Vikerraadio. Tere, hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit Rahva teenreid võtmas kokku lõppeva nädala sündmusi ja täna teeme seda koosseisu, olles Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja, ja kuna meil siin vahepeal ei olnud Eesti Päevalehe esindajad, siis nüüd on meil see probleem lahendatud, sellepärast et esimest korda on rahvateenrite stuudios. Krister Paris, Krister ja Krister meil on siin selline komme et see, kes tuleb rahvateenrite saatma, see räägib lühidalt iseendast, kes ta on ja kust ta tuleb. Ma arvan, et rahvusringhäälingu, et ta peab olema ka kuulajatele, pole ma ka üldse võõras, et töötasin varem viis aastat Moskvas sealse korrespondendina varem olnud küll küll vaba Euroopas ja Päevalehes ja praegu siis tõesti Eesti Päevalehe juhatan arvamustoimetust, ehk siis loodetavasti oskan ka midagi eesti asjade kohta arvata. Nonii seda me oleme juba lugenud, mis sa eesti asjadest arvavad ja, ja see on kena tasakaalustus ka ka Postimehe arvamustoimetusele. Neeme Korv on meil siin juba pikaajaline külaline. No mingil määral jah, mulle tundub ka, et meie nagu praegusel hetkel nii nagu on meil üks meie autoritest ka viitas, et on Eestis käimas sellised kultuurisõjad näiteks siis siis natukene on kapolla polariseerunud maastik, et tõesti jääb mulje küll mul ja võib-olla see muljega natukene minu poolt teadlikult kujundatud, et Päevaleht on selline rohkem sellist liberaalset suunda esindav kui kui Postimehes, aga noh, me pürgime tasakaalustatuse poole siiski ka ka oma lehes loomulikult. Aga hakkame rääkima siis lõppeva nädala sündmustest ja kui nädal tagasi rääkisime siin sotsiaaldemokraatide üldkogust ja sotsiaaldemokraatide esimehe valikust ja, ja käisime ka esmakordselt või esimesena välja selle informatsiooni avalikult, et Sven Mikser loobub kandideerimast sotsiaaldemokraatide esimeheks ja avati tee Jevgeni Ossinovskile, saamaks siis sotsiaaldemokraatliku erakonna esimeheks, siis siis kõigile tundus, et see on, see on suur uudis ja et kõik olid pisut jahmunud ja, ja, ja ei saanud ka päris hästi aru, miks mikser ikkagi nii tegi. Nüüd, kui see nädal Isamaa ja Res Publica liit hakkab selgitama uue esimehe kandidaate, siis mulle tundub, et et vähemalt skandaalsusega, IRL-il õnnestunud Sotsiaaldemokraatlik Erakond küll võimsalt üle trumbata, sellepärast et see, mida me, mida me nädal tagasi ütlesime, et mille kohta meil oli kaudseid vihjeid ja pisut informatsiooni, et Pärnu piirkonda on palju uusi liikmeid võetud ja tõenäoliselt suure kahtlusega et, et need inimesed tuuakse üldkogule kohale kellegi poolt hääletama, siis see on kõik sellel nädalal kinnitust leidnud ja veelgi hullem erakonda on vastu võetud väga palju kriminaalse taustaga inimesi. Ja ja, ja see on juba teine kord, kui Isamaa ja Res Publica liit on, on, on selle reha otsa astunud, et ehk enne üldkogu tuuakse erakonda massiliselt inimesi, nende taust on kontrollimata ja nende seas on ka kriminaale. See on teinekord enne suurkogu, kui on tulnud kriminaale seda, et enne suurkogu tuuakse massiliselt inimesi juurde, on juhtunud rohkem kui kaks korda. Et see, kui eelmine kord oli see nii-öelda palju lainelt pakkunud kriminaalide juhtum. Vist 2012. aastal, kui Ekspress paljastas ja see puudutas Aivar Kokka kes et kelle soovitusega vahetult enne suurkogu registreeris eriti parteis endisi kriminaalse taustaga tüüpe. Ja mäletatavasti Aivar Kokk toona ütles, et see kõik juhtus kogemata, et kandja Wyatt panid avaldused lihtsalt oma avaldustele lihtsalt kõige tuntuma nime ja, ja vastuvõtjad ei jõudnud neid üle kontrollida. Täpselt sama käekiri oli praegu siis ka seal Pärnus, et et noh, milles nagu kõneleb. See kõneleb mitmest asjast on ju, et et meie erakonnad on muutunud sellisteks suurteks massierakondadeks kus noh, nende inimestega, kes soovivad liituda, reaalselt mingeid näost näkku kohtumisi eelnevalt ei tehta. Ja tulemus on umbes sama, mis me nägime ju ühtse Eesti suurkogul. Et meenutan seda suurt aktsioonimisel. Lõpuks Saku Suurhallis toimus, et kus Indrek Tarand käis, siin käis siis nii-öelda uue jutumärkides loodava erakonna esimehe kandidaadina välja Allar Jõksi ja teisipidi käidi talle siis sealt vastu Tiit Ojasoo ja kõik saalis olnud inimesed said siis hääletada mobiiltelefonidega ja, ja umbes ma ei mäleta, kas ülekaal oli 80 protsenti Jõksil ja 20 protsenti ojasool ja tunduski kõigile, et issand jumal, et kas nüüd siin saalis sünnibki uus erakond, mille esimeheks saab Allar Jõks, millest meedias oli ju ka spekuleeritud, et Jõks tuleb poliitikasse ja siis hakkasid tulema no teatri näitlejad lavale, kes esindasid mingeid piirkondi ja neil olid kõigil kaasas pakk volitusi ja mille tulemusena oli siis lõpuks see, et kuigi saalisolijatest 80 protsenti hääletas Jõksi poolt, siis kõikide nende kaasas olnud volitustega võitis ikkagi Tiit Ojasoo. Ja tegelikult noh, seesama muster on tegelikult IRL-i nii mitmelgi korral saada. Ja see kõik natukene meenutab seda, kuidas Manageeritakse valimisi meie idanaabri juures, aga kusjuures asub praegusel hetkel oli see tegemistega kellelegi kas teadlikult või siis lohakusest tegemata tööga ses mõttes, et kui need vihjed tulid, et on ilmselt kaasatud niimoodi värskeid inimesi kellegi poolt hääletama, me ju veel ei tea, kelle poolt täpselt siis ei oleks midagi lihtsamat olnud, kui nende tausta natukene kontrollida, mida ka Eesti Päevaleht tegi ja sealt tuligi välja, missuguste tüüpidega tegemist on siis nii-öelda ajakirjandus, kui valvekoer täitis praegu hetkel oma rolli tegi ära kellegi teise tegemata töö. Kuigi ma arvan, et need uued liikmed, kes siin massiliselt vastu võeti ja kellest siis osad olid ka kriminaalid sest vastu võeti ligi paarsada liiget ja 21 visati välja neist. Et Need ei ole seotud väga palju IRL-i esimehe valimisega. Et nii palju kui mina olen rääkinud IRL-i nii-öelda inimestega seestpoolt, et nad leiavad, et see kõik oli seotud ikkagi positsioonide võtmise või saamisega IRL-i eestseisusesse. Ja sellest johtuvalt oleks võib-olla huvitav, vaatame need IRL-i