Meil on taas hea võimalus rääkida sellest, millest kirjutab ja mida näitab Eesti venekeelne meedia. Stuudios on Pavel Ivanov, tere, Pavel. Tervist. Kõigepealt sellest, kuidas käsitleb Eesti venekeelne meedia neid kõige aktuaalsemaid teemasid ja probleeme. Kreeka kriis ja samuti pagulaste vastuvõtmine Eestisse. Kas samamoodi nagu eestikeelsed ajalehed ja eestikeelsed telekanalid või on see lähenemisnurk natukene teistsugune? Täpselt samamoodi, sama aktiivselt on igasuguseid arvamusi ja siinkohal mingeid näiteid, näiteks muuseas Stolitsa portaal teeb väga head tööd selles mõttes, et nad avaldavad arvamusi nendel teemadel seinast seina ja näiteks talitsa endi peatoimetaja Aleksandr plõgin arvab ja siis niimoodi. Kreeka valitsus käitub täiesti adekvaatselt ja väärikalt ja arvab, et kui Kreeka keeldub eurost, kui loobub eurost, et siis on ka siin täiesti nähtavad plussid, et nad saavad, eks ole, oma drahmi kurss ise reguleerida ja turismi ütleme niimoodi, turismihind läheb madalamaks, seda rops Aleksander tsüklogil. No tegelikult ikkagi natuke teistmoodi jah, sellepärast et eestikeelses meedias ma selliseid seisukohti ei ole lugenud. Noh, see on üks arvamustest, eks ole, ja siis ta lõpetab oma arvamuse, kirjede periood. Siis ajaloolane ja vaatleja hiljanikifrofarob, et Euroopa Liit on muutunud Euroopa pangaliiduks ja kõik need asjad, mis toimuvad, on eelkõige kasulikult nagu pankuritele, mitte aga riikidele, Karafadele vaatleja Andrei Novikov, Arrow, praegune Kreeka käitumine meenutab talle narkomaani käitumist. Sihukest tüüpilist argumendi käitumist, kellele ei anta järjekordse doosi, keda tähendab aga mille suhtes on juba harjunud, et antakse ja kogu aeg nagu on ka usutud, et muutusi pole vaja. Et kõik nagunii laheneb iseenesest, et aga niimoodi ei saa enam ja Andreidiminkov lõpetab oma arvamused, oleks aeg juba kaineks saada. Kui veel sellest Kreeka teema, siis huvitav arvamus oli ju ka veel majandusteadlaselt Vladimir Vaingordilt, kes ütles, et see nagu talle meenutab kuidagimoodi NSV Liitu, et siis kui Venemaa ja Ukraina olid põhidoonoritaks ja Euroopa Liit tema arvates ka nagu dikteerib, kuidas peavad siis teised nagu käituma. Ja selle tulemusena siis riik nagu läheb aina vaesemaks, vaesemaks, vot selline huvitav nagu paralleel tal on, selles mõttes nagu on huvitav, et ma olen tähele pandud et siinsed venekeelsed nagu arvamusliidrid, majandusspetsialistid ja, ja üldse nagu siis, kui midagi toimub nagu Euroopa Liidu tasemel, siis väga tihti võtavad võrdluseks ka NSV Liidu olukorda. Ma ei ole spetsialist, teadlane, kas võrdlusmoment on õige või mitte, aga vähemalt on huvitav, et liidud mõlemad lihtsalt erinevatel alustel, võib-olla, eks ole üles ehitatud, aga selline liitude võrdlus on iseenesest juba nagu minu meelest täitsa huvitav. Nõndaks sa tahtsid tähelepanu pöörata ka Jaana Toomi sõnavõtule kodakondsusteemal Yana Toom, siis viitab ühele USA aruandele. Jah, USA riigidepartemang valmistas ette raporti, mis on selline iga-aastane, mis käsitleb inimõiguste olukorda maailmas. Ja mis puudutab Eestit, siis selles raportis oli siis välja toodud kodakondsusküsimused poliitikaküsimused ja etniliste vähemuste olukord ja nii jaana toom siis leidis selle üles, nagu öeldakse dokumendi ja avaldas siis oma