Vikerraadio. Härra laupäeva hea vikerraadio kuulaja ja ära kuulama rahva teenreid tahavad ikka tavapäraselt kokku lõppeva nädala sündmusi siin Eestis sageli ka raja taga, aga täna keskendume valdavalt eestiteemadele tõepoolest põnev nädal ja seda nädalat võtavad kokku Aivar Hundimägi ajalehest Äripäev, Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost. Alustame nüüd kõige värskemast kella 11-st desuudistes, kuulsime siis, mis on Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitluse järgi erakondade toetusreiting viimase kuu jooksul ja selgub, et Reformierakond on langenud veel kahe protsendipunkti võrra 16-le protsendile, Keskerakond on langenud kolme protsendi punkti võrra 28-le. Ja IRL-i toetus on jäänud üheksa peale, ehk siis seal, kus ta oli EKRE toetus on langenud üks protsenti, sotsiaaldemokraatliku erakonna toetuse tõus on aga märkimisväärne viis protsenti 18 protsendi peale ja vabaerakond on kasvatanud ka siis 14-lt 15-le protsendile oma toetust ja ja ma arvan, et siin kindlasti kõige märgilisem peaks peaks olema see, et me võiksime rääkida, mis on toimunud valitsuskoalitsiooni erakonnad erakondade toetusega, võib-olla vähem Keskerakonnaga seotud teemadel, et see Keskerakonna kolm protsenti noh, Keskerakond on pidevalt seal kõikunud seal oma 28 30 protsendise toetuse juures. Tõsi, enne valimisi oli see väiksem, aga, aga Keskerakond on seal seal pidevalt kõikunud ja nad ei ole ka midagi erilist korda saatnud, et seega nende toetuse analüüsi on siin keerulisem teha, aga Reformierakonna puhul hakkab silma küll üks selge trend ja see on allapoole. Ma tahtsin, torkab silma kaks asja. Kui need graafiliselt arvude jada võib olla kuulajale ei jäänud hästi meelde, aga kui nüüd üldistada, siis sisuliselt on vabaerakonna ja Reformierakonna toetus sama ehk siis Reformierakonna 16 vabaerakonnal neli-viisteist. Et see on nagu märgilise märgilise tähendusega ja kui panna see asi nagu graafiliselt need raadio küll pilti ei näita, aga graafika näitab seda ka väga hästi, et kuidas Reformierakonna langus on olnud seda niinimetatud vabalanguseks, et valimiste 27,7 protsenti nüüd 16 graafik järsult alla ja vabaerakond valimistel 8,7 ja praegu siis 15 ehk sisuliselt kahekordselt. Ja teine märkimisväärne asi on see sotside viis protsenti tõusu. Et siin tuleb juhtida tähelepanu sellele, et selle küsitluse aja sisse läks sotside uue juhi valimine, ehk siis Ossinovski valimine sotside etteotsa mikseri asemel. Ja see tähendab seda, et sotsid olid väga tugevasti pildil ehk siis see, kes on pildilise, on nagu rahva mällu ka ka sööbinud. Ja see ja kolmas asi, mida võiks veel välja tuua, on see, et IRLi toetuse jäämine samale tasemele ehk siis üheksa ja üheksa. Et selle küsitluse sisse ei mahtunud, et IRL-i suurkogu ja ka uue esimehe valimine ehk siis ei mahtunud sinna ka too suur kriminaalide skandaal, et see ilmselt kajastub järgmistes küsitlustes. Mulle meenutab see praegu Taavi Rõivase, teine valitsus ja see, mis nendes avaliku arvamuse küsitlus toimub, populaarsus langus meenutab üha rohkem Mart Laari teist valitsust, seal kolmikliidu valitsus, toona Isamaaliit, Mõõdukad ja Reformierakond. Seal oli probleemiks suured erastamistehingud, mis tõmbas paari populaarsust alla ja tegelikult see lõppes niimoodi, et Reformierakond otsustas ennast päästa. Ehitis ühte Keskerakonnaga tegi 2003. taasta valimiste eel koalitsiooni 2002. aastal. Aga nüüd on, on tundub, et selles rollis võivad olla sotsiaaldemokraadid, et, et sellepärast, et reforme Erakond on saanud kogu selle koalitsiooni nii-öelda vitsad endale, et, et on pandud vastutama nende maksutõusu otsuste eest. Ja nii IRL kui ka sotsid on, neil on seni õnnestunud ennast nagu näidata ka oponeerivana reforme erakonnale. Noh, seesama sotside esimehe valimiste eel ju tegelikult ka Ossinovski väga selgelt vastandus. Taavi Rõivasele Reformierakonnale kohe koalitsiooni tegemise ajal, Ossinovski mäletame seal riigikogus küsis Kristen Michali sobivuse kohta. Et et noh, see, see võib-olla seda sotside tõusu taga, et et väga raske on näha, et mis võiks aidata praegu valitsusel seda reitingut nagu üles viieti on tekkinud, selline negatiivne suhtumine on väga suure hulga inimeste osas ja et seda murda, arvestades kogu seda pagulas teemat ja muid asju, et et on nagu väga keeruline, keeruline arvata, mis võiks olla. Ma. Juhiks tähelepanu paarile nüansile, et sotside jätkavad seda, seda vana vana statistikat, et valimistevahelisel ajal on sotside toetus kõrge, aga aga valimisteks toetust ei jagu ja siis tehakse ikkagi keskpärane tulemus ja, ja teise olulisena andsin oma juhiks tähelepanu sellele, et juba mitmendat kuud järjest on opositsiooni toetus kõrgem, kui on koalitsioonierakondade toetus. Ja, ja, ja seda just tänu Keskerakonna ja ka vabaerakonna toetuse kasvule võrreldes valimistulemustega, et need erakonnad on juurde võtnud, toetus samal ajal EKRE on, on, on pisut isegi, ma ütleksin, ära andnud EKRE ei ole siin vaatamata sellele pagulastemaatikale ja kõikidele oma meeleavaldustele kõigele, et EKRE ei ole siin toetajaid juurde juurde leidnud. Sel nädalal Postimehes olnud pikem intervjuu peaminister Taavi Rõivas, aga seal oli üks päris päris huvitav huvitav koht, mida ma, mida ma lugesin. Et kui siiamaani on olnud selline selline jutt, et noh, et ega tegelikult Reformierakond ei tahtnudki vabaerakonda kampa võtta. Et neli oli nagu palju, et siis selles intervjuus Rõivas mitu korda kordas seda, et nad tegelikult tahtsid vabaerakonda kampa võtta. Ja kui nüüd tagantjärgi ja vaadata neid küsitlusi, siis oleks see olnud neile väga suurt ust tegelikult kogu sellele nelikliidule siis juba eks ole, sest. Oled sa selles nii kindel, et nad tahtsid loba, erakonda punti? Ma räägin seda, mida me vaatleme, mida vabaerakond nõudis, et vabaerakond nõudis sisuliselt kogu maksusüsteemi pea peale pööramist. Vabaerakond ütles, et me peame tõstma tulumaksu määra 24-le protsendile, kehtestame ettevõtte ettevõtete investeeringute tulumaksu vabastusele. Noh, sisuliselt lõpetada, nad tahtsid selle ära lõpetada, ehk siis, et ettevõtte tulumaks tuleksin mingisuguse protsendi peale ja, ja nii edasi ja nii edasi. Nad tahtsid teha nagu väga olulise muutuse, mis mis ei sobinud Reformierakonnale ja Reformierakond. Ma olen täiesti kindel, et kui nad kuulsid maksuettepanekud ära, siis nad said aru, et Vabaerakonnaga