Mina olen Urmas Vadi. Tänases saates räägime me miile varese ja Johannes Vares-Barbaruse kirjavahetusest ja stuudios on saatekülaline Jaak Valge. Head kuulamist. Tere, Jaak Valge, tere. Sina oled tänaseks saateks volinud kirjavahetuse. Aga, ja mis veelgi huvitavam, võib-olla see taust misele kirjade juures on need kaks inimest, kellest sa siis rääkima hakkad, on emiilie vares, keda kutsuti siis siutsuks või nad omavahel kutsusid tegelikult vist teda kutsutigi jõudsuks. Kutsuti jah, alates sellest, kui ta parasjagu abiellus, Jaan oli tal üks teine hüüdnimi. Ja Johannes Vares-Barbarus kutsus siis Ciud poisiks, ma saan aru jah, poisiks või poisikeseks selle seejuures tekib kohe hästi palju igasuguseid küsimusi ja mõtteid. Et milline ta oli, millised ta vaated olid, mis ajal nad muutusid ja sinna juurde tuleb just see, et mida ta sellel ajal kirjutas, kuidas need kirjutised, kas nad muutusid, mida sealt saab välja lugeda ja siis muidugi see nende omavaheline kirjavahetus, need armastuskirjad. Aga Jaak Valge, sa ütlegi kohe alguses, et et milline see Barbarus siis ikkagi oli, kui see kirjavahetus neil kestis ja mis ajal see toimus? Kirjavahetus toimus teel nende abielu veel seal kogu aeg siis kui nad olid teineteisest eemal, aga ega nad siis väga palju väga palju eemal ei olnud. Aga siis, kui nüüd Vares Barbarus natukenegi kusagile kaugemale läks, et siis ta kirjutas kohe mingi kirja või kaardi või? Kasvõi jah, see võis olla luuletus või või mingisugune mõni rida või juba kasvõi rongi pealt kirjutas rongi pealt ja viskas siis järgmises jaamas posti. Tol ajal nagu sa tead, siis kirjutatigi, eks ole, rohkem inimesed kirjutasid rohkem, aga eks mina mind muidugi huvitab see Vares-Barbaruse ja säutsu suhe sellepärast noh, mitte selle suht enda pärast, niivõrd kui sellepärast, et ma uurin siis Vares-Barbaruse poliitilisi hoiakuid ja ja olen aru saanud, et tema on ikkagi algusest peale, on ta hingelt selline tugev revolutsionäär noh, ütleme, et vähemalt siis 1940. aastani või siis on juba nagu natuke küsitavam jah, jaama hoiak jah, et ta siis et mingist hetkest ta kindlasti siis muutus küündilisemaks või kuidagi pettus, kidestus. Ja, kuid kui ta sai aru, et ta seda selles nõukogude võimu mutrike sena ta siis tegelikult seda revolutsiooni läbi viia mingil moel ei saa. Et igatahes ta oli siis oma vaimult revolutsionäär ja noh, ta ei olnud kohe algusest peale selline kommunistlik revolutsionäär, võib-olla ta maid lihtsalt vasakpoolne, see oli jah, võib-olla kaldus isegi nagu anarhismi poole. Et ütleks niimoodi, et vaata, Eestis sellist Annahhismi pinda ei olnud, aga oleks ta kusagil elanud kusagil Itaalias, Hispaanias, küllap ta oleks siis olnud pigem anarhist või Ladina-Ameerikas. Nii et ta sattus justkui 40. aastal sellisesse justkui valesse seltskonda. Eks ta valis selle kommunismi ideoloogia tegelikult ju varem ideoloogiana sellepärast et noh, anarhism Eestis sellise valikuna võimalik ei olnud, et see et siin oli ikkagi kas sotsiaaldemokraatia või kommunism ja sotsiaaldemokraatia jäi temale liiga lahjaks ja liiga vähe moskvapoolseks. Aga jah, et ta oli siis selline, et igatahes ta oli selline totaalne revolutsionäär, noh, ütleme midagi taolist, mida oli näiteks Majakovski ja vot nendele totaalsetele revolutsionäärid teletähendas siis revolutsioon ikkagi seda, et see revolutsioon ei kujunda ümber mitte ainult poliitilisi ja sotsiaalseid suhteid, teid vaid kujundab ümber ka inimese vaimu maailma