Kell sai kuus, Päevakaja vaatab tagasi pühapäeva, viienda juuli sündmustele, mina olen toimetaja Reene Leas. Kreeka otsustab tänasel referendumil, kas riik nõustub rahvusvaheliste võlausaldajate seatud abipaketi tingimustega või mitte. Iraanis ja suurriigid loodavad teisipäevaks tuumakõnelustel kokkulepe saavutada. Täna pidasid kõnelusi USA ja Iraani välisministrid. Hispaania siseminister hoiatas riiki valitseva kõrge terroriohu eest. Sellel nädalavahetusel peeti esimest Vormsi laulupidu. Ilm läheb tuulisemaks ja sajusemaks, kuid püsib soe õhutempel. Natuur on homme 19 kuni 26 kraadi. Paiguti võib tulla äikest. Miljonid kreeklased hääletavad täna referendumil, kas nõustuda rahvusvaheliste võlausaldajate Seatud abimeetmete tingimustega või mitte hääleõiguslikke kodanikke on Kreekas umbes 9,9 miljonit ning küsitlused näitavad, et abimeetmete tingimuste vastaseid ja pooldajaid on pea võrdselt. Esimesi tulemusi on oodata täna hilisõhtul. Kreeka valitsus toetab ei-kampaaniat ning on kirjeldanud võlausaldajate tingimusi kui kreeka rahvale. Alandavaid. Europarlamendi esimehe Martin Schultzi sõnul tuleb aga Kreekale euro asemel kasutusele võtta teine valuuta. Rahandusminister Janis Varoufakis kirjeldas tänast referendumit kui pühalikku momenti, mis annab inimestele lootust, et ühisraha ja demokraatia saavad ka koos eksisteerida. Ka ütles, et eurogrupi suured ebaõnnestumised viimase viie aasta jooksul viisid lõpuks ultimaatumite nii kus Kreeka rahval ei olnud mingit sõnaõigust. Täna pärast viit aastat kestnud läbikukkumisi on Kreeka rahval võimalik otsustada, kuidas vastata eurogrupi ja teiste partnerite. Viimasele ultimaatumiga Ateenas on kohapeal ka rahvusringhäälingu toimetaja Priit Rajalo. Kreeka otsustab tänasel referendumil, kas toetada euroliidu pakutavat abipaketi või öelda sellele ei kuigi esialgsed tulemused peaksid selguma alles õhtul, näitavad arvamusküsitlused, et jah ja ei, pooldajaid on võrdselt. Milliseks kujuneb valimisaktiivsus, pole veel teada, kuid jaoskondades, mida aktuaalne kaamera tänapäeval külastas, oli rahvast palju ning mõnel juhul tekkisid valimiskabiinide juurde ka väikesed järjekorrad. Jaoskondade juures juhuslikult valitud kreeklaste arvamused tänase referendumi tulemuse osas jagunesid pooleks. Nagu üks Aktuaalse kaameraga rääkinud kreeklanna murelikult tõdes. Häid valikuid tegelikult Kreekal pole, ei tähendaks. Tema hinnangul ajas umbes 30 aasta jagu tagasiminekut, suureneks tööpuudus ning pankades lõpeks raha. Samas ta lisas, et jah, ülekaal jätaks kreeka edasi praegusesse raskesse olukorda. Kusjuures olgu siinkohal ära märgitud, et referendumil on kreeklastel võimalik anda neutraalne hääl ehk mitte öelda ei ega jah Euroopa abipaketile. Väga levinud arvamus kreeklaste seas on aga see, et küsimus polegi niivõrd kreeklaste jah või ei otsuses, vaid oluline on saate suurtele ja rikastele riikidele selge sõnum, et niimoodi väiksemate ja vaesemate ka käituda ei tohi, viidates siinkohal tõsiasjale, et rahvusvahelised kreeditorid eraldavad Kreekale küll uut laenuraha, kuid suuresti kulub see juba olemasolevate võlgade tasumiseks, mistõttu Kreeka võlg on kasvanud juba 340 miljardi euroni. Radikaalsemad kreeklased leiavad mõistagi, et Kreeka peaks üldse eurotsoonist euroliidust lahkuma ja võtma kasutusele oma rahvusliku valuuta. Teised on seda meelt, et isegi