nad edasi ei lähe. Sellepärast et põhimõtteliselt nende, nende majanduspoliitilisse pilti vabaerakonna ettekujutus ei sobinud. Vabaerakond tegi needsamad ettepanekud, mida tegelikult on sotsid teinud, mida, millel on vihjanud ka IRL, et selle tulumaksu tagastamisel osa IRL-i poliitikud. Aga lihtsalt vabaerakond võib-olla ei saanud sellest aru, et valimised võitis Reformierakond, et valitsuse moodustada on nagu Reformierakond, et, et noh, et see on teemat ettevõtte tulumaksu taastamine nii-öelda vanal kujul on teema, mida Reformierakond, millega Reformierakond ei haaku. Aga mis on huvitav, selle arvamusküsitluse puhul näeme, et tegelikult opositsiooni erakondades on populaarsus tõusnud erakonnale kõige vaiksem. Näeme keskerakonda Kadri Simsonit uudistesaates võitlemas. Me näeme ekret Ekre juhte kutsumas Toompeale meeleavaldus, meeleavaldajaid ei ole ju? Nende nemad on noh tead, kisa, aga toetus ei muutu, aga vaba Erakond on olnud ikkagi suhteliselt selline pildilt ära noh, kasvõi sedasama. Rõivas umbusalduse, temal on nagu ei suuda otsustada, et kas toetame, ei toeta. Jääb tõuseb, aga okei, sa juhtisid praegu tähelepanu, et, et kuidas me vaba on, ta näeme või, või kuidas me meedias avaerakonna temaatikat oleme, oleme tähele pannud, aga eile üks kolleeg mulle rääkis, et neil on plaanis Vabaerakonnaga seoses ikkagi ikkagi teha küsitlas vabaerakonna liikmete seas, et mis maailmavaade on, et mida nad ette kujutavad, et millised on nende nende seisukohad põhimõttelistes küsimustes, et ega me tegelikult ju ei tea, mida vabaerakond mõtleb ja millised on nende seisukohad, et nad on käinud. Nad läksid ka koalitsiooniläbirääkimistele suhteliselt ujuva paketiga ja, ja siiamaani, ega me päris hästi ette ei kujuta, et mis seal vabaerakonna nagu seisukohtadest sees on. No aga vabad mehele ei peagi. Ei, ma ei ole vabal vabal mehel mandaat jällegi tõmmata paralleel selle Laari teise valitseksid. Publica tõus tuli tänu sellele, et ühel hetkel katus, valitsuse toetus ära ei olnud nagu opositsioonist, sellist jõudu, keda võiks toetada. Ja Res Publica 2003. aastal tegi väga hea tulemus just just selle nende rahulolematute pealt, et see vabaerakond kipub võib-olla minema sama rada. Aga see rõivas intermillele, Peeter, sa vihjasid seal oli jah ju, et ta ütles, rõivas ütles veel seda, et lisaks sellele, et ta kampa tahtsid võtta, et kui vabaerakond ei tulnud koalitsiooni, aga nad võtsid paljud vabaerakonna ideed sinna koalitsiooni leppesse, et noh, et see oli nagu selge sõnum, et et me tegelikult teeme seda, mis oli vabaerakonna puhul head ja mis muidu jonnimise pärast äkki oleks jäänud tegemata. Ega me muidugi kunagi ei tea, mis tegelikult nende koalitsiooniläbirääkimiste laua taga tegelikult kus ja mida, mida tegelikult mõeldi. Et ilmselt Lauri, sul on õigus, et tegelikult ei tahetud võtta vabaerakonna kampa, aga nüüd see rõivas intervjuus? Ma nimetaksin Rõivase unistuseks, eks ole, nüüd tagantjärgi enam seda klattida ei saa, aga vaadates seda pilti, mis ka küsitlustes avaneb, eks ole, siis ilmselt härra rõivas unistab, et see vabaerakonna 15 protsenti oleks kulunud marjaks ära. Siin on veel üks oluline nüanss, miks, miks rõivas peab nii-öelda vabaerakonda kiitma, et sul on vaja jätta mingi teine urg lahti või rebase kombel seal mitu väljapääs olema. Et seesama Ossinovski selline karmi ajalisus enne seda, kui ta esimeheks sai ja viitas ikkagi sellele, et võib-olla reformierakonnal on vaja leida riigikogus teist partnerit reformi või sotside asemele, et, et oleks parem positsioon, et sotsid ei mõtleks väga ukse paugutamise peale nõudmiste esitamiseks? Mitte ainult enne seda, kui Ossinovski valiti, vaid ka vahetult pärast seda, kui Ossinovski käis meil Aktuaalse kaamera otsestuudios. Tol samal päeval, kui ta valiti sotside etteotsa siis ta ütles ma enam-vähem täpselt tsiteerida isegi et parlamendis on tunduvalt rohkem erakondliku, ainult kolm. Kuulge, aga siin jah, tõite meie kõige noorema konnaliidri jutuks ja ma pean ütlema, et ma olen, ma ei ole vaadanud eriti palju saateid, totaalne tutvumine, aga, aga kuna ma poliitikat jälginud, siis ma arvan, et poliitmaastikul on küll vähemalt Ossinovski jutu järgi toimunud totaalne muutumine ja sellepärast, et sellel nädalal esines Jevgeni Ossinovski vikerraadio saates Reporteritund. Ja üllatus-üllatus, mida me kuuleme, et Ossinovskit, et ei ole sellel koalitsiooni leppel häda midagi ja et, et seal on saavutatud olulisi kompromisse ja see, et majutusasutuste käibemaks ei tõusnud 20-ni, vaid 14-ni ja et ja et ka kütuseaktsiisi laugem tõus saavutati, et need on ikkagi märkimisväärsed sammud edasi, põhilubadused on ikkagi sees, millega taheti millega taheti kindlasti koalitsioonileppesse sisse või mis taheti sinna sisse saada, et ei tohiks olla probleemi, et Ossinovski ütleb ka veel niimoodi, et et on ka kokku lepitud, et kui me lähiaastatel met üldine majanduslik konjunktuur muutub kehvemaks või naaberriigid ei käitu näiteks kütuseaktsiisi tõstmisel nii nagu me eeldame, siis saame ka need otsused üle vaadata. Ja, ja sama puudutab tema sõnul ka tulumaksu tagastamise skeemi, et et koalitsioon, see, ma, ma ei tea, noh Ossinovski suhtumine on, on paari nädalaga totaalselt muutunud, et c millest Ta rääkis veel Aktuaalse kaamera stuudios, sellest me ei ole enam midagi kuulnud ja mis on muidugi huvitav, et järgmisel nädalal siis Ossinovski neli korda katsetada seda, et mida ta siis koalitsioonileppest arvab, sellepärast et et suure tõenäosusega arutab riigikogu umbusaldusavaldust peaminister Taavi Rõivase. Ja peale selle on siis veel ka kolm usaldushääletus sellesama maksupaketi üle, mille üle siis ühiskonnas on nii palju jutte olnud. Ja mis on niivõrd terava kriitika alla sattunud ja peaasjalikult, mis on just Reformierakonda kõige rohkem räsinud, et, et see on nüüd siis veel nii-öelda kolme paketina hääletusel ja, ja see saab olema huvitav, sellepärast et sellisel juhul Ossinovski peab lausa neli korda hääletama Taavi Rõivase valitsuse poolt. Ja huvitav on ka, kuidas seal osa sots hääletab Mihkel raud, kes tegelikult enne kui see valimiskampaania käis, ütles, et Ossinovski sobib esimeseks, tal on nagu mune ja tema kehtestab ennast seal valitsus. Ma tahaks nagu näha neid, kas see totaalne muutumine puudutab Ossinovskit või puudutab see ka neid teisi meelseid sotside liikmeid, kes on olnud