Tere, head raadiokuulajad on pühapäeva hommik on 28. juuni jaaninädal oma tegemiste ja tuledesäraga ja tuule ja vihmaga ja kõige muuga on selja taga ja hea meel on teid kõiki siin pühapäeva hommikul vikerraadio jutusaatest tervitada. Tänases vikerraadio saatekülalise valisin ma just nimelt selle järgi, et viimastel päevadel või õigupoolest viimastel nädalatel on olnud üheks niisuguseks märksõnaks. Nii minu jaoks kui ma usun, väga paljude raadiokuulajate jaoks üks niisugune asi, et me peaksime selgeks saama või arusaama iseenda keskel iseenda sisemuses. Et kas me pigem kuulame, võime pigem kuuleme. Ja sellest, kas kuulata või kuulda, on üks niisugune hea näide mitmetest inimestest Eestis ja ka maailmas, kes suudavad oma sõnumiga või oma sõnadega panna inimesi nii kuulama kui lihtsalt kuulma üheks niisuguseks, ehk see on olnud minu jaoks pikka aega. Marek Sadam, tervist, Marek. Tere hommikust. Marek on niisugune mees, keda terve Eestimaa teab, mis seal salata, nende okaste järgimis juustest pähe on tehtud. Väga palju sark, võimas värk, väga palju neid inimesi, kes käivad siin nendest okastest palju rohkem, väga hea laulu sõnade autor ja väga hea poeedina. Ühe niisuguse. Kas ma võin öelda ühe meesterahva kohta meiega ühe sellise õrna ja tundelise loojana? Tänan. Eriti pühapäeva hommikul, ma olen väga meelitatud. Oota, Marek, üks niisugune tore asi, mida ma kunagi hästi-hästi ammu aega tagasi kuulsin ühe tuttava käest, kes ütles nii et et sina oled ka sellel teemal muide sõna võtnud, et kas Eesti on piisavalt suur või piisavalt väike, et siin olla staar või olla siin väga tuntud inimene ja üks arvamus, mis on sinu oma. Kohe kuulan, aga üks arvamus, mida ma olen siiamaani arati rõõmuga kuidagi jaganud ja mis mulle meeldinud, on see, et Eestis saab pidada kuulsateks või tuntud inimesteks neid, kes on olnud kordki elus ristsõnas, et kui sinu pilt on ristsõna juures, siis järelikult keegi peab seda lahendust teadma. Kas sina, Marek, oled kunagi ristsõnas olnud? Ja mul on seal päris piinlik muidugi, aga ma olen olnud isegi ristsõna kaanepoiss isegi sarnased. Aga, aga samas jällegi, kui me läheme selle kuulsuse jutu juurde, siis, siis mina, mina olen siiski veendunud selles, et ei ole Eestis olemas selles mõttes nagu staariuma, mitu inimesi, lihtsalt see rahvaarvu poolest samamoodi nagu et, et ma, kuidas ma teen muud muusikat enne näiteks väljaspool Eestit, mida ma teen, Eestis on jällegi selline teistmoodi muusika aga ma teen seda nagu teadlikult, sellepärast et ma teen Eestile mõeldud muusikat, mis on, see on nagu, et ma, kui ma esinen Eestis, siis ma esinen nagu kodus ja ma tunnen sellist meeletut sellist kodust rõõmu kodus kodusoojust täitsa põhimõttelist niimoodi, et kui ma tulen Eestisse, Ma olen nagu toasussid jalga ja ma liigun siin nagu kodus see on nagu minu ruum ja kus ma tunnen ennast nagu kõige paremini maailmas. Aga ühe sellise tillukese rahvakillu keskel ju tegelikult õigupoolest sellised suured suurkujud sünnivadki võtta kas või mingi ütleme Island laste puhul biork. Sa ise oled kunagi öelnud, et maailma kõige suurem laulja Eesti artistidest on Anne Veski? Arvan, et sul on kindlasti vaidlejaid oponente. Aga oled sa nõus sellega, et ühe väikese rahvakillu keskelt on võimalik sündida ka ühel sellisel tõeliselt suurel artistil? Absoluutselt? Muidugi on aga, aga Mart Eesti puhul võib-olla tehakse tihtipeale ma ei räägi endast, vaid mulle tundub nii, et Eestis tehakse sellele sellisele võib-olla noorele tõusvale tegijale võib-olla alati ei kehti see kõik mugavaks puutuvad popmuusikas, seda eriti on veel, et popmuusikas puudub isegi Eestis selline nii-öelda selline noorte muusikute toetussüsteem, mis on olemas näiteks Põhjamaades, mis, mis tegelikult juba nagu teadlikult tehakse selgeks, et popmuusika on tööstusharu, mis siis nagu võib riigile tuua rohkem kasu kui see, et, et see lihtsalt mingi mees lava peal laulab. Eks. No mina olen oma hea sõbra, Tarmo Lenna tamme suust kuulnud ühte niisugust niisugust mõttetera nende Põhjamaade popmuusika kohta, et see kõik on väga tore ja väga hea, aga seal on juba mingisuguseid erialad, kus õpetatakse mehi halvasti ja valesti mängima, ehk et nad on oma professionaalselt või virtuoosse tasemelt jõudnud sinnamaale, et nad on liiga head muusikud ja neile õpetatakse siis, kuidas mängida punki ja kuidas mängida heli, sest muidu suretub nii-öelda see osa popmuusikast välja, sest mehed on lihtsalt nii perfektsed, muusikud, oled sa nõus sellega ja ma olen ja ma olen ise seda. Sellega ka kokku puutunud Eestis isegi tehes ühte plaati Eesti väga-väga tuntud jätsu muusikutega ja väga kihvtid, vanad mängijad aga oli üks lugu, kus ma tahtsin ikkagi nagu, et antakse ikka korralikult toorest ja ei tundma. Ja siis ma pidin nagu näitama enda oskustega ette, kuidas nagu tooreks käib. Kuidas käib toores toorelt, see peab olema mingi selle muusika kuulamise kogemus, ka toores peab sul endal seeski olema, ma arvan. Nagu mängitud toorest, siis inimene saab aru, et see ei ole nagu ikka päris