Tere õhtust, kell on saanud kuus ja eetris Päevakaja, et rääkida reede, 10. juuli olulisematel teemadel. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. Reformierakonna juhatus toetas täna Marina kaljuranna esitamist välisministri kandidaadiks. Kolmapäeval esitab peaminister tema kandidatuuri presidendile ning loodab, et tuleva nädala lõpuks on välisminister ametisse nimetatud. Rahandusministrid kogunevad homme arutama, kas Kreeka uusreformiga on piisav uue suure laenu andmiseks. Endine rahandusminister maris Lauri ütles, et Kreeka võlgade mahakandmine ei tule kõne alla. Koostöös kohalike omavalitsustega paigaldab päästeamet sel suvel valveta veekogude äärde 34 uut veeohutuspüstakud. 21. Võru folkloorifestival on täies hoos. Tänavu kannab pealkirja, millest rikkad sellest heldest ja spordist ka Eesti teenistena lisaLõuna-Koreas Kondžuus toimuval suveuniversiaadil, kus meeste odaviskes võitis kuldmedali Tanel Laanmäe. Ilm on öösel pilves selgimistega ja mitmel pool sajab hoovihma. Õhusooja on üheksa kuni 14 kraadi kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ja kohati võib olla äikest. Õhusooja lubatakse 16 kuni 21 kraadi. Kõigest lähemalt Reformierakonna juhatus toetas välisministrikandidaat ladina pikaaegset suursaadikut, välisministeeriumi asekantslerit Marina kaljuranda. Peaminister Taavi Rõivas läheb selle ettepanekuga presidendi juurde järgmisel nädalal kolmapäeval. Mall Mälberg usutles Marina kaljuranda kohe pärast Reformierakonna juhatuse koosoleku lõppu. Nädala pärast olete te ilmselt ametisse kinnitatud, mis on see kõige keerulisem asi, mis tal ees seisab, mis te arvate? No ühte asja välja tuua, ühte teemat välja tuua, sest tegelikult teemade kogum, kui ma ütlen, et see on Eesti ja Euroopa julgeolek, siis see tähendab nii vene agressiooni, see tähendab Ukraina toetamist, see tähendab liitlaste kohalolekut Eestis. Ehk tegelikult neid teemasid on väga palju, pagulaste teema. Aga jah, kui koondnimetaja Sis koondnimetajaks on Eesti, Euroopa julgeolek, Euroopa ühtsus, transatlantiliste suhete tugevus, loomulikult Eston Kohveri teema on ja, ja meieni kahepoolsete suhete kui ka laiemate Suhataja teemaks niikaua kuni Eston Kohver on turvaliselt tagasi kodus. Me jätkame koostööd meie liitlastega ja ma kordan ka siin üle, et ma olen väga tänulik kõigile oma liitlastele kõigile partneritele, kes seda teemat tõstatavad rahvusvahelisel tasandil, see on väga oluline, kui lootusrikas oletada India laevameeste suhtes. Raske öelda. Ülemkohtu otsus ei teinud asja lihtsamaks ja paistab, et kohtumenetlus, me ei oska täna öelda, koos kohtumenetlus võib kesta, aga ma jätkan seda, mida tegi välisminister Keit Pentus-Rosimannus ja mida on teinud kogu meie välisteenistus. Ehk nüüd läheb meie põhijõud sellele, et saada mehed koju selleks ajaks, kuni kohus asja menetleb. Humanitaarkaalutlustel ja lossis. Kohtuprotsess läheb oma rada pidi. Ma kavatsen kohtuda ka oma India leegiga esimesel võimalusel. Nii et see teema on ja jääb lauale nii kaua, kuni meie kodanikud on tagasi Eestis. Marina Kaljurand, kas te tahtsite välisministriks saada? 