarii tulemata, eks ole, kõigil teistel on pulss 160, et kuidas see nüüd juhtus, eks ole, siis ta noh, põhimõtteliselt ei tee üldse mingit numbrit, et midagi justkui oleks juhtunud. Ta võtab seda kuidagi väga rahulikult. Ja seal õudselt terve hea suhtumine ja. Ma üritan, samamoodi ei ole, kuigi kui ma vahel tajun, et ma nüüd muretsema iga asja pärast, mille pärast üldse ei oleks tarvis põdeda või muretseda, siis ma üritan küll selle peale mõelda, et panna selle asja skaalale, et kui tegelikult, kui tühine see väike asi praegu tegelikult on. Et praeguse seisuga võib öelda, et sa oled võib-olla isegi suurem pabistan kui sinu ema. Ma arvan küll, jah, terve elu on nii olnud tegelikult väga huvitav. Tavaliselt on ikka vastupidi ja temad on suured muretsejad ja lapsed on sellised uljaspead, eriti poisslapsed. Et aga ma arvan, ta kindlasti peidab seda ka, see on üks asi, mis on käinud, ma arvan, meie kasvatuse juurde on, on hästi suur vabaduse andmine, mis on tagantjärele mõtlen, hästi ei julge. Ma arvan, et kui mul, kuulge, lapsed, ma julgen, ei julge alla, et ma ei mäleta, ikkagi päris noores eas, ma võisin juba minna sõprade juurde ööseks või öelda, et ma lähen nüüd peole, eks ole, ja kui nad küsisid, kas seal natuke juuakse õlut, siis ma võisin öelda, et jaa, juuakse küll ja et, et mingi selline selline vabadus oli kyll kogu aeg olemas. Mis tõi kaasa selle, et kui ükskord näiteks ütlesid, et äkki äkki ei lähe täna peole, siis ma õudselt tahtsin minna, aga samas ma tundsin nagu süda hakkas valutama, et nad iga kord lubavad. Seekord tahavad, et ma läheks vist ikkagi peaks nagu koju minema. Et see on asi, mis on väga suur julgus. Ma arvan, kindlasti nad tegelikult abistavad ja nii, aga nad on lasknud väga ise kasvada, loomulikult suunates tegelikult, aga noh, see pole võimalik, kui sellel vanematega koos muidugi nad suunavad sind. Aga sellest on ka see, et mul on üks õde ja üks vend. Ja et me oleme tegelikult päris sarnased vahel väga hästi läbi, aga mu õde töötab keskkonnaministeeriumis, vend õpib Šotimaal tuumafüüsika doktorantuuris ja mina Ma õppisin lavakunstikoolis. Noh, ma olen nüüd samas täiesti erinevad, mis tulebki sellest, et nad ei ole üldse kedagi suunanud selle koha pealt, et sa pead õppima seda, siis sa saad leiva lauale ja sa pead õppima toda, vaid nad on lasknud igal lapsel leida oma tee. Mis on nende jaoks õige äsjane õudselt suruma märtsil väga suur julgus, kui ma mõtlen ka oma hüpliku kooli ja peale, siis ma ei tea, kui mu lapsel oleks kolmandas klassis selline tunnistus, nagu mul oli. Ma ei tea, kõik viied ja no nibin-nabin just see kolmas klass, et ma saaks kuues või seitsmes. Sa räägid pidevalt, ütle ema, sa räägid naat, et sinu ema on osanud lisaks kokkuhoidvale perele luua ka väga harmoonilise abielu ja ta ilmselt väga arvestab sellega, mida räägib isa. Jah, ma ise ka panen tähele, et jube raske on öelda, kui ma räägin Kazatses, ütlen ema, et nad on küll mõlemad olnud kogu aeg olemas ja ema ja isa omal kohal. Ja ka sellepärast ilmselt mul raske öelda, mida ma olen õppinud kindel, mingeid asju, mida ma õppinud emalt ja mida isalt, aga, aga see on ikkagi jah, olnud küll väga harmooniline, jah. Aga mis on need asjad, mida sinu ema absoluutselt ei sallinud, mis ei tule kõne allagi tema puhul? Noh, ma olen lohakas, eks ole. Ma mäletan väga palju seda, et vii oma riided oma tuppa, kuid olinit riikinud, selliseid, ma arvan, see ongi koondlauset. Vii oma riided, korista oma tuba ära, on põhilised käsud, mis on olnud. Et seda me oleme pidanud ise tegema ja mis küllalt väga väiksest peale pidime oma asju ise ajama. Et juba seitsme-kaheksa-aastaselt, kui sa tahtsid midagi teada, siis sa pidid ise infoliin helistama, ei olnud nii, et ema helistab sulle