Tere päevast võidupühast jaanipäevani pidu ühtejutti, nii on meil ikka kombeks. MINA OLEN Piret Kriivan. Soovin kõigile häid pühi ja pakun kuulata juttu heast muusikast ja palju head muusikat. Pastoralist, hümni, kümnist alustame, sest estofiil Pekka linnainen on uurinud, kumb võttis enne hümni omaks, kas soomlane, mamme laulu või eestlane mu isamaa laulu või tegi seda hoopis hiidlane oma hiiu keeles. Kõige kuulsam pastoraal on ikka Liivimaa pasteraal. Kuidas see lugu sündis, saame teada laulusõnade autorilt Villu Kangurile. Aga pastoraal, sellist nime kannab ka näiteks üks juba omale Torontost läbi raudse eesriide Eestisse jõudnud Olav kop Villemi lauludest. Ajaloolane Maarja Merivoo-Parro ja muusik Vaiko Eplik räägivad Esto muusikast ja muusikutest läbi kolme aastakümne. Nüüd aga kõigepealt meenutame laule, mida lauldi eelmise sajandi alguses siis kui vabadusest unistati ja selle eest võideldi ja see kätte võideti. Ansambel lõõtsavägilased. Eesti ja Soome valmistuvad mõlemad oma riigi 100.-teks Iseseisvuspäevadeks. Estofiil Pekka linnainen, kes on aastakümneid edendanud meie omavahelist läbikäimist, on uurinud ka meie hümnide ja mõnede teiste rahvuslike laulude ja marsside omavahelisi seoseid. Tere tulemast raadiosse, Pekka linn, naine mitte. Peaksime tegelikult paranduse tegema oma sissejuhatusse ja võib-olla võiksime öelda, et meie hümn Jah, nii peakski ütlema, meie. Ja üldiselt ma tahan, tahan unustada piirid. Ei midagi rääkida kunagi piiriülest koostööd, vat piiri ulustavast koostist. Esimesel eesti laulupeol oli põhimõtteliselt päris mitu soome juurtega laulu, mis on saanud eestlastele nende endi lauljad. Ja et need seal oli ilmalikud laulud, lõpuks neli viimast põhimõttelises olidki mingil määral Soome päritoluga, nimelt need kaks, millele teksti kirjutas Jansen ise. Ehk ehk siis meie hümni meie ühine hümni ja küsimus on nüüd, selles on meie ühine. Ja siis oli teine, oli see, mu meelest seisab alati Soomes Savo laienenud laulu sabolase laulda Savo maakonna laulja, vanim Soome maakonnalaul, mõlemad olid seal ja vahepeal isegi konkureeris Soomes hümni kohast kuna ta esialgu pere on täielikult Soomest. Aga meie kõik teame, need vaidlused selles, kuidas selle meie meie ühise hümni juured on ikkagi seal kuskil Saksamaal ja helilooja on pärit Hamburgist ja noh, aga sellist konkreediskaks muud laul oli siis muidugi Kunile Koidula vaheline koostöö. Mu isamaa on minu arm ja sind surmani. Mõlemal taustal on rahvalikud laulud ja arvame teda Soome rahvalikud laulud, aga Kunileid muidugi arendas, arendas neid laulud ja mõlemat. Mu isamaa on minu arm. Sedasama viisi soome rahvalikku viisi kasutas Sibeliuse oma kirikulaulus min 40 50 aastat hiljem. Ja sind surmani seda soomlased tunnevad. Armsam noh, aga mis rahvalik laul oli, see oli natuke selline leida kantslitest soome kandelektor on ju see kalev, vala sõsarkogumit, võiks öelda ja seal siis krahvi süles istunud, see on selline laul, mis on natuke juhend noorele neiule, ehk. Aga ma olen ka kuulnud, et Utsakas on teinud ka eestikeelse versiooni seal krahvitantšarcatjateks. Jah, aga need neli laulu olid, olid tõesti ja kuidas, kuidas need tulid, Soome juurtega Johanssoni perekonnasõbraks oli Soome riigimees ürje koskinil. Imelik asi, aga tema eesnimi oli ka Jürjo kuskil Jürjo, Jürjo kuskile. Aga need olid perekonnasõbrad ja, ja Jansen palus noote teksti Soomest. Ja need need siis. Ja need neli laulu võib-olla veel rohkem oli ka seal sees, siis mis saadeti, mis ühikovskine saatis Johansonile esimese laulupeo eel? No on ka teada seda, et ma imestan küll, kui lasi Soome Soome hümne irootsi, keele vurd, vurr 1000 seda laudi ju esimest korda 1848.