peresuhted, intiimsuhted, seksuaalsuhted kujundab ümber kõik asjad ja ütleme niimoodi inimene, inimese eetika muutub ka märksa paremaks ja siis tolleaegsetele sotsialistidele, vasakpoolsetele üldse tähendas tähendas siis edumeelsus muuhulgas ka naiste ema tsipa tsiooni ja paljudele ka seda, et tuleb siis ümber hinnata senised abielu ja peresuhted, noh vähemalt sellel sellel tasandil, et enam kiriklikult ei abielluda, kui mitte rohkem. Aga noh, mõned mõned sellised revolutsionäärid, näiteks Alexandra Kollom, Tai tema jaoks oligi revolutsioon ka seksuaalrevolutsioon ja ta kuidagi kultiveerib seda ka isikliku eeskujuga. Aga milline see aeg oli, tähendab, et kui palju sellel sellel ajal just siis hakati sellest rääkima ja mis siis sellel ajal ühiskonnas toimus? Noh, ma ei tea nüüd kas võib-olla see mul natukene liiga tugev väide, aga mulle tundub, et et esimese maailmasõjaaegne või järgne seksuaalsuhete ümberhindamine, noh, oli umbes sama radikaalne kui see seksuaalrevolutsioon, mis toimus 60.-te Ta oli seitsmekümnendatel aastatel. Et see, see oli ikkagi väga tugev murrang, et kui nüüd isegi, kui vaadata seda, et missugused need inimesed ja naised siis välja nägid enne esimest maailmasõda, et nad olid sihukestesse tualettides, kus siis naise keha üleüldse kuidagi välja aimatav ei olnudki, et kuidas ta, kuidas ta välja nägi, et võib-olla mees puutub muidugi kodanlastesse ja, ja aadlik, kes siis loomulikult, aga et üks kodanlasest mees võis siis oma väljavalitus teada saada, kuidas ta õieti välja näeb, alles pärast seda, kui oli abiellunud ja maailmasõja eel olid siis k daamidel kõikidel siuksed pikad juuksed, mis olid siis noh, niimoodi kokku kogutud kuidagi kokku keeratud noh, ja kindlasti maanaise ideaal, siis seda me kõige selline matsakas ja, ja linnas olid teistmoodi, linnas oli haka Sulema tasapisi teistmoodi ütleme kodanlaste hulgas. Aga ja siis kindlasti olid siis meestel vaata, kui sa mäletad, et kuidas Stuart wild Vildel olid siis niuksed, vägevad vurrud ees ja mida ta pärast esimest maailmasõda siis maha ajas või kahekümnendatel oli aastatel maha ajas suur suured habemed või vägevad vurrud, nii nagu moslemitel täna, eks ole, mehelikkuse tunnusmärk või siis nagu hipsterite, jah, jah, ütleme, et jaa, et ütleme, hipsterite lon ta mingisugusele, kuidas öelda second handi uuesti tagasi. Nii, ja siis ja tolla sisse, naise staatus oli ka selline, et kui oli majanduslikult vähegi võimalik, et siis naine ei pidanud tööl käima. No ja ma pidin talle selline jõuline ja priske ja jah, jah, jah. Ütleme talunaised loomulikult käisid tööl siis tema pidi olema tõesti priske, et oleks võimalik nii-öelda saha, et rakendada vajaduse. Nüüd aga sisse ja, ja ütleme, et sellesse välimuses kohe välimuse sky juba toimunud sihukesed ainult muutused, kui 20.-te aastate mehed on sihukeste, lühikeste juustega, ilma sademeteta, vurrud etta ja sileda näoga lühikeste ja sportlikud, eelkõige sporti nagu enne esimest maailmasõda pea. Noh, see, et ütleme, et olid mingid ringkonnad, kus spordiga ja ka põhimõtteliselt ühiskonnas tervikuna ikkagi väga vähe. Ja ja siis moodsad naised hakkasid kandma, kas see, mis oli maailmasõjaeelsel ajal täiesti ennekuulmatu ja enne kuulmatult nappideks muutusid ka need rannakostüümid, mis on siis juba mingil määral juba tänapäevastele sarnased noh ja siis maailmasõjajärgselt siis juba ühiskonnas laiemalt ka emantsipeerunud naised suitsetasid ja sportisid, käisid tööl ja oma siis sellel erialal ennast