10 päeva tagasi, ma ei osanud sellest unistadagi. Ma olin Hiiumaale, väevitasin aga täna? Jah, ma tahan. Ja mida lähemale ma sellel ajal ametisse nimetamisele lähen, seda rohkem ma tahan Eesti välisminister olla, teha seda väärikalt, teha seda hästi esindada Eesti huvisid parimal moel. Küsisime arvamust tulevase välisministri kohta ka poliitika vaatlejalt Ahto Lobjakale. Erinevalt oma eelkäijast on uus välisminister kompetentne ja kogenud midagi muud ühest karjääridiplomaadid, kes on Eestit esindanud nii Moskvas Washingtonis oodata, isegi kui midagi puudu jääb, on see Brüsseli-kogemus, mis kahtlemata on tänase Eesti välisministri kompetentsi, A ja O. Siiski on Marina kaljurand siingi eelistatav ame enamusele konkurentidest, kelle nimed meediast läbi on jooksnud. Siit tõstatub siiski üks suurem enne, aga Eesti ei saanud endale täna parimat võimalikku välisministrit. Kui Reformierakonna võimalikud kandidaadid ritta seada oleks selle rea eesotsas Siim Kallas ja Urmas Paet. Esimese väliskogemust, sealhulgas väga sügavat tutvust Brüsseliga ei löö tänases Eestis keegi. Teine oli eelmise aastani välisminister, olnud ligi kümnendi ja mida iganes arvata paeti pühendumisest välispoliitikale, hoida stabiilne ja kompetentne minister. Igal juhul oleks ideaalses maailmas kaljuranna asemel täna ametisse astunud kogenud kaadripoliitik. Asjaolu, et nii ei juhtunud, viitab mitmele kitsaskohale Eesti tänases poliitikas. Esiteks personaalsed hõõrumised. Teda võis välja lugeda presidendi püsselisest kriitikast paati aadressil mis vähemalt Paeti ja Pentus-Rosimannus resümeerisid kõrvutades on ilma igasuguse aluseta. Teiseks olukord reformierakonnas, partei, mis peab end ainumõeldavaks peaministriparteiks, otsib veidi enam kui aasta jooksul juba teist võtmeministrit tehnokraatide seast. Nagu Siim Kallase kaasus näitab, ei suuda erakonda ära kasutada oma karjuvalt ilusaid talente. Kokkuvõttes võib karta, et tehnokraadist välisminister kujutab endast määrajat käikudes ajutist lahendust. Tema aeg võib jääda üürikeseks. Kõneluste poole nihkuvad koalitsiooni. Pinged peaksid taas teravnema. Häirib on kuluaarides leviv varjamatu ootus, et Pentus-Rosimannus loodab edu korral riigikohtus samasse ametisse naasta. See kõik pole muidugi uue välisministri süü. Tema ülesandeks on alustada kaua viibinud vigade parandusega Eesti välispoliitikas peaülesandeks ametisuhete tasakaalustamine presidendi ja peaministriga ja kindlasti suhet rõhutatud lappimine Soomega, kuhu võib loota, toimub ka uue ministri esimene välisvisiit. Ja vahetame teemat. Euroala rahandusministrid kogunevad homme arutama, kas Kreeka uus reformikava on piisav uue suure laenu andmiseks. Kai Vare jätkab. Kreeka parlament peaks tunni aja pärast kogunema hääletama valitsuse koostatud säästuettepanekuid. Muu hulgas on kavas erastada sadamaid ja lennuvälju, vähendada kaitsekulutusi 300 miljoni euro võrra. Karmistada korruptsioonivastaseid õigusakte, tõsta pensioniga, kaotada maksusoodustused niinimetatud puhkuse saartele ja restoranidele. Peaminister Alexis Tsipras kutsus oma erakonnakaaslasi üles säästumeetmeid toetama täna parlamendis üldine arutelu. Lõplikud poliitilised otsused esimeste reformide asjus tehakse hiljem. Kreekal on nende hinnangul vaja juurde veel 53 miljardit eurot. Euroala riikide rahandusministrid arutavad homme, kas Kreeka peale saab loota, et valitsuse lubatud reformika ellu viiakse. Kui rahandusministrid