-na vastavalt. Ma imestan küll, et kui see oleks olnud kuulda, kui selle viis oleks kuulda esimest korda alles tollal Eesti pinnale ja ongi teada, et Hiiumaal oli ka siis mingi Hiiumaa, Hiiumaa laul oli sarnane, mis oli kasutatud patsjuševiisi. Kas kas te teate, mis on kõige tuntum eesti laul Soomes? Aga võib-olla mõni laul, mida Georg Ots laulab kõik vaheastmed, Saaremaa valss, aga laul peab olema selline, mis, mis on tuttav nii vanadel kui lastel. Ja kui sa saad vanaks ikka see jääb meelde, mis lapsepõlves kuusik. Ma olen täitsa kindel, et kõige tuntum ees Eesti laul Soomes on jõululaul kiliseptiliseb aisakell. Virkhausi, uru, tiisep, kinnised, kõik me oskame sidet kiliseegilise kulguunen. Ja ongi võimatu, et mingi teine teine laul saaks olla Soomes tuntum, aga soomlased ei tea. Soomlast arvab, et sul meie laul, aga see ongi meie laul. Aga tuleme nüüd veel selle, meie selle, meie ühise kõige olulisema laulu juurde, selle hümni juurde meie hümni juurde, kuidas see lugu siis sündis, et ka tänu Jüria koskise ja Janseni koostööle jõudis ta siia meie juurde? Aga siis ikkagi algselt Ruunberg, siis Soome rahvusluuletaja ruune rootsikeelne mees tol ajal siis noh, kõik need eesti koolides räägiti saksa keelt ja soome selle rootsikeelsega Rune Bergmani rahvusluuletaja, ta kirjutas selle juba 1846. aastal. Aga kaks aastat hiljem, noh, me teame, mis aastal 1848 Taali Europa hullasta siis revolutsiooni aasta kõik need sellised tunded ja muud liikusid. Ja kõige üllatavam asi. Meil soomlastele kõigile on see, et ikkagi see laul loodi põhimõtteliselt nagu marseljeesi vastu lauluks või selle revolutsioonilise vastu seal seal seal ei räägita midagi. Tõuske. Me võtkem relvad, vaided ja maa on ilus ja meie oleme ikka tublid. Kõik on kena, kena ja armas ja armsad Narvas ja kõik siis sellised asjad, mis ei ole, mis ei ole. Olen oja. Ta väljendab põhimõtteliselt lojaalsust maale ja üllatavad kakeishil. 1840. aastal öeldakse, et asjast oli lepitud kohalike võimudega kuberneeridega ja kes seal mängis siis seal seda meie hümni 1008 48. aastal sõjaväeorkester. Ja 12 aastat enne esimest Laulmist oli Soomes keelatud tudengite suve või kevadelaulupidu kevade pidu üldiselt. Tollal soli floora päev, 13. mai, täna muidugi, volbriöö on Soomes suur, aga 13. mail tudengid alati pidutsesid. Ja kui sulle keelatud piduthik ja ka võib, sai aru, et jah, lubame sel ühel aastal korraldame nüüd siis 1848. aastal pidulikku floorat päeva peo ja sinna telliks telliti laul, lõbus laul oli siis mingisugune isamaaline laul. Naasius ise ei saanud arugi, ilmselt sellest, mis ta tegi. Ta pani endale kalendrisse minu teada kaks päeva selleks, et jah, heli loomine ja sisele kooride juhend istumine ja siis teine kaks päeva siis selle puhkpilliorkestri ettevalmistamine ja nii sündiski. Sündiski viis. Ma saan küll aru, et need süüdistused, et seal viisist leida mingi mingi paavstiga seotud mingi tudengilaulu