kriitilised selle koalitsioonilepingu suhtes. Aga, ja siinsamas uudislõigus, mis enne meie saadet ole ju sotsioloog Kivirähk ütles, et et praegu võib jääda arusaamatuks, miks üldse sotsidel oli vaja seda esimehe vahetust tegelikult Ossinovskist on saanud sama mikser. Ja, ja ma arvan, et reitingutes järgnevatel kuudel võib-olla tuleb ka välja, et, et tõenäoliselt oodati avaliku arvamuse poolt sotsidest Ossinovskist sellist jõulisemat käitumist, aga, aga see, mis ta pärast esimeheks saamist tegi, et see ei lähe kokku nende sõnadega, mis ta, mis ta enne ütles. Mul on üks isiklik tähelepanek, võib olla küll, aga huvitab teid ja ka kuulajad, et töötades aktuaalses kaameras ja kõiki neid uusi partei esimehi nüüd stuudiosse kutsudes, nagu meil kombeks on, et kui valitakse uus esimees on viisakas, tuleb Aktuaalse kaamera stuudiosse, siis. Ana vana esimehe tagasi valimiste tei tähistanud niimoodi nagu Andres Herkel valiti tagasi vabaerakonna esimeheks. Noh, meil kui Koluuseks asi pole, okei, tähelepanek on selline, et kõigepealt siis, kui Taavi Rõivas sai Reformierakond tuli külla, ma käisin, ta vastas seal fuajees. Aha noor sire, poiss. Järgmisena Ossinovski kvaliteete otsa käisin, vastas vaatab täpselt samasugune noor sile poiss, kõhn hästiriietatud. Ja siis, kui valiti Margus Tsahkna, läksime vastavaks. Jälle tuleb samasugune noor poiss, jääb koalitsioonil on nüüd siis kõigil erakondadel on sellised suured siledad mehed eesotsas ja opositsioonierakondadel kõik. No ma ei taha midagi halvustavalt öelda, aga noh, vanad tegijad, ütleme niimoodi, eks ole, Edgar Savisaar, Mart Helme, Andres Herkel. Selline tähelepanek. Nii et siis sa tahad öelda, et kas meil on siis põlvkondade vahetus Eesti poliitikas toimunud? Tuleb välja, et koalitsioonierakondade on see toimunud. Ma ei tea, kas, kas nüüd selles küsitluses kajastub mitmedki öelnud niimoodi, et kuna Eesti rahva enamik on siiski ju vanemaealised, eks ole, protsentuaalselt lihtsalt et võib-olla see väikene umbusk ja see suhtumine koalitsiooni erakondades tuleneb ka võib-olla sellest et seal on hoopis teise põlvkonna inimesed eesotsas kui rahva rahva ajanud. Nii, aga ma natukene intrigeerib ikkagi, et, et kui me nüüd vaatame, mis on valitsuse koalitsioonileppe osas olnud kriitika all, siis neid punkte on olnud päris palju, mitmed huvigrupid on tundnud ennast väga selgelt puudutatuna ja kriitika on olnud väga terav. Ja mina väidan praegu, et see jutt, et kõik kukub kokku ja kuidas Eesti majandus, majandus on nüüd savijalgadel ja kuidas enam mitte midagi ei saa teha ja kuidas, kuidas kogu see asi keeratakse pea peale ja nii edasi siis, siis ma julgen küll väita, et see jutt on selgelt ülepingutatud, et võib, see võis langeda soodsale pinnasele, võib-olla inimeste ootused olid suuremad, aga midagi nüüd väga drastilist nende koalitsioonileppe punktide tõttu juhtuma hakkab, et selles ma küll sügavalt kahtlen. Eesti riigi selline võlu on selles, et meil on riigi osakaal ikkagi üpris väike oma oma elus, eks võtame kasvõi, ükskõik mismoodi me mõõdame näiteks läbi maksukoormused. Nii et selles mõttes ikkagi riike poliitikud teevad või ei tee midagi, et nendesse sõltub, ei sõltu niipalju, kui mõnikord võib-olla tundub. Praegu ikkagi on see noh, võib olla, mis on Rõivase valitsusele position või sellel nädalal keset bakteri välja, kus ütles, et tegelikult järgmine ülejärgmine aasta ennustab majanduskasvu kiirenemist. Et kui majanduse selline üldine konjunktuur on hea, et see, see nagu päästa. Aga, aga kui ettevõtted väsivad ära või ei investeeri nagu ta oli esimene kvartal välja enam et siis, kui, kui see kasv ei ole nii kiire, vot siis võivad tekkida nagu probleemid ja nii eelarvetäit täitmisega ja selline nagu tulevad koondamised, tööpuuduse suurenemine, kui see nagu realiseerub, et see võib anda täiendava kriitikalaine nii-öelda Rõivase valitsus vastu, et seda saab nagu näha, aga loomulikult see, see, miks see kriitika tekkis, tekkis ju sellepärast basimistel lihtsalt osa asju jäeti ütlemata ja see, ma arvan, selle, seda on väga kerge opositsioon koolil nagu üles tõsta. Et, et lihtsalt rõivasse sama teie saates ETV-s, kus rõivas oli enne valimisi küsiti nende samade maksuerisuste kaotamise kohta, noh ta lihtsalt vingerdas ja keerutas, ta ei öelnud neid asju välja. Nüüd see tuli üllatusena ja mis siis see tõus võib-olla väike ja ka mina väidan Seda, et valija peaks oluliselt tõsisemalt suhtuma kõikvõimalikesse lubadustesse, palju talle siis kätte jäetakse tuha 800 500 ja nii edasi. Et Ma loodan, et need valinud, kuigi ma kahtlen ka selles, aga ma siiski loodan, et valija võib olla natukene tähelepanelikumad, suhtub edaspidi kriitiliselt kõikidesse nendesse raha kätte lubadustesse, sellepärast et midagi ei ole teha. Et sulle tuleb kuskilt see raha, aga see raha võetakse solka kusagilt ära. Et, et seesama lugu, et näiteks oleks tulumaksu tõstnud 24-le 25-le protsendile siis see oleks viinud keskmist palka teenivate inimeselt aastas märkimisväärselt raha ära. Sõltub see ju tegelikult see idee oli, et tõsta järsult tulumaksuvaba miinimumi ka, et, et see noh seal on, seal, seal oli Seal oli variante, aga ütleme niimoodi, et, et see oleks ikkagi tähendanud tõenäoliselt lõppkokkuvõttes oleks ikkagi see, kui sa, mida rohkem sa raha tahad riigieelarvest laiali jagada, seda rohkem tuleb maksudena kokku koguda ja nüüd ongi küsimus, küsimus on tõepoolest natukene maailmavaateline ka, et mida siis maksustada, et kas me maksustame tulu, tekkimiste teenimist või me maksustame tarbimist, et tänane valitsus on läinud selle tarbimise peale ja, ja noh, kui me vaatame, et mida siis kaks erakonda kolmest lubasid, siis nad lubasid ka rohkem tarbimist maksustada. Et sotsiaaldemokraatlik erakond ütles, et me, me peaks rohkem tulusid maksustama, et aga nemad jäid selles vaidluses natukene alla ja seega see tulude maksustamine muutus keerulisemaks. Ma arvan, et siin ja nii edasi on ka mänguruum, et ega siis see see Ossinovski Ma arvan, vaikus ei kesta kaua. Ma siiski arvan, et juba sügisel Ossinovski tuleb nende teemade juurde tagasi ja ja kui majanduses lähebki keerulisemaks ja riigieelarve tulude koguneme muutub keerulisemaks, siis on ühel hetkel Ossinovski uuesti oma nõudmistega platsis ja, ja siis ma ei välista, et võetakse jälle mõni peatükk lahti, hakatakse arutama. Eriti veel juhul, kui praegune 