Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 28.-st juunist. Stuudios on Kai Vare. Euroopa keskpank teatas, et jätkab esialgu Kreeka pankade erakorralistele rahastamist, aga ei suurenda seda. Kreeka valitsus peaks täna õhtul arutama, kas Pangodi automaadid homme töötavad ja kas kehtestatakse ka mingeid piiranguid. Nädalavahetuse jooksul on kreeklased oma arveid tühjendanud. Turistidel soovitatakse kaasa võtta sulama. Eesti peaministri Taavi Rõivase sõnul on rahvahääletuse korraldamine Kreekas vastutustundetu. Saarlased tahavad luuletaja Debora Vaarandi 100.-ks sünniaastapäevaks Laimjalga püstitada tema skulptuuri. Haapsalus Evald Okase muuseumis avaldi avati Okase tütre Mari Roosevelti maalinäitus sümbol, mis on inspiratsiooni saanud muuhulgas fotodest soome-ugri kultuuripealinnas. Obinitsas jõuab vaatajate ette Vanemuise suvelavastus. Obinitsa. Lavastaja Ain Mäeotsa sõnul ei lähtuta seekord folkloorist, vaid jutustatakse ühe pere lugu. Ilm on meil öösel sajuta, kohati esineb udu. Sooja on viis kuni 12, kohati 15 kraadi. Homme sajab paiguti hoovihma. Sooja lubatakse 18 kuni 23, rannikul 15 kraadi. Euroopa keskpank teatas, et Kreeka erakorralist abistamist jätkatakse senises mahus. Teates lisatakse, et otsus vaadatakse tõenäoliselt varsti uuesti üle ja praegu tehakse tihedat koostööd Kreeka keskpangaga. Asjatundjad on avalikkuses jaganud kommentaar, et Kreeka pankade püstihoidmiseks tuleks rahastamist suurendada. Kreekas on rahaautomaatide juures endiselt pikad järjekorrad, sest inimesed püüavad oma sääste kätte saada. Viimaste nädalatega pankadest välja võetud hinnanguliselt üle miljardi euro. Turistidel soovitatakse kaasa võtta sularaha. BBC raadio teatel ütles Kreeka rahandusminister Janis Varoufakis täna, et valitsus kaalub veel õhtul kapitali kontrolli kehtestamist ja arutab, kas pangad ja pangaautomaadid homme üldse töötavad või mitte. Kreeka rahandusministeerium saatis veidi hiljem laiali teate, et valitsus ei soovi kapitali kontrolli kehtestada. Varoufakis teatas Twitteri kaudu, et kapitalikontroll oleks vastuolus rahaliidu põhimõtetega. Peaminister Taavi Rõivase sõnul on Kreeka valitsuse otsus rahvahääletus korraldada vastutustundetu. Rõivase sõnul ootasid kõik Euroopa liidu eurole paraliikmesriigid, et Kreeka valitsus mõistab olukorra tõsidust ja vajadust läbi viia reforme. Ta lisas, et Euroopa Liidu institutsioonid ja euroala liikmesriigid, nii nagu ka Eesti on viimaste aastate jooksul näidanud üles märkimisväärset mõistmistoetust ja solidaarsust Kreeka valitsuse ja rahva suhtes. Ta avaldas lootust, et Greta rahvas suudab vaatamata väga lühikesele ette võitlemisele teha referendumil vastutustundliku otsuse. Nendel otsustel on nii Euroopa kui Kreeka tulevikule kaugeleulatuv mõju, rõhutas Eesti peaminister. Kreeka parlament on otsustanud niisiis korraldada viiendal juulil ehk nädala pärast rahvahääletuse rahvusvaheliste laenuandjate reformi ettepanekute üle. Rahvusvaheline abiprogramm lõpeb aga juba teisipäeval ja samal päeval tuleb Kreekal Rahvusvahelisele Valuutafondile tagasi maksta 1,6 miljardit eurot. Kristi Sobak uuris, missugused on