joomalauses Saksamaal, need on kenad laulud nagunii. Et sealt need jäävad meelde, aga tollal 48., aga alles soome keelde. Need sõnad pillimis meie soome keeles, tänasele laulame on aastal 1867 paarkümmend aastat hiljem, siis hakati laulma aga niikuinii seda hakati tõlkima soome keelde kohe, kohe, kohe kohe ja arvatavasti ka eesti keelde. Vähemalt Hiiumaale jõudis. Kas siis Hiiumaakoguduse õpetaja laul Hiiumaa ehk Isamaa laul, see on siis kirjutatud kaapaatiuse viisile? Ta on jah, on ja nii ma sain aru sellest küll, et seal sinna ta sobib, aga, aga sellest ma olen näinud päris palju neid, neid tekste, kuidas, kuidas ta soome keelde tõlgitud ja need. Aga mis, mis oli, see muutus selles tekstis. 1848. aastal, Ruuleberg kirjutas Rootsi Kerstan vurtlandbur Foster 1000 meie maa, meie ise, maa. Aga elasime keiser Nikolai, esimese aega ei olnudki luba öelda Soome, Soome. Aga kuidas siis need tõlkijad 1867. aastal nad kirjutasid? Oy mammi Suomi sünniilma kohe esireal. Oi, meie maa, Soome sünnimaa oli poliitiline muutus, oli võimalik teha seda tollal oli väga, oli vähemalt Soome suhtes väga tolerantne keiser Aleksander, teine kelle ajal Tuije Soomes toimusid suured muutused, soome keel sai rahvuskeeleks ja kõik need rahvakooli süsteemide arenesid ja tõesti nagu soomekeelne süsteem, see on seal ja tänu sellele sedasama kee seisabki Helsingis senati väljakul. Imestatakse, kuidas keiser see aset Kadon, ta oli suur suur tegelane, mine tol ajal. Aga kes olid need tõlkijad 1867. aastal? Viiet tõlkija mehe grupis seal oli esimene ja seda juhtis Julius kruun. Aino Kallase, Aino Kallase isa. No mis oli tema emakeel, saksa keel viisoli, Saksa mehe Fredrik pahjuse pood ja tõlkijaks, kes tegi selle soome keelde, oli Julius Kroon. Ta oli siin väga rahvuslik inimene, ta oli ta isegi, ta tegi soomlastele eesti keele grammatika, ta oli huvitatud nii Eestist kui Soomest ja mis tema tütrest sai. Et tõesti, meil on need ühisseoses päris palju. Aga kuulame vahepeal seda rootsikeelset laulu kuulama. Siin me siis nüüd istume, üks eestlane ja üks soomlane ja kuulame oma hümni rootsi keeles ja nii me teeme. Ta sai kohe väga populaarseks. Aastal 1848 ilmus ilmus Soomes ka Ruunbergi luulekogu lipiks tooli lood. Ja Liblik, suur lootus on, need on, need on väga populaarsed ka Rootsis net trükiti kohe Rootsi Rootsi riigis, kuna küsimuses on Rootsi Venemaasõda 1808. ja üheksandal aastal siis samas oda, kus siis Rootsi kaotas Soome või, või siis meie sattusime Venemaa keisririigi koosseisu. Äge kogumik hirmus kahes osas esimese esimeses seriaalis. Ega seal eriti midagi, midagi nagu eriti halbanest vene kindralitest mainida, isegi väga kenasti neist tutvustatakse, jaga järgmine on juba selline, väga uhkem on need rootsisvatuuritan, uhkemad iseenesest oli ühe keisri teisese keisriaeg aga siis eestlased võtsid ikka hiljem hümni natuke omaks, kui eestlane eestlast on muidugi ja see on esimene laulupidu 1869. aastal. Ja minu tööta Saikul kohe populaarseks, need kaks soomlast, kes käisid laulupeol, nad kuulsid isegi seal kuskil rongis võib, millega nad sõitsidki siis Tallinna-Tartu vahet ei tee, seda lauldi juba kohe peale esimest laulupidu. Ja miks mitte, muuseas, ma olen pannud tähele, et ega siin selles Eesti hümni sai, ei lauda, ei öödaga Eesti. Aga