paketi heaks kiidavad, jääb pühapäevaks plaanitud tippkohtumine ära. Rahandusministrite otsuse peab kuues liikmesriigis heaks kiitma ka parlament. Euroopa Liidu allikate teatel on need maad Saksamaa, Poola, Austria, Slovakkia, Soome ja Holland. Mida arvab Kreeka reformikavadest aga endine rahandusminister maris Lauri. Nad paistavad olevat jah, tõesti väga palju selle moodi, mis oli ju laual enne referendumit ja millele siis Kreeka rahvas tegelikult ütles ei. Nii et selles mõttes on kindlasti väga keeruline Kreeka praegusel valitsusjuhil ja, ja noh, minu jaoks ongi nagu küsimus, kuidas ta enda jaoks sisemiselt ära selle lahendab ja tundub ka seda, et ongi esimesed nagu praod tekkinud, et omaenda erakonna sees on vastuolud tekkinud. Et kuidas nüüd Kreeka parlament selle nüüd ära lahendab ja kas lõpuks nii-öelda parlamentaarne toetus ka sellele olemas. Natuke skisofreeniline olukord muidugi tekib, et rahvas ütleb ei ja siis valitsus ütleb ja noh, parlament, eks näib, mis ta ütleb, et see on nagu esimene küsimus, nüüd alati on ikkagi asi ka selles, et neid ettepanekuid tuleb kindlasti läbi hinnata, vaadata, kas nad on andekad kavatsed antud olukorra jaoks, noh, esimesed kommentaarid on, need, need pakkumised on konkreetsemad eelmisega võrreldes, aga ma kahtlustan, et need kokkulepped on väga rasked tulema. Esiteks läbirääkijate vahel, aga teiseks on ju küsimus ka selles, et riikide parlamendid peavad andma selleks nõusoleku. Ma loodan, et tõesti Kreeka valitsus peale selliseid kummalisi saltosid lõpuks maandub nii-öelda reaalselt jalgadele ja hakkab reaalselt tegutsema. Usaldus on muidugi väike, aga loodame parimat, aga võlgade mahakandmine ei tule ikkagi kõne alla ja teiste riikide arvelt elamine, nii et ma mitte midagi ei tee, aga te annate mulle raha, see ka ei kõlba kuskile, vaatame, mis seal siis reaalselt tuleb. Koostöös kohalike omavalitsustega paigaldab päästeamet sel suvel valveta veekogude äärde 34 uut veeohutuspüstakud. Esimesed kaks pandi üles Pärnu jõe äärde. Ester Vilgatsi lugu. Kui Pärnu mererannas töötab vees hättasattunutele appi rannavalve, siis linna piires on ka jões mitu ujumiskohta, kus aga valve puudub. Püstakutel on päästerõngas, mida hädasolijale visata saab. Ka leiab sealt informatsiooni veeohutusest ja esmaabist. Sealtsamast leiab asukoha koordinaadid, sest tihtipeale ei osata häirekeskuse helistades öelda, kus õnnetus juhtus. Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Piret seire. Kerikordse kohte tulemiga, kus siis koostöös omavalitsustega paneme püstiveokid püstaku millelegi peal infotahvel kui päästevahendid ja teeme seda selleks, et kui vaja, siis on kohapeal olemas esmased vahendid inimelu päästmiseks. Omavalitsused teevad meile need ettepanekud, mis on populaarsed ujumiskohad ja kus on inimesi. Selliseid vahendeid ka paika seame. Peame varasematest aastatest täiesti paari juhus, kus saame väita kindlasti. Inimelu sai päästetud tänu sellele, et veekogu ääres oli käepärast võtta päästerõngast. Kahjuks tuleb päästeametil tegeleda ka varasematel aastatel paigaldatud püstakud uuendamisega, sest igal suvel lõhutakse varastatakse kümneid päästerõngaid. Viskeliine 2012.