võimalikud väljavaated. Majandusteadlane Heido Vitsur ütleb, et võrreldes Lehman Brothersi pankrot istumisest alanud majanduskriisiga on Euroopa ja maailm paremini ette valmistunud ja pikaajalise mõjuga majanduslikke tagajärgi ei tohiks Kreeka lahkumisel euroalast tulla. Ka noorte ja panga peaökonomist Tõnu Palm nendib, et eurosüsteem on selleks võimaluseks valmis ja põhiline risk on just kreeka rahva ja majanduse heaolule. Euroala majandusele on see võib-olla see on ajutine turbulents finantsturgudel, mis mingi aja pärast siis taastub eeskätt ta mõjutab just tavainimesi, kes ootavad HDMI järjekorras oma raha ja näevad siis pangakontoreid ekse sulgemas, et see on see, mis nagu tähendab siin lähiajal küsimus on kapitalikontrollidest, eks ju, ja et see olukord Kreekas peab minema oluliselt kehvemaks, et toimuks selline, nagu muutus Barakkuses sinna suunas nagu liigub. Heido Vitsur toob aga välja, et tegelikult on Kreekal tähtaegadeni veel kaks päeva. Tihtipeale tehakse kokku, et mingi kompromiss veel enne kriitilist hetke ja on täiesti võimalik, et Kreekale osutatakse mingisugust abi, et ta selle 1,6 miljardit IMF-ile saab ära maksta. Nii et ma ei välistaks 100 protsenti veel seda võimalust, et Kreeka selle kohustuse täidab. Ja siis saab ta ühe nädala veel aega pikendust. Vitsuri sõnul on aga selge, et Euroopa liidul, euroalal ja Euroopa keskpangal on langetamisel üks kriitilisemaid otsuseid euroala terviklikkusest ja ehk ka sellest, milliseks Euroopa Liit tulevikus võib kujuneda sellest, missuguse otsuse teevad tuleval pühapäeval kreeklased sõltub Vitsuri sõnul majanduslikult väga vähe, poliitiliselt aga küll. On selge see, et kui rahvas otsustab toetada praegust valitsust siis Euroopa liit pärast seda päeva ei ole enam selline, nagu ta oli enne. See tähendab seda, et üks liikmesriik on esitanud väljakutse senistele tõekspidamistele ja printsiipidele. Seda ei ole varem juhtunud. Kui aga kreeklaste vastu hääletusel on Euroopa liitu pooldav, siis tähendab see ilmselt erakorralisi valimisi riigis, prognoosib Tõnu Palm. Sisuliselt ta Kreeka peaministrile sellist valikut, kas tagasi astuda ja korraldada uued valimised, sest Kreeka peaminister ihu andis ka soovituse sinna referendumil kaasa, et vastata. Ei, eks küsimus on ju alati nende programmide puu, selles kahepoolses usaldusväärsus, et sa pead usaldama teist partnerit, kellega sa koos üritad siis Kreeka majandust nagu sellest keerulisest seisust välja tuua. Et kui sul usaldus teise partneri vastu puudub, siis tegelikult ei tööta ka need abipraamid. Vahetame teemat ja läheme koduste asjade juurde. Saarlased hindavad poetess Debora Vaarandi loomingulist panust niivõrd kõrgelt, et on otsustanud luuletaja 100.