teostasid ka näiteks Siuts mängis siis pritsi ja tennist ja uisutas ka ja tema heaks tuttavaks on üks väga emantsipeerunud naine on siis eesti tuntuim naiskunstnik, Karin Luts. Milline siis oli see? Barbaruse ja tema naise, selle säutsu siis see suhe või see võib olla seal oleksidki Jaak Valge ühe kirja, et siis ega neid kirju vist avaldatud ei ole. Neid kirju ei ole avaldatud ja, ja ma arvan, et kas jõud siis ei ole. Ei ole teinud valikut sellest, et mis, et mis kirjad arhiivi sattunud, ütlesid, et see, see näitab pigem nagu siis seda, et kuivõrd see jõudis ka endast ära, oli pärast seda, kui vares oli suitsiidi teinud, ilmselt ei mõelnudki selle peale ta mõtleski juba enda suitsiidi, täpselt jah, tõenäoliselt mõõt mõtlesid hoopis teistele asjadele. Nii, aga siis ma loen selle pikema kirja praegu ette, see on siis 11.-st septembrist 1937. Samas poisikene ja minu Odüsseus. Kõik need päevad olin kurb, et halb ilmastik kiusab sinu puhkust ja vihma ning tormid ei lase sul metsas ja põldudel lonki. Tänane ilm aga rahustas ja sinu saadetud kaart mõjus kui nirvaana, mis tegi kõik hääks. Kodus on kõik korras ja hästi, ainult haiged on kärsitud ja uksekell heliseb alatasa. Minu üksinduse esimesele ööl aeti mind kahe tunni jooksul kolm korda üles. Sellest hakkas pisut hirm ja uni ei tulnud enam. Kuid rohkem pole ma öösiti enam häiritud. Vahelduseks olen maalriks hakanud ja kõik köögiuksed, aknad, toolid ja lauad olen üle pindsaldanud. Nüüd aga tunnen ka, tähendab tööväsimus ja õhtul tahaks piht ja kõik liikmed massaaži nagu minu poisike seal. Boston toonud raamatuid, Prantsusmaalt Eestisse ajalugu, mõned ajakirjad ja ühtegi armastusega muud kirja. Nüüd soovin, et komsil ja mulgis veel hästi puhkaksid, siis üsna üsna rõõmsana rõõmsana koju tuleksid. Minu pärast võiksid ju veel kaua puhkusel olla, sest kodus on üsna hääl. Eneloopi osa meeldib mulle praegu väga hästi. Saadan kuhjaga tervitusi kõigile komsi rahvale ja ainult sinule palju kallistusi ja lõkse tervitaga komsi. Rubensliku aeda neid toredaid ploomi ja õunapuid. Mina eelistaksin komsile tulla siis, kui nende aed ja kõik, mida põldudel näen, on hästi luuleline vee, sulle kallistusi ja lõkse. Vot need tekib kohe palju-palju küsimusi, mis võib-olla avavad ka seda konteksti, et mis asi see lõks on ja miks nad nimetavad 11, kuidas see oli, et ma olen just Lope ja kirja algusesse Emilie Vares, siis kutsub Johannes Vares-Barbarus ost Odüsseus, eks. Jah, eks see Vares, Barbarus selline reisimees oli, et tal oli selline suur reisiihalus kogu aeg ja ja kõikidel võimalustel siis ta reisile läkk, eks, ja kui vähegi oli võimalik, siis ta muidugi võttis säutsu kaasa. Noh, ütleme, et sellest selle jope on ju see, kes siis noh, niimoodi abielutruult seda Odüsseus kodus vastavalt siis sellele müüdile ja siis selleks ta siis ennast ka nimetada. Noh, ütleme, et see selline reisiihalus jah oli, oli omane nii Vares, Barbarus, selle kui ka Semperile ja ka paljudele teistele sellistele marksistlik läintellektuaalidele või vasakpoolsed Talle intellektuaalide Eestis ja eelkõige muidugi Sempelile Vares, Barbarus hele oli omane just selline suurlinnaihalus, noh kogu aeg tõmbas neid mingi vägi suurlinnade poole ja, ja maga, julgen välja pakkuda, et üheks põhjuseks võis ka olla seal supp, suurlinnades olevad supkultuurid, noh, kell olid siis sellised liberaalsemalt seksuaalnormid. Ma ei arva, et, et Semper, Vares, Barbarus ilmtingimata neid vabadusi ise kasutasid, aga