Tere õhtust, kell on kuus ning Päevakaja võtab nüüd kokku tänased olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Kreeka peaminister Alexis Tsipras kõneles täna Strasbourgis Euroopa Parlamendi ees, kus kinnitas, et esitab sel nädalal põhjalikku reformikava, et tagada riigile uus abipakett. 13 ühiskondliku organisatsiooni hinnangul ei olnud uue võrdõigusvoliniku valimisprotsess läbipaistev, mistõttu tehti ühispöördumine sotsiaal ministeeriumile, et avalikustatakse värbamisprotsessi üksikasjad. Eesti ettevõtjad vaatavad lähitulevikku pessimistlikult, sest meie lähinaabrite majandussurutises maailma majanduses ja mitmeid kriisi märke. Presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia pälvis Jalmar Vabarna, kes põimib rahva küsimuse täna päevasega. Sel nädalal algas Tõravere observatooriumis taas teadusmalev, kus gümnaasiumi õpilased proovivad valmis saada katseseadme Est Q2 arendamiseks. Täna õhtul avatakse Tallinnas noorsoo Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Homme, esimesel võistluspäeval on Eesti 20 liikmelisest koondisest võistlemas seitse sportlast. Ilm tuleb homme pilves selgimistega ja sajab hoovihma ning kohati võib äikest olla ja õhutemperatuur on 16 kuni 22 kraadi. Kreeka peaminister Alexis Tsipras soovis täna Euroopa Parlamendi ees esinedes ausat lepet, mis tema riiki euroalas hoiaks, tunnistades, et ka Kreekal endal oleks sellise leppe täitmisel suur vastutus. Euroopa Liidu juhid on andnud Ciprasele pühapäevani aega reformiplaanide esitamiseks. Arni Alandi jätkab. Cipras lubas üksikasjaliku reformikava 48 tunni jooksul ning kritiseeris katseid terroriseerida Kreekat hääletama igikestva kasinuse poolt. Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk kordas oma vastuses, et see nädal jääb Kreekale reformikava esitamise viimaseks tähtajaks. Tuski sõnul võib kokku leppimata jätmine viia Kreeka pankrotini ja sealse pangasüsteemi kokkukukkumiseni. Eile õhtul lepiti euroala tippkohtumisel kokku, et Kreeka esitab täna ametliku taotluse keskpikalaenu saamiseks Euroopa stabiilsusmehhanismist. Taotlusega kaasnev esimene detailne reformiprogramm tuleb esitada homme. Kui Euroopa Komisjoni, Euroopa keskpanga ja rahvusvahelise valuutafondi eksperdid leiavad reformiprogrammi asjakohase olevat, kohtuvad euroala rahandusministrid laupäeval, et anda soovitusi esialgseteks läbirääkimisteks Ateena, aga ning Euroopa Liidu erakorraline tippkohtumine pühapäeval võtab abiplaani vastu. Seega on Kreekal kiire esimese reformiprogrammi parlamendis läbi hääletamisega. Parlamendil tuleb kreeka asjadega tegemist teha ka Saksamaal. Nimelt on Saksamaa liidukantsler Angela Merkel teatanud, et kavatseb Bundestagis paluda laenuläbirääkimiste alustamise lubamist, kui Kreeka kavandatavaid meetmeid peetakse rahuldavaks. Eksperdid küll kahtlevad, kas Kreeka reformikava kujuneb nõudlikumaks riigi kulude kärpimisest, maksutõusudest ja mõõdukast reformidest ehk siis kõigest sellest, mille Kreeka kodanikud möödunud pühapäeval referendumilt tagasi lükkasid. Cipras tunnistab, et tema valitsusel on oma süü selles, et Kreekas on asjad viimase viie ja poole kuuga veel hullemaks läinud ent tuletab meelde, et suurem osa Kreeka probleemidest on tingitud siiski läbi kukkunud kasinuspoliitikast, mida on praktiseeritud juba viimased viis ja pool aastat. Tsipras oli kriitiline ka oma kodumaa ühiskonna suhtes, pidades rahvuskaaslasi tarbija vaimsusest kantuks ning meenutades korruptsiooni, lausa traditsiooniks kujunenud maksudest kõrvalehoidmist ja lokkavat ebavõrdsust. 