-ks sünniaastapäevaks järgmise aasta esimeseks oktoobriks paigaldada Vaarandi noorpõlve elupaika Laimjalga tema skulptuurid. Selleks tahab kohalik kogukond aasta jooksul leida 24000 eurot. Margus Muld jätkab. Meil on olnud juba aastakümneid ja kindlasti kõlab ka veel edaspidigi populaarne Saaremaa valss, mille sõnad ongi kirjutanud just Debora Vaarandi ja meloodia loonud Raimond Valgre. See laul on populaarseks lauldud ka Soomes rongi paljudele soomlastele olnud ajendiks Saaremaale sõitmiseks. Ivo Linna jätkab soomlaste jaoks ilmselt see tekst, olgu ta siis soome keeles tegi sellise pildi nagu Saaremaa. Ma oleks mingisugune poolmüütiline Muinas maha nagu, nagu mingi Kungla maa. Ja, ja, ja vaat, kõik kõik me peame seal ära käima ja paljudel ju siia tulnud ja kanda kinnitanud Saaremaa valssi on sul ka mandalt palutud laulda. Oi küll küll, kuna selleni jaanipäevane laul, siis me iga kord, kui on jaanipäev, siis me alustame õhtut selle looga ja rahvast tuleb kaasa ja kõige parem on näha seda muuseas, et ka täiesti noored laulavad seda ja laulu kaasa. Siis oma kontsert ja laat lainele mõisapargis polid üheks esmaseks ürituseks, mille piletitulu lähebki, Debora Vaarandi skulptuuri loomiseks vaja Sept üks korraldajatest. Me oleme viimasel ajal kuulnud nii palju talgutest lööne soos Saaremaa valsist aga inimene, kes on need read kirjutanud, on saanud teenimatult vähe tähelepanu. Ja sellepärast me mõtlesime, et miks mitte Debora Vaarandi rohkem austada, seda enam, et tal on 100. sünniaastapäev. Järgmine aasta esimene oktoober sündis Võrus, aga kaheaastasena tuli juba sealt ära, aga ta on siin elanud oma noorusaja oma need aastad, kui nähtavasti luuletaja temas kujunes. Sest ta luules on väga palju rannaluulet. Kadakaid kivisid meie kandi loodust. Laimjalas on sündinud ka 1942. aastal tuntud luuletaja, kunstnik, lastekirjanik ja laulusõnade autor Heino käo. Ka teda ei taha laimialased unustada ja tahavad tema mälestust lähiaastatel oma kodukandis säilitada. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt. Evald Okase Muuseumis Haapsalus on tema tütre Mari Roosvalti näitus sümbol, kus on väljas nii Itaalia kui Eesti loodusest inspireeritud maalid. Juhan Hepner. Kuidas võtab kokku Mari Roosevelti viimase nelja aasta Loomingu Rosvalti sõnul tähistab näituse pealkiri sümbol tegelikult mitut olulist teemat. Kui varasemates töödes keskendus ta enam nostalgia kujutamisele siis viimaste aastate loomingus on tähtsaks saanud looduse sümboliseerimine. Inspiratsiooni on Roosvalt ammutanud nii kodulähedasest Maarjamäepargist kui 2013. aastal Itaalias nähtud Matsano Romano ürgorust. Nende paikade vahel võib Roosevelti kinnitusel leida mitmeid paralleele jätkab mari Roosvalt. Ei, nad ei ole tegelikult erinevad, ütles vot seal oli ka niisugune ürgorg väga arhailine ja, ja võib-olla isegi niukene metsi ja mul endal seal maarjamäel see maarjamäekaldaalune ja maarjamäepark, see nagu võrdlemisi metsik kõne, et tal on nagu teatud aastaaegadel, nad on küllalt sarnased. Roosoltan paistnud varem silma sellega, et on ühendanud oma loomingus maalimise ja fotograaf ja ta ütles, et ennekõike loeb ta end siiski Ekspressiivse stiiliga maalikunstnikuks. Mina olen ikka põhiliselt maali ja, ja ma nagu maalib selle foto üleni ja nagu mulle mingisuguseks kindlaks objektiks, ma olen ikkagi niukene, maaliliseks ekspressiivne ja et kord maa nagu seda rohkem kasutav kordma, nagu proovin ikkagi sealt rohkem eemalduda, sest ega ma nooruses üldse ei kasutanud seda fotot. Mari Roosvalti maalinäitus sümbol