paeluda noh, võis selline vabadusi kirjalise. Maailmavaade või selline hoiak või selline liberaalsuse? Ja aga nüüd jah, see ka see kiri kajastab nüüd minu arvates nagu seda, et või sellist noh, nii-öelda murrangut selles sellist murrangut, mis siis pärast esimest maailmasõda siis nii-öelda seksuaalmoraali-is oli siis toimunud. Et see ei olnud selline revolutsiooniline noh, nii-öelda vastandamine, nende suhted ei olnud revolutsiooniline vastandamine ülejäänud ühiskonnale, vaid olid sellised nii-öelda moodsad peresuhted. Ja 20 sajandi esimestel kümnenditel Mida need moodsad peresuhted tähendavad? Sellel ajal? Kui, kui jälle enne esimest maailmasõda oli, siis arvati kuidagi nagu niimoodi, et, et naise roll peres noh, ei ole oma sellist erootilist Nino mingil moel avada. Et siis pärast maailmasõda hakati siis abielu käsitlema teistmoodi, noh oma olemuselt kõigepealt olemuselt kokku leppelisena ja hoopis rohkem erootilise ma nagu varem ja seda ei häbeneta ja seda visioonis propageerisid eriti siis Briti botaanik ja seksi reformaator Mary stops, Hollandi günekoloog, Thor vande veel tee ja see need raamatud rääkida. Ja et see, et need need raamatutest levisid üle Euroopa ja hästi ruttu tõlgiti ka eesti keelde ja pakud siis nende raamatutest siis sellist instruktsioone sellistest parimatest meetoditest, kuidas sooritada abielus olevate partnerite vahel, sest mõlemalt poolt rahuldav koitus ja kriipsutatiga sellises romantilises kõneviisis selliseid poeeti filosoofe tsiteerides gripsutati alla Monogaamse abielu tähtsus. Stopsia meelde toonitasid siis seda ideed, et seksuaalselt rahuldatud abielu on hea mitte ainult isikutele, vaid annab sotsiaalset kasuga laiemas mõttes noh, kuna ta parandab naise tervist ja ja peatab siis abikaasa eksiteele saata kohtumise tol ajal olid ka ikkagi süüfilis ja mõned teised suguhaigused olid üsna laialt levinud ja õnnelik. Selline monogaamia just monohomne abielu väldib suguhaigusi ja abielurikkumisi. Aga kujundab head keskkonda lastele. Ja siis nüüd ma tsiteerin siin ühte kohta veel teravamalt, see on jälle minu arust nagu väga niukene, märgiline veel, te siis nimetab suguelu abielupõhjaks ja leiab, et peamine põhjus, miks see põhi korralik pole, on siis meeste teadma tus naiste rahuldamatuse põhjustest ja tsiteerin. Keskmine abielumees ei tea isegi seda, et naise suguline rahuldatus mitte sarnaselt ei toimu kui temal endal. Tal pole aimugi, kuis naise tundeid õrnalt ja vastutulelikud tuleb äratada, ta ei suuda mõista, miks hindu naised eurooplasi pilgates külastades, kuid eks nimetavad, tal pole arusaamist haavalase mõtteviisist, kes rohkem rõõmu tunneb mõnust, mida ta ise valmistab, kui sellest, mida ise leiad. Ja veel ta leidis siis, et kui mees iga kord uuesti oma naise võrgutaja on et siis võib ta ala Tõnne andes kestvalt ka ise õnne tunda ja nii tema abielu siis üliabieluks natsism, Vilde kultiveeriski, sellist nii-öelda vili, abielu, mis on kõikidest oma elementides õnnelik. Aga huvitav kas neid raamatuid nõukogude ajal taastrükitud, mis nendest sai, et sa ütlesid, et mis aeg see võis olla, eks ju, mingi peale esimest maailmasõda kui need siis tõlgiti eesti keelde, et mis nendest saanud on? Vot see on, see on tõepoolest huvitav, kui ma mõtlesin, otsin neid raamatukogus siis uuesti üles. Et siis ma leidsin, et nõukogude ajal muidugi need ei taastrükitud ilmselgelt ja selleks ajaks oli see, see nii-öelda kommunistlik moraal oli ülimal määral konservatiivseks muutuda. Kristlik moraal ja seksuaalvabaduse tulid siis nõukogude liidus ka või nii-öelda otsiti seda revolutsioonilist teed 20.