kandidaat. Eesseisuses oleks võib-olla tore hoida silm peal, kuidas läheb sellistel seltsimeestel nagu Aivar Kokk, kellest eelnevalt juttu oli, aga miks ka mitte, Peeter Laur? No igal juhul oleks see, kui me nimetasime praegust olukorda skandaalseks olnud märksa põnevam veel kui nende kriminaalide osalus oleks tulnud välja pärast valimisi. Ma ma siiski ei ole teiega päris nõus, et, et see on ainult juhatuse valimistega, ma arvan, et see on seotud ka esimehe valimistega ja seda põhjusel, et nii nagu ka tänane Postimehes kirjutab, siis siis vastuolude juured lähevad ikkagi Tartu piirkonda, mille juht on olnud Peeter Laurson kelle lähedane kaasvõitleja on olnud Rein Kilk ja kelle, kelle omakorda lähedane kaasvõitleja ja kunagine äripartner on olnud Aivar Kokk. Ehk siis mees, keda on otseselt ühe sellise looga juba seostatud. Ja, ja need mehed on kogu aeg väga tihedalt koostööd tehes üritanud Tartu piirkonda oma või, või ka Aivar koksis, küll Jõgeval, aga, aga on üritanud neid piirkondi oma kontrolli all hoida ja, ja, ja Margus Tsahkna, kes täna kandideerib, siis Isamaa ja Res Publica Liidu esimeheks on kogu aeg olnud neile pinnuks silmas ja meenutame kas või viimastelt kohalikelt valimistelt, et kui Margus Tsahkna sai IRL-i linnapea kandidaadiks, siis ilmus välja korraga üks reklaam, mis teatas, et on keegi saladuslik mesinik, kes on ka ühtlasi Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu linnapeakandidaat ja reklaami lõpuks selgub, et tegu oli siis ettevõtja Rein Kilgi ka, kes ka justkui mängis ennast välja linnapeakandidaat ilmselgelt õõnestades oma erakonnast oma oma valimisnimekirja, platvormi ja käies välja vastakaid sõnumeid. Noh, ütleme nii, et see ei olnud kindlasti vähemalt sellel hetkel Tartus kandideeriva IRL-i huvides. Ja mis puudutab nüüd veel seda lugu laiemalt, siis kui me vaatame Sander Kilgi tegevust, keda siis praegu on, on toodud välja peaasjalikult nende avalduste kontorisse toojana või Pärnumaa IRL-i kontorisse toojana, siis siis Sander Kilk, olles olnud ise aastat tõele Eesti vanglasüsteemis vangivalvurina, siis vangivalvurite puhul ma tean, vanglasüsteemis kehtivad väga ranged nõudmised, et sõprussuhteid vangidega vangivalvuritel ei tohi olla. Ja nüüd, kaks aastat pärast seda, kui ta vangivalvuri töölt lahkunud, on sander kelgel korraga tekkunud kriminaalide sõpruskond, mitukümmend inimest, keda ta kõik on, on soovitanud või toonud Isamaa ja Res Publica liitu ja üritab seeläbi nüüd siis justkui väita, et need inimesed on läbinud kollektiivse meeleparandused tahavad ühiskondlikel teemadel kaasa rääkida, kõigil peab olema teine võimalus ja nii edasi, kõige korraga korraga kõikidel kriminaalidel korraga. Kusjuures huvitav ja tegemist on ju selles mõttes ikkagi retsi divistidega, et ikka inimene võib libastuda ja siis kannab oma karistuse ära ja kui ta on enam-vähem korralik inimene, siis ta teeb sellest oma järeldused ja, ja siis on, miks, miks mitte, et olemuselt näiteks millele on juhitud tähelepanu, minu meelest oli see Kari Käsper. Eesti Inimõiguste keskusest ütles olemuselt säte, mis keelab kriminaalkorras karistatud inimestel ühineda erakonnaga ei ole ilmselt ka üldse mitte seaduslik, ehk siis karistus iseenesest ei ole asi, mis tohiks takistada inimeste tulevases elus. Agarate retsidiivsuses on teine asi. Kuigi mitte kõik neist ei olnud nii-öelda resitiivsed inimesed, sest väga paljudel oli all üks joobes juhtimise karistus, mida paraku saab ette heita ka IRL-i esimeheks pürgivale Margus Tsahknale. Aga ma ei tea, kas selle sander kilgi kohta võib ka öelda seda ühe toreda asja, et kui ta teatas, et ta, ma ei tea, kas ta sunniti lahkuma või läks ise ära, et siis kõik need kriminaalid, keda ta aitas erakonda vastu võtta. Et need oleksid arad, seal on hoopis Margus Tsahkna poolt. Et nii palju, kui temal nendega juttu oli, et siis oleks hääldanud Tsahkna poolt, niiet. Nojaa, aga Sander Kilgi puhul me ei ole teda teleekraanil näinud ise rääkimas, Rein Kilk vist ei võta üldse toru ja Aivar Kokaga, ma sain ühe korra ühendust, ma kutsusin ta oma raadiosaatesse rääkima IRL-i teemadel, aga selgus, et tal on vaja Eestist ära sõita ja ta ei saanud ka tulla ja ja tulid, rääkisid IRL-ist teised inimesed, aga see, miks ma väidan, et, et see oli osaliselt seotud ka esimehe valimistega, on on seotud sellega, et Aivar Kokk oli nimelt see inimene, kes kas kutsus Jaan Männiku kandideerima. Ehk siis tema oli, oli üks, tema on ka üks Jaan Männiku esitajatest ja neid Jaan Männiku tuntud esindaja esindajaid väga palju ei ole, selles nimekirjas on viis kuus avalikkusele tuntud poliitikut, erakonna liiget, kes on Jaan Männiku esitanud, ülejäänud on ikkagi tundmatud nimed ja seetõttu seetõttu ma arvan, et, et mingil määral see Jaan Männiku esitamine on ka, on ka sellel Laursoni koka ja kilgi projekt, mistõttu mis tõttu? Jaan Männik tõenäoliselt ise ei teagi sellest kõigest, mis seal taga on toimunud, aga, aga, aga see põhjus on tõenäoliselt seotud sellega. Kuna see on vana vaen juba sellest IRL-i Tartu piirkonnas, siis see on vaja leida, sellele on vaja leida mingisugust lahendust, sellepärast et kui nüüd kui nüüd inimene, keda kogu aeg on seal Tartu piirkonnas tõrjutud, ühel hetkel saab ikkagi erakonna esimeheks, siis tõenäoliselt Tartu piirkonna juhil kaugele ei purjeta, aga, aga noh, ma, ma arvan, et, et see, mida nüüd hakatakse välja selgitama võib-olla võib-olla lõpeb sellega, et siin erakonnast visatakse päris mitu-mitu liiget välja Vot see on selline kõikle kui IRL-i sisekaemus. Et loomulikult see kriminaalide vastuvõtmine vahetult enne suurkogu noh, andis kogu selle suurkogule IRL-ile veelgi langemale toetusele negatiivsele kuvandile veelgi nagu kabjahoobi, aga, aga see on ikkagi paljuski IRL-i nagu siseprobleem ära lahendada, et rohkem peaks võib-olla rääkima sellest, et mis üldse nagu IRL-i positsioon tulevikku silmas pidades on, et siin on olnud ka inimesi, kes on öelnud ajakirjanike seas seda teiste poliitikute seas, et IRL oleks aeg nagu pillid kotti pakkida ja jaa, aga sellega ta