Tere tulemast kuulama järjekordset osa sarjas lood ja laulud, meil on hea meel tervitada stuudios Heini Vaikmaa Chatiivsekse Maian Kärmas. Tervis liin. Tere päevast. Sinu puhul vist võiks ütelda, et sa oled Heini Slazz, Mahavok Vaikmaa, kuivõrd sa võtad seda omaks, kuivõrd tegelik sulle on meelepärane või sa pigem tahaksid sedasi distantseeruda, et tegelikult sa teed paljusid muid asju ka? Jah, eks loomulikult, Mahavok on võib-olla kõige tuntum, kellele ma olen laule kirjutanud, aga tegelikult on päris suur osa eesti solistidest ka laulnud. Minu laula. Kuivõrd see tunne, et tegelikult noh, see võib olla selline ketserlik küsimus, aga aga väga paljuski sa jääd tahaplaanile, sa oled alati see, kes on see keskne käimatõmbav jõud, see, kes kirjutab laulud, see, kes nii-öelda toodab need muusika põhja, Taranseerib aga laulja saab ikkagi kõige rohkem tähelepanu. Noh, see on, see on tänapäeval niimoodi nagu välja kujunenud, oli ju kunagi, kas eurovisioonil oli, laul võitis, siin tuli helilooja lavale ja sai seal vikiauhinna kätte, aga see on ammu kõik muutunud. Mõne loo puhul võib-olla, mis siin viimase paarikümne aasta jooksul on kirjutatud, kui ma raadiost kuuleb, on olnud lugusid, kus nagu hakkan kuulama, et huvitav Erik, mis mulle meeldib, et ma ei ole kindel, kas see on minu lugu. Ja siis on hakanud uskuma ja laulnud niukseid juhuseid on isegi olnud jah, ega jah, tihti internetist praegu otsida mõne loo kohta infot ei ole seal üldse kirjas, et kes on toota. Me rääkisime eetriväliselt juba ka mahavoki minevikust ja sellest, et tegelikult Mahavok algselt kandis sootuks muud nime. Palun räägime veel kord lahti mahavoki sünniluu ja kust see nimi üldse tuli? Nojah, 70. olime algul spiraali nime all. Aga noh, see oli selline aeg, kus Gunnar Graps kutsus mind Magnetic Bändi 77 kuni 79 kuni Vene armeesse läksid siis tegelikult mahavoki poisid tegutsesid ka ilma minuta spiraali nimel mitu aastat täiesti edukalt. Käisid festivalidel ja siis 81, aastal, kui sõjaväest tulin, oli kindel otsus, et hakkame uut bändi tegema. Tegelikult see tuumik on ju pillimat, kõik vanad vanad spiraali vennad, kellega 70.-test koos hakkasime mängima. Nimetame veel kord, kes selles algses rivistuses olid. No kõigepealt juba 74, kui linna tulin, tutvusin Raul Arrase, kes basskitarri mängib, ja Kaleva aasaga, kes mängib klahvpille. Et see tuumik on ka praegu bändis ja siis hiljem otsa kooli astudes. 77 siis teine, kitarrist Kristjan Kirma tuli juurde ja Sven Himma trummidel. Aga läheme veel kord tagasi selle ajaloo juurde, kui sina tulid sõjaväest, otsustasite kindlalt ansamblite ja mis edasi saab? Jah, sõjaväes olin koos Karl Madise ja seal teiste tuntud Eesti muusikutega ja Karliga sõjaväes, millegipärast juba otsustasime, et kui välja tulema, hakkame koos bändi tegema. Mina tulin kevadel, Karl tuli sügisel ja nii läkski. Hakkasime kohe uut nime otsima. Et need mängud, mis meil olid siis mingid kohvid, klubide taolised ja siis me korraldasime publiku seas küsitluse. Seal oli mingi seitse, kaheksa nimekirjas. Ja, ja päris korduvalt ikka nii palju, kui neid mänge oli ja publik valis selle Mahavok välja, mis on ju tegelikult perekonnanimede esitähtedest. Väga palju plaate otseselt mahavokile ilmunud ei ole. Jah, et kõigepealt tuli väike singel vist mingi 23 või 84 enda lugudega ja siis kõige edukamaks osutus koos Kare Kauksi ka loomulikult 86. või 80 seitse-kaheksa küll jah. Et, et noh, see oligi see aeg ju, kus palju sai Venemaal tiirutatud ja väga palju kontserte antud just Moskvas soolokontserte. Ilmselt 90.