Tere õhtust, kell on saanud kuus ja eetris Päevakaja, et rääkida reede, 26. juuni olulisematel teemadel. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. Kohustuslikke pagulaskvoote ei tule, otsustasid Euroopa liidrid ja juuli lõpuks peavad siseministrid välja töötama plaani, kuidas liikmesriikide vahel vabatahtlikult ära jagada 60000 kaitset vajavat inimest. Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on Eesti valmis vastu võtma kuni 156 põgenikku. Üle maailma toimusid täna mitmed arvatavad terrorirünnakud. Prantsusmaa kaguosas tapeti gaasitöötlemistehasele tehtud rünnakus üks inimene, kes võimude kinnitusel oli kohalike ärimees. Tuneesia hotellirünnakus sai aga surma vähemalt 27 ja Kuveidi šiiamošee plahvatuses vähemalt 25 inimest. Harju maakohus kuulutas välja regionaalse lennufirma havi esipankrotti. Avies teenindab liine, mis väljuvad Tallinnast Kuressaare, Kärdla ja Stockholmi Arlanda lennujaamad. Lennufirma jätkab tegevust Riias ja teistes Läti linnades. Algas Põhja- ja Baltimaade koorifestivalil, millega Läti lõpetab oma Euroopa Liidu eesistujaperioodi. Festivalisõprade rõõmuks sai täna algusega seto folk, kus on kavas kontserdid seitsmel laval, õpitoad ja matkad spordist. Ka Eesti epeenaiskond sai Euroopa mängudel teise koha. Maalis jäädi 25 31 alla Rumeenia naiskonnale ja ilm on öösel pilves selgimistega, sajab hoovihma, paiguti võib tekkida udu. Õhusooja on viis kuni 10, rannikul paiguti 13 kraadi. Homme päeval on ilm vahelduva pilvisusega ja kohati sajab hoovihma. Õhusooja lubatakse 14 kuni 19 kraadi. Kõigest lähemalt Euroopa liidrid otsustasid, et kohustuslikke pagulaskvoote ei tule. Juuli lõpuks peavad siseministrid aga välja töötama detailse plaani, kuidas liikmesriikide vahel vabatahtlikult ära jagada. 60000 kaitset vajavate inimeste. Eesti valitsusjuhti Taavi Rõivast küsitles Brüsselis Johannes Tralla. Itaalia ja Kreeka immigratsioonisurve leevendamiseks jagatakse liikmesriikide vahel kahe aasta jooksul ümber 40000 pagulast. Veel 20000 kaitset vajavat inimest asustatakse ümber kolmandate riikide põgenikelaagritest. 10 tundi kestnud maratonkõnelustel otsustasid valitsusjuhid, et pagulasi ei jagata omavahel kvootide alusel, nagu nägi ette Euroopa Komisjon. Peaminister Taavi Rõivas lepiti kokku, et püütakse pagulaste kriisi lahendada nii, et riigid panustavad vabatahtlikult. Suure tõenäosusega see näeb välja nii, et iga riik saab omalt poolt öelda, et kui suur on Sist enda jaoks jõukohane määr, kui palju inimesi on võimalik vastu võtta, mis nüüd edasi saab? Ülemkogu täna, kuigi täpselt seda paika ei pannud, kuidas pagulasi, varjupaigataotlejaid hakatakse omavahel ümber jagama, ometi on väga konkreetne tähtaeg, nagu ma saan aru, kuu aja jooksul peaks olema täpne plaan laual juulikuu jooksul oodatakse kõikidelt riikidelt siis seda infot, et kui palju ja kuidas on, on nad valmis kriisi lahendamisse panustama. Ja peale seda siis hinnatakse, et kas kogub pingutus kõikide Euroopa riikide poolt on piisav juhul kui need numbrid kokku ei tule. Ja olukorras, kus mitmed Ida-Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, ütleb, et komisjoni pakutud kvoot on meile suurusjärgus 10 korda liiga palju, siis need numbrid kokku ei tule. Mis siis saab? No seda natuke vara veel spekuleerida küll, aga me korduvalt rõhutasime nii mina kui veel mitmed teised riigid ütlesidki välja, et peaks ikkagi olema proportsionaalne lähenemine. Ei saa lubada seda, et osade riikide panus on kuidagi tasakaalust väljas. Ja ma tõesti loodan, et kõik riigid ka nüüd ausalt panustavad ja ütlevadki, et mis siis nende võimekus on? Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on Eesti valmis vastu võtma kuni 156 põgenikku. Liisu Lass uuris, kuidas Eestis nüüd edasi tegutsetakse. Siseminister Hanno Pevkur ütles meie uudisteportaalile, et lähtuvalt rahvaarvust ja SKP-st oleks Eesti suuteline vabatahtlikkuse alusel vastu võtma 84 kuni 156 põgenikku. Enamaks puudub tema sõnul ka Eesti valitsuse läbirääkimistel põgenikekvoodi üle. Riigikogu mandaat. Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja asetäitja Janek Mägi sõnul tuleb lähinädalatel kokku panna terviklik nägemus, kui palju pagulaste vastuvõtt maksma läheks. Kui paljusid ja kuhu majutada. Janek Mägi. Rahandusministeeriumi juhtimisel kõik ministeeriumid sellega tegelenud vaadatakse üle, mida ja kui palju on võimalik kasutada välisvahendeid, sest kui palju tuleb lisakoormus riigieelarvele, siis teine kindlasti kõige olulisem küsimus on see, et kuidas ja kui palju inimesi me suudame majutada. Kui paljudele inimestele me suudame pakkuda siis vajalikku tugiteenust, tuleb kindlasti alustada läbirääkimisi kohalike omavalitsustega. Paljud omavalitsused on juba tegelikult öelnud, et nemad ei ole huvitatud pagulaste vastuvõtmisest, mis nendega tehakse. Eks esialgu vaatame ikkagi seda, et, et kui palju neid omavalitsusi, kes on tegelikult huvitavat vastu võtma, kes näevad seal endale täiendavat elanikkonda, kas siis tööjõupuuduse või mingeid muid lahendusi. Milliseks kujuneb Eesti puhul siiski lõplik number, sõltub sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul alles kokku lepitavast metoodikast. Janek Mägi ütles, et aastas on ühele pagulasele Euroopa Liidu poolt ette nähtud 10000 eurot. Margus Tsahkna ütles vikerraadio saates uudis pluss et Eesti sotsiaalsüsteemile pagulaste tulek täiendavaid probleeme tekitada ei tohiks. Me oleme ju hinnanud oma võimekusi ja kaugseireuuring tulnud välja ju ette ka sotsiaalsüsteemile, sellistes numbrites lisainimeste saabumine ei tekita mitte mingisugust erilist koormust, küll aga, ja me peame üle vaatama nüüd selle metoodika, selle süsteemi, et kindlasti need pagulased, kui nad tulevad, nad ei, ei tohiks koguneda ühte kohta, et siin on vaja hakata uurima kuidasmoodi. Me saame koostöös omavalitsustega konkreetsed inimesed ka ministeeriumi poolt, kes siis kogu seda protsessi aitavad toetada. Kui pagulased siia jõuavad, siis nende puhul on tähtis, et nad integreeruks sellele vähemalt kahe aasta jooksul, et nad ei jääks tegelikult meie sotsiaalsüsteemi õlgadele. Mis riikides tea, millise taustaga oleksid need inimesed, kes Eestis varjupaiga leiaksid, ei osanud Janek Mägi veel öelda. Tema sõnul loodab aga Eesti läbirääkimistele minnes, et liikmesriikidel on võimalus inimesi mingil määral valida ja sätestada ka endapoolseid kriteeriume. Selliseid detaile siiamaani veel arutatud ei ole, et