mõne teise erakonnaga või mitte, et, et see on noh, kui sa, kui ma vaatan nagu IRL-i on ja et et siis mina ei ole juba päris mitu aastat aru saanud, mis on selle erakonna idee, mida see erakond teeb või tahab, et on magus lina müüb, kellest mina juba mõnda aastat ja aru ei saa. Ja, ja, ja ma usun, et IRL-i ja see on tegelikult olnud juba päris juba mõnda aega, et kui me mõtleme, mingisugune suur idee, mida me IRL-ist viimati kuulsin, siis oli 2001. aastal. Toonalist oli küll veel see ei olnud IRL või Isamaa. Vabandust, kui ma eksin, et kui Mart Laar Laar kirjutas sellise pikema essee avatud rahvuslusest, see oli selline viimane suur idee, mida meiegi sellist nagu kuulsin, edaspidi on olnud selline puhas poliittehnoloogiline, mingi kampaaniasse suunatud tegevus mis viimastel aastatel on ainult nagu võimendunud, et puhas, selline poliittehnoloogiline. Pole nagu meil kardetakse, Ahto lobjakas täna ses lehes mainib, et ta on nii-öelda luudeni kistud poliittehnoloogias. Et väga paljud valijad ilmselt mõnda aega valisid inertsist nagu IRL-i edasi sellepärast alternatiive polnudki, aga neil valimistel osaliselt ka kooseluseaduse tõttu tekkis ju IRL-i kõrvale kaks alternatiivi sellisele empaatilisemale rahvusluse kandjale vabaerakond ja käre meelsemale EKRE. Ehk selles nišis oli teisi alternatiive veel. Ja IRL-il ongi tegelikult ju edasi edasi väga keeruline ju minna. Et nad ei saa ju muutuda kas või pagulasteemal rääkides käremeelsemaks, kui, kui EKRE ja teisipidi on väga mugavas positsioonis praegusel hetkel vabaerakond nagu Andrus Kivirähk tegelikult ju minu meelest väga tabavalt tänases Päevalehes kirjutab, et vabaerakond on nagu mõtlik mees kes on vajunud mõttesse ja kõik arvavad, et ta hirmus tark ja, ja kõik, kõik teda toetavad ja toetus muudkui kasvab. Aga tegelikult me ei tea seda, et kas nad mõtlik mees on tal siin taastada, kedagi solvata, on ta kõnepuudega mees. Ma ma natukene oponeeriks, et minu hinnangul on IRL-i kõige suurem probleem selles, et nad on, nad on sellest sisedemokraatia sisemusest protsessid täielikult käest ära lasknud, et kui me vaatame, et näiteks 2013. aasta valimistel IRL parteina tegi teise tulemuse ja seda põhjusel, et nad panustasid oma rahvuskonservatiivsele kaardile. Märkimisväärne osa sellest toetusest võis tulla ka selle pealt, et nad vastandasid väga teravalt ennast Edgar Savisaarele ja seadsid oma esivõitlejaks Eerik-Niiles Krossi, aga see tõi toona neile edu. Ja, ja veel kolmveerand aastat tagasi keegi ei oleks ennustanud IRL-ile seda, mis nendega on juhtunud, aga mina ütlen, et see, mis on nendega juhtunud, on, on sügaval sisemiste ebademokraatlike protsesside tagajärg ja selle eest kannavad vastutust partei praegused juhid Urmas Reinsalu, st alates kes, kas kui erakonna kõnepruuki kasutada, siis on ilmselgelt failinud. Kolm aastat tagasi oli IRL-ist täpselt sarnane olukord, kus ilmnesid manipulatsioonid, ilmnes, ilmnes, jõhker kuritarvitamine, ilmnes kogu see soov sisedemokraatiaga manipuleerida ja mida tegi Urmas Reinsalu, ta ei võtnud mitte midagi ette ei selle Aivar Kokaga ega nende teistega, kes, kes olid erakonnas toona nende konkreetsete ürituste taga ja seetõttu tekkiski tunne, et võib uuesti teha neid asju võib uuesti täpselt samamoodi käituda ja, ja see, mis on IRL-i kõige suurem probleem, on see, et IRL-ist on lahkunud just just neid, et neid kauaaegseid Isamaaliidu liikmeid sellepärast, et seal toimuvad sisemanipulatsioonid. Seal toimub selline sisemine poliittehnoloogia, mille alusel erakond on, on nii-öelda oma juhtstruktuure vain ta vanemas eas, sellepärast sellest lähebki see asi küsida. Uut kandidaati, kes nüüd erakonna esimehe üks välja käidud, Jaan Männik on tulnud just väljas, tal ei ole nagu selle eelnevaga midagi seotud, aga. Aga jah, naerge, midagi erakonnasisene onni. Ennem ei IRL-i esimeheks kandideerimist neid probleeme ka teravalt välja toonud avalikult või on ta olnud kaasajooksik selleks mänguks? Minu meelest üldsegi see kõik võiks jääda selliseks ühe partei siseasjaks, lahendage omavahel ära ja puha, aga ma kardan hirmsasti, selline poliitkultuur on midagi taolist, mida viljeleb. Kas sa siis järelikult ka ka olles, olles valitsuses ehk millal sa pead seda päris huvitav teema, midagi, mida tõstatati nüüd juba ka mitme ajalehe poolt ja meil käis näiteks Priit Hõbemägi selle välja. Tõstad IRL-i suurkogu, võiks ennast laiali saata ja ütleme, et see on utoopia, seda muidugi ei juhtunud, aga mul tekkis päris huvitav kohe nagu et, aga mis siis saab, ütleme näiteks partei toetusest, kui parlamendis olev järsku lakkab olemast ja puha, et, et ilmselt noh, seal üks põhjus, mispärast ta midagi ei juhtu, mingit uut kehadid sinna sinna ei looda. Aga jah, näete puhtalt, juba sellepärast, et inimestesse taastuks üldse uus usk. Eesti demokraatiasse siis erakond, Erakond, mis valitsuses peab ennast väga selgelt tunnetatavalt puhastama. Kui Keskerakond midagi sellist teeb, ta on opositsiooni, siis jumal temaga parteiendasi. Mismõttes. Mina ei ole sellega nõus, mina arvan, et teiste erakondade, see ei tohiks olla, selliseid ei ole. Et see sa loobid kui natukene nagu siin sõnu, et, et kui Keskerakond midagi teeb, et siis me sellega leppima ka teiste poole ei lepigi keskelt, ma arvan, et keskerakonnale kehtima täpselt samasugused standardid nagu, nagu teistele erakonda. Võib-olla IRL-i puhul natukene neid standardeid viib teisele kohale see, et IRL ise on rääkinud sellist juttu, et valgete ja mustade jõudude vastandust ja et ollakse ise äärmiselt eetilised ja kõrgeid standardeid endale seadnud, et sellepärast võib-olla vaadatakse ka IRL-i pisut nagu teisest positsioonist, kui vaadatakse mõnda teist erakonda. Ja aga mina esitan teile teistsuguse lähenemise, et siin oli jutt sellest, et kas IRL tuleks laiali saata, et siis samas on Neeme Korv hea kolleeg tänases Postimehes pikalt ja põhjalikult kirjutanud seda et rahvuskonservatiivses nišis on ikkagi mingisugused alad, täiesti selgelt katmata ei lahenda seda vabaerakond, kelle osas puudub inimestel selgus, et