kui Kreeka ütleb täna abipaketi lei, ei juhtu sellest midagi. Abipaketti toetavad kreeklased on aga veendunud, et jah-sõna on kreeka tulevikule kasulikum. Kusjuures paljusid kreeklasi huvitas ka eestlaste arvamus referendumi kohta. Minna tõdesid, et kui suured riigid ei suuda aidata pisikest kõigest 10 miljoni elanikuga Kreekat ja lasevad sel pankrotti minna, millist tulevikku tasub siis veelgi väiksema elanike arvuga riikide loodate? Priit Rajalo, Kreeka, Ateena, Euroopa ei jäta kreeka rahvast hätta, ükskõik missugune on tänaseks rahvahääletuse tulemus, ütles Euroopa Parlamendi president Martin Schultz. Sults ütles ajalehele Welt am Sontag, et Kreeka vasakvalitsus on manööverdanud riigi tupikusse. Ta lisas, et võib-olla tuleb Euroopa liidule anda Kreekale erakorralisi laene, et avalikke teenuseid säilitada häda ning hädas olevad inimesed saavad raha, mida nad vajavad vastupidamiseks. Sults hoiatas samas, et see ei ole püsiv lahendus. Ja teistel välisteemadel USA välisminister John Kerry ja tema Iraani kolleeg Mohammed Chavad Sharif pidasid täna hommikul poolteist tundi tuumakõnelusi ning pärast lühikest pausi kohtumine jätkus. Suurriigid loodavad ligi kaks aastat väldanud kõnelustel kokkulepe saavutada teisipäeval. Kui kokkulepe saavutatakse, vabaneb Iraan järk-järgult talle kehtestatud sanktsioonidest, kuid peab oma tuumaprogrammi piirama. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles, et läbimurre tuumakõnelustel ohustaks tõsiselt Iisraeli. Hispaania seisab pühasõdalaste tõttu silmitsi kõrgeima terroriohuga alates 2004. aasta rongiplahvatustest, ütles siseminister Horhe Fernandez Tiias. Ministri sõnul ei soovi ta tekitada paanikat, kuid lisas. Neljas häiretase viieastmeliselt skaalal vastab reaalsusele. Fernandez Diaz ütles, et terrorioht. Ta on kõrge eelkõige seoses sunniidi äärmusrühmituse islamiriik liidri Abu Albaga taadi hiljutise üleskutsega korraldada oma kodumaal rünnakuid, et niimodi tähistada islamiriigi tegevuse esimest aastapäeva. Hispaania võimude andmetel on Hispaaniast islami riigi ridadesse läinud sõdima 116 inimest. Neist 16 on naasnud. Unesco kandis Jaapanis Nagasaki lähedal asuva kindlus Saaremaailma kultuuripärandi nimekirja pärast seda, kui Tokyo ja soul lahendasid tüli seoses seal sunnitöö kasutamisega teise maailmasõja ajal. Jaapan taotles külganšiimale ehk lahinglaevasaarele maailma kultuuripärandi staatust koos ligi paari tosina teise paigaga, et näidata riigi tööstusrevolutsiooni 19. sajandil. Lõuna-Korea oli aga pikka aega selle vastu, nõudes, et Jaapan tunnistaks ametlikult korealastest vangide töö kasutamist saarel. Teise maailmasõja ajal. Ja tagasi Eestisse väikesaarte laulupidudesarja raames peeti eile ja täna esimest Vormsi laulupidu. Üritus paistis silma sellega, et enam kui 200 esineja seas olid lisaks lauljatele ja pillimeestele ka tantsijad Juhan Hepner lugu. See nädalavahetus oli Vormsi jaoks ajaloolise tähtsusega, sest esmakordselt peeti saarel laulupidu. Kõigepealt kogunesid esinejad Sviby sadamasse, sest just sealt algas pidulik rongkäik, mis liikus ereda päikese all siis viie ja poole kilomeetri kaugusele jääva Hullo kiigeplatsini. Järgnevad kaks ja pool tundi kõlasid Vormsi laante vahel juba laulud ning mitmel korral löödi tantsu. Kohalikele jäi laulupeost hea mulje, jätkab Vormsi elanik Ene. No see on vahva, kui