18 protsenti hakkab Ossinovski juhtimisel allapoole tulema, siis siis on selge, et käremeelsus tuleb tagasi. Ei, sellega võib nõus olla, et noh, mis on praeguse selle valitsusliidu nagu kõige suurem teene, et kui need nagu ma ei ole küll majandusinimene, sina, Aivar oled aga et midagi ei ole vussi keeratud tegelikult vussi võiks keerata väga paljusid asju. Aga on olnud nagu häda ja millele on juhtinud tähelepanu nii Siim Kallas kui ka Kaja Kallas, on see, et need meetodid, mismoodi need otsused on sündinud, salastatus see tagatoa poliitika, et see on ajanud, ma arvan, rahval kõige rohkem võib-olla harja punaseks, et noh kui asjad on õigeks nädalake näima, õiged, eks ole, nagu kuldne lause ju, kõlab. Võrreldes sellega, kui meil oli majanduskriis, eks, kus tegelikult tehti väga valusaid otsuseid tollase, siis peaminister Ansipi poolt ja seal oli Jürgen Ligi. Aga see võeti vastu kuidagi palju paremini, sellepärast et nendest asjadest räägite. Praegu ongi see asi, et, et meil on pakutud kulude poolt. Keegi valimiskampaanias väga ei rääkinud, tulude pooletaks. Parts ütles, et eelarves on raha olemas, pole probleemi. Ja nüüd selgub, et ei oleks, et see on ja see ta seda ja nagu arvamus seda avalikku arvamust on tegelikult, kui säält läheb langusesse, siis on seda väga raske sellel peaministril muutuda, võib teha õigeid otsuseid, hakata rääkima õiget juttu. Mis peale läheb inimestele aga, aga seda tagasi pöörata on keeruline, et, et siin võib tekkida ikkagi reformierakonnal mingil hetkel kiusatus, et et mingeid järsemaid muutusi teha ja ja näeme siin Pevkurit või. Aga samas ma juhin siiski tähelepanu kahele olulisele nüansile, et mis on, mis on täna veel Eesti puhul oluline lisaks sellele, et meil on majandus ja oluline see, et meil oleks lapsi, ehk siis meie iive ühel hetkel pöörduks uuesti positiivseks, et täna ta on selgelt negatiivne ja meil oleks vaja rohkem lapsi ja antud juhul, kui me vaatame iibe seisukohalt, siis koalitsioonileping üritab seda probleemi lahendada, et ta on välja töötanud väga helde lastetoetuste paketti, eriti alates kolmandast lapsest. Et eesti naised hakkaksid sünnitama kolmandat last. Ja, ja kui see nii läheb, läheb ja see meede töötab, siis ma arvan, et ma arvan, et see, see koalitsioon kindlasti noh, ütleme nii, et see koalitsioon seda teada ei saa, et kas see meede töötab, aga, aga igal juhul sellisel juhul nad on ühe olulise sammu teinud. Teine asi. Kui eile otsustati ära, et haldusreformi otsus ja haldusreformi kava on aasta jooksul välja töötatud ja siis ta läheb jõustamisse, ehk siis me oleme järgmistel kohalikel valimistel juba silmitsi sellega, et meile me, meid ootab ees ka suur haldusreform. Kui ka see oluline otsus suudetakse ära teha, siis on, siis on see koalitsioon kaks väga olulist suurt punkti suutnud ära teha. See, et nad ei ole suutnud seda kommunikeerida ja see, et nad on jäänud nagu selgelt, nagu sellele majanduse temaatika lõksu võib olla seotud sellega, et, et me oleme täna Eesti riigiga jõudnud sellisesse seisu, kus kus enam mingisuguseid kiireid ja, ja väga ootamatuid lahendusi me ei näe, et me ei näe enam suuri investeeringuid, me ei näe enam majanduses kiireid ümberjagamisi ja, ja seetõttu on selline pika aja püsiva töötamise periood ja inimesed on võib-olla sellest kõigest natukene väsinud ja nad tahaksid näha mingisuguseid kiireid, ootamatuid lahendusi. Aga aga, aga neid lahendusi ei ole, et ma ei ole kindel, et kui siin oleks mingisugune teine nagu oluliselt, nagu suurem maksupaketi pea peale pöörav pöörav muutus toimunud pärast valimisi, et, et siis oleks kriitikat vähem olnud, tõenäoliselt siis oleks olnud mingid teised huvigrupid, kes oleks kohe öelnud, et sellisel kujul keelatakse kogu Eesti majandus ja Eesti elu pea peale, nii et et aga see on ainult üks oleks, eks ole, et me ei oska tegelikult hinnata, et mis siis oleks juhtunud, aga, aga, aga see on ka üks võimalik stsenaarium, mis oleks võinud juhtuda. Probleem on selles, et me ei tea, kas needsamad lastetoetused, mis on tegelikult päris kulukas kulukas abinõuna tööduaal ühetaoliselt lasteaiad annavad seda selle nagu efektid tegelikult seda debatti ei ole toimunud. Et meil on nende teemade puhul, see on olnud nagu selline loosunglik, eks, et tõstame toetusi, iive kasvab, hakkab maksma madalapalgalistele toetusi, palgavaesus väheneb. Langetame sotsiaalmaksu natukene töökohad tekivad juurde, et see on olnud selline nagu kampaania teema ja kampaania läks edasi pärast seda, kui valimised said läbi istusid need erakonna esindaja, et seal kolm-neli nädalat vaikuses leppisid asjad kokku ja tulid tulid välja ja teevad asjad ära, väga kiirustatult. Hästi olulised muudatused üritatakse enne jaanipäeva riigikogus läbi suruda aga võib-olla on sotsiaalmaksu langetamise asemel mõistlik kehtestada sotsiaalmaksu lagi, võib-olla see annab rohkem töökohti, võib-olla oleks mõistlik ikkagi sellele sotsiaaldemokraadid alla ei kirjuta, võib-olla oleks mõistlik lastetoetuste puhul ikkagi võtta mingi osa, kasvõi see, mis tõuseb jagada ära vajadusepõhiselt mitte tavaliselt, ehk et see loogika on ju selles, et kui sa kulutad lastetoetusele kindla summa siis kui nad rohkem sellest rahast neile, kes seda vajavad, kes on vaesemad, kes on paljulapselised Üksikumad vanematega pered et siis nad, sa saad neid toetada rohkem, et inimestele on see lastetoetuse suurus on väga erinev, et mõni pere, kes on heal järjel, täissaagi seda aru, et midagi muutub, aga teised, kes seda vajaksid rohkem, et neid, neid tõuse, nii palju aita kui, kui peaks aitama ja seesama madalapalgalised, mitte keegi pole kuskil tegelikult teinud analüüsi, mis selle madalapalgaliste toetuse järel juhtuma hakkab tööturul, alkadega? Siin on väga suur risk, et tegelikult nad jäävadki sellesse madalapalgaliste lõksu. Ma tõmban aasta arutame need asjad läbi ja teeme järgmine Aivar konkreetselt näiteks lastetoetuste teemal ma tean, et ERA tasemega või eraalgatuse raames on seda teemat uuritud ja on tehtud väga põhjalikke küsitlusi ja on, on, on välja selgitatud ka see piir, et kust maalt naised oleksid nõus sünnitama kolmandat last, et esimene, esimene niikuinii, teine veel, aga kolmandat enam mitte. Aga seda, et, et las siis sotsiaalministeerium tellib vastava uuringu, et las ta uurib seda, et mis siis juhtub nüüd sellega, et kui me paneme alates kolmandast