ette. Ja kõikide selliste täiskasvanute inimestega suhtlemine, et kui sa tead, noh, ma ei tea, helistama õpetajale ütlema, et sa oled haige, siis sa teed seda ise juba väga väiksena. Et sa organiseeriksid ennast ise ja mingeid selliseid väikseid asju, millega tegelikult laps saab hakkama, aga emal on hästi mugav ära teha see asi tema eest, et siis neidesse, küll ta oli, oled, helista ise oma klassijuhatajale ja aga ma olen lohakas. Et olen sihuke, mitte suurepärane asja ja ma arvan, vastupidiselt minu emale. Aga see on asi küll, millele ta on väga suunanud ja ja loomulikult väga lihtsam või et sa saad aru, et asjad tuleb kohe ära teha. Tema on väga suur tegutseja, et kui tal on mingid asjad, maksaks, siis ta võtab, see on vot see on TEMA SÕNA naks naks naks. Noh, tahaks ära, mitte seda, ma pean seda tegema, seda tegema, seda tegema, seda tegema, millal ma teen praegu ma joon teed, eks ole, praegu ma ei tee, et kas ma teen homme ja ma siis tal on see, et need tuleb ära teha, obs, ta võtab ette ja teeb. Tal on hästi positiivse ellusuhtumisega. Head emadepäeva kõigile teie suurele perele, naisinimestele ja head pidupäeva loomulikult kõigile, aitäh, Priit Strandberg, vaid üks asi veel, mis ma tegelikult mõtlesin, et vanaemasid kadakas tervitada ja vanaisasid, sest väga nagu tihe kontakt on perel olnud ka nagu just kolme põlve nagu raames, et on olnud ka alati platsis vanaemad ja vanaisad ja ema hoiab kõike seda seltskonda koos. Kindlasti muidugi. Tere jälle ingerisoomlanna Helvi loba, lainen, tere päevast. Kohtusime teiega mõne aja eest saatesarjas, ma elan siin, kus rääkisid siis, kui Eestis elav rahvusvähemusest inimene oma loo ja sealt jäi meelde muuhulgas kuivõrd tähtis püha on ingerisoomlaste jaoks emadepäev. Ingerisoomlastel ema on see, kust kõik tuleb ja siis ingeri, soomlaste jaoks on see üks tähtsamaid pidusi, püha ema on alati olnud püha ja see pidu on ka tõesti niimoodi, et me mälestame neid. Gaasikes on käinud meil raske tee kauges lapsepõlves. Mulle jäi meelde see suhtumine minu vanaemasse, kuidas ema suhtus minu vanaemasse elu lõpuni, ta hoidis teda ja kaitses teda. Ema ütles alati, et nii nagu sina suhtud oma vanematesse, nii hakkavad sinu lapsed ka suhtuma sinusse. Kui vanaks teie ema elas? 91 elas nii, et väga pikka elu koolis ta käis muidugi ainult neli aastat, aga noh, see ei tähendanud seda, et ta oli harimatu või ta ikka väga elutark inimene oli. Mis roll oli tal siis üldse teie kujunemisel selleks, kes te olete täna? Ema, kes annab meile selle elutarkuse ja minu ema oli väga töökas inimene ja selle töökuse pärisin ka emalt, mis oli veel väga tähtis tema juures. Ta oli väga lahke inimene siiamaani kõik inimesed mäletavad tema lahkust, see on ju väga tähtis, kuna aastat teda enam ei ole, aga siiamaani kõik tuletavad teda meelde. Tema ei olnud kunagi kade inimeste peale, ta ei öelnud kellegile halvasti, ta alati püüdis kõik asjad klaarida rahumeelselt, et ei olnud kunagi teravaid ütlemisi. Ta oli selline sünnipäev, Lääne diplomaat ja mis kõik veel. Just just tema oskas seda kõike maha rahustada ja öelda õigeid sõnu. Mis sõnad need olid? Alati ütles aeg, näitab, kellel on õigus, ütles, et kunagi ei tea, mis millekski hea. See oli tema põhiline lause ja alati pärast mõeldes oli tõesti niimoodi, et sa mõtlesid ühtemoodi, aga tegelikult teine mõte oli sellel asjal. Tema alati püüdis kõikidele öelda, et tüliga ei lahene mitte ükski asi, et peab rahulikult, istume maha ja läbi rääkima, nii et peres oli see teada puha, et ükski tüli ei saanudki kaugemale areneda. Jah, see sai kõik läbi räägitud. Kuna ema käis ainult neli talvekoolis, siis ta tahtis kindlasti, et mina õpin palju rohkem ja tean rohkem ja siis kujunes niimoodi, et ma püüdsin ja õppisin