laulupidu on Vormsid ja eriti tore on need meie tantsijad, kohalikud saavad siin ka jalga keerutada ja teistele näidata, mida nemadki oskavad sekka nendele toredatele, lauljatele ja tantsijatele siis mandri peal. Sama meelt oli ka suve Vormsi lane Vaido. Võimas mulje, kuna esmakordselt selline asi siin saarel toimub ja sellise arvu osavõtjatega nii pealtvaatajate kui esinejate näol, siis see, see tunne on võimas ja ma arvan, et seda on ka. Seda tunnet kogevad ka teised. Dirigent Indrek Viiardi sõnul on väikesaarel peetav laulupidu midagi, mida peab ise kogema. Ta ütles, et see, et esinenud kooride liikmed tegelevad laulmisega oma vabast ajast ja põhitöö kõrvalt, näitab, et nad armastavad seda, mida teevad. Indrek Viiard. Nad on erinevate erialade erinevate kutsetega inimesed, arstid, ehitajad, insenerid, ärimehed ja, ja ma saan öelda seda, et nende kõlades sellised laulud nagu Vinteri põhjamaa või eespere ärkamise aeg või sarapik Ta lendab mesipuu poole, kõlab teistmoodi. Vormsi vallavanem Tanel Viks seekord ise viisi üles ei võtnud, kuid paljud ei pruugi teada, et tegelikult on tal muusikaga minevikus olnud väga tihedad sidemed, jätkab Tanel Viks. Laulmisega on täiesti kogemused olemas kunagi RAMi poistekooriga tervena Nõukogude Liit lavi rannatud ja isegi Estonia lavalaudadel on Verdi Attila muutsovski poriis. Koduhoovis on häält tehtud. Vormsi laulupidu oli avalööksaare kultuurisündmustega täidetud juulikuule 27. kuni 29. juulil toimub aga üks Vormsi aasta tippsündmusi. Kolmepäevaste pidustustega tähistatakse Vormsi kultuuris väga oluliseks peetavat Olavipäeva rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Vormsi. Missuguseks kujuneb ilm, räägib meile nüüd sünoptik Merike Merilain. Öösel saab põhja poolt pealetungiv jahedam ja kuivem õhk võimu selge taeva all langeb õhutemperatuur kuue kuni 10 kraadini, rannikul on soojem. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Päeva jooksul on tulekul suurem ilmamuutus. Öösel Taani kohal tekkinud tsüklon liigub Stockholmi poole ja lükkab päeva teisel poolel meie kohale veel kord kuuma õhu, kuid läänepoolne jahedam õhk on kohe selle kannul ning pärastlõunal peaks alates Saaremaalt ja Liivi lahel tulema intensiivne sadu koos äikesega. Hilisõhtuks jõuab sadu ka idapiirile. Õhutemperatuur on nagu tänagi, 19 kuni 23, lõunat piiri läheduses kuni 26 kraadi. Tuul pöördub hommikul kagusse ja tugevneb Päeval viie kuni 10 meetrini sekundis, saartel puhanguti kuni 15 meetrini sekundis. Teisipäeval tsüklon süveneb Stockholmi lähedal. Tuul pöördub külma frondi möödudes edelasse ja tugevneb seitsme kuni 12, rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrini sekundis. Kese vihmad lõppevad öö jooksul Ida-Eestis. Päeval sajab kohati hoovihma ja on ka väga väike äikesevõimalus. Õhutemperatuur on öösel 13 kuni 18, päeval 18 kuni 22 kraadi. Kolmapäeval läheneb Oslole uus tsüklon, mis tekib Põhjamerel. Meil on öö rahulik ja olulise sajuta. Päeval läheneb lääne poolt uus tihedate sadude ja äikesetsoon. Enne seda jõuab õhutemperatuur tõusta veel 19 kuni 25 kraadini. Ja edasi polegi sel nädalal alla enam head ilma oodata sest tsüklon peatub Läänemerel ja meie jääme kogu aeg selle mõjupiirkonda. Taastub juunikuine, tuuline ja jahe ilm. Ka hoovihmad on sagedased. Aitäh ilmateate eest sellega Päevakaja täna lõpetab kena õhtut ja kuulmiseni.