see mis sul sellise toore ja ebaprofessionaalse vahe. See ebaprofessionaalne ei lähe sulle kuidagi hinge, täi haarasin kuidagi kuidagi kaasa, see on nagu, et sa võid kuulda Errepased halba punki, aga siis, kui sa kuulad ja MK, et siis sa saad aru, mis on tegelikult hästi läbikomponeeritud muusika mis tegelikult on mina, mina pean näiteks Villu Tammet väga kihvtiks, see väga-väga suurepäraseks komponeerijaks. Kui suurelt paned JMKE peale, siis sa oled. Ma saan suurt rõõmsalt. Ma olen sinuga nõus, et see on teatud mõttes niisuguse ühe voolu või ühe sellise teatud stiili käekiri. Samas on see, et, et sinu enda muusika on väga seinast seina, et sa oled teinud punki, sa oled teinud sellist hästi lüürilist ballaadi. On see mingisugune niisugune otsingute asi, mida sa tahad selles muusikas leida või sa tahad just nimelt panna nagu toorest, et sa proovitud, kuidas mul need asjad välja tulevad, välja kukuvad, õnnestuvad. Ma arvan, et seal kõike, et ma, ma kindlasti annan väga aru nendest asjadest, mida ma ei suuda teha. Et ma ei ole, ma ei ole kindlasti mingi meeletu rokilaulja või iga inimene peab teadma enda enda võimeid, aga minul on pigem see, et ma, ma olen hästi, kuna mul teksti põhini nagu arstist, siis ma vaatan seda kohusideks, sobib. Ma arvan, tekst tegelikult tekstist tuleneb tihtipeale, nagu muusikaline väljendus ka. Ühes niisuguses, kuidas ma nimetan seda kaasaegses moodsas internetikeskkonnas, mida võiks isegi pidada rahvastikuregistrisse ehk et siis Facebook'is või näoraamatus oled sa sellise nime all nagu lihtsalt sadam? Lihtsalt sadama, miks? Ma hakkasin ise ka mõtlema, et miks ma, ma Marek Sadam panna ka mingi aeg, ma isegi nagu eelistasin seda, et Ta hüütakse tihti ikkagi sadamaks. Väga tore, siis, kui mu sõbrad tulevad külla, siis olen minu ema isa juures, siis ütlevad sadamaga, siis kõik pööravad pea, eks ju. Aga mul seal Marek tundus mulle vahepeal sellise nime, näed seal ju mulle tundusid kõikidel pättidele see nimi ja siis ma olen kuidagi tahtsin pättidest jagu eemalduda. Aga jah, ma mõtlen ikka selliseid pätte, mis on nagu nagu täiesti nagu Jermid. Et, et siis ma kasutasin ainult sadamat, ilmselt siis lihtsalt sadam ja ma tegin oma Facebooki minu meelest. Kui ma kirjutasin ühe raamatu, tellis kolm kuud ja siis ma tegin endale Facebooki, ma esialgu arvasin seda, et ma ei tee seda kunagi, aga aga nüüd ma olen täielik Facebook'i sõltlane. Mis see tähendab? Facebookis? Tähendab naaritsa postitad ikka nagu igav, vajan midagi, postitad ja kus sa oled ja kus sa käid ja mida sa teed, aga, aga samas ma leian ka endal mingi selliseid õigustusi, sest mul on, mul on meeletu õnn sõita mööda Eestit ringi. Tõnu litriga näiteks oleme kontserdil või sadam seal läks siis see on, satume nii kihtidesse kohtadesse, et seal on nagu see uskumatu. Üheks niisuguseks tähelennu algus verstapostiks võib sinu puhul pidada kindlasti niisugused muusikakollektiivi nagu N-Euro ja ehk et ma küsin sult nüüd aastaid hiljem, kui sa oled, kui sa oled sellest n eurost ilmselgelt välja kasvanud ja muutunud hoopis teistsuguseks meheks ja sinu kuulajaskond on, on muutunud selliseks, kuidas ma ütlen targemaks ja muusika sõnumit otsijakse selliseks tüübiks. Et ütle, palun, kas N-Euro oli sinu jaoks niisugune poisikese liks tahtmine ja soov kindlasti ilmtingimata tähelepanu võita või oli selle taga midagi, midagi veel sellist? Noh sa ei saa öelda, et seal oli midagi väga sügavat, aga. Või ole sügavat, oli ainult see taga, et nii palju kui mina mäletan seda, et mis mind ajendas seda tegema, mis nagu see algne idee oli, see läks nagu nagu enamus asju elus lähevad ikke teist rada pidi. Et oli see, et ma tahtsin selles situatsioonis nende esimeste lauludega kindlasti pilada selle hetkeseisu Eesti selliste muusikalist nagu sellist seisu ja ka oma välimusega ma tahtsin minna olla nii edev kui vähegi võimalik, et naerda edevuse üle. Aga noh, mingis mõttes ma ise nagu mingis mõttes ma sellesse sellesse naer nagu minu enda üle, et ka lõpuks oli see ikkagi ka naermine iseenda üle, et et siis on kõige parem asi maailmas. No kui palju sind on häirinud, Marek, see sadam, kui palju sind sadama siis on see, et sinu puhul on esimene asi, mis meelde tuleb, on sugugi mitte alati kõikide puhul see üks või teine lugu üks või teine muusika palav, ühe või teise laulu sõnum vaid alati sinus soeng. Vot see, see on huvitav asi, jah, te nagu erinevatel muusikaturgudel käies ka siis see on alati seltsi soeng püüab tähelepanu. Sul on õigus, et ta võtab tähelepanu, aga keegi ei viitsi kuulata, mida sa räägid. Mul on need küsimused, on kõik peas, mida inimesed küsivad tavaliselt soengu kohta ja tüüpvastused olemas selle kohta, et et. Et nii see tõesti on, nihet, enamus inimesi ikkagi nagu seostab sellega ei häiri mind selles mõttes, et ma ei saa ju inimestele koputada uste peale üteldi, et kuule, tegelikult ma olen hoopis siin nägenees, et nüüd on see minu uss, ma teen selle uut asja. Iga inimene leiab mind siis, kui ta leiab ja, ja ma ei tee sellist muusikat. Raadio