Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva esimese juuli, olulisemad päevasündmused stuudios on Uku toom. Välisminister Keit Pentus-Rosimannus teatas oma tagasiastumisest eilne Tallinna ringkonnakohtu otsus tõmbas ta taas Autorollo kohtuvaidlusse. Ka peaminister Alexis Tsipras nõustus oma kirjas peaaegu kõigi tingimustega, mida võlausaldajad talle esitasid enne kui Tsipras rahvahääletusel välja kuulutas. Mõned tingimused siiski tal on Euroopas, Rahandusministrid arutavad seda kõike täna õhtul telefonikonverentsil võimereformiga seotud teenused rakenduvad järgmise aasta jaanuarist töövõime hindamine aga alles juulikuust, mis jätab aega metoodikat täiustada. Haapsalu piiskopilinnuse rekonstrueerimise arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati arhitektuurifirma kaos. Arhitektid ilmus suuremahuline kogumik teises maailmasõjas võidelnud eestlastest sõdurite mälestustest, kirjadest ja päevikutes. Eesti jalgpalli meister Tallinna Levadia tegi Meistrite liiga esimese eelringi avakohtumises võõrsil Põhja-Iirimaameistriga väravateta viigi ja ilm on meil vähese pilvisusega ja päikesepaisteline. Öösel on sooja seitse kuni 15, homme päeval 20 kuni 26 kraadi. Tallinna ringkonnakohus otsustas eile Autorollo pankrotiga kaasnenud tsiviilvaidluses tühistada maakohtu mulluse otsuse osas, millega jäeti rahuldamata ettevõtte nõue tütarfirma asutamisega tekitatud kahju osas välisminister Keit Pentus-Rosimannuse vastu. Välisminister teatas vastukäiguna täna oma tagasiastumisest. Palusime tal endal seda tagasiastumist põhjendada. Põhjuseks on eelkõige soov säästa valitsust ja muidugi ka välisteenistus selle eest, mis ilmselt kaasneb jätkuva vaidlusega. Ma olen ütelnud avalikult, et otsus, mis eile tuli ja mis oli risti vastupidine, siis kohtu varasemale seisukohale on selline, millega ma kindlasti ei nõustu ja, ja see, et kohus on andnud tõlgenduse, mille järgi ühe pereliikme või siis isa äriline ebaõnnestumine tuleb nuhelda. Pereliikmed Krista, noh, on selline, mis. Ja kuna see vaidlus paratamatult võtab ilmselt ka osa minu tähelepanust ja noh, paratamatult võtab, Ta võtab aega siis selle eilse otsuse valguses ja arvestades kogu seda kujunenud olukorda aga ka lugupidamisest Eesti riigi ja Eesti riigi institutsioonide vastu pidasime tegelikult ikkagi ainuvõimalikuks esitada peaministrile täna palve ning välisministri ametist vabastada ja seda ma lõuna ajal ka tegin. Palusin Keit Pentus-Rosimannusel veel kord kinnitada, ta jätkab ikkagi kohtuvaidlust. Õiguslik vaidlus jätkuks, sest et otsusega, mis, mis on just nimelt õiguslikus mõttes, aga küsitav ja kus on sees tõlgendust asjade kohta, mis ei ole toimunud sele otsusega, nõustuda ma mingil juhul ei saa ja ma tõesti igal juhul selle edasi ütleme siis edasi kaevata ja vaidlustada kavatsen, et ma ise ju tean, et õigus kogu selles loos on, on minu poolel ja ma ei ole teinud kellelegi halba, ei ole teinud midagi valesti. Ükskõik kui väga on, siis avalikkusega manipuleerida soovitab sellist vastupidist asja näidata, nii et eks selle selgitamine pärast eilset otsust ja ka mulle määrati trahvide tühistamise vaidluse jätkumine võtab paratamatult jah, nüüd osa minu tähelepanust. Välislaudis on teadagi Kreeka teemalised, nendest Kai Vare. Kreeka peaminister Alexis Tsipras pakkus võlausaldajatele saadetud kirjas järeleandmisi. Klipras nõustus peaaegu kõigi tingimustega, mille võlausaldajad esitasid enne, kui Tsipras eelmisel nädalavahetusel rahvahääletuse välja kuulutas ja kutsus rahvast üles tingimuste vastu hääletama. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble kritiseeris Kreeka valitsust alates võimule tulemisest teinud muud kui varem sõlmitud kokkulepetest taganenud. Nad peavad muudkui läbirääkimisi, läbirääkimisi, ütles soible parlamendi alamkojas esinedes. Me ei tea, kas referendum tuleb või mitte ja kas hääletatakse poolt või vastu. Sellises olukorras ei saa mingeid kõnelusi pidada ära oodata, mis kreekas juhtub, ütles soibla. Kui vaatlejate sõnul otsib Tsipras praegu võimalusi referendum ära jätta, siis Kreeka reformiminister ütles intervjuus BBC-le pool tundi tagasi, et referendum tuleb kindlasti. Prantsusmaa presidendi François Hollande'i sõnul on lisaks Kreekale ka teiste euroala liikmete kohustus tagada Kreeka püsimine valuutaliidus. Tema sõnul pole praegu õige vetoseadmiseks või järela andmatuteks seisukohtadeks, vaid tuleb pidada dialoogi. Holland ei öelnud, kellele ta vihjab, aga tõenäoliselt pidas ta silmas Saksa poliitikuid. Ka Saksamaa kantsler Angela Merkel rõhutas täna, et abipaketi jätkamise üle ei saa läbirääkimisi pidada enne kreeka pühapäevast rahva häält pättust. Hollande'i sõnul tuleb aga kokkulepe saavutada kohe mitte oodata rendumit. Venemaa peaprokuratuur peab perspektiivituks päringud, kus soovitakse hinnangut, kas balti riikide iseseisvumise tunnustamine NSV Liidu poolt 91. aastal oli seaduslik. Prokuratuuri esindaja Marina grillima ütles Vene agentuurile TASS, et peaprokuratuuri saabus tõepoolest selline päring rahva saadikutelt. Seaduse kohaselt oleme me kohustatud läbi vaatama kõik pöördumise, mis meile saabuvad ja seda hoolimata nende sisust. Mõnikord juhtub ka seda, et nende ei sisalda üldse tervet mõistust, kommenteeris kriidneva uudisteagentuurile Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles täna, et talle jääb järelepärimise mõte arusaamatuks. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel testiti uuest aastast algava töövõimereformiga seotud hindamismetoodikat. Eestis osales vabatahtlikult 275 erivajadusega inimest. Missugused kitsaskohad ilmnesid, käis kuulamas Kristi Sobak. Põhiprobleemid on seotud taotlusankeediga, mis polnud seda täitvatele, taotlejatele, juhtumikorraldajatele ega ka arstidele piisavalt selged ja arusaadava sõnastusega, räägib sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Siiri Otsmann. Ehk et aidata siis kaasa sellele, et keerulised väljendid asendada lihtsamate väljenditega aidata siis toega sellega, et taotlejad saaksid abi selle taotlusvormi täitmisel ja aidata siis koolitusega, et arstid siis mõistaksid paremini metoodikat ja suudaksid seda siis ka väga selgelt nii-öelda ära kirjeldada oma otsuse rikku ja selleni, kuidas nad selle otsuseni jõudsid. Selgus veel, et inimeste andmed tervise infosüsteemis, mida arst saab kasutada terviseseisundile hinnangu andmiseks, olid mitmel juhul puudulikud. Tervise- ja tööministri Rannar Vassiljevi sõnul tegeletakse sellega ministeeriumis jooksvalt. Tegelema sellega edasi konkreetsed tähtajad on nüüd silme ees, see, et, et meil on sellega probleeme ei ole kindlasti meie jaoks ka selles mõttes suur üllatus, et seda infot on meil ka varem olnud, et seal on, on puudujääke. Ühelt poolt on kindlasti küsimus selles, et kas kõik, kes sinna infot sisestama peaksid, peavad seda ka täna teevad ja teiselt poolt, siis