millega on ikkagi tegu EKRE EKRE ei vasta ka väga paljudele paljude inimeste ootustele ja, ja sinna oleks midagi ja nüüd on küsimus selles, et kas seda on võimalik veel IRL-i baasil saavutada või mitte. Või on ühel hetkel ikkagi vajadus selle järele, et tekiks uus inimestele hoomatav, arusaadav rahvuskonservatiivne erakond, et need on need kaks erinevat, kaks erinevat lähenemist. No mina suured tänud selle riigikogu koosseisu jooksul või vähemalt kuni vahetult võib-olla valimisteni midagi ei juhtu ja jääb alles. Ma arvan, et väga maleva Kristeriga nõus, et ma arvan, et väga märgiseks saavad järgmised kohalikud valimised, kuidas näiteks vabaerakonnal seal läheb, et kui vabaerakond kestubtikele toetus praegu paljuski tõesti mina olen nagu selles mõttes Kivirähu nõus, et et toetus ka tingitud sellest, et nad ei läinud valitsusse, opositsioonis mäletatakse, kui sotsid olid opositsioonis, siis nende toetus mühinal kassas on ju? Et et ega nad ei tee ju väga palju midagi millest me oleks nagu kuulnud, et seal on see mugav positsioon opositsioonis olla, aga ütleme, kui tulevad reaalsed näiteks kohalikud valimised ja, ja nad ei ole selleks hetkeks suutnud oma oma sellist võrgustikku erakondlikku võrgustikku üles ehitada. Nad lähevad näiteks valimisliitudes ja, ja, ja ei lähe kõige paremini, et siis võib tekkida tõesti selline olukord, kus me näeme nende kahe erakonna ühinemist. Noh, ennekõike jätab sellistes sõlmküsimustes või konservatiiv-liberaalsel skaalal on vabaerakonna pakkuda praegu igaühele midagi, igaüks võib nagu ignoreerida neid hääli, mis talle ei meeldi ja leida, et aga seal on ka meeldivaid inimesi, aga ilmselt jah, kui vaja hakata konkreetse positsiooni sõnastama, siis, siis. Aga mis puudutab IRL-i, siis mina ütlen, et IRL-il on kaks võimalust, et kas plats puhtaks lüüa. Või nagu IRL-i vana vana loomingut, vanu loosung kõlas, et väga selgelt lahendada probleem ära selle Res Publica on nii-öelda nende igasuguste Peipsi kalakuningate ja kõigi kõigi sellistega, kes, kes käivad ja manipuleerivad neid hääli üritada saavutada mingisugunegi mingisugunegi selgus, et kuidas erakonna demokraatlikud mehhanismid demokraatlikult toimuksid ja toimiksid ja siis minna edasi, et, et kõigepealt nad peavad ikkagi väga selge puhastumise läbi tegema, et, et erakonna sees mingisugused poliittehnoloogilised võtted ei toimi. Lauri, et ma ühes julgen sulle vastu vaielda, et ma arvan, et see võitlusjoon ei lähe selliselt nii mustvalgelt liinilt nagu vanaisamaa ja Res Publica või Isamaaliit versus Res Publica. Ei, muidugi seal on, ma arvan seda sama. Aivar Kokk on endine rahvaliitlane. Tema ei ole Res Publicaga. Kunagi seotud just ja kui me võtame näiteks Marko Mihkelson, oli näiteks see, et noh, ei saa öelda, et need inimesed oleksid ajaksid mingit sellist asja, mis poliittehnoloogilist asja, et et see ajakirjanduses on väga palju öeldud seda, et justkui oleks see kõik, oleks nagu mingeid Res Publica poolt tulnud häda, et, et päris nii ei ole, et kui me vaatame reaalseid inimesi, siis sisse minema tahaks nii-öelda mustade valgete jõudude tasakaal, IRL-i sees käib. Mihkelson ei ole täna ikkagi selline Res Publica käilakuju olnu või ta pole ka Respo siis kui Res Publica oli parteina. Siis ei olnud ka tema Res Publica käilakuju, Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher olid ikkagi oluliselt rohkem sellised Res Publica juhtfiguurid, samamoodi Juhan Parts ja nemad on, nemad on tänu alles ja nemad peavad väga selgelt andma mõista, et mis on nagu nende vastutus kogu selles loos. Aga ma ütleks, et ütleme, see esimene reaktsioon oli, vähemalt selle koha pealt avaldaks tunnustust, oli ülikiire, et nende kriminaalide väljaheitmine, hea küll, et sa nüüd Pikema arutelu jääb järgmisesse, järgmise koosseisu jaoks lihtsalt ajaliselt on juba liiga kiire, aga vähemalt esimene instinkt oli palju jõulisem kui nii mõnegi teise partei puhul, mis sattunud skandaalidesse. Jah, aga mis see, mis muu variant oleks olnud, et Ma ei näe, kui sa lähed kaheksa protsendi peal ja teist korda astud sellisesse ämbrisse, siis ma ei kujutagi ette, et siin ongi ainukene võimalus, on see, et lahendada väga-väga jõhkralt need sisevastuolude ära selliselt, et, et kes on valemängijad, kes on tehnoloogid, kes on ilmselgelt manipuleerinud, nendel ei ole kohta erakonnas ühesõnaga vaadata, mis edasi saab, et vastasel juhul ei ole üldse mõtet seda erakonda enam edasi pidada, siis on mõttekas laiali minna ja anda teistele võimalus. Jah, et kui vaatata nende avalikkuses esinenud erakonna juhtide nii-öelda silmadesse, siis ma tahaks väga uskuda, et ma ei eksi ja ma nägin sealt tõesti nii-öelda siirast jahmatus, äkki selle pinnalt tuleb midagi siis. Nii aga erakonnale ikkagi valik. Kas Jaan Männik, endine Telekomi juht ja Eesti Panga nõukogu juhtinud mees või tänane sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna Ja kui kõrvalt on väga raske nagu öelda, et kelle poolt olla või mitte, ma arvan, et Margus Tsahkna võidab üsna kindlalt, et tänased sisevalimised ära. Aga ma arvan ja IRL-i seisukohast pole kumbki nagu ideaalne, nagu variant, et et nad ei ole kumbki selline inimene, kelle puhul tekiks selline ohoo hüüatused. Ta suudaks nagu mobiliseerida mingeid suuri masse nii erakonna sees kui väljaspoole. Noh, mingi mulle väike ohohoo tekkis, kui juba lugesin Margus Tsahkna programmkõnet, mis oli tugevalt konservatiivne, palju rohkem, kui kui IRL-i, ütleme selline taktika oli olnud, ehk siis jah, ehk siis erakond peab otsustama, et üks esinenud selgelt konservatiivsemat suunda. Mannik vaata minu meelest nagu rohkem tuleviku minu meelest Tsahknal isegi suisa lausa, et see 19. sajandi köök, kodulapsed süsteem kui Ilves ütles, et see ei toimi, siis mina ütlen, et toimib küll, ehk siis nagu väga selgelt tagasivaatav Männik rohkem edasi. Ehk ehk siis erakonna liikmed otsustavad nende erakond. Aga, aga jah, see veelaeval pole isegi mitte niivõrd, võib-olla läheb isikute kui, kui minu meelest läbi kahe päris selgelt erineva ideoloogia üks vaatab EKRE