ja siis viimased 26 aastat ma töötasin pangas. Niiet Ma olin palju rohkem koolis käinud kui minu ema ja see oli tema, kõige suurem on soov alati ema suunas, et õppima peab, et haridus on väga tähtis eludel, et ära jää sama haridusega, mis on mulle, et see oli väga tähtis tema jaoks. Meil oli vist teiega eelmisel kohtumisel juttu, et tema oli ka väga helde käega. Tema oli tõesti selline, kes võis viimase tüki ära anda. Nii et tegelikult üks tema selliseid elumõtteid võiski olla inimeste abistamine mitte ainult lähedaste, vaid teiste ka. Jah, ja siiamaani inimesed mäletavad tema heldust ja abivalmidust. Täna elaks, millest te omavahel räägiksite, ma räägiks kõigest, mis on vahepeal juhtunud, et tahaks talle kõiki parimaid uudiseid rääkida, mis meie elus on olnud. Nüüd minu lapselaps lõpetab üheksanda klassi ja ta on väga tubli laps, et ta teeb sporti ja õpib väga hästi. Seda ta ei näinud, nii et seda, et kindlasti oleks rõõmustav kuulda Helvi hoopalainen ja teile loomulikult ka ilusat emadepäeva, suur tänu, kõike head kõikidele. Ilu kõnnib läbi, ilma kisab näljaelus ilma külma käe. Valude. Ta kooditõke ta elus löönud köitu mure v. Miinimumjooned ja ootavad minule olud lahutajana rännutee. Annetusi toad, kus bannetusi kaasma. Kerin lahti keeled, näeksin näljamurest meele kuulata. Voorud hõiskavad ja näed köisi võid vanni äärel. Laulab sulgis Talvi. Perekunstnik ja kirjanik Toomas Vint röövere, lisaks sellele veel koolivend. Vaat sellest samast kooli ajast mäletan ka õhkõrnalt sinu ema. Sinust on vahepeal saanud paljude novellikogude romaanide ja loendamatute maalide looja, et milline võiks kõige selle juures olla sinu ema roll. No see emaroll oli ikkagi õudselt suur, tegelikult me lapsepõli nõmmel oli niimoodi, et isa oli teadlane tema meiega eriti tegelenud. Üldiselt see oli selline pisikest olime, oli Stalini aeg, kus ta siis söödab, eestus seal keemias, tema kabineti aken oli Tallinna, on nagu siin mõned irvhambad nimetasid ja ema põhiline tegevus oligi meiega õiendada vanem vend, paar aastat vanem vend, siis siis tulin mina ja siis 11 aastat hiljem tuli õekenemaara. Ja meie kodu koosnes lilledest, raamatutest ja mõlemaid oli palju põnevaid, kohutavalt palju, Nõmme aed oli hästi suur ja nii kui kevad hakkas, siis hakkasid seal lõputud aiatööd. Aga ema oli sellise ebamäärase funktsiooniga, nii et tervet majapidamisjuhtis vanaema. Siis juhtis laste kasvatamist, tal olid sellised hästi toredad humanitaarsed huvid. Kodune tapeet eriti seinte peale ei näinud, sest Nad olid raamaturiiulitega kaetud, selline väike maja ja ja siis no ikkagi seal riiulites leidus kõike looduse, kuldraamatut, loodusel, lasteraamatut, ühesõnaga terve see samane eestiaegne parim kirja ja mis üldse võis olla. Aga siis, kui selline vend oli, hakkas lugema mingist kuueselt, mina hakkasin neljaselt. Aga oli selline hästi ja kaup, et et kui ma raamatu läbi loen, muidugi, ema ema määras selle raamatu mulle. Et siis saab kinno tema põlve peale istuma. Tol ajal Nõmme kino kino nimi oli võit ja seal kinos näidati. Noh, see on siis 40.-te lõpus näidati selliseid toredaid filme, mis olid trofeed, filmid tähendab maailma kino, säravamad, tähed, kõik jooksid. Ema jah, kunagi teatrikoolis, noh nii kui nad Siberist tagasi saiti, sest see oli see sama lend, kus Panso õppis kunagi. Aga siis juhtus niimoodi, et tema kohtas ühte härrasmeest. Kes ütles, vali, kas teater või mina. Noor nord. Alguses sai öeldud, et ma õhkõrnalt mäletan, sinu ema siis ema tegeles ja Tallinna kümnendas keskkoolis näiteringiga. Ja teatrivärk oli niimoodi, et see oli nagu kohustused, seitsmes klass, 11. klass, noh, tol ajal oli 11 klassi pidi välja tulema sellise uhke teatrietendusega ja sellega siis küündi piletid ja koguti