võib-olla siia põhjus on ka kuidagi sarnane sarnane tol ajal ikkagi see oli laulupidu, eks ta oli Liivimaa pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubelilaulupidu, et oli tollal oli veel Eestimaa ja Liivimaa aga teisest küljest tema Janssoni tütar Koidula ikkagi kirjutas sinna küll seal Eesti on kuulda sind surmani ja Mu isamaa on minu arm väga hästi. Kas soomlased on ka palju mõelnud selle üle, et võiks ikka olla see hümne päris enda oma? Räägitud on Sibeelisest, eks ole? Moeräägiti sellest kohe kohe siis 1800 kuuekümnendatel ja tulla siis solgi seest Savolaisel laulu, mis ta, mis oli sedasi ta pakuti kohe, et see on täitsa meie puhas ja hea ja ma ei tea, ta on parem, kui ta üleval üleval asi siis on Eestis ka see käib see jutt sellest, kui isamaa on minu arm, Ernesaks, Savi süda on ka nendel rasketel aegadel laulja. Noh, ja eks, eks see syda laulu parim lauda, mis oli tollal keelatud, ikkagi näitab seda hukkusid tulnud nüüd meie laulame, see on sama asi, kui Pika Hermanni tornis lehvib, lipp lehvib, seal see jääb. Mis oli Finlandi Easton saanud kunagi hümne, ta oli 1967. aastal, kuulutati iseseisvaks Nigeeriast, pea Fra ja hümniks oligi Finlandia Sibeliuse Finlandia. Ta oli ja selle sõnad olid, ta oli tõusva päikese maa peafra kolm aastat oli ikkagi kuulus biophra sõda. Et need on, aga ma arvan, et tänasel ajal eriti seda, seda nüüd ei ei keegi ei ole vahetamas? Ei saagi vahetada, kuna Soomes ei ole ühegi seadusega ei ole kinnitatud Soome hümn, maam. Soomes ei ole seadus, ta on. Jää täitsa vabatahtlikult, tahad ju vabatahtlikult? Veel on. Meil ühiseid selliseid laule peale nende nelja, mis olid esimesel laulupeol, mis on populaarsed praegu näiteks Eestis ja Soomes, Gaborilaste marss. See on huvitav, kuna ma tulen just hetkel tulen Narvast ja kaks kuulsat marsioon, mis on seotud Narva lahinguga, tähendab see lahing mis toimus 1000 täpselt 1700 Narvas ja ja kus siis Peeter esimene sai päris hästi lüüa. Ja ta on arvatav, sageli arvatakse, ta oli olnud Rootsi sõja ajal, kui ikkagi see mehed ja need sõdurit, need olid suurusalist soomlased ja pea ja enne seda jälle siis Narva, Narva garnison ja muu seal oli päris palju oli, oli soomlasi, aga need kaks laulu, mis on purilaste marssi, selle, selle tekst on ka algselt Ruulebergi oma ja ta pärit ka sealt. Vändi Lipling Stahli lugudest. Seal mainitakse just, et need kohad, kus soome mehed verd valanud ja üks neist Narva ja teine teine on siis Narva marss. Mitte nii väga ei tunta, ei, ei tunta, aga väga ma ütleks seda, et Lennart Meri viimane tervitus meile oligi tema matuste päeval sel hetkel, kui tema Temase kirss tuli välja Kaarli kirikust, sel hetkel algaski Narva marss, vana traditsiooniline leinamarss. Ja, ja tõesti, see asi on Soome traditsioon olnud kogu aeg sel samal hetkel, kui president Kekkose pikkuse viimast korda astus välja Helsingi toomkirikust Kirsti hakas, Narva marss. Ja viimasel hetkel, kui ta maeti. Kirst kadus, enne Sid hakati viimast korda purilaste marss. Kuule on Soomes. Ta on ülemjuhataja ehk presidendi marss. Temale veel mängiti ja ta lõppes täpselt sel hetkel, kui kilist kadus. Aga need kaks, mõlemad kaks Marsi, need on seotud Narvaga Eestiga. Purilaste Marss on praegu Eestis oli ta presidendi Marcia. Praegu on kaitsejõudude ülemjuhataja Marss. Aga seda aga ei, kaitseväe juhataja marstan ja Eestis, et ta oli, ta oli ajaline esimestel aastatel, ta oli siis enne 1123.