Facebookis arvamuse. Ameeriklased panid täiesti täppi, ehk siis rõhutasid kõige tähtsamaid probleeme Yana Toomi, arvates et see on siis kodakondsusküsimus ja siis keeleküsimus. Kusjuures ma praegu loen siin, et et selles raportis on lausa märgitud, et keeleinspektsioon nõuab inimestelt keele, tead, mis saadab need kursustele või siis kirjutab välja mitte oluliselt suured trahvid. Et see kõik on tekitanud olukorda, kus siis ka etniliste vähemuste töö hõive probleem on siis ka nagu selle tõttu pisut madalam. Vot selline huvitav asi, aga siis, et mis siis nagu Yana Toom ütles, ta ütles niimoodi, et kõik see on tore, et ameeriklased need asjad üles leidsid. Aga millegipärast see raport ei jõua Eesti poliitikute nii. Aga selles mõttes on nagu huvitav, et nädal aega tagasi Yana Toom kui sa mäletad ise ka ju juhtis tähelepanu sellele, et Eestis kehtivad keelenõuded ei ole vastavuses Euroopa Liidu seadustega. Et nädal aega läheb mööda, eks ole, siis uus nagu leitnant mind ja minu kolleege, nagu huvitab see asi, et mis siis edasi saab, et okei, et no et kui ta avastas, et keelenõuded ei ole adekvaatsed ja ei vasta ka Euroopa Liidu seadustele. Et milline on edaspidine protseduur, kas siis koostatakse mingisugune vastav paber läheb see Riigikokku uurigu seda menetlema? Täpselt samamoodi nagu selle ameerika raportiga, et kas siis see raport kukub iga poliitik kui ka ministriga riigikogu liikme laua peale töölaua peale, kas siis Yana Toom hakkab nõudma, et seda hakatakse ka menetlema. Et selles mõttes on huvitav, et ma viitan nagu sellele, et kõik need avaldused on, jah, see on kõik tore, et kõik asjad on üles märgitud ja ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, aga mind huvitab, mis edasi saab. See on nagu ka vene inimese higi põhiliselt kaks küsimused, et kes on süüdi ja kuidas teda karistatakse? Sel puhul, eks ole, karistamisest sassi ei ole, eks ole, et kaks küsimust, et jah, me teame, et see on juhtunud, aga mis siis edasi saab? Nii meid, siin rahvusringhäälingumajas huvitab see, mida räägitakse ETV plussi projektist ja sellepärast, et selle aktiivne ettevalmistamine praegu käib ja sa ütlesid, et kirjutatakse. Jah, kirjutatakse, et eelmisel nädalal portaal Stolitsa tahtis teada saada siis, et millises seisus asjad on. Ja siis nad pöördusid ka ETV Plussi PR-inimeste poole, olid seal portaal nagu nendib, et nagu vastuseid nad ei saanudki ja kui ma seda läbi lugesin, seda materjali mul ei ole põhjust kuidagimoodi arvata, et Stolitsa suhtlus juba algselt mingisuguse eelarvamusega. Aga üldiselt jah, et ega mina, ajakirjanik nendest vastustest palju infot ei saanud, aga üldine nagu mure on viimasel ajal küll tekkinud, et kolleegid, ajakirjanikud, kes nagu vaatlevad seda asja ja jälgivad neid protsesse on pisut mures, et ega see juhuslikult nagu väga noorte kooli televisioonis ei muutu. Et sellised nagu mõtted on küll olemas, aga praegusel hetkel ei ole nagu põhjust täiesti ütleme skeptiline olla. Sellepärast et nii, kuidas me oleme ka lugenud, et 14. augustil paides arvamusfestivali raames siis tutvustatakse pooleteise kuu pärast, noh sellel hetkel, eks ole käima minevat programmi. Ma tean seda, et on juba läbitud hommikuõhtuse programmi toimetajate ja saatejuhtide konkursid, mingisuguseid