raha klassi lõpuekskursioon jooniks. Ja niimoodi sisema näid näiteringe aasta juhendase võeti sellised. Mäletan, vennad Tal oli suveune nagu püha, issand küll. 11. klass mängib suve unena maha koolilaval. Veel andis näiteringi 20 teises koolis ja kui ema Ta maeti, see oli 95. aastal Kaarli kirikus, siis tolleaegne kultuuriminister Jaak Allik tuli minu juurde ütles, tead, Toomas kui sinu ja ei oleks olnud, siis ma ei oleks praegu see, kes ma olen. Sellega ikkagi jõle palju öeldud. Sinu ema oskas sütitada, see on täiesti selge. Mida ta veel oskas, milline ta veel oli, see sinu? No ma arvan, et Taali kasutada siin ülekantud tähenduses sõna paadunud romantik hingelt tervelt oma suhtumiselt ta ikkagi oma lillekestega käitus nii nagu teised käituvad oma kõige paremate sõpradega, nii kui hommikul valgeks läks, noh suvel ju läheb väga varakult valgeks. Laias õiendas oma lilledega üsna pettunud, et meie ei tahtnud lillenimesid õppida, tema riiklik lillenimed ladina keeles peas, see on see ja see on see ja see on see meil läks ühest kõrvast sisse, teisest välja ja ega meie aiatööst ei hoolinud dolla ja see oli niimoodi ikkagi õudne, õudne kohustus. Ja nüüd hiljem kui Jõesuus oli suvila, siis tal oli neutroose. No ikkagi metsikult ja ei saa iga kord emadepäevaks, on see kõige parem roosiistikute aeg kinkis talle ikkagi päris paraja valimikku, jälle neid. Roose, mida ta ihaldas, nii et ma ei tea, kui palju tal neid roots oli. Kui sinu ema elaks täna, et millest võib-olla sina mu emaga sel juhul räägiksid? Ema, tegelikult tundis minu pärast hirmsat südamevalu, eks sellepärast, et ma olin selline boheemlaslik ja pidutseda armastav noormees ikkagi pikka aega. Ja kui 94. aastal ma tegin lõpparve igasuguste pidutsemisega, siis viimane aastamisema elas, ta oli väga halvasti ja raskelt haige ja ja noh, ütleme ta nagu eriti ei teadvustanud, mis ta ümber toimus. Ja kuidas ma oleks tahtnud talle siis teada anda või talle öelda niimoodi, et ta teaks. Näed, sellepärast sa ei pruugi enam muret tunda, et ma kuidagi sellist ulaelu elan, et ma olen nüüd täpselt selline, nagu sa oleks alati igatsenud, et ma oleks. Ärme lõpeta kurvalt, see on ju tõmm. Saab olla täpselt selline nagu ema igatsenud ja sa oled küll isa ja vanaisaga head emadele päeva ikka. Emadepäev on tähtis päev seda võitmisegi härradele soovida, ma soovin edasi. Aitäh, Toomas Vint, näide. Teeb hämarusse valge. Ja jäärele kaasta. Ja taadi liivatööle. Kaks õnnelikku. Seedib, miks ja seeni? Tiina rekkanud, sina oled üks paras seiklejahing. Viis aastat tagasi käisid Krimmis Aleksandrovka koolis lastele eesti keelt õpetamas. Hiljaaegu käisid Brasiilias. Nüüd oled küll paikne, aga soov ilma näha pole sinus samuti kuskile kadunud. Kas mingi valemiga pärineb seesugune aktiivsus ka sinu emalt? Täiesti võimalike olen rääkinud palju oma nooruspõlve lugusid, kuidas tema on olnud elukutseline autojuht. Ta tegi omale kõik kategooriad, mis vähegi enam-vähem võimalik, sõitis nooruspõlves mootorrattaga. Tema on tema moodi seikleja ja ta on valmis olnud elu pakutud väljakutseteks. Tal tuli üksi üles kasvatada kolm last. Kuna mu isa suri, kui ma olin kaheaastane ja samuti meil oli maal talupidamine maad, põllumaad kõik, ja ta väga hästi majandus selle kõik üksinda ära. Ta oli selline suurepärane ema tõesti, ta oli võimeline saama hakkama kõigi meeste töödega. Ta meenutab näiteks, et siis, kui veel isa elus oli, et siis oli neil tööjaotus sedasi isa tegi köögis süüa ema parandusautota. Mis tema amet praegu on siis? Hetkel ta pensionär kasvatab rõõmsalt lapselapsi, aitab kodutöödes mul õde ja venda, mul ema elab Tartu lähistel edele endale, Tartus, ise panen tallinlased, siis nädalavahetustel käin külas ja mu ema on selles suhtes, et ta ei