Tere tulemast kuulama saadet, lood ja laulud, täna kõneleme päris palju laulutekstidest, sellepärast et saatekülaliseks on Kaari sillamaa. Tere tulemast stuudiosse. Tere. Tere. Sinuga väga mõnus süvitsi minna tekstide teemadel, sellepärast et sageli mulle tundub, et tegelikult teksti levimuusikas märgatakse, lähe. Kuidas sinule tundub. Ma olen isegi ajalehe veergudele sattunud sellise lausega, et nädalalause, mida mina olin öelnud, et Eurovisiooni laulul peab olema tekst selle jaoks, et et laulja ei peaks ainult la peale laulma ja siis sain väga niukseid pahaseid. Vastuseid sellele. Loomulikult tekst on ikka oluline. Teine asi on see, et kas see alati kohale jõuab, et see sõltub juba lauljast ja sellest, kuidas laulja sellest aru saab. Aga mida vanemaks ma olen saanud, seda rohkem ma olen aru saanud, et tekst ikkagi on see, mis seda muusikat ka toetama. Mingisugusel eluperioodil ma olen nii palju kirjutanud, et kui sa paned nagu nagu lindilt siis ei jõua isegi kõiki asju süveneda ja siis ikkagi on tulnud noh, nihukeste paremate tekstide vahele, selliseid noh, võib-olla kehvemaid ka. Aga nüüd mul on see läinud aeglasemaks. Ma saan rohkem süveneda ja ma ju teisi teistele autoritele tekste kirjutan üsna vähe praegu. Ja siis ma olen saanud aru, et kuidas see muutus on toimunud aja jooksul minu endaga ka. Miks või kuidas sa üldse sattusid sellele teele, sinust sai teksti tegija? No eks ta ikka sattus niimoodi, et kuna ma hakkasin ta kooli või päris alguses seda teatristuudiot tegema ja siis kus sa ikka reli muidu võtad, hakkasin ise laule tegema ja lauludele tekste. Kõigepealt ikkagi hakkasin ise tegema endale asju enda lastele enda laste rühmale. Ja siis kuidas ma sattusin tegema juba teistele heliloojatele või teiste tehtud laulud viisidele tekste, see on omaette lugu ja kõige esimene neist oli Heini Vaikmaa laulule Se luigelaul, mida laulis Pearu Paulus. Aga see on mul nagu selles nimistus ka, nii et selles võime pärast eraldi rääkida. Raske alguses oli see töö või kuivõrd sujuvalt sa leidsid, et sinus on see soolikas nii-öelda olemas või piitsa ikka päris pingutama alguses sest et on ju kaks täiesti erinevat nii-öelda looma on luuletaja ja luuletekst ja lauluteksti looja laulu tekst. No ei pidanud üldse pingutama. Alguses tegin ikka luuletusi lapsest saadik mingist seitsmeaastasest või niimoodi. Ja siis hiljem, kui ma juba klaveri taha läksin ja muusikakeskkooli läksin, hakkasin nagu klaverit mängima, siis hakkasid need laulud ja sõnad ja need kõik korraga tulema. Ja sinnamaani, et ma hakkasin eraldi lauludele tekste veel tegema, see tuli veel palju hiljem. Aga võtame tänase esimese loo, millest sa tahaksid meile rääkida, mis on just sulle armas. Ma olen ka mõningatele laulukonkurssidel kirjutanud, et asju ja oli üks selline väljakutse või üleskutse ETV poolt, minu meelest oli see kirjutada laul lastelaul ja ma tegin vaeslapse pluusi nimelise loo. Ja siis ma panin sinna juurde märkuse, et ma paluksin, et seda laulu esitaks Maarja-Liis Ilus. Ta oli siis selline teismeline või noh, niuke ta oli juba mingi 14 15. Minu soovile tuldi vastu, Maarja-Liis laulis selle ära. Meie esikolmikusse ei pääsenud, ma käin mingi kuuenda koha selle lauluga, aga ometigi see laul sai miskipärast hästi populaarseks, sellest tehti video minategelane, kes laulab, on siis nagu lastekodust vabaks saanud laps, kes läheb siis laia maailma ja peab ise hakkama saama ja siis tal oli Maarja-Liisil mingi niuke kulunud kasukas ja müts. Ja siis ta jalutas mööda vanalinna ja laulis seda. Ja siis see laul läks nii populaarseks, et on olnud üks laste lauluvõistlus, need olid eelvoorud vist kas