-te alguseks nagu tüdinesin võib-olla sellest kõigest ja nendest suurtest reisidest ja siis jah, suur, suur suur auk sisse, kus me midagi ei teinud. Hakkame neid lugusid valima ehk saate lõpu poole, räägime ka sellest, mis tänaseks mahagist on saanud ja mida veel sa teed, aga, aga vahele mängime nüüd esimese luu, miks sa selle valisid ja ja mis selle sünnilugu on? Jah, ma valisin hoopis kõigepealt mitte Mahavok kilo. Ja üldse siin saates ei kuule ilmselt kõige tuntumaid mahavoki laule, sest neid mängitakse ilmselt niigi. Elavad pildid on lugu, mis sai kirjutatud Eurovisiooni lauluvõistlusele Eesti Eesti vooru. Eurolaul oli ta vist nimetus siis aastad, siis olid üheksakümnendatel 94 oli täpselt see aasta ja, ja see lugu sai kirjutatud Ivo linnale. Blool läks tegelikult päris hästi, nii et me olime seal esikolmikus. Kolmandalt, kes teksti Ahtherali, Reet Linna. Loomulikult me kõik teame, et Ivo Linna on on võrratu võrratu lauljaga, miks tol hetkel valisid sa tema seda lukku laulma, kuidas, kuidas tavaliselt endal lauljat valid, kes sinu lugusid esitama? No oli ju, ma ei mäleta täpselt, mis aastal oli see suurprojekt Eesti kolm tenorit, Ivo Linna, Jaak Joala ja Tõnis Mägi, et mul oli suur au lihtsalt olla seal projektis ka. Et kuskil vist seitsmele loole sa ise sündid mängitud ja natuke haraseerida aidatud. Kuidagi niimoodi need kontaktid tulid ja, ja otsustasin proovida. Oli see ei puutu. Korraga ei avalda. Aumisega. Pean tunnistama, et, et selle laulu ma olin täiesti ära unustanud, aga, aga tegelikult see on ositi minu lapsepõlv, sellepärast et mäletan, et ka väga õhinal elasin kaasa selle võistluse erinevatele lauludele ja mis seal salata, nii mõningatki õppisin pähe ja, ja see oli üks neist lauludest, aga, aga tegelikult läheme nüüd päris algusesse tagasi. Heini, miks sinust sai muusik? No ma arvan, et mingit muud varianti üldse ei olnud juba enne kooli ma mäletan, et kuskil ma sellest rääkisin ka, et ühel lisajuubelil oli niimoodi, et keegi tuli akordioni ka sinna vets akordioni kaas. Kui kogu pidu oli läbi. No ilmselt hilisel tunnil jäätise akordion meile koju sinna jagatud kaasa seda vedama ja siis öösel tõusin salaja üles, hakkasin muidugi ise ei ulata, 120 passi oli, see ei ulatunud üle vaadata välja. Aga igal juhul hommikuks mingit kolme tuurikat tulid. Kõht oli paistes, valutas ära venitanud, et see oli enne kooli. Aga hiljem hiljem jah. Et eks palju tänu Heino ripptekile, kes oli muusikaõpetaja Riho Lipptekki isaga, kes on Ortuses praegu, eks, ja hiljem ka Riho mitt siin palju koolitas. Riho näitas mulle esimesed rütmi näited, algul mängisin trumme üldse bändis kuskil viiendas klassis. See kitarrimäng tuli hiljem ja Riho isa muidugi Heinoritek andis klaveritunde. Et see oli kolmandas või neljandas klassis, kui Padisele tehti klaveriklass, kas siis nagu hakati üle Eesti tegema nüüd muusikaklasse ja noh, siis saiu panime tega ametlikult õpitud klaverit. Aga see, et sinust selline popi ja rokisuunda kalduv muusik sai, millest see tulenes või mis olid sinu suured, sellised eeskujud lemmikut, kas või siinsamas kodumaalgi, et kuidas see vagu nagu ette künti sulle, et sa sinna läksid? No nagu ma