lapsest lastetoetuse oluliselt kõrgemaks, et et see on riiklikult huvitav informatsioon, las naised või pered vastavad nendele küsimustele ja ma arvan, et me saaksime oluliselt selgema pildi, et ma kutsuks siinkohal ka sotsiaalministeeriumi üles selle teemaga tegelema. Täpselt, aga enne, kui me need asjad ära otsustame, teeme natuke need analüüsid ja uurime, mis mõju sellel on. Me ei saa mitte kunagi enam tagasi pöörata neid otsuseid madalapalgaliste toetust, lastetoetuste, sellist suurt tõusu oled poliitiliselt võimalik enam tagasi pöörata, kui selgub, et, et tegelikult see meede ei anna nii suurt tulu kui loodetakse. Mitte ükski poliitik ei lähe enam seda teed ja me paneme enda riigieelarvele sellise koormuse, mis tähendab, me ütleme, et me ei võta laenu, aga me tegelikult kahandame nelja aasta pärast, ma tahaks näha neid valimislubadusi, meil ei ole. Me oleme sidunud ennast selliste kuludega riigieelarves. Tagametsa juhtisid tähelepanu veel ühele huvitavale nüansile. Et sellisel juhul kõikide oluliste valimisteemadega ja valimislubadustega seoses tuleb enne seda, kui need üleüldse lauale jõuavad, tuleb teha läbi põhjalik mõjuanalüüs. Ja, ja siis, kui mõjuanalüüs on tehtud, siis pannakse see kõik valijatele lauale, enne seda toimub väga põhjalik arutelu ja kui valimised on läbi, siis ühel hetkel võetakse võitjate paketist need konkreetsed asjad välja. Öeldakse, et nüüd see mõjuanalüüs oli selline ja nüüd me teeme, rakendame need otsused just vastavalt, nii nagu on tehtud korra veel, et aga aga kes seda teeb ja kuidas ta seda teeb? Vaatame, mis teevad praegu põhjanaabrid, kus olid ka valimised. Soomlaste uue valitsuse koalitsioonileping algas SWOT analüüsiga, ehk pandi paika eesmärgid, mida tahetakse saavutada, seati 10-ks aastaks. Eesmärgid ja nüüd Soome uus peaminister üritab seda need olulised teemad saada nagu ühiskondliku leppega, et sinna tuleks kaasa ametiühingud, sinna tuleks kaasa tööandjad, sinna tuleks kaasa ka need erakonnad, kes koalitsioonis ei ole. Et ja see on tulemuslikum lõpptulemusena, et me lihtsalt kolme kuuga valimiskampaania sellele järgnev aeg ja siis viima asjad Riigikokku, surume läbi ja pärast vaatame, mis juhtub. Me olime tükk aega tahtnud sõna saada. Aivar jõudiski, nagu öeldakse, suurte asjade juurde, et et me võime siin rääkida, et üks protsent siia-sinna tõstame hindu ja langetame sealt, eks ole, aga mis on Eesti riigi jaoks strateegiliselt olulised asjad, on see, mida sa, Lauri, ütlesid, et lapsi sünniks juurde ehk siis iive. Teine asi on töökohad, inimeste toimetulek. Kui rääkida iibest, siis võib-olla keegi enam seda ei mäleta. Too kunagi väga suuri vaidlusi tekitanud tema palk on andnud väga-väga suure süsti sellele, et lapsi juurde sünnib. Teine oluline asi on see, mida siin 20 aastat räägitud. Haldusreform on vaja ära teha. Kui see valitsus nüüd selle haldusreformi ära teeb, see tähendab, mida see tähendab, seda, et meie kaart joonistatakse ju täiesti ümber. Loodetavasti tekivad sellised tõmbekeskused, mis suudavad tekitada eraettevõtluses töökohti, järelikult inimeste elujärg hakkab parandamata paranema, et need on need suured asjad, mida ootaks, mitte see, et protsent siia protsent sinna. Ja aga muuseas, Soomega seoses ka, ega Soomes on ka samamoodi, aga seal on ka protsent siia-sinna. Ega nad ei saa väga suuri muutusi ka teha. Soomet, Eestit ma, ma lihtsalt, et hea korras, seda küll. No kuidas võtta, et kui sa vaatad Soome laenukoormust ja seda, et nad on täna tõsiselt laenudega hädas ja nad ütlevad, et me peame siin siin midagi muutma, siis, siis ega seal ka kõik nii korras ei ole. Selles mõttes, et. Selliste meetmete ma selles mõttes olen Aivariga nõus, et seda Soome süsteemi, et kuidas üht või teist olukorda lahendada, seda võiks, võiks Eestis katsetada ja proovida, aga, aga nüüd öelda, et nad Soomest nüüd nagu kõik väga õigesti tehakse, et ma, ma olen selles nagu 100 protsenti. Ta lisas, minu arust täna kirjutatakse vist sellest, et mis on Põhjamaade fenomen, et miks meil nii hästi läheb. NL tehakse, palju on tehtud valesti ja nad on ka kriisis ja nad tahavad sellest nagu välja tulla, et neil on tegelikult tõsised probleemid Soomest, aga Soome peamiselt Postimehes oli ajakirjanik Marta Aavik, kui peaminister Sipilä siin Eestis käis, tegi intervjuu eest selle intervjuu sissejuhatuse juures tõi, tõi marti Aavik välja, et, et Soome praegune peaminister on toonud sinna kaks uut sõna olnud nagu Soome poliitilisele eliidile võõrad ja millest nad alguses? Kuna te üldse arugi, et üks oli vatu lonti ja teine oli Iteronti või ma ei ole. Aga põhimõtteliselt tähendas see seda, et ta ütles, et lõpetame ära sellise tegevuse, mis sarnaneb meres kalavõrkude nagu puhastamisega, et mis on vaevaline, aeglane ja teine sõna, tähendab seda, et lõpetame ära ühe ja sama tegevuse nagu korduse tegeleme oluliste asjadega, et ei ole vaja ühte seda tordilõiku pidevalt lõigata, lõigata, lõigata õhemaks. Anna meile efekti, aga meil praegu nende väikeste protsendid muutustega just just sellega tegeletakse. Langetame sotsiaal maksumäärasel protsent ja, ja loodame siis, et midagi juhtub või ei juhtu. No vot Soomet Eestit ikka ei saa selles mõttes võrrelda, et ma saan aru, et soomlastel on ka raske ja laenukoormus on suur, aga seal on nagu oluline vahe see, et soomlased ei hakka välja surema ja soomlased ei ole vaesed nagu Eestis, soomlased on lasknud rohkem pagulasi sisse. Kuulge, elame-näeme, pagulastest räägime pärast pooled lõpetama sisepoliitika ploki ära, et räägime siin pisut ka IRL-ist, et nädal tagasi, kui me siin IRL-ist rääkisime, siis oli jutuks asjalikult see, kuidas enne valimisi on toodud erakonda ohtralt uusi liikmeid, kuidas nende seas on olnud ka kriminaale, kelle taustauuring on jäänud tegemata ja IRL-i põhikiri ei luba kriminaalkaristust kandvaid inimesi erakonda vastu võtta ja isegi kui on karistus kantud, siis ka eeldatud, et erakond võiks tõsiselt kaaluda, et kas selliste inimeste vastu võtame imite. Ja sellel nädalal on avalikkuse ette jõudnud siis üks kiri, mis on erakonnaga kaaslastele saadetud Tõnis Paltsi poolt ja ja ma pean ütlema, et see kiri on ikka väga silmiavav, et see, kuidas Tõnis Palts kirjutas, et kuidas tema pani seltskonna kokku, kes tahtis erakonnas muutusi, nende hulka on kuulunud ka näiteks Tartu ettevõtja Rein Kilk. Kuidas lepiti kokku, inimene toob