13 ühiskondlikku organisatsiooni soovivad, et sotsiaalministeerium avalikkust takso Liisa-Ly Pakosta valimiseni viinud võrdõigusvoliniku värbamisprotsessi üksikasjad. Mari Rebane võrdõigusvoliniku ka tihedat koostööd tegevad organisatsioonid saatsid sotsiaalkaitseministrile Margus Tsahkna ühispöördumise, et saada selgust kära tekitanud võrdõigusvoliniku valimisprotsessis. Asja selgitab lähemalt ühe alla kirjutanud organisatsiooni Eesti seksuaaltervise liidu president Marie Aabel. See protsess, mille kaudu seda ametikohta täideti, näis pisut läbipaistmatu. Samuti tegi muret see, et võrdõigusvolinik peaks kindlasti olema sõltumatu ja erapooletu, aga kuna ta kuulub antud ministriga samasse erakonda, et siis paratamatult tekkis ka küsimus selles osas, et kas ta tõepoolest on erapooletu ja sõltumatu parteidest eesmärkidest. IRL-ist on Liisa-Ly Pakosta tänaseks väljastanud, seega enam ei ole tegu minister Margus Tsahkna erakonnakaaslasega. Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske kinnitab, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku konkurss viidi läbi järgides hea halduse tava ning kõiki sätestatud reegleid. Konkursi erinevates etappides hindasid kandidaate vaata igakülgselt nii ministeeriumi töötajad kui ka kaasatud eksperdid ning tegu oli traditsioonilise värbamisprotsessiga, kus lõpuks jäid sõelale kaks väga tugevat kandidaati. Marika Priske. Kõik osalejad olid veendumusel, et mõlemad neist sobiksid volinikuks aga neil olid erinevad tugevused. Me arvasime, et on aus anda ministrile otsustada, mida ta voliniku puhul nagu kõige rohkem oluliseks peab, kas ta peab ta valdkonna põhjalikumat töökogemust või sellist ühiskondlikku laiemat kandepinda ja, ja minister nii-öelda omakorda kohtus mõlema kandidaadiga tegi oma otsuse. Et usun, et ta tegi parima otsuse. Isiklikult oleksin teinud sama otsuse. Nii et teie hinnangul ei ole alust väita, et see värbamisprotsess või valimisprotsess oleks olnud läbipaistmatu. No see on minu meelest täiesti absurdne väide, et mis, missugune siis läbipaistev protsess välja võiks näha, et põhimõtteliselt kõikide kandidaate plusse-miinuseid hakatakse meedias. Et ma ikka pean väga lugu nendest inimestest, kes on valmis kuskile kandideerima võtma avaliku sektori väljakutsete, kui, kui, siis peaks kuidagi toimuma nagu nende nende lahkamine. Et see oleks ju väga piinlik. Tagantjärele iga kandidaadi kohta detailsemat infot kantsleri sõnul kindlasti ei avalikustata. Küll aga selgitab sotsiaalministeerium põhjalikumalt värbamise protsessi. Ministeeriumi vastus pöördumisele tuleb täna. Saate eetrisse mineku ajaks ei olnud see veel saabunud. Konjunktuuriinstituut uuris ettevõtjate ja tarbijate tulevikuootusi ja selgus, et tulevikku nähakse pigem tumedates toonides. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Väliste numbrite järgi jätkab Eesti majandus mõõdukat kasvu, kuid tegelikult on neid mõjutamas mitu ohutegurite, eelkõige muidugi Venemaa majanduskriis ja sanktsioonid lisaks veel Soome majanduse paigaltammumine. Keegi ei oska arvata, millist mõju omab Kreeka võimalik majanduskollaps Euroopa ühisrahale kuid lisaks kehvadele ekspordiväljavaadetele näitas seekordne küsitlus, et eksperdid, ettevõtjad pole rahul praeguse valitsuse sammudega. Nii viletsat suhtumist pole valitsuse tegevusse varem olnudki, ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Võib öelda, et ettevõtjad on sellised depressiivsed, tunnetatakse, et noh, nad on jäetud nagu mõnes mõttes omaette või neid nagu väga ei kuulata või nendega nagu väga ei arvestata, nii et ettevõtja on ikkagi ainukene pool, mis seda Eesti majandust suudab vedada. Kahjuks kõik riigid koguses maksupoliitikas ja ettevõtlussuhtumises püüavad oma ettevõtjatele teha siukseid, soodsamaid olukord ja kui me siin nagu omaettevõtjad kuidagi piirame, kahjustame, siis nende eksport ei hakka kasvama ja neil on väga suured probleemid. Kui ettevõtjad on pessimistlikud, siis tarbijad on aga üsna enesekindlad. Selle põhjus on