mängiks iga päev või vähemalt selliseid peavooluraadioid. Ma olen sellega arvestanud ja see on nagu minu, see on minu eluveed. Et ma, ma ei oleks totter ja tobe, kui ma nüüd, aastaid hiljem nagu jubedalt häbenesin seda või et ütleksin, ei, ei, ma ei ole tegelikult see neuromees, see oli minu end või midagi sellist. Et häbenema, sest see tee, mida ma olen käinud, on teinud selle mina, kes ma olen tänapäeval. Kui ma ei oleks neid asju igasuguseid lollusi oma elus teinud, siis ma ei teeks tänapäeval neid tekste, mida kirjutan tänapäeval. Ma saaksin elus teistmoodi aru ja ja pole mõtet midagi taga nutta või midagi kahetseda. Millal sa pillimänguga alustasid? Pillimäng on mul üldjoontes ikkagi ainult üpriski kehvaks tänapäeval aga ma alustasin sellega, ma arvan, kuskil aren nelja, viie aastaselt vastu. Ja esimeses klassis ma kirjutasin vist juba nagu laule kindlasti. Esimene esinemine oli mul ka nelja-aastaselt isa bändiga halb esinemine, aga seal salvulik. Vot ei tea, ma, ma ei mäleta seda. Üks asi, mida me kindlasti mäletan, et kui ma alustasin nagu laupäeval nagunii-öelda nagu lauljad nagu avalikkuse ees vaatasin vaatan neid mingeid kahe takti saates ma osalesin ja siis oli seal ikka nagu ikka päris kohutav. Ja praegusel hetkel, kui ma mõtlen selle peale, et kui ma lähen lavale mingi teatud teatud kindlus on, kuigi see kindlasti ei tohi kunagi olla artistil nagu meeletult suur siis on nagu juba ohtlik, siis peaks ametit vahetama. Aga praeguseks on praeguse hetke ma mõtlen, et kui vaatan seda poissi seal aega aega tagasi käes mikrofon värises ja üpris ebameeldiv vaadata ja üpris naljanumber siis ma mõtlen, et huvitav, kuidas on läinud nii, et see, see kõik on nagu muutunud, et ma jäänud selleks. Kas sa nooti tunned? Muidugi mitte. Mina olen alati tahtnud küsida inimeste käest, kes julgevad öelda, et nad nooti ei tunne. Ometi kasutavad niisugust väljendit, et ma kirjutasin ühe laulu, mida see tähendab siis nautisay tunne, sa kirjutad noodid ja siis hakkad kitarriga korda otsima. Kusjuures ma ei tunne selle üle uhkust, et ma ei tunne nooti aga mul on elus vedanud nende inimestega, kes mu ümber on. Sest nemad oskavad ainult jällegi väga hästi ja laule. Ma olen, kirjutan erinevatel moodustel. Näiteks üks kindel laul, elu muinasjutt, mille ma kirjutasin. Ma arvan gümnaasiumi alguses kümnendas klassis kirjutasin Piret Laikre, kes seal, nii et tema oli mobiil, ei olnud meil veel, siis me olime maalapsed siis tema oli oma kodukülas ja mina olin oma kodukülas ja siis telefoni teel. Niimoodi ta siis toksis mul sedaviisi seal klaveri peal ette, siis ma ütlesin, oda, mängi uuesti täpiline. Ja siis siis niimoodi lauljaga viirutatud laulu kirjutamine, see on nagu see, et sa kirjutasid sellise põhimõttelist valmis peas, eksime laulasele ette ja siis siis siis tegeleme sellega nagu edasi. Niimoodi käib laulu kirjutama ka minu, minul on kirjutamine muidugi paljus ka see, et nüüd on nagu see küsitav, et kas see on nüüd see muusika, mina kirjutan ju peamiselt siiski nagu tekste mul saadetakse, kui ma teen nii-öelda tellimustöid, siis mul saadetakse toksitud viis üpris nüri üpris nüri kuulasse toksitud viisi, mis ei ütle sulle mitte midagi. Ja siis sa hakkad sinna ja siis nagu neid neid sõnu sõnu peale seadma, et et mina loen ikkagi tekste ja ma kirjutan luuletusi. Minu meelest kirjutan laulutekste, need on kaks erinevat asja. Milline roll oli sul niisuguses bändis nagu džiisis vaadava Jeesus Nevadas? Aga seal, ma olen laulja, seal mul muusikategija ja seal mingit midagi varjata ka, et me seda sain üpris müristamine, üpris müristamine, et me seda Eesti poolt tegi, seda selles asjas kaasa Meelis Tauk, kes on suurepärane sellise liini kitarrimängija ja ja Mikk Targo osales ka selles Francis. See on seda nimetatud Eesti, Šveitsi, USA muusikaprojektiks, sest seal on erinevaid pooli, on nii palju nagu et osad osad muusika tegijad, osad, miks siiad on kuskilt usast või siis Šveitsist või kõik need asjad. Ja selle bändiga Jeesus vaadavaitsiisisnevata, kuidas õigesti hääldada tuleb, siis, siis võib ka, osas ollakse hesus suusnevada. Kas sa selle bändiga Šveitsi Eurovisiooni eelvoorul esinedes lootsid tõsiselt? Eristada võib-olla helistada, helistada ma arvan. Aga kondiitrivorsti sai. Mitte küll seitsist, aga, aga et nad on nii teistmoodi muusika, ta ei olegi nagu otseselt võib-olla teda ei saa nagu kategooriasse panna, et ta on nagu otseselt nagu muusikat on pigem nagu etendus. Mida see Šveitsi eelvoore endast õigupoolest kujutas, kui sa seal kohapeal olid, nägid seda siis palju, see erines sellest, mis Eestis tehakse ütleme siis praegusel hetkel Eesti lauluformaadi puhul ja varem Eurovisiooni puhul mulle tundub Selle Eurovisiooni asjaga selline asi, et, et et see on erakordselt oluline Eestis ja Lätis ja, ja sellistes maades. Aga nendest nagunii-öelda ja natuke kauem vabana olnud maadesse nagu eriti oluline ei ole, et, et kui ma näiteks Inglismaal olen, räägin inimestega eurovisioonist, siis ega nad ei tea, ega, ega enam ei jälgita, millega