laulukarussellile või igal juhul sel aastal oli siis juures, et mitte esitada seda vaeslapse pluusi, sest et ükskord oli žüriid vist 16 korda pidanud, kuulan vaja, siis kõigil oli väga siiber sellest, et sai niuke ajalooliseks laul. Aga miks selline teema, miks sa tahtsid kirjutada vaes lapsest? See oli selle järgselt, et me olime käinud oma lastega esinemas päris mitmes lastekodus ja sealt mul tekkis nagu selline kahjutunne või see oli mul südamelähedane, mingi hetk, see teema. Vaeslapse pluus, esitajaks 115 aastane Maarja-Liis Ilus, sinu enda lapsed, mis seal salata, sa oled seda musikaalsust oma kummitadega edasi andnud küll ja veel on ka üdini andekad. Jaanikaga seob sind väga tihe koostöö, et osad lapsed ei jõua ära oodata, et nad saaksid oma ema-isa tiivalt ära teha ja asju. Aga teid ikka ja jälle toob koostöö. Kuidas teil see muusikaline koostöö laabub, et kas see sidedel on? No ta on olnud meil viimasel ajal üsna pikka aega juba Jaanika minu selles teatrikoolis lavastanud ikka üle 10 või rohkemgi aasta, tal on vahepeal olnud nagu sellised pikemad, et vahet ka, kus ta on siis käinud kas Tartus teatris mängimas või, ja siis ta ikka sellel ajal ta vähem vähem lavastada kirjutab meile ja siis tuleb jälle tagasi, teeb, aga selline pidev, pidev lasteaia noorte teatritegemine koos on meil ikka käinud kogu aeg. Millal sa aru said, et vot siin on tõeliselt andekas laps, sellepärast et tal on ikkagi võimsad häälepaelad. No laulmise koha pealt me saime ikka üsna vara aru, kui ta ju täitsa väike hakkas üsna. Ta hakkas Ühisi, hakkas ta pidama kohe mingi aastaselt, eks ju, ta laulis viisikesi järgi ja noh, nii nagu emad vanemad ikka tunnevad ära, kui laps on musikaalne muusikud oskavad seda kuulata, nende lapsed on, avalduvad ilmselt varad. Et kuulmine on ja noh, siis läks ikka mõni aeg veel edasi, kui kui me avastasime, et tal on ka selline laulja hääl, tal tuli vibraato hääldaja talakasse fraseerimine, ta hingas õigesti ja natuke nagu oskas paljusid asju, mida peab võib-olla teisel puhul õpetama. See tuli ka üsna vara mingi seitsme-kaheksa-aastaselt. Ja järgmine lugu, mille sa välja valisid, on ka teie koostöö. See on nüüd sellest ajast, kui Jaanika oli juba üsna suur juba otsa koolist oli ära käinud ja tegi omale rokkbändi, mille nimi oli see Neimz. Ja mina sattusin sellesse bändi esialgu klaverimängijaks, ma olin nendest noortest, kes seal pillide taga oli 15 aastat vanem, noh, algselt oli kohe kokku lepitud, et vanad oleme nagu teise klaverdaja otsingul. Aga mind oli nagu hea sinna esialgu võtta klaverimängijaks, sest et bändil oli lugusid esialgu, kui hakkasime tegema ja siis, kui oli vaja esinema minna, siis oli hea panna. Tänud vahepeal puhkusele ja meie Jaanikega, meil oli endal omavahel suur repertuaar ja laul, mis me praeguseks valisin. Pärisnimi on, leia end, aga see on jälle nii, et raadios mängiti seda selle nime all, et rooside aeg on käes ja rahvas teadis ka, et rooside aeg on käes. Danel Pandre lugu ja algselt sellel lool tehti teistpidi, et kõigepealt ehk inglisekeelsed sõnad, Joel De Luna tegi sõnad ja mina tegin selles eesti keelde ümber. Ja selles samas loos ma siis olin ise salvestuse ajal ka sündi taga. Laulsin ka Päkvokaali ja sellest laulust on veel nagunii tore mälestus, kuidas me tegime seda videot, kui ma siit mööda seda maja tulin, siis mul tuli meelde. Videos on üks päris pikk lõikudes, Jaanika käib mööda seda pikka-pikka koridori, mis siin on siin majas, küünlad kahel pool põlevad, aga siis me käisime veel talvisel raadiomaja katusel roopis, loopisime roose ja need kukkusid lumme ja see on ka selles videos. Nii et jah, rooside aeg on