eelkõige ostukorvi odavnemine. Näiteks toiduhinnad on Eestis langenud juba teist aastat järjest. Samas palgad on kasvanud. Milline on aga tarbijate arvates meie majanduslik olukord aasta pärast? See arvatakse, et pere suhtes, et olukord on enam-vähem sama 54 protsenti Eesti inimestest arvab niimoodi ja, ja 22 protsenti arvab, et on parem ja 40 protsenti on halvem. Et aga mis puudutab riigi majandus tervikuna, siis ollakse suhteliselt nagu kriitilisemad. Kui suur on Vene majandussanktsioonide osa Eesti nõrkadest majandustulemustes? Selle kohta päris täpsed arvutused puuduvad. Kus on käibelangused, on transpordisektoris, eks transiidis, kuidas mõjutab Eesti sadamaid, mõjutab raudteed mõõduka turismisektorit? President andis täna üle noore kultuuritegelase preemia ja Mari Rebane käis kohal. Jalmar Vabarnale tõi tänavuse noore kultuuritegelase preemia see, et on andnud olulise panuse folkmuusika populariseerimisele nii Eestis kui ka välismaal. Jätame selle oskuste edasi andmisel. Ta on üks tuntumaid ja tunnustatumaid pärimusmuusika esitajaid Eestis. President Toomas Hendrik Ilves. Aga alati on just see, kes suudab sulatada kokku kaasaegse ja siis eestiteod. Vabarna, kelle muusikuportfelli kuulub õige mitu muusikalist kollektiivi, tegutseb kõige aktiivsemalt praegu ansamblitega Curly Strings, Trad, Attack ja Zetod. Värsid on meie suurim maavara, leiab Jalmar Vabarna. Ma olen siin, käisin Norras ja jäin mõtlema selle peale, et meil ei ole küll naftat ja võib-olla meil on mõned teised natukene vähem raskekaalus varad, aga meie kõige suurem rikkus meie kõigi eestlaste, mitte ainult minu ja minu bändide või kellegi teise bändide, vaid meie kõigi eestlaste suurim varandus on meie esivanemate poolt lauldud värsid. Eestis on maa kõige suurem pärimusmuusikaarhiiv, ma arvan, sellele peaksime olema väga õnnelikud ja kõik võiksid austada ja, ja üleüldse oma juurtele mõelda ja ja selle kõigega siis viisakalt nutikalt ümber käia. Vabariigi presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia on mõeldud kuni 35 aastasele Eesti kultuuritegelasele, kelle saavutused on leidnud laialdast tunnustust või kelle looming ning kunstiline tegevus on oluliselt kaasa aidanud Eesti riigi ja kultuuri tutvustamisele maailmas. Preemiat rahastab kultuurirahastu nõukogu liige Indrek Neivelt. 10 Eesti gümnaasiuminoort tegelevad Tõravere observatooriumis teadusega. Kui järgmisel nädalal analüüsitakse ESTCube ühe tulemusi ja tehakse ettevalmistusi ESTCube kahe ehitamiseks, siis praegu tegelevad noored hansapäevade teaduslinnakuga. Marii Kangur jätkab. Teadusmalevas saavad noored aimu teadlase elukutsest, aga lisaks teadustööle on olulisel kohal ka meeskonnatöö ja suhtlemisoskuse arendamine. Näiteks Eeva-Maria Eigo Kellija Karina töötasid täna üheskoos välja selliseid tegevusi, millega teadust ka noorematele inimestele põnevaks muuta. Väikesed lapsed saavad neil väikesi ästki hõbekaku panna, no ega rakette ka päris pisikesi ja kaunistada need ära. Viididesid päike, raketivõistlus kas neid ülesandeid välja mõelda on keeruline? Mitte eriti, need tulevad üsna kergelt, kui mõtleme, et kellele me neid teeme, siis mõtleme ka selle peale, et nagu mida me ise tahaksime näha. Karel ja Gregor panid kokku natuke suurematele teadushuvilistele mõeldud miljonimängu, kus küsimused põhinevatest pühe tehtud fotodel. Väljakutseks peavad nad aga nädalavahetust, mil peavad mänguga läbi viima. Kohapeal olles seal nagu samal ajal kõrval aga rääkida näiteks üldiselt missioonist ja mida ta täpselt tegi, kuidas need pildid tehtud on ja kuidas seda? Teadusmalevas osalemisvõimalust hindavad noored mitmetel põhjustel. See on väga hea võimalus, kuidas suvel midagi kasulikku teha. Teadmisi saab praktiliselt ära kasutada ja aidata ühiskonna arengus