ennem korra mainisin, et 74. tulin Tallinnasse. Napp nali naljaks, kõigepealt kleiti mind muidugi üles Eesti kontserdis praegu siis oli filharmoonia ja Artur Rinnega näiteks esimesed duurid tulevad üldse meelde, alaealine, neil see tuli ka hiljuti alles meeldaks mõte, mis seal neid mitu suve sai isegi rinnet saada. Ja, ja nii edasi, aga edasi tuli tuli Gunnar Graps ja ja loomulikult ma käisin kontserditel, ornament oli, sellist bänd, mess oli, noh Grünberg, eks ju, sellest noh, ei saa üldse üle ega ümber, olin ikka nii vaimustuses nendest esimestest lugudest, et need, need saatsid mind aastaid ikka. Võtame vahepeal ette järgmise luu. Mida me nüüd võiksime kuulata. Aitäh. Ma arvan, et vikerraadiokuulajale kindlasti on seal tänaval üks niisugune lugu, mida võib-olla ei mäletata ja mida omal ajal raadio kahes mängiti. Et see jääb ka 90.-te esimesse poolde, kus valdavalt noh, kus ma tegelikult laula väga vähe kirjutasin, hakkasin reklaami tegema, üldse reklaami muusikat kirjutama ja, ja noh, see oli see periood, kus rohkem tantsumuusikat tehti. Rohkem käis niisugune vaibakloppimine mono. Aga loomulikult ma ei halvusta absoluutselt seda stiili ka seal on väga häid näiteid huvitavaid aga mina kirjutasin hoopis teistsuguse loo. Ja Anneli Tõevere on teksti autor ja teine, esitan Tõnis kiis. Kas praegu Ameerikas elab ka ja seal mu enda tütar Anett lõpus ka paar piuksu? Ta on küllalt väike veel title. No need nimed, mis siin neelad läbi kõlasid, annavad põhjust rääkida ka ansamblist duubel, pluss mis tegelikult tegi ka tegusid nii eurolaulul kui, kui muidu, millega olid ka väga uhked plaanid omal ajal. Nojah, duubel pluss oli kell ja ta kokku mäletan, et oli niimoodi, et tegelikult Viru hotellis oli viimane varieteeprogramm, elu on loterii. Ja millegipärast valiti mind sinna ka kaasa tegema. Telliti need originaallood minut, vähemalt neli lugu vist oli. Ja seal ma tutvusingi duubel plussi lauljatega. Algselt siis Evelin Samuel ka seal rida algselt oli emme Eveli Soomel ka, jah, Anneli Tõevere, Tõnis Keys. Tubli bossiga läks niimoodi, et hiljem siin kaarikud diskorida võtsid selle bändi mult üle, praktiliselt läks ka see kloppimine edasi teha. Siis mina tõstsin käed üles. Nõnda siis, Anneli Tõevere, tänapäeval Anneli Tõevere, Kaur ja siis Tõnis kiis, kes elab tänapäeval Ameerikas, palju tervisi talle sinna ehk kuulata neid ka mingil moel. Olid ajad, millisena sa mäletad neid aegu, kuivõrd sa tundsid, et sa saad ennast loominguliselt piisavalt teostada, sest õige pea tõesti reklaamimaailm haaras sind. Kuivõrd raske see üleminek oli õli sull, et mingil hetkel ta justkui sellest loomingulises töös pidin natuke nagu taanduma. No vot see duubel pluss oligi mul üks katsetus niisugune tegelikult ma tegin reklaami sellel ajal, et nagu tulid esimesed firmad, Statolia McDonaldsi ei olnud neid reklaamistuudiod midagi kuidagi, ma sattusin algul selle juurde kogu see peavool muusikas, see ei olnud nagu mulle väga vastuvõetav, ma tean, et ma viisin Raadio kahte mingit lugusid ka, aga, aga neid ei hakatud mängima. Et noh, siis oli jah niisugune lihtsam klubi tantsumuusika ja, ja noh praktiliselt ilmselt mul jäänudki muud üle vist hakata reklaami tegema ja loomulikult seal oli vaja ka pidevalt originaalhelitaustast, eks ju, see oligi kuni interneti sünnini võib-olla teenistuse mõttes paremaid, aeglast. Aga me duubel