käes. Nagu me Teneemsi lugu kuulates siin eetriväliselt rääkisime, siis sai ta ka lavale ja nahkriided selga endale ja olla natukene rokkar, aga see vist ei ole päris sinu rida tegelikult. No ei, päris ei ole hea, et ma ikka kasvasin muusikakeskkooli ja ja noh, tolleaegse konservatooriumi baasil ja ütleme siis nii, et Muusikaakadeemia on, et mul oli selline akadeemiline klassikaline põhi ja ma ikkagi õppisin klassikalist klaverit muusikateadust ja ma lõpetasin muusikateadusega ja siis konservatooriumi lõpetasin nagu koolipedagoogika või muusikapedagoogi, kuna niiet praegu töötades lastega ja tehes enda seda nagu niisugused muusikateatrikoolid, ma olengi täpselt enda omal alal. Aga noh, see vahepeal rokkariks käimine, see oli lühike aeg, aga noh, kindlasti oli ta minu elus siiski ka mingil moel vajalik, et vaatasin niga selle eluga ära. Läheme edasi, juba sissejuhatuses oli juttu sellest, et et oled ka sellisele laulul nagu luigelaul autoriks ja Heini Vaikmaaga oli see, kas ma sain õigesti aru sinu esimene selline popmuusika koostöö teksti kirjutamisel. Kuidas see üldse alguse sai, kuidas Heini sinu leidis, visina? Heini? No mina lihtsalt võtsin Einiga ühendust teemal, et minu stuudioteater või lasteaiastuudioteater Colombiinangutsutud Taani raskeldi rokkfestivalile. Taanlased olid enne seda käinud Eestis. Me majutasime neid, see oli tegelikult üks Taani tsirkus, kes olid osad raskeldi rokkfestivali korraldajatest, nii mainekas üle maailma mainekas festival ja meie olime lihtlihtne laste muusikateater ja meil oli see niisugune natukene šokk, kangesti uhke tunne ka, et meid kutsuti ja siis me mõtlesime, et kuidas me sinna lähme, et meil ei ole sellist saatebändi con rokkfestival. Sellel ajal oli mahavoki niuke kõrglend, Mahavok oli kõige popim bänd ja Heini oli ka äsja saanud vist parimaks rokk-kitarristiks nimetatud ja nii, ja siis ma pöördusin geenipoole, et teeks koos selleks puhuks mingi loo, et meil oli ette nähtud, et me võtame oma metsamuinasjutuooperi lasteooperit ja võtame selle sinna kaasa ja seda pidime esitama siis nagu festivalieelselt Hatsundi tsirkusefestivalil. Ja siis mõtlesime, et siis edasi selle lasteooperiga sinna Roskildi teatritelki minna ei ole, väga hea, jäini tulime ka, nagu kohe oli nõus, siis me tegime koos vutiparadiisi rokkoratooriumi talikümne osaline, siis oli mul seal koor ja solistid olid siis sellised, et mul oli Jaanika ja Evelin Samuel, olid 15 aastased, paaria Liis Ilus oli üheksaaastane ja siis meessolisti. Võtsime siis laenasime mahavoki ja aru, kes oli siis 22 aastane otsa kooli tudeng ja me kirjutasime Heiniga selle koos. Edasi läks nii, et mul õnnestus anda üks õhtu mahavokile soola õhtuks ja siis Eini hakkas siis nad hakkasid suure kiiruga tegema uusi lugusid. Ja niimoodi ma tegin siis tal Heinile kohe ka need sõnad päris mitmele laulule, aga siis luigelaul oli üks esimesi minu jaoks kõik üks ilusamaid, mis on siiamaani nagu minu meelest nagunii ilusaks lauluks jäänud. Ma olin hästi heldinud, kui Pearu oli selle valinud, kui ta oli tähed uisutas selle laulu saatel ja hakkas ise seda laulmas, oli nii kena. Lood ja laulud jätkub saatekülaliseks ikka Kaari sillamaa ja, ja Kaari sillamaa puhul ei saa üle ega ümber sellest tõigast, et kunagi jõudis Eestisse. Eurovisioon, käivitus eurolaulu konkurss ja väga usinalt võeti sellest osa ja siis saabus väga suur tellimus tekstidele, kindlasti ma arvan, vahetult enne selle tähtaja kukkumist, kui need eelvooru laulud tuli anda ETV-le üle siis saabus sinu ukse taha väga palju inimesi 12. tunnil. Jah, see on õige, kui, kui palju sul tuli siis päevas vorpida tekste. Kolm-neli-viis, aga