ole kunagi piiranud või suunanud mu valikuid. Tan just olnud selline toetaja, et ma ise läheks ja prooviks ise teeks, ise oleks kindel selles, mis ma tahan teha. Et ma hästi meenutan, et kui mul oli keskkooli lõpetamine, lõpetasin keskkooli Tartus ja mõtlesin, kuhu edasi õppima minna ja mingi hetk isegi küsisin ema käest, et miks ta soovitab. Ja sel hetkel ta oli, aga vaata ise, mis sa ise tahad, tema ütlemine ongi, et tee seda, mis sa ise tahad. Ja ta ei hinda mingeid mu valikuid ka kuidagi halvasti või niimoodi, et hiljem tagantjärgi, nii et ma tegin midagi valesti, et ei, et selle järgi ta näeb, et ma teen seda, mis mulle meeldib ja ma olen ise rahul ja siis ka tema on õnnelik. Vahel tekib niisugune väike pettumus, et nad nii hirmsasti tahaksin, et tema mulle praegu nõu annaks, aga ema hoiab raudselt seda liini, et laps otsustab ise võib-olla mõnikord ootaks, aga samas nüüd ma olen ära söönud ikkagi elu jooksul, et jah, et ma tegelikult ma ise tean kõige paremini, et miks ma tahan jah, et kindlasti ta tuleb ütlema vahele, et kui ma väga valesid otsuseid teena, et siis ma arvan, et ta suunaks, aga ju ma siis ei ole teinud. Ja siis ma olengi enesekindel, et ma teen hästi Nende valikutega rahul, et midagi ei ole mul vaja kahetseda, mis ma olen elus teinud. Samamoodi siis, kui ma krimmi läksin, ma ütlesin talle alles seda siis, kui ma olin juba kandideerinud ja konkursist läbi saanud. Ja siis ma ütlesin talle. Ma lähen trimmi hoopis. Ta oli küll üllatunud, aga ütles, et väga tore ju. Samamoodi hiljem, kui ma Brasiiliasse otsustasin minna, oli ka see, et ma hiljem andsin emale teada, et ma nüüd lähen kolmeks kuuks Brasiiliasse siis ta oli täiesti, et aga ta üldse ei üllatu enam. Ei imesta minu valikute üle. Ma kujutan ette, et see on mõnes mõttes täiesti unistuste ema, annab vabad käed ja mõelda vaid, millised iseseisvus tegelikult kasvatab, et ei ole nii, et oot, mis nüüd ema selle peale ütleksin talle peale ütleks et just see ta laseb ise otsustada ja see lisabki seda enesetunnet ja enesekindel. Ja eks see teatud mõttes tuli ka elu sunnil, et see, et ma pidin iseseisvaks saama, et tõesti, et kuna mul ema kasvatas meid kolme üksinda ja samamoodi, et siis, kui ma lapsepõlves väike olin, tal oli kehv tervis, nad aeg-ajalt pidi olema haiglas. Et siis me pidime õe-vennaga ise saama kodu ja majapidamisega hakkama. Olud olid sellised ja Saima ja tuli õppida erinevaid asju ja lehma lüpsmine ei ole üldse võõras. Mis on ema jaoks ülimalt tähtsad asjad. Mul ema kindlasti on alati tahtnud, et aus peab olema, valetamist ei salli. Omamoodi oma lubadustest tuleb kinni pidada, kui keegi on ikka lubanud midagi midagi kodutöödes teha ja, või korda ajada või tulla ja siis seda tuleb teha. Ja loomulikult teine asi talle, mõtlen oma meie kodukeskkonnas on see, et noh, et me ühtehoidmine peab olema oma pereliikmete vahel, see on kindlasti et hästi kokkuhoidev pere ja seda võib öelda küll, et me ikkagi, mis siis, et ma olen Muugal erinevates kohtades mööda maailma ära käinud, siis ikkagi oma ema, õe, vennataja nende lasteta ei, ei kujutaks elu etta. On teil sellist aega, et istute maha emaga ja nüüd ajame juttu, tegelikult me igapäevaselt suhtleme, et kuigi ma olen Tallinnas, siis iga päev mingi hetk, ma helistan talle. Meil on see kuidagi kujunenud traditsiooniks, kui ma millegipärast ei peale tööd ei helista, siis teeb, hakkab muretsema, et mis lahti on, miks ma ei helista. Et siis on muidugi, kellel sellised igapäevased jutud, et kuidas tal läheb, mis ta päeva jooksul näinud, mis mina teinud, kuidas on nädalavahetuse plaanid, et kas tuleme külla või mis? Kuhugi läheme välja, sellest ta tahab teada. Aga siis kolmandal moel külas käin siis ikkagi on selliseid hetki, kus me