üldse. Jälle kui meie imestame seda, et miks britid võtavad järjekindlalt väga halbu laule sinna siis noh, neid neid nagu otseselt ei huvita, hoolimata sellest, et see on suur telesaade, ma ei tea, miks on nii läinud selles mõttes erinev, et, et see ei ole nii, nii oluline nendes maades. Kas pidada Marek selliseks meheks, kes on välismaale minnes ostnud ühe otsa pileti või tagasisõidu pileti ka juba ära, et sa oled olnud üsna palju üsna palju nii-öelda rännuteedel käinud siin ja seal, näinud ühte ja teist, et oled sa niukene ühe otsa või või kahe otsa, mees, et sa tead, et sa käid ära, tulevad kindlasti tagasi. Ma olen alati, tähendab, ma tulen tagasi, aga selles mõttes ma olen ühe otsa mees olnud, et ma kui ma alustasin Saksamaal, siis ma ei teinud, jätsin kõik meistritööd ära, pühendasin ainult nagu sellele, et ma ei teinud, siis sa tegid seal Saksamaal. Kui ma tegin seda, no kui ma Saksa edetabelit selle N-Euroga nendes asjades ril liikusin selles ruumis, siis ma lõpetasin siin kõik tööd ära, ma ei teinud mitte midagi. Ma ise nagu ma ütlen seda, et huvitav, kuidas me elama jäin ja ja siis, kui mineku jälle Eestis tagasi olin, siis, siis oli huvitav see, kui sa, kui sa oled nii kaua ära olnud. Ma ei pea olema tegelikult väga pikkus, sind tegelikult enam ju ega ei kutsuta või. Siis sa pead jälle ennast nagu kuidagi kokku võtme kirjutama laule ja ja nüüd on see asi asi väga kena. Ma olen lugenud ühte Nasty sellist põgusat või lühikest artiklit, õigupoolest sellist uudisnuppu ja ja olen mõelnud, et kui ma sind näen, siis ma küsin ja ma teen seda praegu ka raadiokuulajate ees. Sinul juhtus Saksamaal seal Berliinis üks mingisugune õnnetus, mille kohta sa oled ise öelnud. Et sinul pärast seda autoavariid. Oli arusaam sellistest tõsistest asjadest ja elust eksistentsist hoopis teistsugune või käisin kuidagi teistmoodi. Vutimees Authera varitses mantlisõiduauto olla seal minu auto alla ma jäin ja, ja see oli väga lõbus. Kus ei lohutanud, see oli kohutavalt lõbus. See kuidagi ma vahin kuidagi. Aga ma olen üpris nukras tujus, millegipärast ma ei leidnud vist kohutavalt keeruline linn oli Berliin siis sai mingi, ma arvan, lähevad ainult vist mingi kaks nädalat ja siis kuidagi norralannad autolt nagu nagu löögi sai need siis siis sa muidugi, see on ju loogiline, et inimene satub mingisse sellisesse situatsiooni. Siis sa nagu siis sa ei mõtle nende asjade järgi, minu kõige sellisem trastilisem juhus oli pigem autoõnnetus oli, noh, ikka juhtub mul alles sellel sellel talvel oli ka meil Tõnu Laikre väike selline huvitav autoõnnetuses, mis oli ka tagantjärgi kohutavalt naljakas. Aga ja oli see, kui ma haiglasse sattusin, siis kui Andrus Värnik võitis selle odaviske siis ma mäletan nagu väga selgelt, kuidas ma läbi udu kuulsin, seal koridori peal mängis telekas ja siis Andrus Värnik võitis medali, siis mul oli vist isegi hea meel, aga see oli nagu selline hullem kogemus, et siis mõni nagu ikka mineku peal ja olingi sellises palatis, mul oli selline huvitav lugu, et päeval käis mind külastamas. See oli, mul on olnud kõige hullem, kui haiglasse toodi. Mis sul siis juhtus? Mulle kogu tulin hamburgilist, tulin, tulin tegemas, toon bändi asja ja, ja läksin Suure-Jaani lihtsalt nagu ema isa puhkama ja tuli mõjuema ujumast, siis mõtlesin, et mul palavik tõuseb ja keegi ei saanud aru. Keset suve seal palavik tõuseb. Ja siis me seal meeletult higistasin kogu aeg meeletult halb olles, aga see kestis noh, vanakooli inimeste kutsuga kiirabi kohe vaata. Ja siis, kui asi oli ikka väga hull, siis kus kiirabi siis kiirabist öeldi? Ühesõnaga organism mingitel mingit mingit talitus nagu lõpetasid, nagu mul oli just nagu selline puhkusehetk, et ma lasin nagu kõik pinged maha. Ja siis nagu organism, nagu ma ütlesin ka, et ta laseb ennast nagu korralikult lõdvaks ja siis ma sattusin sinna siis esimene esimene öö oli selline nagu elu elu eest võitlemise vist. Aga see enda võitu see erinevate inimest võib-olla nii väga ei puudutagi, kui see, et ma olin just nagu järgmine päev, siis sellises täiesti juurvili olekus olin, lamasin voodis, kuulasin Fixi plaati, sest Evald Raidma oli just käinud minu juures mind vaatamas, minu üks suuremaid õpetajaid muusikas, ma arvan Fixi pillimängijana ja lugesin Rehepappi. Nii palju, kui ma suutsin ja minu vastas olev mees nagu vaatasin, et kõik oli nagu korras, panin silmad kinni, kuulasin korrus muusikategi, silmad lahti, vaatasin, et ta on täiesti ära. Siis ma koperdasin oma tilgutite kuidagi sinna koridori peale, kutsusin Kiievist õed, aga seal oli nagu kõik nagu nii, nagu see kogemus muudab inimest. Kui sa ise oled nagu keeruline institutsioonis, aga sa näed, et see inimene su vastas, kui sekund see kõik käib. Ja siis sa õpid elu, hindame teistmoodi. Kui palju sa oled pärast seda, seda läbikogetut või seda, seda läbielatut, oma elustiili, muut? Üldse mitte, ma tulin haiglast välja ja mulle öeldi küll, mida ma kõike teha ei tohi. Ja sellest läks siis mööda kaks päeva ja ma elasin jälle seda insti elu