mõnede tekstidega ma istusin öösel stuudiosse, parandasin otse veel nagunii, et mingi kell kaks tuli mul auto järgi, sõitsin ühest stuudiost teise ja siis seal lõpetasin kell neli öösel, kui järgmine päev oli see laulude äraviimise päev. See oli päris niisugune tige aeg ja siis finaalürituse puhul oli siis niimoodi, et mina olin teinud 10 teksti, millest viis oli jõudnud siis sinna finaali 10 laulu hulka. Ja siis, kui arutati, millisel laulul on kõige suurem šanss võita, siis öeldi, et Sillamäel on kõige suurem šanss, et tal on kõik kõige rohkem laule. Minu meelest kas ei olnud see aasta, kui võitiski kaelakee hääl järsku aga räägimegi ja sellest ka seda me täna küll ei kuula, aga, aga see on kindlasti ütleme legendaarse emm eurolaul üldse läbi aegade. Kui sa selle sündiga meenutaksid. Algselt oli, vist pidid seda laulma Evelin Saamuel ja ma ei tea, kes noormees siis pidi olema, igal juhul esitajad vahetusid, ma tean, et Evelin vist oli nagu sellel ajal kinni, siis pandi Maarja-Liis ja siis ja siis sattus Maarja-Liisi kõrval Ivo Linna, kes jälle oli nagu hääleliselt ja võib-olla seal intonatsiooniliselt ja kõige rohkem sobiv, mis omakorda tekitas niisuguse suure keskustelu nii publiku, kuulajate kui ka muusikute hulgas. Miks pärast nii suur vanusevahe, et mis armastuslaul see siis on, et kas see on siis nüüd isa ja tütre armastus või igal juhul vahepeal veel tehti sellele inglisekeelne tekst, siis sellest loobuti ja siis ta läks ikkagi eestikeelsena, aga lõppkokkuvõttes Laul tuli ilus välja siiamaani armas mulle ja see oli minu esimene eurovisioonil käik. Oslo oli siis aga see tekst ikkagi, millest sa tõuke said või kui sa selle oma sõnadega lahti sõnastaksid? No see on siis jutustus sellist imepärasest, muinasjutulist, kaelakeest, mis annab kandjale aimu sellest, kuidas tema, kuidas tema kallim temasse suhtub, et kaelage tuhmub, kui kallim peaks teda kaugel maal petma ja et kui ma olen kurb, siis kalakaelakee nutab koos minuga pisaraid, et no ma arvan, et see on ikkagi pärit kõik sellest, et ma oma muinasjutte ja lasteteatrit ja asju selliseid asju teen, et ma armastan ka väga muinasjutte ja kõiki selliseid ilusasti lõppevaid ja romantilisi lugusi ja kujundeid. Ja ma arvan, et niimoodi mõned laulud tulevadki, et vaeste muusika ka annab sulle need sõnadeta. Kullast on sinu sule alt läbi käinud ja seegi sai tõeliseks selliseks romantilised võti etaloniks siin mingil hetkel. No see oli see lugu, kui tollel korral võitis merelaine, mis oli ju ka väga hea laul Silvi esitluses. Ja siis kallim kullast jäi napilt teiseks ja siis mille tõttu mingid pahased fännid lubasid vistoli pommiähvardustele majale tehtud lausa, et tal on niukene revolutsiooniline laul. Seda laulu ma küll nii kiirelt ei kirjutanud nagu, nagu mõnda teist, et kui Alar Kotkale ma hakkasin esimest korda tööd tegema, Paulus Kar Laisaar ei ole siis kotkas ütles kohe etet. Et mina olen kerge vee peale tõmbajad, ma tõmban kiirelt asjale vee peale ja samas ma ei oska ise ühtegi kirja panna. Ja selle kallim kullast lauluga oligi niimoodi, et ta tõmbas ikka mulle mitu korda vett peale, nii et ma tegin viied sõnad sellele laulule. Ja siis lõpuks teatasin, et nii rohkem ma ei jõua, et mul olid vot teised laulud ka ootamas igasugused teised tellijad. Ja siis ütlesin, et nüüd valid nende viie laulu hulgast valis ikka esimese, kes jäi ikka kallim kullast. Aga see lugu, mida me täna kuulame, unistus igavesest päevast jällegi üks väga fantaasiarikas tekst, milles Tseega kõneleb, kui sa jälle oma sõnadega lahti kirjeldad. No see on jällegi selline pääst jälle romantiline. Ikka kuidagi, kui ma seda muusikat