kasv. Kui koolis tavaliselt tahetakse, sa teeksid rühmatööd ja sai nagu väga ei meeldi, siis siinse rühmatöö tegemine on isegi päris mõnus, et igaüks teab, mida ta teeb ja ei jäta tegemata. Teadusmaleva eestvedaja Mart Noorma sõnul on teadusmaleva fookuses noorte arendamine, et reaalteadustesse kasvaks peale uus põlvkond tegijaid. Selleks on nad siin Tartu observatooriumis teha lahedat kosmoseteadust, panna käsi külge Estlink kaks satelliidi ehitamisel S1 satelliidi kosmosest mõõdetud tulemuste töötlemisele ja suve lõpuks võiks valmida ka üks magnetvälja generaator, millega peaks saama siis katsetada SQ kahe magnetilisi omadusi kosmosest siis paremini töötaks. Ettevõtlikke noori toetab stipendiumidega Tartu Hansa Rotary klubi Marii Kangur Tõravere. Toimiv kanalisatsioon ja puhas vesi on paljude perede jaoks veel unistus, nii selgub Mirjam nutta Viloost. Kui varasemalt oli hajaasustusprogramm mõeldud vaid lastele mõnedele, siis tänavu said esmakordselt toetust taotleda kõik hajaasustusega piirkonnas elavad inimesed, mis tõi endaga kaasa taotluste hüppelise kasvu. Enim on taotlusi esitatud tänaseks Võru maakonnas, kus hajaasustuse programm ka 2007. aastal alguse sai. Antsla las käru külas kuusiku talus elava Tiia Potteri jaoks tähendab aga programmi tingimuste leevendamine hüvastijättu välikäimla, aga see on hea võimalus, et igas eas inimesed on inimesed, kellega arvestatakse. Potterit verest tuleb küll vesi tuppa ja läheb ka välja, kuid olemasolev kogumiskaev on amortiseerunud ning vesi klasseti sinna suunata ei saaks. Tänu programmile saab nüüd tere paigaldada septiku, kui ka rajada imbväljaku. Sellest me oleme unistanud juba mitu aastat, aga enda finantseerimisel täielikult oleks olnud noh, praegu võimatu. Kokku laekus Antsla valda hajaasustusprogrammist raha saamiseks 18 taotlust. Võrdluseks olgu öeldud, et eelmine aasta oli see arvaid neli. Antsla vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaspetsialisti Enn vasari sõnul näitab see, et kanalisatsiooni ja puhta vee probleem on jätkuvalt maapiirkondades väga terav. Kodude külastusel selgus, et on üks pere, kellel pole kunagi olnud kaevu ja oma joogivee ja 10 kilomeetri kauguselt nõudega. Probleemiks on ka juurdepääsuteed ning seda kinnitavad ka üle Eesti laekunud 231 taotlust sissesõiduteed korda teha. Rõuge vallas Viitina külas nõlva talus elaval Yana Sepa perel ongi lootus, et 600 meetrised jalutuskäigud läbi pori jäävad nüüdsest minevik. Suvel ja talvel on väga head, aga kevadel siis nagu juurdepääsu ei olegi, sest me oleme kive tassinud ja ise roosa vedanud, aga ta nagu kaob ära kuhugi. Täiesti ongi selline põhjatu. Kokku on riik tänavu eraldanud hajaasustuse programmi 2,14 miljonit eurot. Raha jaotatakse põhimõttel, kus ühe kolmandiku paneb riik, teise omavalitsus ning kolmanda taotluse esitaja rahvusringhäälingule raadiouudistele Miriam nuuttav Viitina. Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastus Mu naine vihastas, etendub sellel nädalal Avignoni teatrifestivali põhiprogrammis. Avinioonist jätkab Erle Loonurm. Teater NO99 lavastus Mu naine vihastas, on oma etenduse mängukordadega poole peale jõudnud. Lavastaja Ene-Liis Semperi sõnul on siiani vastukaja positiivne olnud ning kõik huvilised pole saali ära mahtunudki. Ehk siis eile näiteks, kui meil oli kaks etenduste, õhtusel etendusel oli kohal ka festivali peakuraator, Oliver piigest tuli lava taha, silmad särasid oma sellisel ülevoolavalt plaslaslikul moel. Suudles mind paremale ja vasakule põsele ja ütles, et Kreitsaks Eskreidsaks s meil oli saal puupüsti täis ja järjekord oli ukse taga ja osad inimesed pidid ära minema. Ma sain hiljem mitmete erinevate ajakirjanikega vesteldes, kellele ma pidin intervjuusid anname, sain aru, et nende jaoks on