edasi. Et, aga võib-olla see on mind just elus, ainuski. Inimene peab tahtma elada. See on üks oluline asi, mida ma võinud näiteks mu vanaisalt, kes on 86 aastane, kaks aastat tagasi ostsin uue auto. Mina olin siis juba autoga ringi möllab mesilastega. Seniajani on vaimukas väga palju asju läbi elanud, elus väga palju teinud nagu rasket tööd. Vanaema kaotas ta ilu, meeletus nagu selles kurbuses, kolm aastat käis mäe peal ootamised, vanema koju tuleks. Aga see on elu ja elutahe peab inimesel olema. Ma olen näinud Eestis nii ägedaid vanemaid inimesi, kes oleme esinenud ühele kaheksakümneaastasele naisele, kes kontserdi lõpus tõusis püsti, hakkasid otsima ja pagaati. Ja tõusis, kas pagaadis nagu selle korraliku spagaadi ja ta tõusis koheselt ülesse. Siis mõtlesin nagu 80, mina olen. Mis iganes ma olen, aga, aga ma ei suuda praegugi spagaadi tähena. Et see, sellised inimesed vaimu panevad vaimustama ja panevad vaimustuma need inimesed, kellel on midagi mulle rääkida ja tihtipeale nendeks on just inimesed, kes on natuke vanemad. Üheks niisuguseks nähtuseks asjaks või õigupoolest meie osaks elust on muusika, mis meiega räägib, tihtipeale vaadates ja kuulates seda loomingut, millega sa praegu tegeled ja kuulata sinu tekstide sõnumeid, siis ma saan nagu aru, et sa oled. Sa oled rääkinud inimestega asjadest, mis on olnud enne sind, et sa nagu otsid oma lugudes mingisuguseid selliseid, selliseid asju, mis on nagu kuskile riiulisse ära pandud ja sa tahad nüüd uuesti leida, neid kellelegagi jagada, saan ma õigesti aru. Sinu tekstid kuidagi mind on just nimelt niimoodi puudutanud. Et võimalik, ma lähengi siin selles mõttes edasi, et sa oled. Sa oled tänasesse saatesse võtnud, võtnud kaasa ka ühe niisuguse muusikapala või õigupoolest kaks lugu, millest ühte võiksime kohe kuulama hakata ja ja sa ütlesid, et sul on selle looga kindlasti üks niisugune oma oma mingi seos. Ja kui sa ütlesid, et selle loo pealkiri on, sa oled ju naine, siis mida see sinu jaoks õigupoolest tähendab, selles mõttes selle, selle naise tähendus sinu elus? Vaata originaalis Lauri kirjutas, et ma olen ju naine, eks, ja seal leelo tungla tekst ja Miku viis ja sadamasillaga tegime oma versiooni sellest, sa oled ju naine. Aga ma mäletan lapsepõlvest seda hetke, ma arvan, et mingi võib-olla mõni nelja-aastane, võib-olla natuke vanem kui ma seda laulu esimest korda kuulsin ja vaata nagu väike poiss, ei tea naistest ega elus ei käi mitte midagi. Aga mul selle hetkel see kuidagi seal niikuinii. Ma mäletan seda, et nagunii valus kuidagi ja see oli nagu mulle tundub, see nagunii päriselu ja mõtlesin seda, et kuidas on võimalik kiiresti nii, nii head teksti nagu väikse lapsena seal nagu nagu kummaline kummaline tunne. Et see lugu mind vaimustus nagu sellega, et, et seal nagu oli kuidagi nii aus ja ta oligi nagu ma arvan, et, et, et, et niimoodi väga paljud inimesed tunnevad ennast ja, ja seda tehti. Et mitte midagi nagu ülikeerulist, kuigi, kui ma pean seda, kui, kui hingega mic näiteks oma oma lugusid kirjutab ja kui palju see nagu tal võtab nagu seda, seda energiat südamega, ta kirjutab need viis, aga noh, ma ütlen, et see tekst on ikkagi nagu noh, minu jaoks on väga ilus. Head kuulajad täna pühapäeva hommikul, 28. juunil on minu saatekülaliseks Marek Sadam ja me kuulame Mikk Targo lugu. Sa oled ju naine? Maine. Olles koomas, muna sulle toetusi, olen ju naine. See oli Mikk Targo lugu, sa oled ju naine ja seda laulis Marju Länik. Pühapäeva hommikune jutusaade jätkub, tänane saatekülaline on Marek Sadam. Marek, kas sa oled laulupeol ka kunagi laulmas käinud? Ja ma olen käinud esimeses klassis poistekooridega istunud Venno Laul tundus nagu popslar. Eks ma ma ei mäleta, ta oli kuidagi, tundus nagu kuidagi selle sellel hetkel sellel, selle just selles ajas oli ta kuidagi nagu tundub, jõle kihvt. Ja siis ma mäletan veel seda, kuidas ühel laulupeol, kui laulu autorit tutvustati, ägesin Rahu hällilaul, kui siis Arved Haug tuli sinna pulti, kui ma hästi mäletan, Ivo Linna ja Reet Linna ja siis väike laps nendega kaasa, siis see ka kuidagi nagu nagu väga. Hämarate diivani reeglina see on aeg, ma küsin seda laulupeo küsimus sinu käest, sellepärast et ühel väikesel lõbusal vestlusel märkis Hirvo Surva ühe niisuguse huvitava asja, mis puudutas koolinoorte viimast laulupidu ja ta ütles nimelt seda, et sellel laulupeokorraldajate poolt oli päris palju peamurdmist selle ümber, et milline see koolinoorte laulupeo repertuaar võiks olla ja siis hakati seal küllaltki küllaltki tõsimeeli otsima selliseid nii-öelda noortepäraseid, selliseid poplugusid, mida siis kuidagi organiseerida, nii et seda saaks laulupeol laulda. Siis kõige kummastavamal kombel tuli välja see, et kui selle laulupeo repertuaari kava hakati nii-öelda tutvustama koorijuhtidele ja noortega ka rääkima, siis selgus, et noored nagu noh, üldse ei saanud nagu aru, et miks me peame mingit lugusid laulma, et nad tahavad laulda seda vana head klassikat, mesipuud isamaad ja kõiki neid asju, mis on nagu päris laulupeo asjad, mida