kuulasin, siis ma hakkasin nägema vööni vees seisvat tüdrukut, kelle kätele ja õlgadele hakkavad linnud laskuma ja mingit mingist selliseid jah, selliseid romantilisi muinasjutte, muinasjutulise kujundeid ja siis selle laulu õnnetus tuli see, et pajusaar oli ta muidugi kani pikaks kirjutanud ja siis mina muidugi tegin igale salmile eraldi sõnad veel, nii et vaene Evelin pidi siis omale mingi, ma ei tea, kaheksa salmi pähe ajama ja aga jah, see on natukene minu viga võib-olla, et et üldse nagu üks laul on mulle enese väljendamiseks tihti liiga väike. Et ilmselt ma sellepärast olengi neid terveid lavalugusid ikka hakanud kirjutama, et ma kirjutan terve muusikalisi. Ma ei saa oma asja ära öeldud ühe lauluga. Ja siis unistus igavesest päevast ma kasutasin ära, et laul oli pikk ja siis ma panin terve loo nagu sinna. Ja see laul on mulle väga armas ka, ma arvan, et see on ka üks Pajusaare lauludest üks ka ilusamaid laule. Unistus igavesest päevast, Evelin Samuel, autoriteks Priit Pajusaar ja tänane saatekülaline Kaari sillamaa seegi lugu napilt napilt jäi, jäi Feuro laulu võidust ilma ja ei saanud rahvusvahelisele finaal sõita, kuivõrd sa tavaliselt selliseid asju südamesse võtsid või kui oluline see sulle üldse oli? No ikka oli tore ju, kui oma laul võitis, aga samas noh, eks mul oli ikka hea meel, et jälle keegi teine ka sai minna. Hetkel oli natuke kibe küll, sest tõesti see väljajäämine oli nagunii nii paari punkti küsimus. Aga ei ole hullu. Me rääkisime siin ennist, et sulle väga selline fantaasiamaailm sobib sa juba visualiseerida justkui seda, mida sa hakkad kirjutama, see muusika annab sulle tõuke. Kui sa veel kirjeldaksid. Kuidas see sinu tööprotsess tegelikult välja näeb, tavaliselt sa saad ju enne muusikat ka meloodia ja siis hakkad sellele teksti tegema Unioni ja see on nagu rohkem ma saan, jah, nii ma olen siiski teinud selliseid asju ka, et et on palutud tee mingisugune lugu ja siis hakatakse selle peale laulu tegema, aga see on oluliselt noh, selliseid harvad juhud on olnud ainult põhiliselt ikkagi mulle saadetakse lugu ja siis sinna peale mängitud kas mõne pilliga viis, mille järgi ma teen, aga palju parem teha, kui on ümisetud viis, sellepärast et kui autor ise ümised viisi peale, siis sõbraseerinud fraseering ja siis sa kuuled, kus on need pided ja missugused on pikad vokaalid näiteks ja kuidas ta laulab siis sa juba nagu tunne, et sellest, et kuidas tema kujutab ette, kuidas need vokaalid seal peaksid olema. Ja selle järgi on parem teha. Saa aru sellest ajumehaanikast, mis toimub siis, kui sa laod seda teksti nii-öelda nootidele. Et ühtepidi sa pead saama kõik õiged silpide arvud paika, sa pead sellest sisu saama paika, sa pead välted saama paika. Et ja see lugu peab olema tervik ja see kõik peab mahtuma väga see sellise loo mahu sisse, et et see on nagu selline pusletükkide ladumine. No natuke on ja tegelikult on ikka niimoodi, et kõigepealt ega ma nii ei hakka, no võtan pliiatsi kätte ja siis ma panen loo ja siis hakkan kohe esimeste sild või nende nootide peale mingeid sõnu, vanemad ma kõigepealt ikka panen selle loo käima. Ma kuulan tervikut, seda, et kus kohas seal on nagu kulminatsioon. Et missugused on need kohad, noh, selle muidugi kuulab kohe ära, kus on seal Salme, kus on refrään ja siis, et missugused on olulised, kuhu, kuhu jah, tõesti see niisugune pinge panna ja kus see pingemaandus on ja kus peab. Et kuidas seda asjata tervikuks vormida. Ja siis asja kuulates siis nagu tekib juba sisu mulle pähe ja siis ma hakkan neid sõnu panema. Aga ikkagi, kuidas su mõte töötab sel hetkel, et, et kas see on kuidagi selline hästi intuitiivne asi või on