Ja nüüd on kommentaari aeg, majanduskommentaari märksõnaks on inflatsioon. Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja Art Lukas räägib sellest, kas kõrge inflatsioon tähendab, et kogu raha tuleks ära kulutada. Paaril viimasel nädalal mitmel pool ajakirjanduses võetud tavapäraselt agaramalt sõna inflatsiooni teemal. Nii nimetas 10. oktoobri Äripäev septembris 7,2 protsendini tõusnud tarbijahinnaindeksi kasvu Hyper Intatsiooniks. Eesti Päevalehe ärileht teatas aga möödunud kolmapäevases pealkirjas, et inflatsioon on muutnud säästmise mõttetuks. Ja siit vaid väike sammuke edasi. Tuleb lihtsustatud järeldus, justkui oleks praegusel hetkel kõige mõistlikum kogu siis seda kiiresti ära kulutada. Ja sugugi halb mõte polevat ka üldse võlgu elada. On siis asi tõesti nii? Katsume tänases kommentaaris veidi põhjalikumalt lahata. Alustuseks, mis üldse on inflatsioon. Kõige lihtsam ja levinum selgitus on, et inflatsioon on lihtsalt hindade kallinemine. Majandusest täiesti loomulik nähtus ja väikeses koguses peetakse hinnatõusu majandusele koguni kasulikuks ning arengut stimuleerimaks. Majanduselt, milles Hiina seisavad täiesti paigal või koguni kodavnevad on enamasti hädas kasvuraskustega. Kõige tüüpilisem näide laiast maailmast on jaapani majanduse mõne aasta tagused probleemid. Kui väike annus inflatsiooni on hea, siis suurenus võib osutuda majanduse käekäigule ohtlikuks. Ent kas 7,2 protsenti on juba tõepoolest katastroofiline tase? Nagu märgib eelmisena ärielus avaldatud kommentaaris ajakirjanik Villu Sernask, on meie praeguse hinnakasvu nimetamine hüperinflatsioonist kõvasti üle pingutatud. Rahvusvahelise valuutafondi poolt läbi viidud uuringu kohaselt võib kontrollimatuks ja majandust kaoseni viivaks hinnatõusuks pidada 40 kuni 50 protsenti aastas. Hetkel Meil on sellest piirist selgelt ülemaailmas vaid üks riik, Zimbabwe, kus inflatsioon tuhandeid protsente aastas. Sellises keskkonnas on tõepoolest kõige targem kohe palgapäeval sammud otsejoones poodi seada ja võimalikult palju varusid soetada. Kuidas on lugu aga Eestis? Kas tasuks ka siin kogu palku kiiresti poodi viia, et see sel moel inflatsioonist päästa? Sellele küsimusele vastamiseks vaatame kõigepealt veidi täpsemalt, millest inflatsioon õigupoolest koosneb. Sõna inflatsioon all peetakse tavaliselt silmas tarbijahinnaindeksi muutust. Tarbijahinna indeks kajastab nende kaupade ja teenuste kallinemist, mida keskmine tarbija igapäevases elus võiks kõige tavapärasemalt osta. Siia alla kuuluvad näiteks toit, alkohol ja tubakas, eluasemega seotud kulutused, transport, riietus, sideteenused ja nii edasi. Mõtleme nüüd, milliseid neist kulutustest saaks hinnatõusu kartes reaalselt aasta aega varem ära teha. Ilmselt kepi hambapastat, alkoholi, tubakat ja võib-olla ka riided ning jalatsid oleks tõepoolest võimalik keldrisse varuks kuhjata riiete ja jalatsite varu soetamise korral arvestama, kandmisajaks on neid omajagu, moest läinud. Sääst nõuab millestki loobumist. Paraku peab tõdema, et inimestel, kes eelpool loetletud toodetest omale möödunud sügisel juhtumisi suuremat tagavarad muretsesid ei õnnestunud üldisele hinnatõusule siiski ninanipsu mängida. Asi nimelt selles, et aastaga kõige kiiremini kallinenud komponendid üldises tarbijahinna indeksis olles hoopis eluasemega seotud kulud, söömine väljaspool kodu ja tervishoid välja. Et tark oleks justkui kõik järgmiseks aastaks plaanitud restoranikülastused kohe see nädal ära teha. Ilmselt mitte kõige realistlikum kava. Ja kui teil just isikliku puuridega pärast ei ole, ei õnnestu ilmselt ka järgmise aasta küttekulusid kohe praegu ära maksta. Ning veel üks kurioosne näide. Viimasel kuul on keskmisest enam kallinenud piimatooted mille ostmine aasta aega varem ei kõla samuti ülemäära hea mõttena. Mis puutub laenu võtmisesse, siis tasub meeles pidada, et igasugune laen tuleb tagasi maksta. See, kui lihtne või keeruline on aga laene tagasi maksta ei sõltu mitte kaupade hinnatõusust, vaid inimeste palgatõusust. Viimase kohta aga ennustavad analüütikud, et käesoleval aastal ebatavaliselt kiireks kujunenud palgakasv võtab järgmisel aastal tublisti hoogu maha ning pealegi töötus kasvada. Samal ajal aga hinnad jätkavad tõusu. Ja kõik see kokku peaks mõistlikud, kõrgel, ütleme üht. Kõige targem on praegusel hetkel tarbimise ja laenamisega ettevaatlik olla ning pigem endale säästudega reserve tekitada. Ja kuigi valus on vaadata, kuidas inflatsioon sinu reservi ostujõudu ka edaspidi otsast veidi väiksemaks närib ei maksaks selle investeerimisega siiski asjatuid riske võtta. Kui tänase 100 krooniga õnnestub aasta pärast üks päts leiba vähem osta kui täna on see ikkagi märksa parem olukord, kui võtta laenu uue televiisori ostuks ja järgmine sügisilma leivata läbi ajada. Ja mine tea, võib-olla ei lähe seda reservi üldse vaja, kuid meelerahu on ka oluline. Ja kui teil on kontol lisaks väiksele reservidega mingid pikaajalisemad säästud, siis nende inflatsioonist kaitsmiseks on pankadel võimalusi piisavalt pakkuda.