Teate, mul oli ammu juba soov kuskile kaugemale sõita, et vaadata meie tohutult suurt kodumaad. Mulle seal väga meeldis tohutud avarused, uudis malakas tohutult meeldima. Eriti meeldis mulle sõit läbi Uurali mägede sel õhtul päike, loojus, silmapiir oli punane, sinine, see oli mingi võimas sümfoonia. Mulle meenutas paraadi Hinny Beethovenit. Ja kui ma elasin Tartus väga, tahtsin veel kuskile sõita, vaadata, tutvuda uute inimestega maadega ja seda muidugi vaja teha seni, kuni oled noor. Ma kirjutasin Moskvasse Kultuuriministeeriumi, palusin mulle teatada, kus on vaja raamatukogu töötajaid, bibliograafia, eriala, bibliograafia jah, õppisite, kus kohal, seda Leningradi raamatukogunduse instituudis, lõpetasin 1959. aastal. Nii ja nüüd siis pakuti teile erialast ametit, kus kohal. Mulle saadeti terve nimekiri kaheksast oblastist. Tavalisem Habarovski krai. See oli kõige kaugemal. Ma otsustasin, et kui ma sõidan siia, siis ma näen ka kõik teised oblastid, mis seal lähemal. Ja kirjutasin Habarovski krais, siin saadeti mulle vastused, on võimalik töötada komsomol skis Ostrovski nimelises keskraamatukogus. Ja siis saadeti mulle väljakutse, sõitsime välja 31. augustil 61. Nii, nüüd on siis juba kaks aastat tööd selja taga komsomol skis ja mida selle aja kohta võiksite ütelda? Tead, väga huvitav, ma iialgi ei kahetse, aga ja vastupidi, arvan, et ma väga tihti ka siis, kui ma sõidan tagasi kodumaale, hakkan meenutama need, mis ma siin olen veetnud. Kas nüüd räägiksite veidi Tallinna raadiokuulajale ka Komsomolskaja linnast endale? Komsomolskaja on ajalooline linn. Tegelikult iga nõukogude inimene, Nõukogude noor teab seda linna. Tema ajalugu, see oli kolmekümnendail aastail, kui noorsugu partei komsomoli kutsel sõitis hiigelehitustele Komsomolskaja Amuuril magnitu korskisse Metro-kesi ehitama. Komsomolskaja esimesed noored sõitsid 12. mail 1932. Linn sai möödunud aastal kolmekümneaastaseks selle 30 aasta jooksul. See on väga lühike aeg võrreldes näiteks inisti linnadega, mis on palju sajandeid vanad Komsomolskaja kaasaegseks linnakse. Siin on üle 200000 elaniku laid väga palju rohelist. Siin on ka kultuurikeskus, teater, ajaleht ja paljud muud sellist. Näiteks ühe näite tahaks tuua, komsomol saab Moskva ajalehed juba järgmisel päeval. Niivõrd hästi on organiseeritud siin teenindamine, need saadetakse Moskvast lennukiga. Matriitsi ja Habarovskis trükitakse ära ja järgmisel hommikul on juba siin. Aga kas ehitustegevus on elavnenud? Siin on väga elav ehitustegevus. Peab ütlema, et kosmolski Ilme tulevikuilme on veel välja kujunemata. Ma olen näinud Komsomolskaja tulevikuplaani, mis on arvestatud umbes 20-ks aastaks. Komsomolskaja keskus saab üles ehitatud seal, kus on praegu kartulipõllud seal umbes Polütehnilise Instituudi taga õmblusvabriku juures seal on praegu tühi ala. Kuid sealt saab ehitatud linna peatänav ja kõik tähtsamad hooned. Komsomolskaja on veel väga palju tühje platse. Ehitusplatse. Ja linnal on tohutu suured võimalused väljaehitamiseks avaraks muutmiseks Kaljastamiseks. Komsomolskaja on juba praegu kaunis linn, aga tulevikus võib öelda, see tõst