see selline matemaatiline loogika, mis sind juhib? Nii ja naa, ma teen igat moodi. Mõni laul on lihtsalt nii ilus, võtab juba juba see viise harmoonias, võtab hinge hinnet, siis tulevad need sõnad väga kergesti väga kiiresti ka. Aga, aga mõni on selline, laulad, kui vaim ei ole dial, aga keegi, kui ikkagi on tellimus, siis keegi ei küsi, kas sul on vaim peal, öeldakse, et õhtul kell kuus on stuudio. Ja siis ma olen ikka pidanud konstrueerima, teen nagu matemaatikat, igat moodi olen teinud ja tegelikult ei olegi alati niimoodi, et et kui sa teed nagu intuitsiooniga ja ilusa muusika peale, et muusika kirjutab nagu sinu eest need sõnad juba ise valmis et või siis võrrelda sellega, et mida sa teed, matemaatiliselt alati ei ole see, et matemaatiliselt tehtud, et nad tuleb halvemini, halvemini, on ka sealt olnud täiesti häid sõnu. Ja lõpuks tõde selgub ikkagi siis, kui läheb laulmiseks. Jah, et kuidas see esitus veel peab selle viimase punkti panema, et kui hea laulja, see on mul nii hästi vedanud tegelikult, et mul on nagu kõiki minu laule on lauldud, väga-väga head lauljad on esitanud, et mul on nagu selles suhtes ma arvan, et ma olen õnnelik inimene elus. Aga võtame järgmise loo ja taaskord, et nagu nii mõnelgi varasemal korral siin saates tuleb juttu Mikk Targo ost ja Mikk Targo koostöös, te olete ka palju no väga mälestusväärseid lugusid kirjutanud, kuidas teie tuttavaks saite omavahel? Meie saime tuttavaks niimoodi, et minu kool oli sama maja teisel korrusel ja tema stuudio oli meie alla. Ja siis, kui tal ta tegi Kareklaamidile, tegi muusikaid ja tegi reklaam tekste ja kui tal oli vaja lapsi, siis ta tuli üles, ütles kuule, mul on vaja siin üks niisugune poiss või kes hüüab midagi hurraa või mingisuguseid. Või mingid lapsed hääli või ka või ka täiskasvanute hääli õpetajad ja kaasa arvatud mina ja kõik käisime seal lugemas. Ja siis me loomulikult hakkasime mingisuguseid oma mingeid väikseid asju, mis me tahtsime salvestada, hakkasime juba käima, kõige ligemale minna ja läksime kallajamiku juurde ja ja siis hakkasime tegema. Ja niimoodi see vaikselt siis läks ka, läks ka nende sõnade nii, aga ma siiski praegu hakkan mõtlema, et sõnadeni läks vist juba siis, kui ma tegin tuubi stardile, sest Mikk tegi nendele juba lugusid. Ma arvan, et see ulatub juba isegi veel varasemasse. Nii et meil oli see see niuke mitmekihiline koostöö. Mikkust rääkida siis muidugi ei saa ega ümber laulust On küll hilja, mida ma olen, igal pool olen ma toonitanud, et see on mu elu võib-olla minu jaoks kõige ilusam sellisem laul, millele ma olen sõnad teinud. Ma isegi ei arva, et võib-olla need minu sõnad on minu. Ma olen nii palju laulusõnu teinud, mingisugune mitusada ikka 500 600. Et, et need oleks mul võib-olla kõige paremad laulusõnad, aga, aga ma arvan, et see on üks kõige ilusamaid laule, millele ma olen sõnad teinud. Ja, ja see on nüüd täpselt see näide, mis ma ennem rääkisin, et laul kirjutas ennast ise valmis, ma tegin need sõnad kolmveerand tunniga. Ta lihtsalt oli nii ilus, et mul lihtsalt, isegi kui Mikk ümises seal ta ütles, et oh, ma olen selle siin oma mingi porgandihäälega peale ümisenud, aga katsu sealt siis aru saada ja siis juba see siis oli nii ilus ja siis kui sõna lihtsalt tulid, lihtsalt tulid. Ja Mikuga on veel nii, et, et ta mõnede laulude puhul on, ütleb ette, et näiteks sellest saab meie suvi, Esson refrääni, esimene sõna, esimene rida, CD selline laul, et sellest saab meie suvi, sellega ütles ETA mulle tookord. Ja mõnedel lauludel ta ütles nagu ette. Aga jah, see on küll hilja, on üks minu südamelähedasemaid ja siis muidugi kui veel Koit ja Saara seda laulsid