kastingud, praegu otsitakse tõsiste saadete toimetajaid, nii et protsess on, aga vot selline selline murekkine, millest ka ajakirjanikud räägivad ja kirjutavad, et selline see seis on. Valeri Korbi plagiaadijuhtum, Eesti lugejad, kuulajad on ka sellega kindlasti kursis. Aga kas vene meedia on seda kuidagi põhjalikumalt veel käsitlenud? Tegemist on ikkagi venekeelsete valijate esindajaga, meie riigikogu. Ja siinkohal peab mainima, et kõige sellise huvitav oma arvamuse avaldas, oli Postimees Online's venekeelses ta kirjutab, et teda paneb hämmastama see, et millise kindlusega kurb väidab, et ta ei ole süüdi ja vihjab poliitilisele tellimusele. Ja leht kirjutab, et see on kõik jama, sellepärast et esiteks portaal, kes seda välja tõi, ta ei eksisteeri Eestis. Tal ei ole mitte mingisugust seost Eesti poliitilise olukorraga ja ka võimalikule mingisugune tellimustööle, millele Valeri Korb nagu viitab teiseks sedasama portaal internet. Ta on juba mitmeid aastaid tegutsenud ja ta on välja urgitseda sõna otseses mõttes väga palju selliseid plagiaaditöid. Ja siis on, need võiks pidada tõesti sõltumatuks organisatsiooniks veel, eks ole, oli seal, aga juhib tähele pannud. Et kui tõesti, et kui autor on veendunud, et ei ole mitte midagi valesti teinud, siis ta oleks konkreetsetele asjaoludele viidanud, eks ole, ja öelnud, et see oli nii, see ei olnud nii. Ja siis oli see veel kirjutab ka, et noh, et see on ka nagu väga huvitavat. Ega eriti ju palju aastaid möödas pole. Tähendab, kui palju see on siis 13 14 aastat ja inimene, kes kirjutab doktoritööd, ma kujutan ette, et ta ikkagi mäletab väga hästi kui mitte une pealt, mida ta on, eks ole oma doktoritöös kaitsnud ja väitnud ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Täitsa uurimustööd ei ole tehtud, aga ma tean, et venekeelne põhjarannik Pabriese eelmisel nädalal üritas seda teha ja see lugemine oli ka minu jaoks vähemalt väga huvitav. Vot selline keerutamine mulle absoluutselt ei istu, et. Mind huvitab, kas ja kuidas reageerivad Valeri Korbi valijad kas pigem tema valijad ütlevad ka, et nii see on mingi vandenõu konkurentide, näed IRL või Reformierakond, näed, maksid Venemaal kellelegi, et keegi nüüd Keskerakonna poliitikud mustaks või valijad ütlevad ka, et oioi, et me ei usalda enam seda meest me järgmisel korral enam ei vali. Vaata olukord on selline, Valeri Korbile on suhteliselt suur meediaressurss Kohtla-Järvel, mida ta saab kasutada, nii et ma arvan, et on kaks stsenaariumit, esimene asi, see asi läheb lihtsalt mööda inimestest tavalistest inimestest. Ja teine asi, et isegi siis, kui kellelegi jääb mingisugune kahtluseussike näha, eks ole. Õuna sisse nagu öeldakse. Ta kindlasti ütleb, et ah, mis nüüd, vaadake teisi, ehk siis jälle lülitub. Võib-olla see, see vana, selline vene inimese mentaliteet, et näe, mis siis, et tema, aga teised ka ju teevad nii. Aga kusjuures ma ise ei pannud tähele ja ei tulnud meelde. Aga head kolleegid, ajakirjanikud tuletasid mulle meelde, et nii mõnigi veel väga tuntud Vene poliitik Eestis on millegipärast oma doktoritööd ja muinsuskraade kaitsnud just nagu kusagil Venemaal, mitte Eestis. Ma ei hakka nimesid nimetama, aga neid on veel. Uurimistööd ajakirjandusel jätkub, järelikult aitäh, Pavel Ivanov tulemast stuudiosse.