või seal oli vähemalt kümmekond inimest, kes kõik pidid tooma erakonda 40 uut liiget kokku siis juba 400 liiget, mis oleks juba üldkogu mõistes märkimisväärne arv, et seeläbi minna ja valida endale sobivaid inimesi erakonna juhatusse hakata erakonnas tegema muutuste Tõnis Palts siis juhib tähelepanuga aga ka sellele, et, et, et ta palub, et erakond ei algataks nüüd nõiajahti sellise tegevuse suhtes, et see on ju tore, kui erakonda tuuakse uusi liikmeid ja ma saan aru täna Eesti Päevalehes ta ütleb ka, et et mis sellest siis nii väga on, et, et krimi, ideaalide erakonda sattumine oli puhas juhtimise lohakus, aga see, et, et erakonda tuuakse uusi liikmeid, et selle kohta ta ütleb, et et, et see, see, see on normaalne, et nii peabki olema, et, et tuleb tuua uusi liikmeid erakonda päriselt, päris huvitav seisukohta ta muidugi artiklis veel räägib ka sellest, et kuidas, kuidas tema läks erakonda sooviga Eestit muuta ja, ja peale selle sai veel naise käest sõimata terve miljon miljon eurot ära raisanud, et noh, see suhtumine on muidugi täiesti täiesti uskumatu. Nüüd nüüd ta muideks nende viimaste valimiste ajal ei raisanud enam enda raha, vaid teda toetasid teised, et Jürikaalselelist Tiina Mõis kes, kes toetasid, et, et enam ise Palts endale raha väga palju ei, ei tahtnud, noh, mingi osa pani, aga, aga ei rahastanud oma kampaaniat ise. Jah, aga minu jaoks siiski juhib see tähelepanu ühele olulisele nüansile, et kui see toimus täna või ehk siis nädal tagasi või paar nädalat tagasi siis ma arvan, et, et see võiks toimuda ka viis aastat tagasi 10 aastat tagasi, et see oligi reegel, et Toomegi enne üldkogu uusi inimesi suhteliselt valiku vabalt sõlmime nendega ka ükskõik millise kokkuleppe saame oma oma soovidele hääled taha ja see, kas kas erakonnas on demokraat paati või ei ole või et see, et, et, et mingid staažikad tublid erakonna liikmed seetõttu jäävad juhtorganitest välja, kuna keegi on otsustanud manipuleerida hoopis mingisuguste teiste poliit roogade kasuks. Et see ei ole üleüldse probleem, et, et mulle tundub, et Tõnis Palts on ikka demokraatia ja, ja ka poliitika olemusest vähemalt sellises avatud riigis täiesti valesti aru saanud või on või on raha selle mõtlemise täiesti ära rikkunud, aga mulle tundub, et see on nagu tõsine probleem. Aga Tõnis Palts on muidugi väga värvikas kuju, aga, aga selles kirjas oma erakonnakaaslastele on tegelikult ju paar päris sellist asjalikku ja tarka mõtet, kuidas nagu IRL-i sellest mudast nüüd välja päästa. Ja see eesmärk, mida, mida valdsel sõnastad, et võiks saada selliseks parempoolseks usklikuks, konservatiivseks erakonnaks juhtivaks Eestis, et mis selleks on vaja kõik teha, kuidas tugevdada kohapealseid organisatsioone edasi ja ja mis mulle eriti meeldis, mida ma olen ka ammu mõelnud, et erakonnal on nimi vale. Erakonna õige nimi peaks olema Isamaa. Et, et seal on nagu tõetera sees ja ja mure erakonna pärast on Talsi puhul ka ju silma. Aga see noh, Paltsu probleem ongi see, mis ta on välja pakkunud, et kuidas muuta, et, et need, need noh, neid asju võiks erakond kaaluda ja nende üle diskuteerida. Aga see, kuidas ta neid saavutada, neid muutusi ta noh, see on ju tegelikult on pettus, et noh, ütleme me meie ei kiidaks heaks, kui keegi läheb, varastab või saab mingi pettusega endale mingi hunniku raha ja see annab sellest osa raha annab heategevuseks ja me ütleksime väga õieti tehtud, et tubli mees arvates on noh, irl natuke kahvlis. Noh, loogiline oleks see, et sellised skeemid visatakse erakonnast välja, eks see siin ei tohiks olla nagu kohta. Aga, aga teisalt, kas neil on nagu julgus seda seda teha? Et noh, saab, saab nagu näha, et aga see, kuidas manipuleerib, keerib valetad, sisuliselt palkad endale tankistid, kelle sa tood kohale, kes peavad sinu ühte häält võimendama? Noh Tsahkna, see seisab ees, on väga suur ülesanne ennast, nagu öeldakse, oma erakonda, juukseid pidi sellest mülkast välja kiskuda. No mulle tundub, et ta on hakanud sind mehitama või oma meeskonda juba ametisse vanemad, kui me vaatame, et kes on saanud IRL-i aukohtu esimeheks, siis on on sinna või sellele kohale pandud advokaat Helen. Ja, ja teades helen häält, siis tegu on väga jõulise advokaadiga, kes, kes muuseas on ka mitmes kohtuastmes esindanud ajalehte Postimehes, selles samas Venemaa mõjuagendi vääris või loos. Mida siis Edgar Savisaar nõuab, et ümber lükataks, aga, aga siiamaani on ajaleht Postimees võitnud ja mulle tundub, et kui ma nüüd õigesti mäletan, siis on riigikohtus ja, ja see nii-öelda viimase kohtuastme lahend ei ole veel tulnud, aga, aga varasemates kohtuastmetes on või ei ole Edgar Savisaare õigus saanud nii et saab näha, kuidas selle konkreetse looga läheb. Nii et need tegelased Kes on see skeemitamine, sõjalised erakonda juhtinud Reinsalu ja peasekretär Riisalu endine on ju endiselt kõrgetel kohtadel ja ma arvan, et need ei puutu. Ja ka mina ei ole üldse kindel, et kui Palts erakonnast välja visatakse, Palts ei hakka rääkima ja sellisel juhul võib juhtuda, et Res Publica taustaga inimeste kohta tuleb nii mõndagi veel välja, nii et see saab olema kindlasti huvitav, et Eesti poliitikas sisepoliitikas on väga põnevad ajad, aga aga kui siin üks paralleel tekitada lihtsalt Paltsile, et, et mis ta sellisest asjast arvaks, et kui tulevad valimised ühel hetkel tuuakse Euroopast 100000 immigranti, antakse neile kiirkorras Eesti kodakondsus ja nad hääletavad kõik ühe erakonna poolt. Erakonna poolt ma lihtsalt toon näite ja, ja mis siis juhtuks Eesti poliitikaga, et kas ta sellist asja on ette kujutanud, et, et see, see võrdlus on täpselt sama. Aga, aga ma arvan, et, et pagulastemaatika juurde me nüüd võiks ka jõuda, kuigi jah, seda minu varasemat võrdlust palun mitte pagulastemaatikaga seoses üles tõsta, et et see, mis pagulastemaatikaga on juhtunud, on ikka on ikka ühelt poolt huvitav, teiselt poolt ka hirmutav, et et Ma ei oleks arvanud ja osanud oodata, et pagulastemaatikaga seoses need need kired ja pinged ühiskonnas nii kiiresti eskaleeruvad, et võrreldes siin ka kooseluseaduse aruteluga siis see konkreetne arutelu on ikka veel veel kordades kordades emotsionaalsem jõulisem. Nojaa, aga mis seal siis nagu imestada, et ega Eesti ei ole ju mingisugune saarmaid eraldi Saarovonovaator näiteks või et ta on ju ka Euroopa osa ja kui me jälgime seda, mis on Euroopas toimunud aastaid ehk