Inimestele on ikka meeldinud rääkida ilmast iseäranis jaanilaupäeva eel ja iseäranis seda, et ilm on hukas, mis hukas. Tuleta kamaga meelde, mis eristab ilma ilmastikust. Ilm kahest sõnast osutabki lühikese perioodi, näiteks päevade ja nädalate temperatuurile, sademetele, tuulele ja pilvisus ära. Näiteks ilusa päikesepaistelise ilmaga saame heina tehtud. Ilm pööras ootamatult tormiseks, on tänavast rail tulevaks nädalaks, lubab head suusailma. Igapäevastes uudistes informeeritakse meid enamasti ilmast, see tähendab lühikese perioodi temperatuurist ja muudest atmosfäärioludest. Pikem sõna ilmastik osutab aga pikema ajavahemikku, näiteks kuude aastate ilmaalad. Nii sobib näiteks öelda, et Eestis on kaunis muutlik ilmastik ja maja on ehitatud ilmastikukindlatest materjalidest. Aga pahatihti kasutatakse sõna ilmastikku, kus oleks paremini öelda ilm. Näiteks sai mõnda aega tagasi tuulise ilma tõttu härradelt toimumata USA hävitajate õppus Eestis. Kommentaariks öeldi. Kui ilmastik ei oleks lubanud opereerida, oleksime pidanud harjutuse ära jätma. Aga selge see, et siin oli juttu pigem ilmast, täpsemalt hädava tuulest. Tuletagem meelde ka kolmanda sõna. Ma ehk ilmastu kliima on mingi paikkonna geograafilisest asendist tingitud ajaline ilmade laaderit. Kui promansile on iseloomulik mõnus vahemereline kliima. Siberit iseloomustab karm valdavalt lähisarktiline kliima. Eelistatud puhkusepaik, mõistage esimene. Jätkem siis meelde, kui ilmastik osutab pikemana ajavahemikul nagu ilm siis kliima ehk ilmastu osutab omakorda pikema ajavahemikule kui ilmastik.