saab Kaug-Ida üks kõige kaunimaks linnaks. Kallid ema, isa olen terve, olen rõõmus, et Eesti raadio kaudu saan teile edasi anda tervitused. Kuigi ma olen väga kaugel, võite olla mureta, olen sõpru. Asi on selles, et siin on väga huvitav üldse kuidagi elupsühholoogia sellistes suurtes avarustes on hoopis teine. Esimene mulje oli mul tohutult huvitav, silmame haruldased maastikud, sopkad, metsad, erilised loojangud. Kui Sokad on helesinised ja loojangut nende kohal eriti puhtad ja eredad meil Eestis iialgi südame, siis mul on siin. Alates töölistest ma elan ühiselamus ja lõpetades üliõpilaste intelligentsiga. Samuti ma olen võtnud osa kirjandusringist, mis töötab Komsomolskaja ajalehe toimetuse juures sel aastal ma õpin marksismi-leninismi ülikoolis filosoofia osakonnas kirjandusringis tegutsedes, millega ise olete juba maha saanud, kas kirjutate proosat või luulet. Senini olen tegelenud luulega mulle eks, seltsimees keeles väga pean, lugu ütles, et ma siiski ei ole poed teinud, tegelik eriala on proosa ja nüüd olen hakanud sellele üle minema. Praegu. No üle aasta ma olen kogunud materjali, kõike, mida ma siin huvitavat näen, märgin üles, seda võib vaja minna. Kui ma pöördun tagasi Eestis, ma kindlasti kirjutan sellest huvitavast, mida ma siin nägin. Mul on olemas tegelikult ka süžee, aga see kõik on juba eriküsimus sellest praegu rääkida, tuleviku asi aga kirjutatud eesti keeles või vene keeles eesti keeles. Aga kuidas siin ringi kaaslased teie töödest jagu saavad? Luulega on nii, et ma ise tõlgin teda vene keelde, Osaiad nii realustega tõlgeteks, aga osa ma katsun leida sama rütmi, mis eesti keeles ja siis läheb juba nii mõistetavalt vabamalt. Ma kirjutan niikuinii vabavärsis ja seda tõlkida lihtsam. Kas kohaliku mehe kirjandus leheküljel on ka midagi teie asju ilmunud? Kõige rohkem on ilmunud ka pärast noorsooajalehes maladoydelinevast Otsnik. Aga kohalikus ajalehes on ka olnud kuus väikest luuletust. Niisiis võib teid juba julgelt lugeda Komsomolskaja Kirjanike aktiivi hulka. Eile ma kuulsin, et te annate üle oma raamatukogu, kas on kavatsus uut ametit valida? Teate, ma tahaks tehasest sammursdal tööle minna. Meil on kokku lepitud, et ma lähen elektrilaboratooriumi tööle. See on ka teatud mõttes seotud kirjandusalaste plaanidega raamatuga, kus ma tundsin, et olen liiga palju nelja seina vahel. Näen inimesi ainult siis, kui nad tulevad minu juurde. Aga tahaks minna nende keskele siis, kui need töötavad. Ja tutvuda nendega igapäevases elus. Aga inimesed on siin väga huvitavad ja heatahtlikud, tahaks rõhutada just eriti viimast omadust, kuidas komsomoli linna noorus kasutab oma Vaba aega töölisnoorsoo hulgas. Peaaegu kõik minu tuttavad õpivad ja õppimine on siin väga populaarne. Komsomoli linnakomitee initsiatiivil. Käesoleval aastal alustas tööd klubi lõbus, kõva, ent see on põhiliselt noorte spetsialistide klubi. Noored kogunevad siia, et kasulikult veeta, vaba aega. Arutada uusi raamatuid, kuulata vestlusi kirjandusest ja kunstist, teadusest ja tehnikast. Peale selle veel koolid, raamatukogud, ühesõnaga Komsomolskaja noortel on, millega tegeleda.