kuidas protsess toimuma hakkaks, ainus tingimus, mis on ka selles otsuse projektis kirjas, on see, et isikuid, kes kujutavad siis ohtu avalikule korrale või julgeolekule et neid liikmesriigid ei pea võtma, ehk siis sealt tuleb siis selge viide sellele, et taustakontroll ja selle tegemine on väga oluline. Üle maailma toimusid täna mitmed arvatavad terrorirünnakud, jätkab Maria-Ann Rohemäe. Prantsusmaal Lyoni linna lähedal asuvasse Guantafalavjee gaasitöötlemistehase rünnakus tapetud mees oli ametnike kinnitusel kohalik ärimees. Arvatav terrorirünnak toimus kohaliku aja järgi kell 10 hommikul, kui gaasitöötlemistehasesse sõitis sisse islami usulippu kandnud isik. Toimus ka mitu väiksemat plahvatust, mis võisid olla tingitud gaasikanistrit õhkimisest. Tehase lähedalt leiti peata surnukeha. Samuti oli tehase lähedal Aia otsas hukkunu pea, millel olid araabiakeelsed kirjad. Rünnakus sai viga kaks inimest. Rünnakus kahtlustatav oli prantsuse julgeolekujõududele juba eelnevalt tuttav. Prantsusmaa siseministri Bernard Cazeneuve sõnul uuriti meest üheksa aasta sidemete tõttu islami äärmuslikku salafašistliku liikumisega. Kohtulikult meest karistatud ei ole. Siseministri sõnul on politsei vahistanud ka arvatavad rünnaku kaasosalised. Ükski rühmitus ei ole rünnakut seni omaks võtnud. Samuti on teadmata rünnaku motiiv. Prantsuse prokuratuuri teatel on asunud rünnakut uurima politsei terrorismivastane üksus. Avalduse kohaselt uuritakse rünnakut organiseeritud terrorismiga seotud mõrva ja mõrva katsena. Prantsusmaa peaminister Manuel Valls on käskinud tugevdada Lyoni ümbruses turvameetmeid. Prantsusmaa president Francois Hollande'i, kes naasis Brüsselist Euroopa Liidu tippkohtumiselt kodumaale, ütles, et emotsioonid ei saa olla rünnaku ainus vastu. Kajar siis läks ju. Peame tegutsema, selliseid rünnakuid tuleb vältida ja need peab hukka mõistma. Meil tuleb säilitada oma väärtusi, ei tohi hirmule järele anda ja peame välja tulema igast olukorrast tekitada mõtetut, jagunemist, kahtlustusi ja teha tööd, mida Prantsusmaarahvas meilt ootab. Me peame neid kaitsma, välja selgitama tõe ja eemaldama ühiskonnas need isikud ja rühmitused, kes on selliste rünnakute taga. Tuneesias Vahemere äärses suusarannakuurordis sai rünnakus hotellile surma vähemalt 27 inimest. Esialgsetel andmetel suri üks ründajatest tulevahetuses politseiga ning teist püüavad julgeolekujõud tabada. Seni ei ole keegi rünnakut omaks võtnud. Pärast märtsis pealinnas Tunises toimunud terrorirünnakud on Tuneesia võimud viinud läbi hulgaliselt operatsioone islamiäärmuslike rühmituste vastu. Märtsis tapsid mässulised unise muuseumis 22 inimest. Hukkunud olid peamiselt turistid. Kuveidi pealinna šiiamošees toimus palvuse ajal plahvatus. Plahvatuses hukkus vähemalt 25 ja sai viga üle 200 inimese. Rünnaku võttis omaks äärmusrühmitus islamiriik. Islamiriik ei ole varem kui veidi šiia mošeesid rünnanud. Tegemist on esimese terrorirünnakuga riigis pärast 2000 kuuendat aastat. Eestisse Harju maakohus kuulutas välja regionaalse lennufirma Aviesi pankrotiettevõtte pankrotihalduriks nimetati Veli Kraavi. Avies teenindab liine, mis väljuvad Tallinnast Kuressaare, Kärla ja Stockholmi Arlanda lennujaama. Lennufirma juht Allan Soll ütles BNS-ile, et ohtu, et firma turult ka praegu ei ole ja ettevõte jätkab tegevust. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Harju maakohtus 15. juulil. Aviesi probleemid algasid kevadel, kui Rootsi lennuamet nendega päevapealt kolme kohaliku lennuliinilepingud lõpetas. Põhjuseks tõi amet puudujäägid lendude kvaliteedis ja ohutuses. Kultuuriteemadel, Riias ja teistes Läti linnades toimub 28. juunini Põhja- ja Baltimaade koorifestival. Sellega lõpetab Läti oma Euroopa Liidu eesistujaperioodi. Ragnar Kondi lugu. Nii kõlas Põhja- ja Baltimaade kaheksanda laulupeo avakontserdil eesti keel, kui laulis Tartu Ülikooli kammerkoor. Pidu on ringiga kodus tagasi, öeldakse siin Riias, sest Põhja- ja Baltimaade festivalide tava algas just siin Lätis 20 aastat tagasi, nii et juubelgi seekord ja avamise päeval oli seda ka tunda, kui lätlased korraldasid biodava algata ja Lätti ühe legendaarse koorijuhi Imanskokkarsi auks mälestuskontserdil kõneleb Põhja- ja Baltimaade laulupeo kunstiline juht romaandus vanaks. Ka Põhjamaades on koori koosseisud suured. Koorijuhtide koolitus on sarnane, seal on palju häid dirigente, romanss vanaks, ka kooride tase on kõrge, seda näitavad mitme rahvusvahelise konkursi auhinnad. 20 aastat Põhja- ja Baltimaade ühist laulupeo tava pole küll ehk väga pikk aeg aga Eesti, Läti ja Leedu on sellega näidanud põhjamaadele kui ka kogu maailmale, mida laulupeo tava tähendab ja väga paljud tahavad. Nüüd koos meiega seda teed käia, kinnitab peo kunstiline juht. Romanss vanaks. Lätit on sel peol muidugi kõige rohkem tunda, näitas juba avakontserdihaare. Homme esinetakse väiksemates linnades ja pühapäeval on Riia metsapargi suurel estraadil võimas ühispidu. Eestit esindab seal üle 10 koori. Esinduskoori roll on Tartu Ülikooli kammerkooril. Soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas avati aga seto folk Euroopa parimate festivalide hulka arvatud folgi tänavune teema on näitame keelt, millega soovitakse esile tõsta soome-ugri rahvaid, keelt ja muusikat. Mirjam Nutov vahendab meeleolusid. Tänavune. Teema näitame keelt, on omatmoodi kuraažikas, mis mingi lustilised setod veelgi rõõmsamaks muudab. Meremäel leelokoori õppe, Helme ja Meremäemehed liige Maria Saaremaa räägib, kuidas tema tänavusest teemast aru saab. Laulamisega keele. Ikkagi veel. Äkki teete siis meie uudistele ka ühe väikese laulu siinsamas, teeme tutistel ühe lauluga. No kas see oli nüüd selline laul, mille sõnad said kohe kohapeal tehtud vaid osa, et ikka on veel see improviseerimisvõime alles, no on, on ei ole probleem ja kui möödun kuraas öös, vot siis laul tuleb kuraas tuleb mehe naiselt Lähevad kuraasi sisse siis ja siis ma nägin neid täitsa pruulitud jalgadega, olid need uraalsel pärast tuligi. Aga ta ütles, et ei ole päris pruulitud sukad. Nagu võite kuulda, on kohe algusest peale seto folgi meeleolud ülevad, nii rääkis meiega koori liige ja sõnaline Valdur Helme. Mõistagi astub õpe Helme koor ka järgnevatel päevadel Värska Kirmase laval üles, kus tegelikkuses võimu muusika kõrval näha ja kuulda ka enamjagu setomaa leelokoore. Setomaa ülemsootska, Annela mõne arvates tõstab aga kolm päeva kestvat seto folki esile kui peresündmust