ja see on nagunii hästi salvestatud ja kuulame Tänase saate jooksul on läbi käinud väga palju selliseid tuntud eesti Mul on niisugune väga tuntud heliloojate nimesid. Trio, Paulus, Laisaar, Kotkas, Priit Pajusaar, samuti nüüdisMikk, Targo ja veel ja veel, ja veel Heini Vaikmaa. Milline on olnud võib-olla sinu jaoks kõige toredam ja armsam koostöö? Selline, et kõik laabub, kõik on ladus materjal, mida sulle tuuakse, see inspireerib alati kõik need, keda sa tegelikult ütlesid, et ma paneks nad kõik nagu sinna kasti, sest mul on ikka palju teisi ka, kes on mul samamoodi väga armsad. Aga ma olen ju sellistele lauljatele, kes ise teevad lugusid ja, ja olen sõnu teinud, kaasa arvatud sealhulgas on mu oma Jaanika ja siis ja Kersti Kuusk ja Maarja-Liis ja ja need Sakkovitšinna kastidel panna kõikidega laabunud koostöö. Oleme palju tänase saate jooksul rääkinud ka sellest, et sa oled loonud lastele oma kooli ja teatri ühes nii-öelda. Miks sa seda tegid, millal sa selle lõid ja kuidas see sündis? Kõigepealt oli mul stuudioteater Colomdiina 10 aastat siis sellega me tegime ka etendusi, sõitsime ringi ja see oli nüüd nõukogude ajal veel. Ja siis ma otsustasin, et ma annan selle teatri edasi noortele tegijatele siis sellest ei saanud asja ja ma pöördusin tolleaegse filharmoonia kartulid Tarmo Leinatamme poole, et kas me võiksime, me olime paar aastat enne seda selles EAS juba tööd teinud oma kolon viinaga ja siis ma pöördusin nagu selle küsimusega, et kas me võiksime edasi sellesse majja jääda, isegi kui mina oma teatrite juhi ja siis leinatamm tegi sellise ettepanekut tee hoopis kool filharmoonia alla ja niimoodi see kool sündiski tema ideel ja siis ma olin paar aastat olime oma kooliga siis Tallinna filharmoonia laste kaunite kunstide kool ja siis ma astusin sealt eraldi. Et kool oli alguse saanud nagu filharmoonia all ja siis edasi hakkas ta olema Kaari sillamaa, laste kaunite kunstide kool. Ja kui ma seda kolon piinat olin teinud, ta oli põhiliselt ikkagi nagu teatritegemine lastega teatri tegemine sisse kaunite kunstide kool oli algselt selline, et me tegime kõiki asju. Meil olid joonistamine ja keraamika ja laul, tants ja teater oli ka esimene teatriõpetaja oli meil. Peeter Oja muide. Ja siis see asi ikka tasapisi, kui edasi läks, kool on praeguseks juba 21 aastat vana. Ta ikkagi lõpuks maandus sinna, et me jäime seda muusikateatrit tegema, mingi asi ikkagi siin mind nagu sinna sinna tõukas ja kõik need, kes mulle sinna tööle tulid, olid kõik kuidagi niuksed teatrimeelt ja teatrimeelsed. Ja niimoodi ta siis on olnud ja arenenud ja ja päris alguses, kui meil oli laste keskmine vanus oli niisugune noh, kaheksa kuni 12 oli keskmine vanus, siis praegu on 14 15, aga kui me alustame juba nelja-aastaselt ja siis meil on üliõpilased ka, nii et meil on nagu viis teatritrupi töötab. Ja niimoodi me siis teeme. Mis on sinu järgmine lugu, mis sa tänases saates oled välja valinud? Loo pealkiri muidugi ei ütle üldse kellelegi midagi, ka selle nimi on O Friida, son ülistuslaul armsamale. Ja tegelikult see muusikal on valed abielud, mis on kirjutatud minu raamatu Müller sonide teise osa järgi, ma olen nüüd oma sellest Müllersoni saagast neli raamatut valmis kirjutanud. Ja kõige esimene raamat, mis oli kadunud sugulane, see on meil tehtud lavale jaga filmiks ja nüüd on ka teine raamat tehtud lavale Jaaga filmiks. Noh, tegu on eelmise sajandivahetusega, et esimene raamat on siis aastast 1900 nagu ja tegevus toimub Saksamaal, mille eest ma olen ka vastu päid ja jalgu saanud, et kui ma midagi kirjutan, et miks ma siis Eestis ei kirjuta. Aga ma nii palju hakkasin suurelt mõtlema, et ma