poole, teine mingil ta siis selliste vabaerakonna segmentide stiilis aadres Andres Herkeli suunas. Ja aga poliitmaastikul on ikkagi sellevõrra huvitavam, et, et IRL niikaua kui ta, kui ta on nõrk või kui ta niikaua kui ta on. Pluss vabaerakond kohta me ei tea, ja EKRE, mis paljudele ei sobi, et see jätab sellest sellest parempoolsest rahvuskonservatiivsest nišist väga palju katmata ja see annab hääle Reformierakonnale võimaluse tulemuseks tulevasteks valimisteks, kuigi valimised on alles siin kahe aasta pärast, Reformierakonna see ega seal ka nüüd seis väga kiita ei ole, et kui kuulata nüüd Reformierakonna siseopositsionääre ja siseopositsiooni kohtumisi Reformierakonna juhtidega ega, ega sealgi midagi nagu väga hõisata ei ole, et, et ka seal on täpselt samad süüdistused, et juhib tagatuba. Erakond on väga selgelt keskselt juhitud opositsiooni või kriitikute häält ei võeta kuulda ja otsused sünnivad nii, et, et kellelgi ei ole aimu, kuidas need sünnivad, võib-olla aimu on, aga, aga keegi ei, ei saa aru, et miks need otsused just sellisena Taas omaette väärtused on asendanud poliittehnoloogia puhtalt sama, mida võib nii selgelt praegu paljastus lihtsalt IRL-i puhul, kuna ta on ta oma nõrgas positsioonis. Okei, aga mida siis teha, et tuleksid, tuleks maailmavaade tagasi, tuleks väärtused tagasi, et et siin võib ju arutleda selle üle, et kas nüüd, kas nüüd sotsiaaldemokraatliku erakonna üldkogu järel on siis sotsiaaldemokraadid asunud rohkem maailmavaatepoliitikat ajama, et nüüd on nädal möödas sellest, kui Jevgeni Ossinovski valiti ja valitseb täielik vaikus? Jevgeni Ossinovski tegelikult tuli aktuaalses kaameras välja ühe väga tähendusliku seisukohaga. Ta teatas, et ta ei kavatse venekeelse kooli teema Maal lähtuda nendest põhimõtetest, mida ta vahetult enne valimisi välja ütles. Ehk et ta ei plaani hakata sotside esimehena vähemalt esialgu mitte midagi tegemas selles suunas, et see 60 protsendist õpet eesti keele õpet vene koolidest lõpetada, mida ta enne valimisi lubas. Nii et Jevgeni Ossinovski on teinud minu meelest väga tähendusliku sammu oma vaadete revideerimisele. Selleks, et valitsuse töörõhu püsiks, ühesõnaga kui Ossinovski varem esindas, ütleme sotsiaaldemokraatide seas pigem seda leeri, kes ütles, et noh, olgu siis opositsioon, kui koalitsioon iga hinnaga, siis järelikult on see seisukoht tõesti muutunud, et see on selge, kompromissi pakkumine. Jah, aga kui IRL koguneb täna Tallinna Tehnikaülikoolis, siis Tallinna tehnikaülikool on meile ka sellel nädalal ohtralt kõneainet pakkunud ja ja Tallinna tehnikaülikooli rektori valimised on juba juba mitu nädalat olnud kõneaineks. Rektorivalikut. Jaak Aaviksoo on, on kritiseerinud üliõpilased ülikooli seest on, on tulnud kriitikat, aga, aga nüüd on tulnud üsna kurioosne lugu välja ja ma pakun, et me selle looga pääseme ka maailma meediasse. Nimelt neli Tallinna tehnikaülikooli kuratooriumi liiget, kuratoorium, mis on üldse siis 11 inimest, kes, kes nüüd vastavalt uuele korrale valivad rektori neli liiget Heiti Hääl, Rainer Kattel, Margus Lopp ja Mart Saarna on saatnud ülikooli kuratooriumi, leia rektori valimiskomisjonile kirja, milles seavad kahtluse alla rektoriks valitud Jaak Aaviksoo valimistulemuse. Kuna nad väidavad, hääletasid viimases voorus Aaviksoo vastu ja kui vastuhääli oleks tulnud vähemalt neli, nagu nad väidavad, siis siis ei oleks tohtinud Aaviksoo rektoriks saada, sest nelja vastuhäälega ei saa rektorite kuratoorium ära valida ja nüüd siis on hakatud välja selgitama, et et mis on see põhjus. Ja kuratooriumi esimees on, on tema nimi ja sander. Sandor Liive, endine Eesti Energia juht on nüüd selle teemaga tõsiselt tegelenud ja asi jõuab, jõuab selleni, et no ma nüüd vabandan oma väljenduse pärast, aga mulle tundub, et direktorit hakatakse selgitama tati alusel. Ehk siis DNA sõrmejälgedega sõrmejälgi natukene kajas. Kaugemale, et mis selle kõik selle olukorra on tekitanud, on tekitanud see, et tegelikult juba aastate eest hakati Tartu ülikooli puhul rääkima seda, et see olukord, kus ülikooli rektori valib valdavalt siis ülikooli töötajaskondadest koosnev kogu ehk siis on võrreldav olukorraga, kus ametiühing valib endale ettevõttele uue juhi. See oli selline kriitika, mida tehti ja ka Tartu ülikooli, siis loomulikult arvestades sellist teadlaskonna jõulist positsiooni, arvamusliidriks olemist ühiskonnas seda läbi suruda ei õnnestunud idee tasandil sellest räägiti. Nii, tehnikaülikoolis tehti ära, et rektorit ei vali siis selline suur akadeemiline kogu Vaidet võiks seda nimetada direktorite nõukojaks, 11 liikmeliseks, kus vist on. Vabandust, kui ma eksin, aga suhe on vist nii, et kuus inimest väljastpoolt ja viis inimest ülikooli seest väljastpoolt siis kas siis mingite ettevõtete või ettevõtlusorganisatsioonide juhid ja, ja siis ülikooli seest vastavad inimesed. Ja, ja otse loomulikult, kui see Valijate ring läheb 11 inimese peale siis loomulikult on iga üksiku hääle kaal väga suur. Ja häälega saab ju ka mängida. Ehk salajane hääletus, so hääletada oma südametunnistuse järgi. Aga pärast öelda mida tahes. Et et see on võib-olla selline mõttekoht, et ma üldse ei ole vastu sellele põhimõttele, et et see ringis rektorit valib, ei pea olema nii suur, kui ta praegu meie avalik-õiguslikes liidulises olnud. Aga võib-olla selline 11 liikmele selle viimine sisaldab eos selliseid konflikte päris suur. Et eriti kui selle kogu mõte oli see, et tuua rektoriks inimene kes jää nii-öelda ülikooli sees jutumärkides ametiühingule tänu võlgu, vaid kes suudaks teha ka ebapopulaarseid otsuseid. Et see on see olukord, mis, mis, mis selle võib-olla ka tingis, paljuski, et esimest korda tehti uue, uue korra järgi valid direktorit, kuigi jah, nõukogul on hiljem vetostamise õigus. Et et kui vaid 11 inimest valib, siis sa pead saama minimaalselt kaheksa häält, siis üks ajal, eks ole, väga lihtsasti nagu kõikuda. Eriti salajane hääletus. Siinkohal näiteks kui erakondade puhul on näiteks mingite väga olulised hääletusele, siis erakonnad taolistes olukordades, mida