tegelikult Eesti ikkagi nii imelik koht. Kuna siin on kohal väga tuntud nimed ja tõesti väga suurte maailmateatrite tipud, siis siis see Mu naine vihastas. Lavastusel on saal täis ja järjekord ukse taga, see näitab seda, et tegu on millegagi, mida nad ilmselt ei ole varem näinud. Lavastuses mängib peaosa Juhan Ulfsak. Ulfsak peab ennast ise pigem verbaalse improvisatsiooni. Lisaks näitlejaks ja võõrkeelsele publikule mängimine on tema sõnul väljakutse. Kuidagi automaatselt, kui sa tunned, et keel ei ole see keele nüansid, ei ole see siis Jeans kuidagi Poola teadlikult rohkem rohkem kehaga väljendama ja see võib olla kohati hea, aga võtab vaatamatena nukuteatriks seda nagu osundamiseks. Loomulikult olen mina fokusseeritud sellele, et kuidas jaksab järgmine ära teha, et sa oled neljakümnekraadises kuumuses. Mu naine vihastas, etendub Avinioonis veel täna ja homme õhtul. Erle Loonurm Avinjon. Sünoptik Silve Grabbi Kaiv räägib meile nüüd ilmast. Eeloleval ööl on muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub edelatuul viis kuni 12, saartel puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 11 kuni 16 kraadi. Homme päeval on pilvisem ja mitmel pool sajab hoovihma, kohati võib olla äikest. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 11, saartel puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval 16 kuni 22 kraadi. Ja saate lõpetame spordisõnumitega. Taavi Libe, palun. Täna õhtul avatakse Tallinnas toimuvad noorsoo Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Homsel esimesel võistluspäeval on Eesti 20 liikmelisest koondisest võistlemas seitse sportlast. Eesti koondise liidritest võistlevad homme kuulitõukaja Kätlin Piirimäe ja seitsmevõistleja Grete Šadeiko. Floridas õppiv Šadeiko on tänavu püstitatud isikliku margi 5730 punktiga ülesandmise põhjal paremuselt kolmas naine. Eestisse jõudis Šadeiko juuni keskel. Aklimatiseerumis kuidagi väga kergelt, seekord, et eelmine aasta koju tulles oli väga raske, et nüüd on läinud väga valusalt. Kui sa natuke Selle tänavuse USA hooaja peale tagasi vaatad siis kuidas sa iseloomustaks. Isiklik rekord oli ära mitmevõistluses, nii et ma arvan, et see on korda läinud hooaeg, et hooaeg on olnud küll väga pikk juba, aga mul põhi põhieesmärk on ikkagi olnud see võistlus, nii et ma tean, mis sa midagi otseselt ei kripelda, et viimased trennid ja võistlused on näidanud ka, et ma arvan, et selleks võistluseks on täiesti võimalik väga hea mitmevõistlus kokku panna, et kõik trennis ilusti välja tulnud ja emme nädalavahetus, rakverlased, näitaski, häid tulemusi. Kui palju sa Kadrioru staadionil saan proovida? Täna käisime hommikul proovimas, et see kõik, mida ma saan proovida ka viimane võistlus oli mul samuti Mondo raja peal, nii et ma arvan, et seal mingeid probleeme ei tule. Väga kiire. Kaks aastat tagasi juunioride Euroopa meistrivõistlustel isikliku rekordi 16 80-ga pronksmedali võitnud kull tõuka ja Piirimäe on tänavu tõugatud 16 12-ga hooajamarkide võrdluses 11. eelmisel nädalal piirus piirimäe Rakveres aga 14 65-ga. Miks nii? Eks sellises närvis ja ma arvan, et selles ka, et leid nagu väikseid kuuljaid mul ei olnud valida, et ma tahaks ikka suurenevad, seal olid kõige väiksem, aga kas on lootused seal võistluse said kuidagi oma narri välja elatud, natuke rahulikum kindlasti. Kuidas kevad üldse läinud on, lõpetasid kooli kavista? Kui palju see treeninguid segas? Ega see ei seganud kedagi, rohkem vabadused, kool lõppes ära ja siis ma sain keskendu sellele, mida ma teinud ja tervise korras käsi andis vahepeal tunda, et oli siuke väike vigastus, aga nüüd on kõik korras, oluline osa närvil, et kui see vastu peab, siis on, on, on, mida oodata. Aitäh ja selline sai Päevakaja. Kaheksandal juulil toimetas Margitta otsmaa kena õhtut.