lihtsalt lobiseme kõigest pereliikmetest, tervisest, majapidamistöödest, üldse elust. Ilusat pühapäeva, ilusat emadepäeva teie emale ja ma küll soovinud, et need armsad suhted teie vahel kestaksid igavesti. Silla aeglaselt kuudene teele. Vaada. Teise kaardus, lohisev valu. Veel vilksatas korraks, kes ükskõik seika Ja rahastada? Pearabi Efraim kott on öelnud, et naine ja ema on perehing, kellele peab iga päev eriliselt tähelepanu pöörama. David Vseviov, julgen arvata, et ka teie lapsepõlvekodus Oli emase perehing, ma arvan kindlasti, mis ei tähenda, et isaroll oleks olnud väike aga kuidagi ema oskas nii tõstes esile isa ikkagi täita seda juhtu väga-väga sümpaatselt ja osavalt, nii et kindlasti emaroll on ikkagi mõõtmatult suur. Teil oli traditsioone austav kodu, no niivõrd-kuivõrd, aga need olid pigem niisugused sisemised traditsioonid. Ma isegi nimetaksin neid pigem väärtusteks kui traditsioonideks, kuigi oli ka miskit, mida ema ja ka isa pidasid väga oluliseks nagu kindlal kellaajal lõunasöök enam-vähem, mis oli juba minu jaoks küllaltki raske koorem. Nii et vahetevahel traditsioonid võivad olla ka väga väsib. Sest kui sa oled teismeline ja sul on parajasti midagi väga põnevat ja sa pead just nimelt kella kolmeks saabuma lõunasöögile ja veel suvisel ajal, siis on pigem väsitav, nii et selliseid asju oli ka. Aganad ei olnud muidugi üle jõu käivad Need oli tema jaoks päris olulised. Aga niisugust asja nagu vastuvaidlemist ei olnud jah, et pidi olema ja kõik. Kui ma nimetasin seda hilisteismelist aega, siis sai vahetevahel ikka neid asju ignoreerida ka, aga siin oli hoopis teine moment, siin oli midagi sellist, et sa ei tahtnud, Sa ei tahtnud teha inimestele haiget. Kui emal oli see nii tähtis, siis mul ei olnud ju nii väga raske katkestada see mäng Vesse toiming ja ilmuda siis sinna lõunasöögile. Sest see oli ju meeldiv ka, nii et ei saa öelda, et seal oli vastumeelne tegevus. Ma tean, ma olen elus teinud asju, millega mu ema kindlasti polnud rahul. See puudutab ju kasvõi meie partnerite valikut. Hämadele võivad ju sageli mitte meeldida Need neiud, kellega me kurameerime. Aga ma läheb vähemalt mingisuguseid takistusi, oleks sellele tehtud. Nii et meil oldi lihtsalt üsna üsna tolerantsed. Ema oli siis pigem kompromissialdis kui et üsna niimoodi tungivalt oma tahtmiste pealesurujad. Minu ema oma loomutu ei olnud väga kompromissialdis, aga ta oli piisavalt tark, et mõista, et kompromiss on mõnikord mõistlikum teha kui vastupidi, suruda oma arvamust peal. Ma mõtlen praegu emadusele isegi natukene laiemalt kui konkreetselt ainult minu emale, sellepärast et ka minu emal oli ema ja temal oli ema ja vot see mingisugune liin, mis kandub edasi läbi emade. See on nii oluline ja, ja nii tähtis. Nii et ka neid emade emas ja, ja nii edasi võiks, võiks meenutada, see on üks üks asi ja teine on täpselt samuti nagu see on lõputu, selles suunas on ta loodetavasti lõputuga teises suunas, nii et miks ma olen oma emale kuidagi eriti tänulik, me oleme kõik oma emadele tänulikult juba ainuüksi selle eest, et me olemas olema. Aga maailma emata vist ei oleks saanud olla isa, kui kummaline see võib olla ka esmapilgul ei paista, sellepärast et ma jäin üksi oma kolme lapsega siis, kui nad olid üsna väikesed ja ema abi oli siin hindamatu. Ma arvan, et me ju väga paljud hindame oma ema kui vanaema. Nüüd juba, kui sa oled, tead, et ikka jõudnud ja isegi kui vanavanaema, nii et see on väga oluline. Nemad, ma hindan oma ema väga-väga just nimelt selle eest, kuidas ta aitas mul olla isa, kas see on võib-olla mingi nõuanded, ema nõuanded, mis on teid alati saatnud? Muidugi, seda võib kuidagi formuleerida punktideks, eks ärade haiget ärade, seda aga neid punkte mäleyama igal pool 10 käsu variandis