plussist siin rääkisime, üks lugu neilt on veel, ehk on paslik praegu see laul kuulajatele uuesti meelde tuletada, ime kannab see nime. Kes selle teksti on kirjutanud ja mis selle laulu taustal. Ime on täpselt samamoodi, et eurolaulule kirjutatud ja Riina Vardson selle teksti autor tekst on ju lapse sünnist, nii et kõik see on üks suuri imesid. Lugu vist tuli tol ajal viiendaks, ma mäleta. Mis meelde jäi, õieti isegi Jaak Joalaga Esmit proovis kuulamas seda lugu ja temale see meeldis. Mul oli selle üle jube hea meel, ma arvan ka, et võib-olla nüüd on seda lugu pähe mängitud, sellepärast ma valisin Daci saks. Ja sellised hellad tunded siis laulus imemis räägivad lapse sünnist ja eks see olegi tõesti kõige suurem ime. Me siin omast käestki teame, sinu lapsed on juba suured. Minu lapsed on soolot ütlenud, teevad juba suuri tegusid ja sinu tütar Anett on tänaseks mahavoki püsiliige. See on lihtsalt niimoodi kuidagi kujunenud, loomulikult ootame Kare Kauksi ka ikka tagasi ja ta ei ole lootust kaotanud, et ta ikkagi tuleb. Võib-olla, kui meil jälle mõni ümmargune tähtpäev ei tule. Kare on loomulikult oodatud meil alateni, et nii kui ta valmis on need. Aga kuna me oleme viimased aastad rohkem instrumentaalkontserte teinud ja, ja et see kava liiga raske ei oleks. Ratas tahab ju neid vanu lugusid ka kuulata siis niimoodi Janet meile sattus laulma. Kare Kauksi tütar on ju, Getter on meil käinud laulmas, nii et ja, ja palju teisi noori. Solist Triinu Taul. Aga ikkagi, rääkides Anetist. Millal sa said aru, et vohh tüdruk laulab, kuivõrd sa talle tegelikult heas mõttes soovisid selliste muusikusoolikat või kuivõrd sa lihtsalt oli juhuslik? Mingis mõttes ta elas selle keskel kogu aeg. Noh, ta käis ju teles kala lastega laulmas, seal tegi neid asju seal mitu aastat kaasa ja hiljem tuli Maire Eliste laulustuudio ja otsa kooli tegi läbi ja noh, niimoodi hakkas stuudios kõigepealt päkke laulma, mul vanasti oli ikka Kaire Vilgats ja keegi, kes käis reklaamiasjugi põhiliselt laulmas, aga Kairel tuli ka ju pere ja lapsed järjest ja ja siis siis ühel kontserdil Maire heliste laulustuudio kontsert, mis oli Estonia kontsertsaalis. Ja siis kuulasin ja siis tuli, nii mõnigi inimene ütleb peale kontserti, et miks sa ei kasuta oma tütar tema eest ja siis ma vaatasin, et mahe tämber ja siis hakkasingi Päkina kõigepealt proovima teda. Ja ta saigi spakina päris hea koolitus. Nagu juba hakkas solisti solistika laulma. Eks asi on isa-tütre suhe, aga teine asi on see, kui nad teevad koostööd tööd ikkagi stuudios. Milline koostöö tandem, te olete? No ega see, ega see töö vist väga kerge ei ole, tegelikult. Et eks meil seal ütlemiste vaidlemist on ikka päris palju. Et rõõm on siis, kui, kui mingid tulemusega saab. Võib-olla tegelikult siia juurde paslik mängida sõrmuse lugu ära, mille on tegelikult Olav Osolin kirjutanud musta kiviga sõrmus. Kas sa oled märku et ta Haatena ning Siis ta söörene sõrmus. Kuivati ilus ta on ja siis ta märk. Siis ma tean, mis on soosida vees. Keegi teine ei loe välja teedetingimusi. Nõnda laulab Anet Vaikmaa Olav Osolini loodud lauluAga arranžeeringu, autoriks siis Heini Vaikmaa, meie tänane saatekülaline. Me oleme rääkinud väga palju sellest praktilisest poolest, kuidas miski toimib, aga kuidas sina kirjutad, mis instrumendi kaudu sina kirjutad, näiteks juba alustuseks pakub mulle huvi, sest