teevad, kasutavad värvilisi pastakaid või, või lasevad tehasest mobiiliga salaja oma hääletusest. Et ma tegin nüüd selle risti õigesti kastiga pilti, et noh, piltlikult öeldes, erakondadel on selle nii lahendanud, mis ei ole ka normaalne, tegelikult on ju see lähedasele salajase aretuse põhimõttega vastu olla, aga mulle küll tundub, et üks neljast kuratooriumi liikmest tema sõnade teod lähevad praegusel hetkel vastavaks. Aga praegu vist ei ole ka üks nendest neljast andnud. On on, on Sandor Liive eile õhtul aktuaalses kaameras, ütles, et on saanud ka heiti häälelt allkirja selle kohta, et võib selle kohta võiks nüüd siin ekspertiisi, mis iganes sinna perioossesele anda. Ja aga samas on olemas kaks võimalust. Ehk siis esimene võimalus on see, et keegi kuratooriumi liikmetest on hääletanud ühtemoodi, aga aga väidab avalikkusele ja oma oma kaaskuratooriumi liikmetele midagi muud. Teine võimalus, et, et süsteemis on ilmnenud viga keegi valimiskomisjoni liikmetest manipuleerinud häältega ja seetõttu on, on lugu. Kriminaalon ka kolmas võimalus tegelikult, et keegi kogemata pani risti valesse kohta. Et noh, tegelikult inimesed on ekslikud, me mäletame Neinar Seli ütlust kohtlased, tahtsin öelda, leiutasin jah, no seal natuke Emadisk küll ei usu, et oli väga eksimus oli. Aga praegu trumbata ei salli lugu ikka kõvasti üle. Aga vaata, ise, arvad sa tõesti, võimalikametil on õigus, et kui erakonnas ta tahab midagi mõjutada, teata tooma sisse sadu inimesi, nende hulgas kriminaale ja puha, siis see on suur ettevõtmine. Aga ühte inimest kuidagi mõjutada läbi isikliku sügava vestluse läbi millegi palju kriminaalse maa on jah, tõesti väga palju lihtsam. Jah, aga kui nüüd kui nüüd vaadata ikkagi, mis veel toimub selle Tallinna tehnikaülikooli rektori valimise ümber, siis siis see, see tants on kestnud juba väga pikalt ja, ja, ja, ja see Jaak Aaviksoo tõrjumine ja kriitik Aaviksoo aadressil on olnud väga terav ja need on küsimus selles, et kas Aaviksoo programm on tõesti nii hea, et aitab Tallinna tehnikaülikooli reformida selliselt, et et tegu saaks olema ühe ühe juhtiva noh, peaasjalikult reaalteadustele ja, ja tehnika arengule ja IT-le suunatud ülikooliga siin regioonis ja et, et kas see aitaks kindlasti Eesti Eesti majandust ja, ja ka Eesti haridus tulevikus edasi või on siis või on Jaak Aaviksoo kellelegi väga sobiv kandidaat? On, on teine versioon on noh, siin on sellised. Siin on, siin on arutlemise koht. Ja on ka veel kolmas versioon, on see, et mõnele Aaviksoo väga suurele kriitikule on lihtsalt kriitikuid, Aaviksoo suhted isiklikul tasandil väga sassis. Ei ole ju, tundus, et mingil hetkel tulid Tartu ülikoolist avalikust haldusest tehnikaülikooli üle peaaegu kogu avaliku halduse osakond. Ja ei ole mitte mingi saladus, et see seltskond on väga selgelt Praegult Aaviksoo vastu. Küsimus on selles, et kas nad on vastu sellepärast et neile ei, ei sobi see midagi. Aaviksoo ülikooliga tervikuna teha tahab või nad lihtsalt isiklikult kardavad oma isiklike positsioonide pärast ise kriitika on tingitud hoopis sellest. Nii et seal on nagu palju asju, et kus võivad olla ka põimunud nii nagu nii-öelda sisuline kriidita kui ka, kui ka väga selgelt mingid isiklikud vastuolud ja hirmu. Seda, mida ka kõrvaltvaatajana näen, kuidas mida, mida kritiseeritakse Aaviksoo puhul on just et struktuursed reformid ja puha, mis jätavad sageli mulje, et laiapõhjaline diskussioon asendatakse üsna kiiresti ühtemoodi mõtlevate inimeste meeskondadega. Vähemalt ma ei saa seda väita isikliku kogemuse põhjal, aga, aga see on mulje. Kriitikutest jääb. Ja aga minu hinnangul see konkreetne lugu räägib, räägibki natuke laiemast räägib sellest, et kuivõrd killustunud ja probleemne on Eesti kõrgharidusmaastik ja kuidas Eesti kõrgharidusmaastikul on, on vaatamata kõikidele muudatustele on, on toimunud võidurelvastumine, ülikoolid on endale tekitanud paralleelseid teaduskondi juurde ja kõik see kõik see on killustunud. Nüüd, kui tahetakse seda muuta, siis see tekitab paratamatult pingeid juurde ja, ja, ja kõige selle taustal on veel täiesti arusaamatu see, et kuidas siis lahendati see paar aastat tagasi, muuseas Jaak Aaviksoo juhtimisel seesama kõrghariduse tasuta tasuta kõrghariduse lahendus või tee või, või, või printsiip kuidas ellu viidi ja, ja mis see nüüd on veel omakorda kõrgharidusmaastikuga toimunud, nii et siin on nagu niivõrd palju probleeme, mis ilmselgelt on, on tekitanud pingeid nendes kõrgkoolides veelgi juurde ja noh, ma nüüd tõenäoliselt olen väga paljude jaoks ebapopulaarne, aga, aga minu hinnangul võiks Eestis olla ikkagi selline süsteem, et üks selline klassikaline, väga selge ülikool oleks Tartus, kus oleks klassikalised teaduskonnad ja toimiks selline klassikaline ülikooli struktuur ja siis sellised valdkonda põhised, ülikoolid võiksid olla siis üle Eesti, sealhulgas ka Tehnikaülikool Tallinna Ülikooli ja nii edasi, aga, aga mingil põhjusel me näeme seda, et küll on vaja kõikidel ülikoolidel teha endale juurateaduskond ja ma ei tea, mida kõike veel, kas seda meil on tarvis ja? Kõikide selliste ülikoolidega paralleelse või ekspansiivsel laienemise kõrval on üks nüanss veel, et mis puudutab nii Tartu Ülikooli kui ka tehnikaülikooli nad on väga suured, kinnisvaraarendajad, tohutud ja väidetavalt on tehnikaülikoolil ka lähiaastatel väga suured Euroopa Liidu vahendeid veel kasutada kinnisvara arenduste tegemiseks. Ja samal ajal me teame, et Eesti ehitussektor on taas nagu kokku tõmbamas ja see on toonud kärbseid meepoti ümber. Ja mäletate seda perioodi, kus kõik Tartu Ülikooli rektoriks kandideerijad lubasid Tartu ülikoolist ühe haldusvõi kinnisvaraküsimustega tehe tegelase minema lüüa, kui nad ametisse saavad ja see mees oli mitmeid rektoreid seal jätkuvalt edasi. Ja väidetavalt on teil Tehnikaülikoolis täpselt samasugune inimene olemas. Ja Need inimesed, kes väljaspoolt on väga huvitatud, et kõik need kinnisvaraarendused näiteks mõnele võib-olla ehitusfirmale läheks, on väga huvitatud, et selline olukord nagu jätkuks. Nii et siin