-le aastal kinnitati ta, ta oli riigivanemale, mängiti see uus marsaga, need kolm esimest aastat olid ikka pori laskmas, kelle tehtud siis need laulud on purjus. Siis ta on tekst on jah tarule Bergi oma algselt ja ja selle ja need tõlkeid on erinevaid, päris palju erinevate inimestega, mõlemad jälle, et on üks tõlkijakson paabu Kaiander, kelle nime all on põhimõtteliselt kõik need soomekeelsete, selle lipiku toolil lugude tekstid, aga seal on soome põrlaste marsitekstide teksti on teinud Heiki klimeti. Muuseas Klemeti oligi mees, kel eriti ei meeldinud saksa pärased laulud ja ta soovitas teisi teisi himine. Just need. Jah, need vaidlused on keeledavat. Mis aja puurima neid asju, neid Eesti ja Soome ühiseid asju, meie asju? Meie astme ei uudishimu alat, ma olen alati olnud uudishimulik seose, kõik sind kõige parim osa minust on võib-olla see uudishimu, et mis siin ikka kogu aeg on vaja leida uusi asi või kujule vastu mingi asi ega tohi jätta seda uurimata jätta vastuseta. Pekka linna ning kas selles praeguses üleilmastuvas maailmas on veel kohta meie ütleme, rahvuslikul, päikesel koosolemisel, meie omavahelisel rahvuslikul koosolemisel Meil ei ole kedagi teist kui Mei kuskil mujal soomlasele võimalik tulla välja oma emakeelega eestlasel ka väga kiiresti. Meil on väga-väga madal künnis õppida teineteise keelt. Ühtegi teist keelde ei ole nii lihtne õppida ja siis kogu aeg ta annab, nagu kingib syda, ta tuletab meelde. Ah jälle õppisin sõida ja muudelt. Et jah, kahju küll, et, et lähme pidevalt selle üle sinna inglise keele poole siis kui, siis kui tulevik on selline noored räägivad oma ainult ainult inglise keelt siis me ei olegi enam teineteisele hõimurahvas, me oleme ükskõik kes tahist välismaalased kes ikkagi kuidagi José ühine vaim on selles ühes keeles, ma loodan, et kunagi kunagi saadakse vanadest ideedest, et räägime, räägime siis kas või missuguses segakeeles, aga, aga väldime neid võõraste, germaani, rahvaste, inglise keele, Hermanni kelmuses, germaani rahvaste keeli. Eino Leino 1921. aastal, kui ta käis Tartus, tema ettepanek esitas Tõnissonile, oli see et olgu tulevik selline, et meie, meie rahvakoolis üks emakeele nädalat hunt on pühendatud meie naaberrahva keelel. Tõnissonil see idee meeldis ja see küsimus on, selles ei ole mingi võõrkeeleõpetust põhimõtetel emakeeleõpetus, mille sees oli ikkagi see naaberrahva keel, mis annab meile päris palju teada keele ajaloost ja arengust sellest ajast, kui me ikka olime üks ja sama ja oleme jälle kunagi. Täht Eka linnainen ja mul on ettepanek, võtame liivlased ka kampa. Kuulame nüüd liivlaste hümni liivi keeles ehk teisisõnu meie hümni liivi keeles. Luuletaja Kristiina Ehin, kelle laul puudutus kõlas laulupeol, tõdes, et see oli tema unistuse täitumine. Puudutus sündis Eestist eemal olles. Muidu ta oma õlise pal käega. Nii ta on. Nii. Oma. Siini. Aga? Ta ei puuduta veel. Ma palun. Ja vaeva ja laulame laule. Me koidule ka, kui leiame Nii et me vaeva ja laula, laula Me. Siin ta maarjavõima. Jäi ta vee vaeva lauta. Et me vaeva ja laula, laula. Nüüd vaeva ja laula veel. Kui ma ei näe Ohoyle ja veena Et me vaeva ja lauda meela Ma teen teeneemostval