on avatud Haapsalus Evald Okase muuseumis seitsmeteistkümnenda juulini. Okase muuseumi jaoks tuleb juulikuu aga sündmusterohke, sest juba kuuendast kuni 10. juulini peetakse seal kümnendad Haapsalu klaasipäevad, kus oma oskusi näitavad professionaalsed klaasipuhujad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu. Soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas esietendub teisel juulil teater Vanemuise suvelavastus Obinitsa Kauksi Ülle kirja pandud ning Ain Mäeotsa lavastatud tükk toob vaatajateni ühe pere loo. Mirjam Nutov käis proovis. Lavastuse Obinitsa proovid on juba kolmandat nädalat täies hoos kohal andaarkaste Pekostutav näitlejate plejaad eesotsas Merle Jäägeri, Tanel Jonase, Marie Metsuri, Andres Mähar ja Ott Sepaga. Traditsiooniliselt on oma koht lavastuses ka kohalikel Zetadel, näiteks Värskast pärit Vaino linnus mängib etenduses vanad peremehe rolli vana põrmiseks nagu vanasti eesti haigolliva. Sõnapidaja ja gimme gimme. Tahtja nii-ütelda tegude tahtis. Lavastaja Ain Mäeotsa sõnul ei tasu Obinitsas oodata seda, mida Taarkaste pekast, kuna tegemist on hoopis teistsuguse etendusega. Erinevalt eelmistest kordadest, et Obinitsa tükke ei hõlma setu koore, Obinitsa on hoopis teistmoodi lugu. See ei ole nagu etnograafia folk, folkloorikeskne lugu, et see on ühe pere lugu, selle pere lugu, kes siinsamas elas selles samas majas ja me räägime seda hoopis teistmoodi kui targad legod. Nagu tegijad ise ütlevad, on Obinitsa eepiline lugu ühest seto perest läbi 100 aasta, kuid lisaks kaljunimelise kaupmehe perekonnale on loos keskne roll ka neile kuulunud majal Kaljumajal, mida hüüti Obinitsa aknaks, kuna seal võõrustati nii riigimehi kui teadlasi. Täna asub selles majas Evar riitsaare ja Kauksi Ülle kunstigalerii haljas kun aga see maja on olnud ka velskripunkt, meierei, kultuurimaja, raamatukogu ja kolhoosi kontor. Nüüd toimub selle maja hoovis etendus, kus taas elustatakse kaljude perekonna lugu alates perekonnanimede panemisest tere tütardele pulmadest kuni 1949. aasta küüditamise. Ani. Kauksi Ülle enda sõnul kirjutas ta selle loo justkui hoiatuseks, mis võib juhtuda, kui tuleb võõras võime. Tegelikult ongi väga kurb lugu eesti rahvale kahjuks väga iseloomulik ja tänasin, mille pärast ma seda lukku tegelikult ka kiruti Umsist nagu sane hoiatus sinemist peale. Et mis juhtus hõimuga ja inemistega ja külada, kui naine kokku ei hoia, et tuleb mingi võim, ütlen nakas, et õisi peale kadedusest kaebama, tõisi üles andma ja hukutesse niiviisi kogu klanni. Obinitsa esilavastus on teisel juulil ning etendused kestavad kuni 12. juulini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Obinitsas Mirjam Nutov Nüüd räägib Helve Meitern meile ilmast. Öö on selge taevaga, nõrga tuulega ja sajuta, kuid üsna jahe. Õhutemperatuur langeb nelja kuni kaheksa kraadini, vaid rannikul jääb 10-st kraadist kõrgemale. Homme päeval kõrgrõhuhari vähehaaval nõrgeneb ja taevas on pilvi enam, kuid ilm püsib sajuta. Puhub lõuna ja edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning sooja tuleb 18 kuni 24 kraadi. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.