-te aastate alguses ja kusagil 20.-te aastate lõpuks oli see selge, et see oli ülimal määral konservatiivne tegelikult, nii et ja hiljem selliseid otsimisi ei olnudki, aga, aga tore on jah see, et kuidagi et kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel need raamatut tõlgiti siis eesti keelde. Ja nüüd aastal 1990 ja 92 avaldati nad siis uuesti taastrükiga. Et see on kuidagi nagu noh selles mõttes nagu, et see, et vahepeal katkes nagu selline nii-öelda seksuaalharidus ära Eesti ühiskonnas ja siis nagu mindi nagu sellest kohast edasi, kus siis kahekümnendatel aastatel noh, asi katki jäi. Üks asi, mis veel jäi meelde sellest Emilia varesekirjast Johannes Vares-Barbarus Ale et ta nimetab mingit lõksu, mis esisel lõks on, et seal mingisugune salakeel neid ilmselgelt või mingisugune rituaal või, või midagi sellist. Ja et kui me nüüd tahaksime sinuga sattuda sesse kollase kollasesse meediasse, siis võiksime tükk aega arutleda selle üle, et kas lõks ei olnud mõni mingisugune sadomaso mehhanism, mida nad siis kahekesi pruukisid. Aga tegelikult. Et neil on vikerraadios armastuse suvi, nii et me võime sel teemal rääkida. Ja arvad, et ei olnud jah. Ma arvan, et ei olnud või ma ütlen kohe päris kindlasti ei olnud, et tegelikult see oli jah, nende salakeel küll ja ja Siuts mõtles sel ajal lihtsalt suudlusi. Jätkame saadet Jaak valgega täna räägime Emilia Varese ja Johannes Vares-Barbaruse kirjavahetusest ja nagu kõlas lugu Kluumi Sandei ja ja Jaak Valge, sa ütlesid, et see on väga oluline lugu sellele ajale, et, et see märgis on samasugune nagu teetähis, mis näitab seda seda noh, mingit vabamõtlemist ja seksuaalrevolutsiooni ja kõike selliseid asju, mis toona õhus olid. Ja tegelikult see lugu on Ungari juudi režeressi lugu, kelle noh, pärisnimi on Rudolf spitsar ja ungarikeelsete laulusõnade pealkiri on siis maailma lõpp lõppemas ja see lugu on tehtud siis 1933. aastal. Noh, et kui paljude marksistlik intellektuaalide ka vasakpoolsete inimeste jaoks tundus tõesti, et maailm on sellisesse kaos langenud lõppemas, et see on äärmiselt pessimistlik lugu. No ju neil oligi õigus, sest teine maailmasõda oli tulemas. Täpselt nii ja ja, ja seda väga pessimistlik ja seda on siis edaspidi tõesti sõna tõsises mõttes sadade erinevate interpreetide poolt esitatud ja ilma kahtluseta Ta siis Vares, Barbarus jõud, siis kuulasid oma grammofoniga seda lugu võib-olla kuulasid raadiost ka ja väljendab siis seda ängi, mida siis tulla marksistliku intellektuaalid võisid seda tunda. Siis selles suhtes ma kujutan ette, et Barbarus enda meelsusega tundis täpselt sedasama Ma olen täiesti veendunud, et ka täpipealt sedasama ta tundis, et ta juba 1900 kahekümnendatel aastatel ta kuidagi võõrandus siis Eesti ühiskonnast hakkas üha rohkem ennast eesti ühiskonnale vastandama ja kolmekümnendatel aastatel see tunne süvenes, ta siis juba juba hakkas ennast pidama sellises siseemigratsioonis olevaks ja ja sellel taustal muidugi oli, võis see lugu talle eriti südamesse minna ja mis juhtsu suht suhetesse puutub, et siis et siis kindlasti oli tal see ettus tollel perioodil tema elus väga vajalik. Aga vot need enne kui sa loed veel ühe kirja, et siis tuleb ikkagi meelde kohese sinu raamat, mis sa talvel avaldasid punased, kus on hästi palju juttu Barbara, sest ega see emperist ja, ja teistest tolle tegelastest ja