meie ülesanne on tagada see, et nad seda teeksid. Uus hindamismetoodika, mis keskendub inimeste töövõimele, rakendub tuleva aasta juulikuust. Kõigepealt puudutab see neid, kes on uued süsteemiga liitujad. Inimesed, kellel on juba praegu puuduv töövõime määratud, liituvad alates aastast 2017, kui nende praegu määratud töövõime vajab korduv hindamist. Töötukassas on töövõimereformi rakendamiseks loodud eraldi osakond ja selle juht Sirli Sõmer-Kull ütleb, et spetsialiseerunud juhtumikorraldajate tööle võtmisega on juba algust tehtud ja selgitustööd tehakse ka Tööandjate suunal. Töövõime hindamise pädevust on aga arstile. Metoodika eeldab, et samal ajal jätkab arst kompetentsi säilitamiseks oma põhitööd. Oleneb reformiks vajalik meedikute arv sellest, missuguse koormusega nad töötukassa heaks tööle hakkavad, selgitab Sõmer-Kull. Kui me nüüd reformi rakendumise viimastel aastatel peaksime aastast tegema umbes 60000 hindamist siis selleks, et neid läbi viia näiteks juhul, kui arstid tegelevad töövõime hindamisega ainult sellise veerand koormusega vaja kogu Eesti peale 168 arsti. Aga kui nad vaat seda peaaegu et 80 protsendi koormusega, siis meil on vaja 53 arsti. Selles mõttes need arstid on olemas. Kindlasti on oluline, et kas terviseteenuse osutajad on huvitatud meie hankesse tulemast? Arstide olemasolu kindlustamiseks arutab töötukassa tervishoiuteenusepakkujatega läbimistingimused, mured ja soovid, neil on. Äsja ilmunud üheksasajaleheküljeline kogumik eestlastest sõdurite mälestustest, kirjadest ja päevikutest on kõige terviklikum ülevaade, mis esimesest maailmasõjast eesti aspektist seni on avaldatud. Marii Kangur räägib sellest. Raamatu koostaja, Tartu Ülikooli lähiajaloo professor, akadeemik Tõnu Tannberg ütles, et raamatu keskmes on lihtne sõdur oma igapäevaste tegemiste, murede ja rõõmudega lugeda saab sõdurite sisevaateid sõjale nii rindel, tagalas kui vangilaagris olles. Tõnu Tannberg. Neid väga põnevaid olmelisi detaile on seal väga-väga palju, alates söögist, rahvustevahelisest suhtlemisest, gaasirünnakutest ja nii edasi ning loomulikult Ta on seal ka suhtlemine oma perekonnaga, arutelud maailma poliitiliste sündmuste üle. No tuleb ju arvestada, et selle sõja puhul ju kukkus kokku ka ise valitsus Venemaal ja see oli väga-väga suur poliitiline muutus, mis pakkus ka sõduritele tegelikult ju väga palju kõneainet. Teose juhatavad sisse ülevaateartiklid, mis annavad avaldatud tekstidele ajaloolise tausta ja raamistiku. Tõnu Tannberg. Raamatu juhatavad sisse kaks saate artiklit üks minu sulest, mis annab ülevaate esimese maailmasõjaaegsetest mobilisatsioonidest ja Liisi esse, kirjutab lühidalt, mida siis kirjad, mälestused, päevikud pakuvad sõdurite sõjakogemuse analüüsimisel ning seejärel ongi avaldatud üheksa inimese päevikud, mälestused, kirjad. Tartu Ülikooli Eesti ajaloo uusima aja dotsent Ago Pajur selgitab kogumiku tähtsust. Kuna Eestis ei ole esimest maailmasõda seni praktiliselt üldse uuritud ja kuigi 100 aastat on juba mööda läinud, haigutab meie teadmistes suur valge laik või must auk, siis on igasugune teos, mis esimese maailmasõja ajal nagu Eesti kontekstis käsitleb, kindlasti ainult teretulnud. Iseküsimus on muidugi see, et miks me nii kaugele ei ole jõudnud ja miks me ilmasõjas midagi ei tea, et siin on nagu kaks lähenemisnurka ühelt poolt läänes on ju esimest maailmasõda kõvasti uuritud, aga seevastu kõik see, mis toimub rindel