ja noh, mis mulle nagu hindale meeldis väga noh kolme lapse emana ja üldse nagu pärimuse edasikestmise pääle mõtlejana on too, et nad omavad seto folki arendanu edesi, et om sääne, suur matkafestival ta ühtegi. Ja teistpidi, neil on Casane latsi programm välja mõelda, mis tähendas siis toodad, sa saad tõesti nagu kogu perrega tulla, kisa, minna matka pääle, Keaki saa olla latsi laval ja siis nagu hääd muusikat, kulleldad, liilia ja mida sina kõige rohkem ootad, nüüd sellelt seto folgil, kui sa siia emmega oled tulnud, tahan seto folgil meister, häda, mis seal veel põnevat on, kuidas nad laulavad seto laule sinuni meeldib seda laule ja järgmise kolme päeva jooksul astubki seto folgi raames seitsmel laval üles 40 esinejat toimub enam kui 30 õpituba ning 12 erinevat matka. Toimuvad lodja ja viikingilaevaretked Värska lahel ning vabaõhuSpaa Obinitsas, Mirjam Nutov. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik Helve Meitern, palun. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, väiksem on saju võimalus Lõuna-Eestis. Paiguti võib tekkida udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on viis kuni 10, rannikul kohati 13 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, puhub läänekaare tuul viis kuni 11 meetrit sekundis ja sooja tuleb 14 kuni 19 kraadi. Saate lõpetuseks võtab tänased spordiuudised kokku Taavi Libe. Epeenaiskond sai Bakuus toimuvatel Euroopa mängudel teise koha, finaalis jäädi 25 31 alla Rumeenia naiskonnale. Veerandfinaalis alistas Ungari 45 36 ja poolfinaalis Itaalia samuti 45 36. Eesti naiskond vehkles koosseisus Irina Embrich, Katrina lehis, Erika Kirpu ja Julia Beljajeva. Euroopa mängude raames toimuval ujumise juunioride EM-il jõudis Daniel Zaitsev 100 meetri liblikujumises Eesti juunioride rekordi 54,05 sekundiga homsesse finaali. Eelmine rekord 54 22 kuulus Zaitsev üle endale oli püstitatud hommikul eelujumises. Railtri polnud soovi nimel olev Eesti rekord on 53 79. Zaitsev oli oma ajaga poolfinaalides seitsmes. Meeste 50 meetri seliliujumise teises poolfinaalis startinud Andrei Gussev jäi esimesena finaalist eemale. Ta sai kirja 26,40 ning oli üheksas. Eesti judomaadleja Günter Rosberg kaotas Bakuus avaringis, kui jäi alla soomlasele edu loomonenile. Jevgeni, sa leiab, oli oma kaalukategoorias avaringis vaba, alistas seeria lätlase Konstantin otsinikossi, kuid kaotas siis grusiinile ountatiili Chirkis viilile. Vabapääsme Wimbledoni tenniseturniiri põhitabelisse teeninud 19 aastane Anett Kontaveit läheb loosi tahtel avaringis vastamisi endise maailma esireketi valgevenelanna Victoria Azarenkaga. Matši võitja läheb teises ringis vastamisi tunamullu Wimbledonis poolfinaali jõudnud belglanna Kirsten Flipensi ja sakslanna Annika Becki vahelise kohtumise võitjaga. Eesti esireket Kaia Kanepi kohtub avaringis taiwani tennisisti Su-Wei seega, kes on maailma edetabelis 130. kanepi on 50. parem on olnud kohtunud korra, 2010. aastal Cincinnatis võitis. Teises ringis kohtub selle matši võitja, tõenäoliselt Prantsusmaa lahtiste finalisti lutsija safaravaga, kes avaringis mängib ameeriklanna Alison riskiga. Aitäh Taavile nende spordisõnumite eest selline sai tänane Päevakaja toredat algavat nädalavahetust.