see sinu jaoks näitab, Marek nagu selliste päris pisikeste ütleme siis selliste soprani häältega pisikeste poiste puhul, kes tulevad, eks ole laulupeole. Et nad ei taha laulda mingit poplugu, vaid nad tahavad laulda just seda päris asja, sina oled seda kogemust ise tundnud, mis asi seal laulukaare all seista on ja, ja väikse poisina neid lauldes laule laulda, et millest see valik, nagu selliseks läheb? Sest ma arvan, et igal asjal on oma õige kohta, pop lauldakse jaoks, on popkooripidu, eks ju ja laulupidu näitab see tegelikult nagu laiemalt. Võib-olla lapsed seda nii nii ei mõtestaks, aga aga see näitab seda, et võib-olla me oleme Eestis läinud kuidagi niimoodi, et me oleme, tahan kogu aeg midagi teha nagu uutmoodi või tahan kuhugi reformida. Samamoodi nagu et, et reformide näiteks haridust või kogu aeg, nagu need on kogu aeg midagi muutma. Et siis meil on nagu meeletu vajadus kogu aeg midagi muuta, aga me ei saa sellest aru, et võib-olla meil on mingid asjad juba olemas. Asjalt mingite asjade ilu või ühe riigi riigi tugevus on pigem tihtipeale selles teatavas konservatiivsusest, Mullen näiteks haridusest. Kui meil on laulupeo juurest, läheme sinna hariduse peale. Mis laulupidu on ka ju tegelikult nagu haridus siis kui me kogu aeg haridust näiteks reformime, siis ma olen, mõtlen seda, et meil ei teki enam seda põlvkondadevahelist arusaamist. Meil puudub see ühine taustsüsteem, kui me kogu aeg hakkame iga iga ja jälle järgmine klass läheb erinevaid raamatuid, me võtame ära mingid neid raamatuid, mis on, mis meie meie rahvale nagu vajalik lugeda. Kui me jätame ära igasuguseid Tammsaare, Sid ja asju ja ma mõtlen seda, et paneme midagi moodsat peale siis meil tekivad selline, me ei räägi enam ühte keelt ja see, see, see hävitab põhimõtteliselt meievahelist suhtlust nagu meeletult, mis on niigi halb, arvestades tänapäeva kõiki neid suhtlemisvahendeid, siis võtame ära selle ühise ühise keele osa. Ei saa teineteisest enam aru. Aga kuidas seda olukorda parandada, sest ma mõtlen isegi, et ma olen oma oma pojaga, kui ta õppis veel algklassides ja kui nad olid kohustusliku kirjanduse voorus jõudnud sinna kevadeni. Ja siis, kui ma võtsin selle kevade ette, sest ma sain nagu aru, et kui poiss on lugenud läbi kõik Sõrmuste isandad ja kõik Harry Potterit ehk et see maht nii-öelda raamatute näol on piisavalt suur, et seda ühte niisugust sentimeetri paksust kevadet läbi lugeda ei tohiks üldse mingi vahepeal, et mis seal siis keerulist on, siis kui ma võtsin selle suvalisest kohast lahti, siis ma sain aru, et mina tean, mis asi on köster ja kes asi on kartulikuhi ja, ja mis asi on Griffelia tahvel ja kõik see muu asi. Aga tänapäeval on see, et me isegi võib-olla ei pruugi enam seda eesti keelt osata, millest, millest Kaili või luts või keegi sellised suured mehed on kirjutatud Tammsaarest, rääkimata. Seda küll, aga siis ongi see, et, et siis kui sa loed seda, siis selgeks, mis asi see oli, et kui me, kui me ei tea seda samamoodi me võime ju siis mõelda niimoodi, et see eesti riik Praegult ongi, ongi see Eesti riik, aga kui me ei tea seda, mis on varem olnud. Ja me isegi taha seda uurida, ei tahagi teada, mis, mis on olnud mõtlemegi ainult selle hetke peale, me ei mõtle selle peale, mis oli, oli või mis tuleb, tuleb edasi ja kui me sellepärast ka südant ei valuta, siis ei olegi nagu siis meil ei ole ka seda riiki vaja otseselt või kui meil nagu laiemalt võtame selle kogu selle selle teema ette. Et, et olla eestlane tähendab ikkagi mingis mõttes. Me peaksime hoidmisest hariduse saanud siis konservatiivset joont ja me ei peaks kõiki asju muutma pidevalt. Mis toimimisest eesti rahval on haridusega kõik väga. Ma räägin eestlastega, siis nad on väga targad ja väga toredad inimesed. Täna ma kuulasin just ühte huvitavat uudist või mõned päevad tagasi kuulsin ühte sellist uudist, kus kolm Eestimaa kooli said õiguse anda diplomina välja selline sertifikaati nende õpilaste, kes on gümnaasiumihariduse saanud ja gümnaasiumi diplomi. Et nende haridust võidakse lugeda või loetaksegi rahvusvahelises mastaabis sellised, et nad on saanud nii hea keelebaasi või väljaõppe siis võõrkeeltes, et nad on suutelised kahes võõrkeeles lisaks oma emakeelele kirjutama töid, kirjandeid, lugusid, arvamusavaldusi, esseesid, kõike muud asju. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et huvitav, et kui see uudis lõpule, mis koolid mulle seal ette loetakse ja neid ei olnud sugugi need mingisugused suured uhked eliitkoolid tulid sellised Tartu kool ja Viljandi koolja. Saad Viljandi poiss? Jah, ma olen koolis, käin Viljandis. Aga ma üldiselt ikkagi olen ennast ikkagi nagu rohkem tutvustanud inimesena, kes Taanist või siis ma olen kasvanud veel väiksemas kohas. Kolga-Jaanis. Ma ei, ma ei võta ennast nagu selles mõttes, ma olen Viljandis õppinud ja Viljandiga seob mind väga palju ja väga tore linn. Aga ma ikkagi võtaks taandada ennast veel väiksem, taandaksin ennast väiksemaks. Lähimiks. Aga muidu ma põhimõtteliselt ka nagu valetaksin, jah, sest ma olen ju, kui ma olen Kolga kandis kasvanud, siis kas ma peaksin seda nagu häbenema? Ei pea? Veest äge ja värk on seal ju väga kihvte kujusid omal ajal juba simiseks Villem Reimanni või, või suure ja nii on ju. Suure-Jaani on ju põhimõtteliselt nagu üks muusika pealinnadest selles mõttes, kui, kui sa mõtled nagu ajaloo peale tagasi, kes seal on kõik olnud, see on vägev värk. Kuidas sinul elust tutvused sünnivad, kas sa oled ise selline tutvuja, lähed inimeste juurde või? Oled sa rohkem see mees, kelle juurde tullakse ja patsutatakse, kuule jõu, kus sul need siili okkad on? Ma vist väga tutvustamisele ja mulle ma väga ma nagu või ka jotsis, ma elan, ma ei ela väga suurt seltsielu. Üks inimene, kellega Ma just äsja tuttavaks sain, siis mul lihtsalt nagu meeletult, nagu artistina meeldis. Siis ma sain tuttavaks, nii et ma kutsun koju esinema. Christian kannukene stay ei vii viis eff seebi teda, kuidas ta esines kodus, see oli nagu üle mõistuse. Mis ta siis sellist tegi, mida superstaarisaate vaatajad näinud ei ole? No ma arvan, et inimesed peaksid minema Christian karukese kontserdile. Ma siiralt soovitan seda, see, kuidas sa üksinda kitarriga esineda, Harry Kane üksinda ja meil oli nagu katuse peale panime ta esinema, sest mul oli selline visioon. Et ma lugesin siin ette väikse luuletuse viiuldaja katusel, mis on ainuke muusikal, mis mulle meeldib, muidugi mulle muusikat ei meeldi, aga viiendal katsel on kuidagi see see, kuidas vana juudi vanamees seal räägib oma jumalaga ja see, see kõik, see on kohutavalt tore. Ja siis ma kujutasin ette, et võiks täpselt olla nii, et mul on seal ära ja siis Christian sööstab katusele ja siis mängib vioola ta nii oligi, siis mängisime Slovjoolaga esis karrivorst pika kontserdi 40 minutit vähemalt, et korraliku valmist. See oli nagu kõik see, kõik see, tema, tema isiksus, katus end, inimesed seal all, see kõik oli nagu väga, väga lahe, selline kooslus, millised sinu enda kõige ekstreemsema esinemised on olnud selles mõttes, et kuhu katusele hinda laetud? No meil nüüd on kaks kaks kontseptsiooni põhimõtteliselt parvede peal vee peal, et see on põhimõtteliselt, on see, kui, kui tellija ei tahaks maksta, et ta lükkab nagu oli seal nagu lahti ja ütleme, andke kontser ära, pärast lehvitab sulle kaldaga. Meil on ju vähemalt Tõnuga just tuntud selle poolest, et me annamegi näiteks hommikukontserte. Näiteks hommikul kella kuuest ja kell neli oleme ükskord on Saaremaa heinamaal esinesime ja siis oli ja siis tuli vett nii palju. Tõnu pidi pillibesse maha pühkima, sääski kohutavalt palju, inimestele nagu tekkida alla ka meie esinesime, mis me olime täiesti ära söödud, aga ikkagi nagu inimestele meeldis, heinaküünides esineme pidevalt ja väga väga see selle selle tegemise juures. Mulle meeldib kõige rohkem see, et me käime nii erinevates ägedas kohta, siis ma arvan, et iga iga kontsert vaik on põhimõtteliselt ekstreemsem kui tavalisel. Suvetuuril oleksite õnnelik, kui sa oleksid sündinud, kasvanud ja elanud Ameerikas, et seal oleks veel suurem avastada oleks veel rohkem. Vaat, ma ei tea, kas ma oleksin, kas ma oleksin olnud ameeriklasena selline inimene, kas ma oleksin tundnud neid rõõme Neid valusid, mida ma tunnen väikse rahva esindajana? Ma arvan, et ei oleks ja ega ei ole ka, nii et loomulikult ma teen oma tegemisi nagu välismaal edasi ja, ja loomulikult see seal tööosa on see, et sa pead saama jõudma nagu kaugemale. Aga, aga, ega selles mingis popstaarinduses ja selles ega seal mingi, et nalja ka ei ole, ega see ei ole ka mingi meelakkumine seal, et et see no inimesed arvavad, et see on jube lahe elu, aga noh, see ei ole tegelikult lahe, on see lahe elu, on see, et ma istun autosse ja sõidame jõhvi rahvamajja kontserdile või et räägin oma rahvaga enda keeles, ma ei saa kunagi selles keeles nii heaks kui kui, kui ma olen nagu eesti keeles. Kuulda sinu tihedat graafikut ja esinemiskohti, ükskõik on see küün või mingi muu koht, aga elad sa jõukalt. Ma elan ära. Ma olen õnnelik inimene, sellepärast et ma olen tegelikult, et ju terve elu saanud elada sellest mida mulle meeldib teha. Ja kas, kas ma peaksin olema nüüd rikas, kas ma peaksin oma omama näiteks suurt maja ja ma ei ole kunagi nii osale mõtelda ja see nagu Veiderma vahel isegi nagu olen pahane enda peale, et ma ei oska nii mõelda? Ma tõesti ei oska, on absoluutselt nagu ebamaterialistlik inimene. Ma ei oska, ma tahaksin osata rohkem mõtelda niimoodi, et ma olen kogu aeg, räägitakse, et tuleb ikka soetada kõik kinnisvara, tuleb soetada, tuleb seda Ast neid asju teha, aga ma ma ei oska mõelda, ma mõtlen nagu laulude peale ja ja tunneb muret mingite teiste asjade pärast. Aga seal on päriselt ka nii või sa ju lõppude lõpuks ikkagi Autorite ühing maksab sulle ja kontsert ja, ja ma ütlen, et ma elan ju. Ma elan oma tööst väga hästi ära, mul on ju kogu aeg nagu tööd mul õnnelik inimene. Kurb oleks see, kui Anne Veskimäe kunagi ütles, et kurb on see, kui telefon enam ei helise. Siis on kurb. Sest isegi kui vahel on raske okei saanud mitu