-st aastast on paigaldatud 143 püstakud. Päästeamet toonitab, et päästevahendit tõstakutel on mõeldud päästmiseks ja kindlasti ei tohi vahendeid rikkuda ega varastada. Seetõttu ongi päästerõnga lause, kui varastad päästerõnga, varastad elu. Ester Vilgats, Pärnu. Kuressaares avatakse kahe tunni pärast Eestimaa 14 kümnendat suvemängud Saaremaale on kohale sõitnud enam kui 3000 sportlast üle Eestimaa ja võisteldakse 26-l erineval alal. Margus Muld jätkab. Iga nelja aasta tagantspordiliidu jõud poolt korraldatavad Eestimaa sportlikud suvemängud toimuvad Saaremaal esmakordselt. Tegemist on kogu Baltikumi suurimal spordiüritusega ja selle mastaapidest, räägib spordiliidu jõud peasekretär Tarmo Volt. Mitu valda linna. Linnaseid on 23 ja valdasid tuleb kokku üle 60. Näiteks kergejõustiklasi on üle 650, osavõtjaid orienteerujad väga suurvõistlusele. 300 palju on võrkpallivõistkondi. Paljud alad on on ikkagi Eesti paremas rivistuses üldse, kokku läheb käiku 141 karikat ja medaleid on üle 1300. Saarlaste jaoks on sellise mastaabiga üritus ka omamoodi katsumus, näiteks 3000 sportlase toitlustamise eest vastutab Merilin Haamer. Tuli ütleme niimoodi, et teha kõvasti eeltööd, sellepärast et, et Saaremaale saada näiteks neid samu pudinguid või kooritud kartuleid või suurtes kogustes, see tähendab seda, et me pidime juba selle nädala algul hakkama enda tellimusi ütlema, et nad jõuaksid varuda nii-öelda endale toorainet. Kalev. Saaremaa-poolne koordinaator tunnistab, et ilma mandri abita siiski hakkama pole saadud. Kõiges ei ole meil kohapeal olemas ja siis tuleb neid kindlasti heade sõprade käest mandri pealt kuskilt Hiiumaalt tuua ja üles panna, nii et ma vaatan, et meil pole kunagi olnud kuute või kaheksat Pole väljakut. Jah, meil on praegu siin, rannaalas on praegu kokku 14 võrkpalliväljakut, siin ja kuuse heledad neil Kesklinnastaadionil. Tänavune Eestimaa sportlikum olnud linn ja maakond selgub pühapäeva pärastlõunaks. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest. Võrus on juba käimas 21. Võru folkloorifestival Miriam Nuutovilt kuuleme lähemalt. Kui Viljandi pärimusmuusika festivalil on võimalus lähemalt teretutvust sobitada maailma muusikaga, siis Võru folgil Kloorifestival on see koht, kus avardada oma teadmisi maailma tantsudest. Korraldajad isegi armastavad rõhutada, et selle festivali näol on tegemist pärimus või kui soovite, päristantsu kohaga ning seda päristantsu praegusel hetkel Võrru jagub, sest siin on kohal külalised Hispaaniast, Portugalist, Poolast, Hollandist, Ameerikast kui ka Marimaalt. Kahtlemata on aga kogu festivali naelaks iiri tantsu tantsiva trupi Trinity ja kaugeltki mitte pole tegemist iirist pärit iiri tantsijatega, vaid hoopis USA-s Chicagost kohale tulnud ameeriklastega, kelle hing on iiri tantsule maha müüdud. Ning nüüd teemegi juttu Mari Eli vabariigist pärit Aleksei Aleksejevi ka kuulata tema emotsioone festivalist. Super, ma vaatan, et nii ilusad Et tahaks koos nendega kohe tantsule minna, aga samas on, ma vaatasin, türgi tantsud on nii emotsionaalsed, need poisid sellised kauboid, sellised kui tantsisid ja Mullen. Kihvt, meeldib õudselt sellised põnevad asjad, igal rahval on oma identiteet, on oma kultuur ja omad kombed, et väga hea neid kombeid näha. See on väga kihvt üritus. Võru folkloorifestivalilt rahvusringhäälingu raadiouudistele Mirjam