kui väga paljudes riikides on järjest ja järjest valimistel saatnud edu neid erakondi, kes on just selgelt ennast positsioneerinud immigrantide vastasena massiimmigratsioonivastasena, et siis miks? Ma arvan, et Eesti nagu teistsugune on, kui meid siin täpselt samamoodi ootas ees või, või ootab ees see litakas, mida see Euroopa Komisjon siis pakkus, aga üle 1000. Mina väidan, et meil on valdav osa erakondi, on immigrantidevastased, nad on siiamaani ajanud ülikoolid praktiliselt kõik erakonnad on ajanud väga selgete, väga konservatiivset immigratsioonipoliitikat, kui me vaatame, et meil on üleüldse tulnud siia 110 pagulast kui, kui me vaatame ka seda, et mida ka täna valitsuserakonnad ajavad, et et kindel ei kvootidele ja siis meil on heal juhul võimalik vastu võtta 100 150 150 pagulast, mitte rohkem, et see on meile jõukohane, meil pole üles ehitatud struktuure ega mitte midagi. Ja, ja see on valdav seisukoht ja kui ma nüüd vaatan, et ka mida ütleb näiteks EKRE esimees Mart Helme, kes on olnud siin ei pagulastele tiivad, aga eks kõige kõnekam neid esinejaid siis aktuaalses kaameras sellel nädalal. Mart Helme ütles, et aga, et me, me, me tahame me, et see meeleavaldus, mis me korraldame, et see on märguandmine valitsusele, et nad ikkagi positsioonis kinni hoiaksid ja ja et me oleme ka nõus 100 pagulasega sisuliselt. Mart Helme ütles, et see, mida valitsus otsustas, et me oleme sellega nõus. Ettevaatlik immigratsioonipoliitika ei ole välju, immigratsioonivastane poliitika, sellepärast et see, et Eestis ollakse ettevaatlik, selle meie ajalooline pärand, eks ole, et meil ju, kui ma ausalt ütlen, siis meil immigrante on siin küll ja küll, eks ole, tuhandeid sadu tuhandeid, isegi et mõttes ja Eesti on väike, Eesti on 1,3 miljonit, eks ole, et me, me ei saa ju piirid lahti teha ja lubada siia täpselt sama palju immigrante nagu, nagu Rootsi või Taaniga on lubanud, eks ole, loomulikult me peame, peame mõtlema arvude peale, aga noh, see, mismoodi tahetakse peale suruda, vot see, see asi ei ole inimestele vastuvõetav, et kuskil Brüsselis otsustatakse. Vot te olete Vastuvõtud immigrant, vaat nüüd võtate üle 1000. Et see ei ole ju loogiline ja see riivab inimeste õiglustunnet, nii et selles mõttes on täiesti arusaadav see meeleolu, mis rahva seas valitseb. Mulle tundub, et võib-olla tegelikult ka rahvas ei usaldanud needsamad avaliku arvamuse uuringut, millest me rääkisime, et ei usaldata tegelikult seda valitsust, et, et kas ta ikka seisab seal Brüsselis, nii nagu ta sõnades ütleb, et et siin võib tekkida selle pagulaspagulasteemaga võib tekkida see probleem, et seda raske selgitada valitsusel, kelle populaarsus kukub, kes maksude osas on, on olnud selline valemängija pole kõiki asju välja öelnud kohe alguses. Ja et see, see võib tekitada sellist uut vastuseisu, aga mis mind nagu ikkagi hämmastama vaadanud seda sotsiaalmeediasse ja neid reaktsioone kohati, et, et see selline noh, kuidagi nagu see inimeseks oma nime all kirjutanud nende rumalus, vot see nagu hirmutab, et neid on nii lihtne manipule planeerida. Kui keegi tahaks ja panna panna nägul tegusid tegema, mis, mis võib-olla ei ole ühiskonnale kõige paremad. Et see on hirmutav, et, et see selline üldistamine kõik on vaesed pätid, kes tulevad kurjategijad. Et noh, see on on ohtlik. Ma arvan, et see 156 arv siis, need kujuneb, on täiesti selline selline arv, mis on enamikule Eesti rahvale, ma usun, et see on vastuvõetav. Pane tähelegi, seda ei pane tähelegi ja teiseks on ikkagi, et noh, me, me ei saa olla niivõrd, me tahame itaalia lendur kaitseks meie õhuruumi, eks ole, valvaks seda ja siis, kui Itaalial on probleem ja ütleb, et aga ma ütlesin, et ma nüüd käed puhtaks, eks ole. Et me tahame, et kui häda käes, NATO tuleb meile appi, eks ole, või Euroopa liit toetab neid. Aga kui, kui neil on midagi, oi, ei taha üldse mitte midagi, mida. Aga siin on teine oluline nüanss. Rehepapi mägi ei too tulu, kui Kreeka suursaadik räägib Eestis sellest, et kuidas ikka väga tähtis on, et Euroopa Liit oleks selles pagulasküsimuses solidaarsust ja et me ikkagi kannaksime koos seda vastutust, et nemad Vahemereäärse riigina ja selle nende pagulaste sihtriigi, nagu nad esmalt võib-olla siis jõuavad, et nemad kannavad kindlasti väga suurt koormat ja nad tahaksid, et Euroopa Liit seda kuidagi ühtlasemalt jagaks. Et millegipärast nagu jälle euroga seotud ja Kreeka laenu ja võlaga seotud küsimustes me seda solidaarsuse juttu vähemalt sellisel kujul ei, ei näe, et Kreeka oleks samavõrd solidaarne kõigi oma oma jah, nii-öelda võlausaldajatega või nendega, kes on Kreekale laenu andnud, Kreeka, näri juhtum. Seda solidaarset võiksid siis taotlejatega teist piliselt, aga, aga me rääkisime kaks nädalat tagasi siinsamas saates sellest, et kuidas Euroopa Komisjoni kommunikatsioon pagulasküsimuses oli ja on pikka aega olnud alla igasugust arvestust. See, kuidas Euroopa komisjon informatsiooni välja lekitas ja kuidas informatsioon avalikkuse ette jõudis, see oli pehmelt öeldes piinlik. See ei olnud ause läbinähtav ja läbipaistev kommunikatsioon. Ja mis seal salata. Ma olen kuulnud ka ka eravestlustes Eesti riigi esindajate hinnangut, et Junckeri komisjon on isegi natukene tahtnud Eestit võib-olla kiusata selle kvoodiga, et, et kuna me oleme niivõrd vähe pagulasi vastu võtnud, et siis väike selline kius Euroopa komisjoni poolt on ka täiesti selgelt olemas. Nii et saab olema huvitav, et mis sealt Euroopa Liidu ülemkogul tuleb, mida otsustatakse, me teame, et on väga palju riike, kes või mis ei ole selle kvoodiga nõus, aga, aga mis nüüd edasi saab, et see, see on omamoodi huvitav, aga teiselt poolt, kuid Aivar rääkisid siin sellest, et sind hämmastab see suhtumine siis mina väidan täna seda, et, et juhul kui ma siin tõesti räägime siin 150-st võib-olla 200-st pagulasest, mis, mida me lõpuks ühel hetkel ka tänavapildis tähele ei pane siis siis seerub selline projekt ja, ja samal ajal on, on käivitanud selline suur ühiskondlik hüsteeria, siis ma ütlen, et meie tänane probleem ei ole pagulasprobleem, et meie, tänane probleem võib-olla ksenofoobia. Et kui on meil Toompeal meeleavaldust inimene särgiga neegrid ahju, siis ma mäletan seda, et siin vähem kui 10 aastat tagasi oli meil meeleavaldus, kus saadeti kommarid ahju. Või oli jalgpallimäng, kus saadeti kummari Tartu. Ma ei mäleta, mis seal täpselt oli