noh, muidugi nagu huvitav see, et, et noh, see on muidugi üldteada fakt, et Barbarus oli ju Pärnus kuulus arst, tal oli hiigelsuur korter ja ma ju tal oli ka mingid teenijad ja ta sai head palka ja nii edasi, et et missugune nägi säutsu ja Barbarus elu välja. Igapäevaelu. See oli kodanik, ütleme nii, et kõigepealt, et nende suhe oli küll väga hell ja selline, ütleme, tolle aja mõistes selline võrse, niipalju kui tolle kodanlus sellist võrdsust aktsepteeris. Aga meie mõistes oleks ikkagi Barbarus suhtlus säutsu, noh, niimoodi nagu patriarh haalselt ja Barbarus muretses säutsu pärast ja hoolitses ta eest hästi noh, jõud, siseei olnud sellist head haridust saanud, et see, et selle poolest ütleme, et on. Meie aeg, kus me praegu elama on, on märksa parem, et siin nagu ükski selline väga andekas inimene ilma hariduseta jää. No just naine, et meil on pigem ongi nagu vastupidi, et et naised on ikkagi rohkem haritud tänapäeval. Just nimelt jah, aga tollal siis võis selliseid intelligentseid teraseid tüdrukuid väga vabalt leida ka siis ütleme, talu inimeste hulgast või maatüdrukute hulgast jaga töölisneidude hulgast ja siis Vares, Barbarus sellise tüdruku leidiski Urvaste Hendrik Visnapuu naise Ingi abiga siis kuidasmoodi see välja nägi. Vaata, ega ma ka seda leidmise fakt iseenesest ei, ei tea. Noh, tõenäoliselt oleks see võimalik siis kusagilt ka välja uurida, aga, aga mina nii sügavale ei ole jõudnud ja et igatahes Vares, Barbarus oli sõjaväes, siis Narvas ja seal ja need olid Narva tüdrukud siis Henrik Visnapuu armastatu hingi ja siis Vares-Barbaruse armastatu duemiilija ja siis Ingi kaududa siis tuttavaks sai temaga ja siis ma usun, et see 1919. aasta suvi oli nendel siis küll selline armastuse suvi, armastuse sügis, sellepärast et Vares, Barbarus hiljem meenub tas, kui ta millegipärast pidi Narvas olema, siis ta kirjutas ikka, et, et ma käisin siin pimeaias nagu neid kohti läbi, kus me kunagi tollal siis olime. Ja 1920. aastal tulid nad siis, kui Barbarus sõjaväest vabanes. Ja tegelikult plaanisid nad ka võib-olla et sõidavad Ukrainasse koos. Vares Barbarus tegi sellise avalduse, et ta läheks Ukrainasse konsuliks saadikuks, aga aga mingil põhjusel jäi see siis ära, noh, Ukraina ju sai Venemaa osaks ja siis nad tulid igatahes Pärnusse. Ja siis Vares Barbarus tagas talle siis sellise nii-öelda kodanlase naise elu. Tal oli ka sul oli siis teen ja kes hoidis korras nende siis väga suurt korterit ja tegi süüa, tegeles muude majapidamisküsimustega Siuts või siis sisustas oma aega sellise rohke lugemisega kogu aeg, ta luges Barbaruse tekstid läbi ja kodus siis ka Barbaruse luu, luuletuste tähti, näiteks nendesse vaipadest, mida ta tegi. Huvitav, kas neid on säilinud, ei tea. Vot ei tea, tõesti oleks huvitav. Jaa. Et mingisugused vaibad, kuhu sisse kirjutatud Barbaruse luuletused, vägev, vägev. Ja aga ta oli niukene, ta oli väga empaatiline, mitte ainult siis oma mehe suhtes, aga muidu ka ja, aga noh, küllap ta oli siis ka vahel selline tüdinenud ja tuju, kas Siuts sisustas oma aega siis rohke lugemise ja ja ka potilillede kasvatamisega ja, aga siiski oma ainult iseenda ja oma mehe eest hoolitsemine, ei täitnud ta sellist kogu aega, et võib-olla tal oli sellisest eneseteostusest natukene puudu. Ja noh, ta oli ikkagi arukas naine, arukas noh, ja võib-olla natukene paradoksaalne on see, et teda siis näha esimest korda ise nagu turul käimas siis kui ta oli juba nii-öelda peaministri naine, niinimetatud peaministri