Venemaa-vastasel rindel ja sealhulgas siis ka Eesti lähikonnas ja mis toimus Eesti inimestega sõja ajal. Kõik see on jäänud hilisemate sündmuste varju. Marii Kangur tar. Haapsalu piiskopilinnuse rekonstrueerimise arhitektuurikonkursi võitis firma kaos, arhitektid, kavand, Salaaed. Võidutöö näeb ette linnusemüüri mööda lookleva käiguraja ehitamist, millelt avaneksid linnusele ja Haapsalu linnale tervikuna seninägematud vaated. Johan Epneri lugu. Haapsalu ja Läänemaa muuseumide sihtasutusel on soov rajada Haapsalu piiskopilinnuse pealinnusesse aastaringselt kasutatav keskaja teemakeskus. Esimene samm. Selle plaani teokssaamisel oli täna lõppenud linnuse rekonstrueerimise arhitektuurikonkurss. Konkursi võitis arhitektuurifirma kaos, arhitektid, projekt, Salaaed, see näeb ette mööda linnusemüüri looklevad käigurada katuseterrasse koos aedadega ja uut sissepääsu. Paviljoni jätkab kaos. Arhitektid arhitekt Margit Argus. Kõige rohkem intrieriski see, et kui minna sinna piiskopilinnuse torni, siis vaade, mis Haapsalu linnale, mida ma kaheksa aasta jooksul ei ole kogenud ega märganud, et see maaliline loodus ja linn, et see oli üks inspiratsiooniallikaid allikas ka, et tõesti sinna torni treppi pidi kõik inimesed ei pääse seda vaadet vaatama ja nautima, et siis tekkiski mõte, et rohkem avada seda linnust ka kõrgemast perspektiivist vaateid, et kogeda seda ruumi teistmoodi, mitte ainult esimese ja teise korruse tasapinnalt, et just viia inimesed kõrgemale. Haapsalu ja Läänemaa muuseumide sihtasutuse juhi Anton Pärna sõnul on Haapsalu piiskopilinnusel head eeldused, et muutuda senisest veelgi silmatorkavam maks Eesti keskaja muuseumiks. Anton Pärn. Meil on piisavalt palju ruumi ja võimalusi, et klassikalise huvid tavakeskaega linnuse ja linnaelu tutvustava ekspositsiooni kõrvale luua ka ruumid tegevusteks, et seda keskaega elu-olu tuua maksimaalselt külastajale lähedale ja võimaldada mitmeid käelisi tegevusi. Näiteks võlvi laduda või valmistada püssirohuveskil ühe lasu suurune hulka püssirohtu. Anton Pärna sõnul oleks linnuse restaureerimise ja keskaegse teemakeskuse rajamise ligikaudne maksumus umbes kolm miljonit eurot. Selleks vajaminevat raha loodetakse leida Euroopa Liidu piirkondade konkurentsivõime meetmest. Kui rahastus leitakse, võib uuenenud muuseumikompleks valmida 2018. aastal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu. Ja nüüd sellest, milliseks kujuneb meie ilm homme, Ele Pedassaar. Lähipäevadel tugevneb Eestis kõrgrõhkkonna mõju ja ilm läheb soojemaks. Homme liigub kuiv kõrgrõhkkond Lõuna-Skandinaaviast Läänemerele ning selle Lääne ja põhjaserva mööda saabub Põhja-Euroopas väga soe õhumass. Öö tuleb Eestis selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Tuul puhub läänekaarest üks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on seitse kuni 12 rannikul kuni 15 kraadi. Päev tuleb päikesepaisteline ja kuiv, läänekaare tuul ulatub nelja kuni üheksa meetrini sekundis. Sooja tuleb 20 kuni 26 kraadi, meretuulega rannikul on veidi jahedam. Reedel nihutab kõrgrõhkkond oma keskme Baltimaadele lähemale ja kannab Eesti kohale veel soojema õhu. Samal ajal liigub Põhja-Soomest kagu suunas madalrõhkkond, mille lähedusest annab märku päeval tugevnev tuul. Meie ilm on selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Tuul puhub öösel edelast läänest kaks kuni kuus, rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Päeval