ja pärast seda aastast tagasi kaitseminister Jaak Jõerüüt ütles, et talle selline suhtumine ja selline viis selline mõtteviis ei sobi. No ma ei nimetaks eesti ühiskonda, ksenofoobia saaks, ikka näed, on noh, see on ikka pigem erand, et minu meelest Eesti on üks tulenevat tolerantsemad ühiskondi ja üldse, mis Euroopas annab välja mõelda, kui me vaatame, mismoodi me siin oleme uinutanud ja, ja ja oma oma suure idanaabri järeltulijatega käitunud, eks ole. Ma ei kujuta Euroopas ühtegi riiki ette, kes oleks, kes oleks niimoodi poputanud oma oma immigrant. Rootsi muideks on, aga need ei ole ka nii palju seal nii-öelda rahvaarvuga jah, et seal on toodud välja ka see probleem, et tegelikult rootseni ka sellel nädalal Postimehes ilmus artikkel, et Rootsi ühe uuringu põhjal, et Rootsi ühiskond on vältinud või Rootsi poliitikud vältinud seda immigratsiooni negatiivsete aspektide kajastamist. Et kui nii kui sa oled vastu, siis sa saad ka kohe sellise süüdistuse kaela või sind hakatakse sildistama. Ja Rootsis kui sa paned isegi neegrid ahju selga, siis sellega seoses seal tekib ikka väga tõsine probleem, aga noh, ma ütlen, et ega ega, ega ka meil, ega noh, kui sa läheksid tänavale mis iganes sellises noh, inimesi lokkava või hukkamõistva sildiga, et see on probleem ja et mulle tundub, et siin-seal diskussioon on osalt natukene läinud ikkagi viltu. Peeter ütleb, et me ei oleks Ena Foodne, et me oleme väga avatud ja nii edasi, aga aga kui meil on sellist suhtumist selle asemel, et mõelda, et kuidas rahvana lihtsalt ajada seda mõõdukat immigratsioonipoliitikat, nii et me ühel hetkel, kui me saame need paarsada pagulast, et meil oleks nendeks valmis ja et, et ühel hetkel oleks võimalik nendega midagi siin ühiskonnas ka ette võtta ja kui meil on mingi ettevõtja, kes tahab saada tööjõudu, kes teeb lihtsat tööd ja tal on täna keeruline seda inimest leida, võib-olla ta leiab just nende inimeste seas selle ja sellepärast, et need on väga keeruline. Lihtsalt ju sõja eest põgenenud kodud maha jätnud, nad võivad olla kõrgelt haritud, et see, see on üldse vale üldistused, kõik nad on harimatud ja ja ei oska nagu teha või tulevad siia madalat madalalt tasustatud tööd tegema. Aga mis on meie probleem, on see, et me tegelikult ei tea sellest teemast mitte midagi. Meil ei ole olemas olnud selliseid arvamusliidreid, kes, kes debatti veeriksid nagu poolt- ja vastuargumentide tasandil. Nüüd on see debatt tekkinud, kui vaatame ajalehtede arvamuskülgi, kus tuuakse nii poolt kui vastuargumente ja selles tekivad need hirmud arvamused ja on võimalik nagu inimesi üles ässitada, kui keegi keegi tahab. Ei, no selle asja juures on kõige suurem probleem ikkagi see ja see on terve Euroopa Liidu probleem, et see asi tuleb kuidagi seisma panna. Et ei saa niimoodi olla, et igal aastal tulevad mingisugused kvoodid, eks ole, hakkame võtma sadade pärast ka tuhandete kaupa vastu Liibüasse süüdist tulnud inimesi, eks ole, jumala õige, tuleb asi seisma panna piiri peal. Aga vaat, mismoodi seda teha ja kas Euroopa liidul on selleks võimekust? See on nagu küsimuste küsimus. Kui nüüd ajas tagasi minna, siis immigratsioonilaine alguseks peetakse araabia kevadet ja kui vaadata, et mis sai Araabia kevade alguseks, siis on öeldud, et Araabia kevade käivitajaks oli Facebook, et tasuks siis suure lombi taha vaadata, aga noh, see on väike huumor, oleks Gaddafi endiselt võimul, siis probleeme ei oleks. Nii sealtpoolt kinni. Aga saate lõpuks meil on paar minutit aega, aga räägime ühest kohtuprotsessist ja tõenäoliselt sellest saab eks läbi aegade kõige kajastatum Eesti kohtuprotsess ja see suurimaid protsess, millega on eesti kohus pidanud tegelema, see on siis Assar Pauluse ja tema grupeeringu niiviisi või võib öelda kohtuprotsess ja, ja seal on tõesti kohal tippprokuröri, tippadvokaat, paadid, meedia tähelepanu on tohutu. Kohtusaalist tehakse otseülekannet kohtusaali, nagu me kuulsime, on ühele kohtualusele toodud ka voodi ja, ja noh, ma pean ütlema, et sellist meediatähelepanu võib-olla siin Villu Reiljan või või tõesti mõned tipp-poliitikud on saanud, aga, aga see on ikkagi nagu päris märkimisväärne tähelepanu, mida see protsess on juba saanud. Tõenäoliselt see tulemus tuleb kolme-nelja aasta pärast, noh, võib arvata, et võib-olla isegi läheb kauem see vaidlus tõenäoliselt ükskõik milline esimese astme otsus kaevatakse edasi mis on võib-olla vähe tähelepanu pälvinud, arvates oleks oluline, et ja ma loodan, et äkki selle vaidluse puhul tuleb välja, on ikkagi see, et kui palju oli seal jõu või gruppe veering seotud nende inimestega, kes tegelikult peaksid selliste jõukude tegevust tõkestama, sest ma pean silmas politsei, et Assar Pauluse tegelikult tõusis väidetavalt allilma liidriks 2005. aastal ja sai tegutseda see grupeering päris kaua ja, ja on läbi jooksnud näiteks seesama kapo töötaja Indrek Põder, kes praegu on küll altkäemaksu tõttu vahi alla, aga, aga oli seotud vähemalt osaliselt sellega veeringu, kui ta veel kapos töötas, eks, et et see noh, mõtlesin, et minu jaoks nagu hästi oluline küsimus, et kui kas, kas sinna on jõustruktuur pigistanud mingite kuritegude ja asjade osas silmad kinni ja lasknud sellel sündida? Niikaua vaat siin räägime nüüd niimoodi lahtise tekstiga kuritegelik jõuk ja maffiagrupeering ja allilma intermis me siis räägime, kui see kolme-nelja aasta pärast see protsess lõpeb ja peale jäävad advokaadid, ehk siis ei olegi olnud ei organiseeritud kuritegevust, ei maffia liidrit ega kuritegusid, mis siis saab, mis me siis räägime? Ma arvan, et sõnad, aga praegu ettevaatlikud olema. Süütuse presumptsioon ennekõike, ma sain aru v priotastajaga aga elame-näeme, kuidas selle protsessiga edasi läheb. Üks küsimus muidugi on, et otse kanna kohtusaalist, et kas, kas see peaks ikkagi kohtupidamise juurde käima või mitte, aga aga seda otsustab Eesti vabariigis kohus ja ma arvan, et Eesti vabariigikohus avatud ja see näitab ka Eesti vabariigi tugevust, et ja Eesti vabariigi kohtusüsteemi tugevust, et ta, et ta suudab olla nii avatud ja minu hinnangul on ka see märk sellest, et Eesti vabariigikohus on sõltumatu, aga aga elame-näeme, mis sealt kohtusaalist tuleb, on ilus nädalavahetus, nautige ilusat tundma, päike paistab, on soe ja, ja suvi. Kätte jõudnud rahva teenrid tänaseks lõpetavad ja stuudios olid Aivar Hundimägi, Peeter Kaldre ja Lauri Hussar.