naine Toompealt käis ta siis piima nõrguga alla linna Tallinnasse piima tooma. Kas arvad, Jaak Valge, et see oli, sest või noh, selline rahva poole pöördumine või mis võis olla või ta tahtiski piima tuua? Ma arvan, et et osalt võis olla žest, aga osalt ka sunnitud, et nendel lihtsalt ei sobinud, siis ütleme niimoodi, et nõukogude sellisel sellise taseme Nõukogude juhil olla niimoodi, et kelle naine on siis kodune, lisaks veel teen ja ka, et see lihtsalt ei sobinud. Aga siis ta võiks natukene olla ka vabatahtlik, aga ma tõesti ei päris kindlalt ei oska seda öelda, ole hea, loe ette veel see teine kiri, mis aastast see pärineb, vaat see on dateerimat. Ta, aga ta on kindlasti 20.-test aastatest. Ta on siis varasem kiri kui see 37. aasta oma ja see on niimoodi, et, et see jõudis, see käib siis Tallinnas ja, ja on soetanud Tallinnas endale uue kirjutasmasinataju. Ta tegelikult lõi, kirjutas masinal Vares-Barbaruse luuletused ümber ja see oli noh, nii-öelda kodunenud nagu töövahend. Ja see võib olla ütleksid ka seda, et milline see kiri välja näeb, see kiri näeb, ta on sinu pannud siis punase kopeeri vahele ja kirjutanud nagu selle siis punaste tähtedega. Et siis mis on, millel on võib-olla nagu selline nii-öelda poliitiline natukene tähendus kindlasti Vares-Barbaruse meeldis see, et tal on punaste tähtedega kirjutatud. Aga noh, küllap ka selline nii-öelda isiklik väga niisugune selle punase kaudu sellist nagu võimendatud kirge nii-öelda väljendav, nii loen, kirjutati. No ilmselt sellel aastal seal sellel aastal jah, või ajal oli see punane hoopis midagi muud kui, kui, kui 40. või 41. teisel aastal. Jah, et ütleme Barbaruse jaoks ilmselgelt ja kahe maailmasõja vahel. Punasus nüüd tähendas küll sotsialismi ja kommunismi, aga ilmtingimata mitte, et siis sellist Eesti vabariigi reel lihtsalt, eks ole. Nii. Armas Barbarus, see on nüüd natukene natuke mõnitav valgus ja see on kirjutatud, see on kirjutatud musta kirjaga spetsialistile kirjutada härra Barbara ja samal ajal siis Barbarus ise kirjutas, säutsuda, siis kirjutas niimoodi. Lühend P R ja siis see kaldkriips ja siis SMS, proua seltsimees. Nii armas, aga Barbarus, see algus on kirjutatud siis mustade tähtedega, nüüd tuleb punasega edasi. Kuidas meeldib teile uus masin, mis alles mõne päeva eest Tallinna saabus? Usun vist rohkem kui see, mis Pärnus oli. Eks ole, palju ilusam kui Pärnu Masina shift. Huvitav vaadata, kuidas juuts kogu hingega neid tähti otsib ja poole tunniga ju kõik konksud ja vigurid on välja otsinud. Hallo poisike, halloo, siin tallil ja Siuts ja masinakirjakabinet kõige, ja nüüd ta siis lööb siiani, et erinevaid märke siis, näitamaks seda, et mida see masin kõik võimaldab. Ja veel ja veel paneb siis neid märke juurde ja muud sarnast. Ja säuts on terve ja priske ja tuleb kodu pääle poriscudunoovi. Eila oli Siuts kolmekrossiooperis, kuid täna olen Baya, lähen korralikult puhkama. Kas poisikesena nüüd jumalik vabadus, kas poisikese lon, rahu, kas on kõik, mida pole siis kui säutsu on seal piinaksinud v sarnaste rumalate küsimustega kuid masin tahab rahu ja tahab magada. Sooving poisikesele pluss poisike selle allajoonitud, mõnusat rahu ja head olemist muusaga. Suudlusteile mõnemine, see tähendab poisikesele pluss poisikesena seots. Poisike plast, poisike tähendab Seda võiks igaüks siis kuidagi interpreteerida ise. Ja et sellepärast ma mõtlengi, et säuts ei oleks seda kirja siis kui tema oleks komplekteerinud, need kirjad, mis