tugevneb läänetuul viie kuni 11, põhjarannikul 15 meetrini sekundis. Sooja on öösel 10 kuni 16 päeval 23 kuni 29, rannikul kohati 20 kraadi. Laupäeval nihkub kõrgrõhkkond lõuna poole ning Loode-Venemaalt kagu suunas liikuva madalrõhkkonna servas võib pealelõunasel ajal üksikutes kohtades hoovihmapilvi tekkida. Tõenäosus on selleks suurim Ida-Eestis. Mujal järgneb selgel ööl kas vähese ja vahelduva pilvisusega ja sajuta päev. Läänekaare tuul ulatub viie kuni 11, öö hakul põhjarannikul 14 meetrini sekundis. Sooja on öösel 12 kuni 17 päeval 23 kuni 28, rannikul kohati 20 kraadi. Ja nüüd spordiuudised Joosep Susi. Valitsev Eesti jalgpalli meister Tallinna Levadia viigistas Meistrite liiga esimese eelringi avakohtumises Belfastis Põhja-Iirimaa meistri Shusse inertsiga null. Null. Kordusmäng peetakse nädala pärast Tallinnas. Jalgpallinaiste maailmameistrivõistlustel Kanadas. Selgus esimene finalist, kui kahekordne maailmameister USA alistas Montrealis teise kahekordse maailmameistri Saksamaa kaks. Null. USA finaalivastane selgub eeloleval ööl Edmond tonis, kui vastamisi lähevad tiitlikaitsja Jaapan ja üllataja Inglismaa. Seejuures neli aastat tagasi alistas Jaapan finaalis just Ameerika Ühendriikide naiskonna. Copa America. Teises poolfinaalis purustas Argentiina Paraguay koondise suurelt kuus. Üks laupäevases finaalis Santiagos kohtub Argentiina korraldaja mahhiliga, kes varem pole Lõuna-Ameerika meistrivõistluseid võitnud. Üheksakordne võitja Argentiina võitis viimati 22 aastat tagasi. Eesti kahevõistluse koondis on killustunud, ühtse koondise asemel harjutavad A-koondislased eraldi ja suusaliidu poolt koondisele eraldatud toetusrahad on jaotatud kõigile neljale võrdselt. Kristjan Ilves jätkab ettevalmistusi Tiim Ilvese ridades, kuhu sportlastest kuulub veel tema noorem vend Andreas. Vennad kail ja Han Hendrik Riho jätkavad treeninguid teist aastat järjest Norras. Praegu on mõlemad ajateenistuses. Karl-August Tiirmaa on liitunud Soome koondisega ja treenib seal kunagise Eesti koondise peatreeneri Peter kukkuneni käe all. Kahevõistluse alamkomitee juht Ago Markvardt. Maailma karikatel hakkab käima mitte nüüd iga sportlane oma treeneriga, vaid ikkagi üks, üks treener, kelleks meil ikkagi jääb Tambet vikertänasel päeval sellist ametikohta, nagu Eesti koondise peatreener tänasel päeval olemas ei ole. Tambet ei ole Eesti koondise peatreener vaid ta on tiimi ilvese treener. Plussis, ta on treener, kes käib kahevõistluse maailmakarikaetappidel koos võistkonnaga väljas, sellel on nii plusse kui miinuseid. Jah, et võib olla kulud võivad olla suuremad, aga aga eks me oleme juba aasta pärast targemad. Oleme õppinud sellest nii-öelda teisest esimesest hooajast. Tallinnas Kadrioru staadionil toimuvate alla 23 aastaste kergejõustiku Euroopa meistrivõistluste alguseni on jäänud veel nädala. Suurvõistluse eel läbis värskenduskuuriga Kadrioru staadion, kus suurimaks uuenduseks on täielikult renoveeritud lisatribüüne. Kadrioru staadioni pikaaegse direktori Olavi Sika sõnul vastab staadion Euroopa kergejõustiku liidu normidele. Olavisika. Ma arvan, et varustus on meil väga tipptasemel ja siin noh, väiksed nüansid ainult, aga, aga isegi isegi siin rahvusvahelise kergejõustiku liidu delegaadid on, on, on avaldanud tunnustust, siis meil selline varustus on, selles mõttes ei ole me nagu allahindlust teinud Ja see oligi tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.