ja nii edasi. Ma isegi ei tooks midagi sellist välja. Sawyybidio lapsena inimeste kõrval on sulle kõige lähedamal olevat kaks täiskasvanud inimest, ema ja isa, sa näed neid hommikust õhtuni tinglikult. Et kuidas nad toimivad, kuidas nad suhtlevad teiste inimestega, kuidas nad võtavad vastu külalisi, kuidas nad hindavad sündmusi, mis maailmas aset leiavad, sa saad sealt kogu selle kogu selle suhtumise, see võib olla ka vahetevahel variandis, et ma ei tee nii. Ma püüan erineda. Aga ma saan seda ka öelda ainult tänu oma emale ehk oma vanematele sellega rastat, kust mul oleks siis võta seda kogemust. David, kui teie ema praegu elaks, millest te temaga räägiksite? Oi, ma tahaks küsida väga paljusid asju, mida ma võin vastata. Ta kui mulle minu lapsed esitavad mingi küsimuse olnu kohta, maksimum ühe lausega, sest ma enam ei tea. Aga ema veel teadis. No võib-olla see on lihtsalt niisugune ajaloolased professionaalne kretinism. Et ma tahaksin midagi mineviku kohta küsida, inimeste kohta, küsida mingite asjade kohta küsida ja natukene häirib, et sideolnu ka olnugaga perekonna liini pidi paratamatult katkeb paratamatult või, või ma ei tea, ma ei tea, peaaegu mitte midagi oma vanavanematest, ma ei tea, peaaegu mitte midagi oma vanavanaisast vanavanaemast, aga ema ilmselt teadis. Ja see on vist kõigi meie häda, et pärast kuidagi kurbusega tunnistama, miks ma seda ei ole tol ajal küsinud? Alati paistab, et aega on nii palju. Suur tänu David Vseviov ja mis muud kui tegelikult ilusat emadepäeva siiski. Kuigi te olete. Keera kellaali err saatus avaldade topelttooli. Ma, ma eristub üks körgus müts, päästeti ta Rice'i käiksooni. Iga verre saadus avaldades toob too maailma eristub yks körgus, müts päästeti, ka riik ei löökeks Soone. Kui see miskit muuta, nii, kes saavad eluaeg Anu ja muu ja taeva. Palju on armastatud ja loomulikult armastatakse jätkuvalt rääkida tugevatest ja mõjukatest naistest, kes sisemiselt hellad ja hoolivad ja Stiina Valgma, sinu ema mulle tundub, on just üks nendest. Oled sa sellega nõus? Jaa, absoluutselt, et ilmselt sellist nagu tugevamad ja tegusamad isiksust annab otsida ja sihikindlat ja kui vana ta on ise ka seda alati öelnud eluaeg, et tema nagu põhiroll ja noorena juba ka eesmärk oli alla ema. Et ta võis ka lausa nagu vajadusel tööaega ja kõike seda ohverdada, et ütles, et ei taha kunagi juhtivale kohale tõusta, sest tema ja ta tahab, et ta lastega on kõik korras ja et võimalikult palju aega sinna pühendada ja seda ta tegigi, et ta oli nagu täiskohaga. Praegu on ema jäänud üksi selles mõttes, et isa enam kõrval ei ole. Jah, isa läks väga noorelt nagu meie juurest 24 aastane, kui ta suri, et selline täiesti ootamata, aga ema oli ka selles mõttes selline haruldane ja võib-olla tänapäeval öeldakse, et vanamoodne, et isa oli Käinas oinas, tema elas. Hiljem ei ole tal mingit soovi otsida kuut kaaslastest, tradime meie ja see täitis nii palju ta elu ja noh, ka need head abieluaastad, et nad olid üle 20 aasta koos. Selle peale võiks öelda, et teil on üldse selline väga vahva naisliin välja joonistunud, et sinu tütar Nora, sina ise, teie ema ja vanaema ja ilmselt, et siin nüüd veel kedagi nimetamata. Õde. Õde on ka samasugune kangi eesti naine. Kas selline tiim toimib teil tõrgeteta? Tõrgeteta on liiga palju öeldud, aga toimib küll hästi, jah, sest sest ega nüüd olles ise ema, kulub väga ära selline täiskohaga vanaemaga ja kes on nii abiks, et kõik sõbrannad kadestavad, et iga kell võib ema juurde viia ka ööseks ja tundideks ja vahel päevadeks ja hea meelega võtab ja noh, et, et seda absoluutselt ei valuta teda üle ukse last sinna jättes ema juurde, sest et seal on ta Aitud ja, ja ta igatses isegi minu järgi, sest ta saab nagu kõike, mis ta vajab