sa valdad päris paljusid pille. Stuudios ma mängin nii mõneski loos kõik pillid ise sisse, vahel isegi trummiga naturaal trump mängida. Aga lood sünnivad võib-olla klaveri taga rohkem noh eriti lihtne, kui on väga hea tekstis. Nagu näiteks tunnete keel või seal oli praktiliselt mäletan, kas ema leidis selle teksti kuskilt lehest või Rudolf Krimm, Rudolf Rimmel tekst ja ema on mul nii mõnegi teksti tegelikult niimoodi ette söötnud. Kalle Muuli sellel sellel ööl, mis on üks ilus aastavahetuse lugu ja noh, need on niuksed tekstid, mis istub klaveri taha, võta tekst ette ja lugu oli valmis. Minu jaoks on seal muusika sees sugune. No tunnete keeles oli küll niimoodi, seal ongi üks motiiv, üks meloodia käib läbi terve terve looja. Kas see kannab välja kuni lõpuni. Aga see tähendab, sa töötad ikkagi tegelikult kas siis kahtepidi, et võib-olla nii muusika enne ja seejärelsõnad ning astroloogid. Telepaatia, teinekord on mingist kidrariigist võib hakata ka lugu, et lihtsalt jämmida tuleb mingi käik ja on ka nii olnud, et kuskil looduses jalutades hakkab mingi motiiv peas kummitama. Ja mõnega on võldogale isegi nädala, aga see ei anna mulle rahu, mingi mingi järgnevus või mingi mingi asi. Et tuleb ära teha enne, kui saab rahus magada. Nädal aega olnud jah, kummitatis kalleid stuudiosse mingi jupi nagu linti mänginud sest ta läheb meelest ära ja paljud asjad tegelikult meelest ära läinud, mis on lähedal. Aga see on kõigil ilmselt nii. See on meil arvatavasti püsiküsimus siin selles saates juba laululoojate puhul. Mis siis ikkagi sinuga toimub sel hetkel, kui sa kirjutad laulu? Võib-olla kõige lihtsam selline liigendus oleks, et kas see on midagi sellist, mis meile antakse, nii, seal midagi metoodilist. Jah, see on väga raske vastata, teinekord on küll niisugune tunne, et mõni lugu tuleb nii kergesti klaveri taha istudes, et ta lihtsalt tuleb, mängid ja sul sul tuleb kõik see kõik see harmoonia meloodias tekib täpselt seal niimoodi ja niimoodi ta jääbki. Aga teinekord ju mõne looga tuleb ikkagi rohkem vaeva näha. Aga, aga jah, kindlat kindlate reeglitega kindlat moodust siin ei ole, absoluutselt täiesti erinevat on lood pähe tulnud ja erinevate instrumentide taga. Võtame ette järgmise loomise võiks olla. No võib-olla midagi siis Mahavok repertuaarist. Lootus mis 80.-te lõpus sai kirjutatud, kui oli suur fosforiidisõda ja selle looga seoses ma ei mäletagi, kas minu arust oli see ikkagi tellitud, kas mingi saat saate jaoks või? Osa liinist oli ennem siin juttu. Oskar Ove kirjutas mulle lauluteksti, nii nagu ta paljudele teistele lauludele minna lihtsalt, nii ja kirjutanud. Ja ta on ka niux hea minekuga lugu, nagu mägede hääl. Lootus Mahavok ja soleerib siin Kare Kauks. Muleja Heini, meenuta, kuidas teile üldse jõudis ansamblisse kare ja kas sa mäletad, millal sa esimest korda kuulsid või kuidas see koostöö alguse sai? No Kare jäi mul meelde loomulikult otsa koolist ja siis sai juba teda tähele pandud, et kui kunagi bändis naissolisti vaja oleks kedagi, et võiks proovida. Ometi meil ei läinud ju kohe niimoodi, et olid seal Karl Madisel tekkis karavan ja meil oli seal üks suuravarii, kus me aparatuur kos teenindava personaliga poistega otsa sai. Ja ju Marju Länikuga tegime vahepeal poolteist aastat. Hinged oli igal juhul kogu aeg mingi mingi tahtmine midagi täitsa uut võõrast teha, uurisin välja, kus kare