kontserti järjest või, või sa nagu väsinud aga kontsert anda inimestega rääkida, see on meeletu nauding. Ma arvan, et need on minu elu kõige õnnelikumad hetked, ma olen kõige õnnelikum inimene kindlasti siis, kui ma olen laval. Ausalt. On sul keegi, kellele sa hällilaululauad? Seda mulle ma olen küll laulnud, linti ei ole, aga mul jah, ei ole tõsi, nüüd ma muidugi valetan natukene sellepärast, et et mul on, kuna ma olen selline tore onu, siis, siis mul on selliseid väikseid lapsi, keda tuuakse minu kord hoide. Et neid ma ja ma teen seda suurima heameelega, sest samamoodi on meil on nagu nende vanemate inimestega, samamoodi on lastega see, mida räägivad kuidas nad käituvad, kuidas nemad vaatavad, maailma mitte, mõtlen, näe maailma nii, nagu mina olen, mina näen mingis kastis juba on ennast tiivad ära kärpinud, istun oma kastis ja mõtlen, et elu käib, niisiis lapsed on ju hoopis avaramad. Kihvt on märgata, kuskil hommikul oled sattunud mingitel segastel asjaoludel näiteks sõbra poole magama ja siis, kui sa magad hommikul nagu raske ka. Siis, kui kahe poole aastane tüdrukutirts teatab kõva häälel, et. Kes hambaid ei pese, putru ei saa. Siis see on ikkagi on maailma kõige ilusam hommik. Millised on sinu sellised argihommikud, kui vihma sajab ja on niisugune sügisene sombune niuke Eestiga kaamos aeg. Kas need on just need hommikud või need päevad, millal sul tulevad mõtted lugusid kirjutada või otsid sa pigem mingisugust niisugust sära ja soojust kuskilt ja siis kui sul on hea olla, siis hakkad oma loominguga tegelema. Mina ei ole kunagi olnud seda, seda usku, et inimesed et, et see kõik peab tulema nagu läheb väga suure kannatusega. Kui sa kirjutad, kirjutamine on mingis mõttes. Ma ma arvan, nii et on mingis mõttes töö nagu iga teine töö. Et sa lihtsalt istud ja Sa pead kirjutama, see nõuab teatavat distsipliini. Aga tavaline hommik algab mul ikkagi, et ma kõigepealt teen trenni, teen jooksu ja katsun kuidagi oma vaimu ja füüsist enam-vähem balansis hoida. Ja siis ma hakkan alles tegema midagi. Aga kindlasti mul on oluline aeg ja hommikus, igas hommikus on see minu enda aeg. Nii et minu nagu selline palveaeg, et ma nagu kindlasti pean nagu saama ennem kui ma teiste inimestega hakkan rääkima mingi aja ainult nagu enda asjade mõtlemiseks. Ja seal on siis põhimõtteliselt see on see aeg, kus, kus ongi nagu reaalne selline, nagu me nimetame seda palve ajaks, kus ma mõtlengi nagu hea, et nendel inimestel, kes kõik mu ümber on see võitnud nagu natuke totter, aga, aga ma arvan, et see ma arvan, et seda sellist asja on nagu vaja. Mida tähendavad sulle niisugused asjad nagu jõulud ja jaanipäev ja sellised suured üldrahvalikud asjad? Mul oli sellel ajal. Ta oli väga tore jaanipäev, sellepärast et ma tegin oma töö ära kesklinnas ja siis me sõitsime Varblas ja siis me järgmine päev nüüd Dirhamisse, et see sain oma sõpradega koos olla, et, et ja korra tuld ka näha, et minu jaoks mõni päev ei pea olema mingi meeletu pidu. Pigem nagu tore aeg, see on ju tegelikult. Me tähistame sellega ühest küljest võidupüha, mis on minu jaoks oluline. Ja teiseks, teiseks mäe tähistame sellist valgusaega täiesti tähistamisele valguste. Mõlemad pühad on laias laastus nagu pööripäev. Valguse tähistame, nii jõulud kui siis kui, siis jaanipäev ja valgus tuleb tähistada. Sest valgust jääb maailmas kahjuks ma pean täitsa mulle tundub. Aga võib-olla see tuleb minu suurest vanusest valguses jääb nagu vähemaks. Kui me seda saadet siin pühapäeva hommikul tasapisi kokku hakkame võtma, siis on meil kuulata üks sinu kaasa võetud lugudest veel. Valter Ojakääru, Jaan Kaplinski looming. Räägi sellest loost. Selle looga seostub üks minu enda laul, mis on minu palve, mille kirjutasin majamis mererannas riivist suurem muusikamessile, mul olid nagu sarvesid, pea siis ma vaatasin suurt võõrast koodi ja ja ülikond seljas, vaatasin seda ookeani, kõike seda ja siis siis tuli mul enda laulutekste minu palve. See mingis mõttes nagu laul natukene kaugemale, see on natuke teistmoodi ka. Ja ma tõesti nii nagu minu palves laulan nima päriselt iga päev mõtlengi ja samamoodi on see, see Kaplinski tekst sellele laulule on teinud viisiga tegelikult Kait Tamra, eks paljud, võib-olla, kas tänapäeval väiksed poisid ja tüdrukud teavad seda hoopis Kait Tamra viisiga. Ojakääru viis ka nagu erakordselt väga meeldib, aga see laulu puhul on erakordne see, et see on kirjutatud. Nagu ikkagi, nagu sügaval nõukogude ajal, 80 483 mingi sellisel aastal. Aga see on kummaline, et see laul ja see nagu eriline oskus kirjutada sellist teksti et see laul räägib valusama loo isegi rohkem tänu tänapäeva Eestis, kui, kui ta võib-olla rääkis tol hetkel nende asjade peale oleks vaja, oleks vaja mõelda. Suur aitäh sulle, Marek, tänasest saatest osa võtmast ja selle eest, et sa oled niisuguseid lugusid teinud, et sa niimoodi mõtled, et see niimoodi pilli mängida. Inimesi rõõmustad, pilli mänginud peamiselt ikkagi teisenenud. Tulge tulge kontserdile ja räägime juttu. Ilusat elusana, aitäh sulle, KaPoloiduda.