nagu vanaemalt. Aga jah, et mu emapoolne vanaema on ka surnud, aga tema oli hästi mu ema sarnane ka selline hästi suure hingega ja just nihuke emalik emalik tüüp tuli meile nagu supervanaema ja mulle nagu noh, eeskuju mäletan, viimane asi, mis ma talle ütlesin, kui ta oli juba suremas haiglas, et, et noh, et seal pole nii palju siis kui ei olnud, et mõnega tänan sind selle eest, et ma tahaks sinu moodi olla nagu, et et kõigi seda eluajal võib-olla hinnanudki, et oli lihtsalt selline, kes käis seal järgi ja tegi pooled asjad ja, või rohkem kui pooled. Et see tundus naq isegi selline, et miks sa, miks sa nagu natuke tüütu jah, isegi nagu liiga niuke ohverdav või videeniv. Aga hiljem nagu mõistsid, et, et see ei olnudki nagu liiga, et see, see on tegelikult nagu omaette. Aga teine vanaema, mul elab isa ema ja tema saab varsti vastaseks paar aastat veel. Ja ta on kõbust, ütleb, et tal on pea täiesti selge, et keha on ainus asi, mis nagu alt veab juba. Aga et absoluutselt mälu on terav ja loed raamatuid täiesti niimoodi, et nädalas paar raamatut läheb ja elurõõmus, et annab lootust Endalegi, et et saad ka pikaealised ja, ja, ja ei, vaju ära. Tuleme tagasi sinu ema juurde, mis on sinu ema jaoks veel oluline lisaks sellele, millest sa juba rääkisid, mis ebaoluline ja mida ta kohe üldse ei salli. Nii las ma mõtlen, noh kindlasti on inimene, kes on võib-olla niuke noh, nagu sirgjooneline, hästi, et ta ei oska valetada või keerutada, et teeb teeb nagu vahel enda ja teiste elule selleks, et sa oled nagunii nii põhimõttekindel. Et ta talle ei meeldigi, valetatakse, kui ollakse laisk, seda ta ei salli ja, või ei saada hakkama, et ollakse nagu, istutakse käed rüpes või ei võeta midagi ette, et et ta nagu ikkagi on hästi seda meelt, et et sa ise oled oma õnne sepp, et kui sa tegutsed ja, ja hakkad jala mingi valitud tegevusega, et siis see asi ikka edeneb. Et asjad ei tule sinu juurde niisama elus. Ja sealt, eks ju, need vastandid talle ei meeldi, nende omaduste vastandeid ta ei salli nagu kahepalgelisus ja keerutamine ja selline lipitsemine. Et see on ema roll, võib-olla sellest, et sinust on saanud täiesti arvestatav keraamika. Jah, kindlasti, et ta väga-väga toetas just seda käsitöölist. Arengut, et mul noh, mind pandi kunstikooli varakus muidugi omal soovil ja eks meil mõlemal oli nagu annet, et me lihtsalt istusime, joonistasime tundide viisi. Ja sealt tuli suht varakult kindel teadmine, et minust saab kunstnik. Nii palju, kui ma tean, on sinu juba kogu aeg kohutavalt kiire. Aga sellele vaatamata on sul emaga selliseid hetki, kus te lihtsalt istute maha ja lihtsalt räägite ja kui jah, vahel harva kysis, millest. Noh, ma ise teades ennast küll olen mitte koerte teadlikult algatanud, saaks, saaksime rääkida asjadest sügavamad või mitte lihtsalt nagu argistest seadustest ja noh, minu jaoks on need küll olulised olulised vestlused. Et eks see etapp oli ka kindlasti meie elus, et kui oli see nii-öelda emast lahtirebimine tema noh, mingi hilispuberteet, kui ema ikkagi tahab hooliva emane, eks ju, väga ilus, et noh, see on ilmselt oluline, eks ju, lapsele vanematest eraldamise protsess ja erinevad loomadest, kes, eksju nagu öeldakse, et kassid täiesti nagu vägisi raputavad oma pojad endast maha, vot seda ei tee inimesed, et ta oli ikkagi niuke klammerdumine lastesse, siis noh, kui ma selle etapi ikkagi läbi elasin ja sain nii-öelda selle vabadused, siis need on see suhtlemine nagu teiselt tasandilt. Pigem sellisele vaadates inimese sõbrasuhe, head emadepäeva, aitäh sulle, sinu emale, aitäh sulle, Kaldi. Niisiis, kõik head soovid siinkohal veel kord tänaseks emadepäevaks. Saate panid kokku Haldi, Normet-Saarna ja Maristamba, laulis Maian Kärmas. Ilusat pühapäeva ja kuulmiseni.