esineb ja mitmel kontserdil need olid niuksed, suht sässilikud kontserdid, sai käidud kuulamas aari tuubiniga, kes oli meil Mariueka manager. Ja noh, siis tuli ikka enam-vähem kindel veendumused, et kare on ilmselt see õige või kes tuleks bändi kutsuda, kellega koos hakata muusikat tegema? Mis tegi selle nii-öelda õige? No just see, et ta on nii isikupärase häälega Karet eristuski, see huma tämber, võimas tämber, nii et NATO-l oli seda monitori või ei olnud seal laval igal juhul seal oli kari riigi kõigist üle kosta, tihti isegi otseavad saali, kes istu seisja keskel kuskilt, aga jah, kuidagi kuidagi siis olid väljundid olemas, sobilikud väljundit siis oli enne mägede häält, lauluväljakul oli suur kontsert kesktelevisiooni tellimusel, Moskva tellis millegipärast meid ka sinna, alati kutsuti eestikeelsete lugudega. Et isegi Karl Madise tuli meelde, et tulemata jäänud, käisid üle üle, kes televisiooni seal suurtes pühade ja programmidest need lood. Aga siis oli jah lauluväljakul kõik vene suured staaride artistid olid seal koos ja siis selleks ajaks sai kirjutatud mägedel, mis loomulikult ka esimest korda ei läinudki Varega üldse linti. Linnahallis me seda tegime. Ja algul ta lähenes võib-olla kuidagi Tšassilikult, mis sellesse laulu võib-olla ei sobinud. Aga, aga ta tuli teist korda stuudiosse ja jäi kohe esimene variant ja see oli noh, niivõrd kõva minekuga, et tegime selle saate ära ja, ja, ja lugu läks ka kesktelevisioonis üle Venemaa, nii et igasugustes saadetes ja aasta tabelis Moskvas oli isegi neljas kategoorias sees eestikeelne lugu ja nii edasi. Nii et võib öelda ja ülejäänud on juba ajalugu, mis pärast seda järgnes. Aga tuleb välja, et tegelikult kare on iseenda suhtes väga nõudlik ja teinekord on ta väga tagasihoidlik, et tänapäeval teda peab ikkagi meelitama, et ta tuleks tagasi ja veel esineks. Veel teeks. Nagu ennem ütlesin, et ei ole lootust kaotanud tegelikult ja ma usun, et ma üritan midagi uut väärilist alla kirjutada ka, et et ikkagi ta stuudiosse meelitada. Ta lihtsalt tundub, et ei kipu lavale momendil. Läheme siinkohal edasi sinu poolt valitud lugudega, mis meie järgmiseks võiksime kuulata. Täna hommikul, kui ma tulin siia saate salvestusele oli meeletu paduvihm ja kuulaks võib-olla selle vihma loojalast. Et mis on ju tegelikult positiivne lugu, vihmani vaja, loodus selle meile kõigile lepile seal niuke positiivne vihmalaul. Ja esitajad, eks siis. Anett jällegi jaa. Triinu Taul ja et jah, seda lugu, ma otsustasin sellepärast ka saatesse valida, et, et seda on minu arust väga vähem mängitud, kuigi ta sai kirjutatud mitte eelmise, üle-eelmine suvi oli vist see, mis oli hästi vihmane, meil terve augus 100.. Ja see lugu tuligi selle peale täpselt, et tellisin Olavilt teksti ja siis sai ta niimoodi kirjutatud ja lugu on minu minu arust sihukese hästi huvitava hormooniaga ja, ja ma ei saanudki aru, et miks te nii vähe mängitakse. Aga Olav Osolini ka, mis teid ikkagi niivõrd on leidnud, et ikkagi jälle ja jälle kirjutate kuus lugusid, et teil kuidagi vist on ühine vereringe või? No võib-olla, aga lihtsalt Olav on ju hästi mitmekülgne inimene ja tema nõu on alati mar, pole mõtet kuulda. Seda ta ikka, kui ma olen oma asjadega võib-olla natuke liiga rappa läinud, et et siis ma küsin nõu. Ma ei tea, ma ei tea inimest, kes nii palju jõuab käia kontserditel praegugi uue muusikaga, ma