Nutov Ilma uudistega jätkab nüüd sünoptik Helve Meitern, palun. Väheaktiivse madalrõhuala kese on Soome lahe lääneosa kohal, homseks jääb see Eesti kohale täituma. Täna õhtul liigub vihmapilvedega vööndi edelast kirde suunas ja paljudes kohtades sajab hoovihma. Kõige väiksem on õhtul saju võimalus Loode-Eestis. Öösel on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab hoovihma ning päeval sajuhood jätkuvad. Öösel puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni kaheksa, saartel loode ja põhjatuul neli kuni 10, puhanguti 14 meetrit sekundis. Homme päeval pöördub tuul kõikjal põhja ja loodesse neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on öötundidel üheksa kuni 14, päeval 16 kuni 21 kraadi. Pühapäevaks jääme Venemaal uuesti jõudu kogunud madalrõhuala. Lääneserva. Öösel on pilvi vähem ja hoovihma sajab kohati, päeval on pilvisem ning vihmahooge on laialdasemalt. Kohati on ka äikest. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on öösel üheksa kuni 15, päeval 15 kuni 19 kraadi. Esmaspäeval madalrõhuala lääneserva mõju nõrgem. Hoovihma võimalus on kohatine. Tuul puhub põhjast ja loodest ning sooja on öösel kaheksa kuni 14, päeval 15 kuni 20 kraadi. Lõpetuseks võtab tänased spordisõnumid kokku Karl Mihkel Eller. Lõuna-Koreas toimuval suveuniversiaadil võitis meeste odaviskaja Tanel Laanmäe, kes sai parimal katsel tulemuseks 81 71. Laane viskas võidutulemus avakatsel, järgmisel viiel korral ta enam 80 meetri joont ei ületanud. Laanekõrval võistles finaalis Magnus Kirt, kes sai tulemusega 76 65 kaheksanda koha. Šveitsis lutsernist toimuval sõudmise maailmakarikaetapil oli Eesti paarisaeru neljapaat oma poolfinaalis ajaga viis. 40 91 teine ning lunastas sellega koha pühapäevases finaalis. Eesti neliku Andrei Jämsä, Allar raja, Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo pidid poolfinaalis alla vanduma vaid Austraaliale. Eesti meeste paarisaeru neljapaat Sten-Erik Anderson ja Kaur Kuslap jäi oma eelsõidus viimaseks ehk neljandaks ning jätkab lohutussõidus. Wimbledoni suure slämmi tenniseturniiril võitis esimese poolfinaali maailma esinumber serblane Novak Djokovic. Seitse-kuus kiire lõppmänguga seitse kaks, kuus, neli, kuus, neli prantslase rüüstarkas kee vastu. Kaks tundi ja 25 minutit kestnud matši võitnud Djokovic läheb finaalis vastamisi poolfinaalpaariandi möri Roger Federer võitjaga. Eesti võrkpallikoondis alustab täna pärast üheksa-aastast pausi taas mänge Euroopa liigas, kui Pärnus minnakse täna ja homme vastamisi Makedoonia-ga. Eesti on osalenud Euroopa liigas aastatel 2005 2006, saades mõlemal korral kaheksanda koha. Makedoonia tegi sarjas debüüdi mullu ja pääses kohe medalimängudele, lõpetades turniiri kolmanda kohaga. Meeskonnad varem omavahel kohtunud ei ole. Tänasest kohtumisest teeb otseülekande ETV2. Lõppenud hooajal Rakvere tarva korvpallimeeskonnas mänginud eestlasest ääremängija Martin Jurtum naaseb Itaaliasse, kui allkirjastas lepingu tugevuselt teise liigasse kuuluva kaasale meeskonnaga. Kasale jõudis eelmisel hooajal teises liigas poolfinaali. Kahekümneaastane juurtum kogus eelmisel hooajal Rakveres Eesti liigas 35 mänguga keskmiselt 5,2 punkti ja 2,9 lauapalli. Aitäh Karlile, sellega saate, lõpetame ilusat nädalavahetust ja kuulmiseni.