ei ole küsimus ainult selles, et ülikoolid on loonud tarbetuid asju tehnikaülikooli juurde on loodud väga palju selliseid üksusi, mis klassikaliselt noh, nagu sul on nagu raske aru saada, mis seal nagu tehnika või tehnoloogia nagu pistmist on. Üks asi on loodud, aga, aga selle kõrval käiga varia variat oluliselt varjatumal selline suur business, mis puudutab kogu sellist kinnisvara ja ehitustegevust, et mida me nagu tegelikult läbi väga ei näe. Sinu jutustaja kõlab otseselt läbi sõna korruptsioon ei. Mis annab ka täiesti täiendava mõõtme, siis rektorivalimistele. Meiega saab siis näha, mis tulemuse teen, DNA test annab aga, aga kuidagi halenaljakas on see lugu lugu tõepoolest. Et loodetavasti siis tehnikaülikoolis toimuval teisel valimisel täna DNA testi ei hakata tulevikus kasutama, kuigi seal on neid liikmeid liiga palju ja tõenäoliselt see, see võib keeruliseks osutuda, aga pidime Venemaast. Venemaa tuletab meile ikka ja jälle meelde. Sellel nädalal saime teada, et Eesti kalatoodetele on impordikeeld kehtestatud. Ja kalatööstused ütlevad, et sa kindlasti. Mõnede kalatööstused ütlevad, et see lööb neid valusamad. Teised ütlevad, et nad üritavad uusi turge leida. Aga nüüd, esmaspäeval läheb täie hooga käima ka pihkuseks protsess. Jah, kui sa tahab üldse nimetada protsessiks jah, et minu meelest etakse on huvitav, kuidas Eestis hästi palju arutletakse teema üle, et ma ei tea, kummal pool piiri sisse kohver oli või mitte. Aga selle protsessi raames ei oma mitte mingit tähtsust, sellepärast et seda küsimustele mati välja selgitama ei hakata, nii nagu ei hakata välja selgitama ilmselt seal üldse mitte midagi, ehk siis tegemist on mingisuguse, kunagi juba ammu langetatud. Otsuse formaliseerimisega mängitakse selliste ikkagi õigussüsteemi ja õigusriiki Venemaale väga armastab rääkida, et tegemist on nii rahvusvahelises õiguses kui muidu maaga, kes väga hindab selliste seaduste ülimuslikkust ja tehes samal ajal kõike teiste risti vastupidi pise protsessil täpselt sünnib Me või noh, päris ausalt öeldes kohe üldse ei tea, sellepärast et olles kaetud riigisaladuse pitseriga on praktiliselt ainukene infoallikas Jevgeni Aksjonov, Kohveri advokaat, kes ilmselgelt on osa süsteemist, kui temaga kohtusin, siis täpselt tore, kena, sümpaatne inimene, oskab ilusasti sõnu seada. Mis sest, et need sõnade osutuvad sageli väiksel kontrollil nädala pärast. Mitte päris tõestaks, aga mitte mingil juhul, jääb mulje, et sa räägid advokaadiga, kes tõesti üritaks oma klienti kuidagi pärida. Kõik tekitab ka küsimuse ajakirjandusele, et kuidas seda protsessi kajastada ja mis mahus, et on olnud visiiniukaga kõrvalt hääli vist Urmas Paet on öelnud, et ei peaks võib-olla üldse tähelepanu pöörama oma päris nõus ei ole, et et ma arvan, et Eston Kohverile inimlikult on oluline, et ta näeb ka Eesti ajakirjanike sealsed seal saalis kas algul olemas ja endale inimlikud tahtis, et mäletan, et teda ei ole unustatud. Et me keegi ei kujuta ette, mida ta on pidanud just psühholoogiliselt läbi elama kogu selle perioodi jooksul, selles mõttes on ajakirjanduse kohalolu seal nagu oluline, aga küsimus on tõesti selles, et kuidas ja mis mahus seda teha, sest no mis seal, mis seal nagu teha saab, et sa saad teha ja kohtumaja eest standi. Et nüüd siin käib asi ja siis oodata seda, millal aktsioona tuleda midagi ütleb. Aga nagu Kristjan ütles, et häraktsioon, aga nii, et et ta on osa sellest mängust kokku lepitud minu arust mängust, mis on tema taktika, tema taktika pole ju see, et ma lähen kohtusse nüüd tõestama ja et, et, et Eesti kodanik rööviti Eestimaa pinnalt ja kellele mitte mingit süüd. Mul oli jutt, on kogu aeg olnud see, et on süüdi Kohveransiidi muidugi süüdi, ma lähen otsima pehmendavaid asjaolusid. Kas nii saab üks normaalne advokaat käituda ei saa, onju, ja sellest johtuvalt On ka minul, noh, selle seltsimees aktsioonovi seisukohavõtu suhtes ikkagi väga tasuks võtta väga suurte reservatsioonidega ja, ja, ja mitte neid väga tõsiselt. Noh ma ei saa öelda, tõsiselt mitte võtta, aga, aga eks ole suur nagu lavastused. Teine asi, teine asi, on, arutame asja, ma ütleks sellest aktsionovist juttu teha, et kas, kas, et kui rääkida Eston Kohver ist aktsioonagi, sa räägid, mida sa räägid. Siis sa oled ajakirjanikuna Pihkvasse koha peal, sa kohtusaalis olla algul kaks minutit koha peal, teha kaadrid, siis kohtunik ütleb, et palun meedial lahkuda. Kui sul on mingi lõik, kusjuures isegi mitte kohtunik ametlikult isegi pole see teadlane, kes on kohtunik, selle. Kui ta ise ütles, et fraktsioon on, on ilmselgelt osastruktuurist, et näete, miks me siis üldse anname struktuuridele sõna. Jah, ega see on päris hea küsimus, taguna köitaks ka meie diplomaadid mainivad, et, et küllap oli üks põhjusi, miks aktsioonov valiti tema advokaadiks, see, et ta on päri päris hea PR-meest jätnud. Ja samas ma meenutan ka seda, et välisministeerium keeles ka meie konsulid avalikult meediale intervjuude andmise ära. Nii et ja, ja ma arvan, et see võimalus. Ma arvan, et kohus annab võimaluse. Perel kohtuda tõenäoliselt Kohveriga, aga ja tõenäoliselt osa sellest suurest propagandistlikkust mängust ja mis mulle meenutab Kristjani kindlasti oskad nagu paremini, kas oli Kaukaasia vangis see koht, kus ütleb, et üks nendest kurigajatest, et elagu Nõukogude kohus kõige humaansel maailmas. Et no põhimõtteliselt ma kardan, et seesama aktsioont teenib sedasama nagu eesmärk. Et seetõttu mul on tunne, et ega seda perekonna kohtumast ei pruugigi üldse aset leida. Kuigi perekonna puhul ma saan inimlikult aru, et kui, kui pereisa ähvardab reaalselt 10-ks aastaks teises riigis kuskil jubedas kohas, kus ei avane võimalust külastada vangipanek siis aga inimlikkus, plaanist nagu hülged, kõik need soovitused, mis on nagu riiklikult ratsionaalsed ja oluliselt, sest sa tahad oma meest laste isa lihtsalt isa ja nagu näha, see, seda me ei saa selle protsessi kajastamise puhul ju tegelikult kordagi kõrvale heita, et, et isegi kui me isegi kui me saame ratsionaalselt aru, et, et seal on kõik ette määratud