tahtsin, et asi kandus ka seal Venemaale ja siis olid juba Saksamaa ja Venemaa kolmandas osas algab siis kahe selle suurriigi vahelise noh maailmasõda, siis on igasuguste tegelaste keerdkäigud ja iga osa vahel on seitse aastat nad kasvavad ja nad sõbrunevad ja abielluvad ja ja kes siis just jällegi armastanud, aga ei abiellu, kuna seisuste vahed tulevad nagu takistuseks ette. Ja niimoodi ma seda siis teen ja, ja see materjal on mulle endale nagu väga armas ja mulle mulle meeldib seda teha, et sa niuke hea stressi, stressilahendus kummaski minu Müllersoni lavaloos on siis ikka mingi üle 20 laulu. Ja, ja meil on seal üks kunagine leidlaps tsirkusepoiss, Tom, kes lõpuks temast saab krahv Toomas Wilfried, fon Engels kuna ta oli lubanud, et kui ta saab tiitli, siis ta tuleb oma armsamale Friid peale, kes on siis Müllersoni, paruness tuleb riidale kosja ja see laul, mille ma valisin savu Friida, see siis on siis nagu see esimene esimene Paul, kui ta jõuab sinna Friida kodukohta ja ja läheb vaatama seda teatrit, kus laval nemad oma ajal noorte tsirkusepoiss täna ka olid üles astunud ja siis tal tuleb niisugune nostalgiahetk. Aga see laul on minu meelest ka, tuli väga hästi selline hingeline ja ülev. Ja lõpuks nad tegelikult ei abiellu. Ja laulab, laulab Kaarel Raidam, kes praegu on, et otsa kooli hakkab lõpetama, et tema läks ka laulueriala peale. Kuule. Saraaz. Tunneb taastall. Igav. Ott loomade leidsingi, kuigi näis võimatu. POLE ENAM. Rapheina elan. Ta on kolm uut Kellosseiga veljaskaa ilmnema. Aeg õppus. Saabunud oodatud haarem saaga loom. Laulis siis Kaarel Raidam, lugu oli pärit muusikaliste vale abielud, mis on siis saanud ainest Kaari sillamaa kirjutatud romaanide jadas tervest Müllersoni saagast millest sa nii mõndagi juba ära rääkisid, meile ei tea, kas ongi vaja enam raamatut ostma minna. Aga läheme edasi ja on jäänud veel üks lugu, tänases lood ja laulud saates ja õige paslikult lõpetame taas kord Jaanika lauluga. Rohud on selle pealkirjaks ole hea, räägi ka selle sünnist. Rahutus, hind oli selline ja ma ei mäleta aastat, see oli ikkagi üsnagi mitu aastat tagasi juba, kui Jaanikale helistas Elmari raadiost vist Banksat või ja ütlesid, kas sul ei ole mõnda sellist lugu, mis, et me hakkame plaati tegema ja meil ei olnud lugu ja Jaanika kiirelt kiirelt pani siis loo kirja. Mina tegin sõnad ja, ja me tegime sellise live salvestus ise, mina olin oma klaveri tagaaias, toimus meil vist kas kodus isegi lausa või, ja siis saatsime selle loo ära. Lubage üsna palju mängima ja siis miski pärast pealkirjaks kippus seal olema, sellel algvariandil püüan kui tuult, sest seal refrääni esimene rida. Ja siis läks mitu aastat mööda. Jaanika hakkas plaati tegema. Aga ta valis selle rahutu üheks lauluks sinna ka, mis oli siis nagu kogu nendest kõikidest lauludest kõige vanem ja see on siis ainus laul tema plaaditäiskohaga naine, tead, millel on siis minu sõnad ja siis juba tehti sellele korralik sättung ja nõnda öelda rahutu tuliuues kuues. Ja minu meelest väga ilus lugu ka see teema, millest selles laulus kõneldakse, kui kerge, raske üldse on kirjutada oma lapsele teksti. Kui nõudlik ta on, selle suhtes ta on üsna nõudlik, jah, aga kuidagi meil on sujunud jälle niimoodi, et ta on üsna olnud nõus sellega, mis ma teen seda rahutut, ma ei pidanud teist korda kirjutama ega ja ma ütleks niimoodi, et mina seda tookord ei mõelnud, kirjutades aga väga paljud, kes on kuulanud, ütlevad, et see on nagu Jaanika elu. Kaari sillamaa aitäh, lood ja laulud saatesse külla tulemast. Ja soovime edukat jätku veel palju-palju tekste, palju, palju laule ja edu sinu sinu koolile ja teatrile. Aitäh.