jõua ise absoluutselt kursis olla ja siis aeg-ajalt aeg-ajalt Olav mind jälle laseb mingeid huvitavaid asju meister avastanud kuskilt. Ja noh, mul on see kindlasti suureks abiks sealt. Võtame taaskord ette järgmise loo. Võib-olla võib-olla usuametist kare juurde tagasi kindlasti. Selle teksti autor on Doris Kareva, kelle luulast ma väga lugu pean. Ja loo tekst sai algul tellitud ültse ühe lääneloole, kui Karega alustasime ka tegime mõned kaverid ka tegelikult avalikult kontserditel me teinud ikkagi seal tegime juba ainult oma lugusid, aga see lugu sai tellitud algul ühele või see tekst tellitud ühele läänelool üldse. Aga täpselt niimoodi, et noh, jälle nii kui seda teksti nägin ja lugesid, see tekst tundus nii hea. Et lugu oli olemas selle kahe tooli otsas, et, et me teeme originaallaulu selle teksti. Usuameti võimsad sõnad Doris Kareva alt ja samavõrd võimas esitus Kare Kauksi ansamblilt Mahavok, kas sa tol hetkel, kui te neid laule salvestasite ja, ja lõite, kas sa sel hetkel aimasid ka, et nad niimoodi juurduvad kuulajate hinge, kas ta sel hetkel juba aimasid, et vot see on vägev lugu? Loomulikult kontsertitel oli ju publiku reaktsioonist kõik näha, tihti oli kasvõi ka mitte ainult laulude juures instrumentaalpalade juures. Mäletan Estonia kontserdisaali, kus tuli nii mõnelgi inimesel pisar silma, täitsa instrumentaaljääk ka, nii et. Nii et noh, kõige parem tagasiside oli loomulikult publiku pealt ära näha, mis läheb ja mis ei lähe. Tegelikult üks asi, millest me veel tänase saate jooksul rääkinud ei ole, on see, et sa lood väga palju instrumentaale. Kas sa pigem tahaksidki olla rohkem äkki instrumentaalmuusik, kui just laululooja? No see on huvitav, et me ju seitsmekümnendatel algasime Kainstrumentaalist niukesed, džäss, Rockilikustelt eeskujud, olutsioon, klahvi Chef tekkijaga, loomulikult mängi mängija võimet küündinud selleni, aga me üritasime teha väga tehnilisi, keerulisi lugusid. Mis on nüüd noh, vastupidi, et lood lähevad vanemast peast alati järjest lihtsamaks ja meloodiad ja kõik lähevad lihtsamaks. Aga sellel ajal ei ilmselt, et tegelikult on solisti soriste otsitud kogu aeg. Aga noh, Karele võrdväärset ei ole nüüd leidnud kuidagi sellepärast viimane plaat, galaktikad, mis neli-viis aastat tagasi ilmus, et, et nii niimoodi ta sündiski rohkem instrumentaallooming. Noh, aeg-ajalt ma teen ikka ühe teise lauljaga koostööd. Aga, aga kuidagi, kas ma ei ole leidnud siis Karelev väärilist lauljat või ma ei tea, millest sa nagu kuidagi on jah, väga palju instrumentaalmuusikat. Kirjutab sel hetkel, kui me seda saadet salvestame, on siiski õhus värskeid tuuli ja palju uut muusikat. Ole hea, räägi sellest uuest loost. See on jah üks hästi värske lugu, su kannul kõnnib saatus, mõeldes ennem kuulasime lootust ja seal ta niuke enam-vähem mägedaile, lootus ja kuskil sinnakanti. Nii mõnigi on seda lootusega pidada sarnaseks. Et selle looga oli nii, et sel aastal Eesti laulule tegelikult ma selle kirjutasin. Kelle teksti puhul on ikka Oskarova kui teksti teksti autoritest rääkida, et, et ma ei tohiks mõõdamine Madis trossist loomulikult kes on mägedele paljude teiste tuntud lugude On läinud aastad ja nii edasi autor, seda peab ka mainima, Madis Tross kirjutas algul väga palju teksti. Heini Vaikmaa, suur aitäh stuudiosse tulemast ja meiega oma laule, lugusid jagamast. Ma tänan kutsumast.