ette lavastatud need asjad, et et seal on ka väga tugev selline inimlik aspekt ohverdama lähedast. Sellesama aktsionovi jutust on välja tulnud ka üks väga huvitav nüanss. Aktsionovan on rääkinud Eesti ajakirjanikele, et süüdistuskokkuvõtte põhjal on tunnistajaks ainult üks piirivalveametnik. Ja mina mind küll huvitab, et mida see ametnik siis saab tunnistada, kui on olemas ka esmane piiririkkumise protokoll, mis näitab, et rüselus ja Kohveri kinnivõtmine toimus Eesti poole. See on kaks protokolli, eesti- ja venekeelsed, need erinevad kusjuures. Siis nüüd on täpselt see hea näide, kus saab anda hinnangu aktsionovi ütlustele. Mulle rääkis ta, et kohtuprotsessi kulg sõltub sellest, kuidas on tagatud tunnistajate voog. Eksis nende pidev tuled, tuled kohtusse ja nii edasi. Ehk ta juba automaatselt lükkas selle ümber. Võib-olla kõvasti rohkem, et Kotov toimikutes räägitakse mingi poe teisttuhandest leheküljest ja ja videolõikudest ja puha. Ootan tõesti huviga, missugune saab olema see konserv, mis lõpuks tuleb koosseis süüdimõistva otsusega välja Venemaa televisiooni, siis ma kujutan ette, et me näeme seal mingisuguseid videolõike sellises softis, mis hakkab kriipima meil kõigil natukene kuskilt kõhu alt. Tuletaks meelde üht kampaaniat, kui te, kui te mäletate liibanoni pantvangikriisi ajal kanti kollaseid linte rinnas. Ja ja lindid võeti rinnast ära, kui ratturid koju jõudsid ja kui Eston kohver kinni võeti, siis väga paljud kandsid ka neid linte ka Facebook kontodel olid, on ka siiamaani kliendid, on siiani, aga, aga võib-olla kollase lindiga kampaania ei olegi nii halb meie mingitel mingitel hetkedel uuesti kogu selle loo meeldetuletamiseks, seda kampaaniat võiks uuesti elustada. Jah, et see ongi oluline märk, et et me ei ole unustanud Eston kohvrit. Ses mõttes on positiivne, et noh, Eestis täiesti ühemõttelist toetust praegu oma oma Lääne partneritelt, et ega nad ka midagi teha ei saa, aga vähemalt peast Eestis Euroopa liit on ka USA veel uuest uuesti kordasid seda, et noh, vähemalt formaalselt on meil selja taga on olemas ka inimeste, keegi sealt välja koukima ei lähe otseselt, aga siis ta arusaadavalt on üks väga selgeid põhjusi, miks operatsioon tehti suhteliselt hästi, sõltumata sellest, kas seal oli paar meetrit siin või sealpool piiri oli see spets Operatsioon tüübi kinnipidamiseks ehk siis see oli signaali saatmine Eesti lääneliitlastele, et me võime siin oma piirkonnas põhimõtteliselt teha, mis tahame, et noh, näis, kuidas, kuidas te reageerite, kui reaktsioone nõrgaks, siis astume veel sammu edasi, et kust läheb see piir kusse. NATO riik hakkab tunnetama, et teda rünnatakse. Nii, aga meil on paar minutit aega ja, ja ma, ma räägiks siinkohal küll ühest ühest teemast, millest viimaste saadete puhul oleme pidanud ikka ja jälle rääkima, see on, see on meie liiklusest ja, ja sellest, et, et meil on jätkuvalt, et liikluses nii-öelda surmajuhtu ehk siis alkoholijoobes rooli keerajaid, kes oma tegevusega on põhjustanud raske või üliraske liiklusõnnetuse ja, ja nüüd on avalikkuse tähelepanu kõige rohkem pälvinud see Tallinn-Narva maanteel juhtunud õnnetus, kus kus siis purjus autojuht sõitis tagant otsa teisele autole, kus oli ühekuune imik. Ja kuigi imik pärast avariid võitles haiglas oma elu eest ta ta siiski suri ja see on tekitanud nüüd väga laia diskussiooni teema maale, et mida me ikkagi saame ja peame ette võtma ette võtta selleks, et et, et selliseid olukordi ei oleks ja, ja noh, siin on räägitud nüüd ka karistuste karmistamisest ja Jüri Saar, Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor ja ja vabaerakonna liige on välja käinud idee, et, et sellistel puhkudel seal purjus peaga üliraske liiklusõnnetuse põhjustamisel, et seda ei, ei tuleks kvalifitseerida enam ettekavatsemata tapmiseks, vaid vaid ikkagi kavatsetud tapmiseks, ehkki ehk siis liiklustapmise koosseis tuleks tema hinnangul kehtestada. Aga ma arvan, et kõige paremini toimivad ikkagi kõik need ettepanekud, mis on seotud individuaalse lähenemisega inimestele, kes on juba näidanud üles kalduvust liikluseeskirju retsitiivselt rikule, kõik ideede koolituse, et enne lubade tagasisaamist ja nii edasi töötavad ilmselt paremini kui karmid karistused, et me ju näeme ka nendes riikides, kus kehtib surmanuhtlus, et see hoia tagasi inimesi mõrvadest ja puha ehk siis pigem katsuda võimalikult tegeleda individuaalselt probleemsete inimestega ja ma hirmsasti loodan, et ei minda, helistan populistlike mõtete peale, ma ei tea stiililiselt igasse autosse alkomeeter ja nii edasi, mis hakkaksid kõiki inimesi lööma ühe vitsaga, et vaid vaid just need, kes on juba näidanud üles korduvalt täpselt purjuspäi vahele jäänud ühest korrast tahab ikka õppida siis siis katsuda neid, et tuua tagasi teiste meetmetega otseselt vangistus, abi, ja ma arvan, et see on, on, on hea, õige tee. Mina olen siinkohal konkreetselt selle juhtumi puhul natukene teisele positsioonile, et kui inimene on kolm korda purjuspäi roolist tabatud ja mitte midagi ei ole muutunud, läheb neljas kord, kust on vahele jäänud? Ei tea, kui palju ta reaalselt on. Siis Ma olen nõus Jüri Saarega, kel kes ütleb, et sellistel puhkudel sõidab 200 kilomeetrit tunnis purjuspäi autole, teiselt autolt tagant sisse. Et sellisel juhul me ei saa, peaksin või peaksime lähtuma sellest, et auto käes samasugune relv kui mõne teise inimese käes. Püstol. Aga eks teised ostavad täiesti õigus mõnda retsivisti ja parandage miski. Ainuke, mis ühiskonda päästab, on tema pikaajaline isoleerinud. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja rahvateenrite stuudios olid Krister Paris Eesti päevalehest, Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht Lauri Hussar, vikerraadio saatejuht ja soovime kõigile raadiokuulajatele ilusat päeva jätku ja siis kõigile, kes Tallinna tehnikaülikooli on kogunenud, siis kindlat meelt ja otseselt otseselt. Lugege sedeleid igaks juhuks avalikult, kuule. Mitte liberid. Hädapärast tuleb DNA test teha. Nii, aga elame-näeme, vaatame, mis uudiseid sealt tulema hakkab.