arhiivi jäävad, siis seda kirja ta tõenäoliselt ei oleks alles jätta. Selge minu pikad juhtmed alles nüüd ühendasid selle ära. Ja Jaak Valgetükk mismoodi, kas muutus nende suhe siis, kui tõesti ta Barbarus saigi, siis noh, riigi etteotsa ja kogu see elumuutus ja, ja mis siis nende nende sellest suhtest ja kirjadest sai. No siis nad olid rohkem koos ja ja, ja ega sellest ajast mingeid kindlaid allikaid ei ole. Noh, arvata on, et suurtes joontes vaevalt et see suhe nüüd siis nagu eriti muutus pärast seda, kui kui Barbarus siis nõukogude bürokraatia masina mutrike seks muutus. Et nad pigem on siis see, et võimalik, et siis, kui tal nüüd need pettumused tuli ja kui see, kui see elu reaalsus talle kohale jõudis, et ta ei ole, et ta ei ole mingi poliitik, vaid ta on lihtsalt käsutäitja seal, et võimalik ja see kindlasti noh, riivas äärmiselt tema ego, kindlasti vajas ta siis sellist säutsu lohutust märksa rohkem kui, kui varem seda vajas ja nüüd kui ta ka omasele hüvastijätukirja viimased read on ta ju lisanud ka samamoodi punase pliiatsiga, nii nagu see, see kiri, mis ma nüüd enne ette lugesin, mis oli suitsu poolt kirjutatud, need read on ka säutsule, siis. Käega, see on ka nagu armastuskiri tegelikult, olgugi, et suitsiidieelne ja kus see kiri praegu asetseb. Mis arhiivist on? Ma usun, et on riigiarhiivis, aga ma ei ole, ma ei ole päris päris veendunud, ma usun jah, et ta on riigiarhiivis ja Erich Kaup on selle publitseerinud Keeles ja Kirjanduses, ma arvan aastal 1990, et ta on ka ilma võrgust kergesti üles leitav, noh, kogu selle kirja lugu ja kirja leidmise lugu ja see tekst, mis ta siis jõudsime, pühendab, et seal seda on paar rida. See tekst on järgmine. Andesta, kallis jõuts, sina kangelaslik lohutaja, tean, et oma sammuga lõhun ka sinu elu ei suuda enam nii palju oli seda siis. Ja tõepoolest oli õigus ja et tõepoolest Ta ju kindlasti teadvustas seda, sai aru, et kuivõrd lähedane nende suhe on ja tšõutsu elule ei ole siis ka mingit mõtet ilma temata. Noh, ja tõepoolest, et see jõudis, üritas siis abikaasa matusetalitusel väidetavasti sellelt kommunistliku partei pärjalt leinalinti ära rebida ja see tähendas, et oli, siis sinna oli siis matustel oli pärg toodud EKP poolt ja siis säutse Proovis seda leinalint ära võtta, eks ole, et kui et temale tundus, siis, et, et need leinasõnad on väga silmakirjalikud, tõenäoliselt võiks seda niimoodi interpreteerida. Ja paar kuud pärast siis Vares-Barbaruse suitsiidi tegi ka siis ta ise suitsiidi. Ja tõepoolest noh, võiks siis niimoodi öelda, et tegelikult Vares-Barbaruse tegevus poliitikas ebaõnnestus ja tegelikult mitte ainult siis nii-öelda nõukogude bürokraatia masina mutrike sõna vaid ka juba varem suur suur suurem osa temast poliitilistes ettevõtmistes ei kandnud nagu neid vilju, mida ta soovis ja ka kirjanduses ei saavutanud ta seda mida ta siis igatses taotlas? Jaa, jaa, paistab, et tema isiklik elu ei olnud siiski revolutsiooniline, see tähendab, et oma ja et oleks lõhkunud nende Isikliku elu normidega, oma aja üldtunnustatud norme, aga küll, aga näib, et ta tõesti tegi oma abielus sellise kodanliku üliabielu, selle vande Vilde, kes ja võib-olla oligi see ainult üks väheseid asju, mille üle ta siis tõeliselt õnnelik oli, läbi kogu oma elu. Tänases saates rääkis Jaak Valge Emilie Varese ja Johannes Vares-Barbaruse kirjavahetusest. Saate panid kokku Maristomba ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni. Kallis linnuteed või ma ju? Õieti.