Mulgu Eesti muusikast on tulnud vikerraadiosse rääkima ajaloolane Maarja Merivoo-Parro ja muusik Vaiko Eplik, tere päevast. Tere päev. Ja põhjus on väga lihtne, nimelt on need kaks noort inimest pannud kokku kogumikku ulgu Eesti leviplaadid. Millal ja kuidas see see muusika teieni on tegelikult jõudnud? No mina tegelikult plaadikogujana olen sellest muusikast nagu tema olemasolust teadlik umbes võib-olla seitse-kaheksa aastat tänu teeks plaadikogu jälle Martin Jõelale, kes oli meil ka kogumiku juures abiks kes siis ühel hetkel tutvustas mulle pari sihukest Rootsi 80.-te plaati ja ma mulle see muusika väga meeldis ja see oli väga lõbus ja ja, ja, ja ajapikku nakku sattus mu teele ja ja, ja kuna meil nõukogude ajal ju ilmus Eestis albumeid nii vähe või noh, ikkagi väga suur osa meie levimuusikast ju mis oleks väärinud plaadistamist tegelikult ju plaadile ei jõudnudki. Siis, kui sa oled plaadikoguja Toomasele Eesti riiuli üsna ruttu täis ja seal ei olegi tegelikult nagu okei, no kui sa oled klassikasõber, siis sulle kogumist palju, et klassikalist muusikat on Eestis ka nii-öelda nõukogude ajal siis palju plaadistatud, aga aga, aga levimuusika koha pealt jah, seal on noh vastavalt oma maitsele veel teeb mingisuguseid valikuid ja võib-olla 20 30 plaati, sa saad Eesti lemmikud kokku ja siis hakkad otsima veel seda head Eesti muusikat oma riiulisse saada ja varem või hiljem lõpeb see sellega, et pikk pöördub siis väliseesti plaatide poole, sest et tegelikult üks asi, mis ka selle kogumiku koostamise juures nagu hämmastus kui, kui palju ikkagi päris hästi plaat ilmus, et tegelikult kui me räägime popmuusika, siis nagu mingis mõttes võib Öeldi, et on teatud perioode, kus välisEestis nagu plaadile jõudis popmuusikat palju rohkem kui kodu Eestis. Noh, alustades kasvõi võib-olla sellest, et paljud peavad näiteks eesti esimeseks levi täis pikaks, kaua mängivaks plaadiks Dixi värvilist maailmas oli vist 78 aasta. Siis tegelikult pagulased olid selleks ajaks juba 10 aastat levimuusikat välja andnud. Et meil ma ei tea, siis on võib-olla tsensuuri. Taavi noh, muidugi piksam ka nii-öelda nagu nagu rokkmuusikat muidugi võib levimuusika hulka lugeda ka palju, mis kuuekümnendatel Eestis tehti, aga plaadile jõudis sellest ikkagi väga vähe. Seitse kaheksa aastat ma jäin kohe mõtlema, et Olav kop, mille laul, see Pariisi lugu või kuidas see pealkiri oli, seal on see sõnamäng, et ma söön su, Min söö, mina jäin hoopis mõtlema selle peale, et huvitav, mis oli enne, kas oli kopp, Villemi laul või oli see vanaemade käte õpetatud sõnamäng. Aga Maria, kuidas sinuga? Mina käin oma esimese väliseesti fineerinid täpselt 10 aastat tagasi, suvel ma olin esimestel väliteedel Kanadas, Torontos ja siis ma sattusin intervjueerima bändimeest sellest kyla poiste kollektiivi eest ja siis tema kinkis mulle kyla poiste plaadi. Ja siis see, nagu oligi see kõige esimene jah, just see kokkupuude selle, seda tüüpi muusikaga. Edasi mannile väikselt kogunud ongi need umbes 10 aastat. Paika on väga kiiresti väga tõhusat mulle järgi tõmmanud ja ma arvan, et sinuga oleks saanud nüüd juba suurem. Kui see idee sündis umbes aasta aega tagasi tekkis idee, et peaks ära tegema selle kogumiku, sest et tundus, et selle järele lihtsalt tekkis nii suur vajadus nagu jagada seda muusikat, sest et sõpradele ei, seda küll lastud ja salamisi naudid, aga see tundus nagu sigaduse näed seda niimoodi salaja kuulata, sest et noh, see muusika üldse ei levinud väga palju, noh, selles mõttes, et kuulajaskond ja tiraažid olid väikesed ja ja müüdi suures osas võib-olla ESTO-del või väliseestlaste kokkusaamistel neid plaate ja, ja suurusest, muusikast kõlabki niimoodi nagu, et noh nagu keegi ei kuulaks, noh, selles mõttes, et selle suure osa selle muusika minu jaoks on see, et ta on tehtud täiesti nagu siiralt nagu lihtsalt muusika enda ja, ja suure isamaa armastuse igatsuse pärast. Ja, ja ja seal ei ole nagu selliseid kommentaalseid taotlusi või, või seal ei ole enda nagu upitamist, nagu selles muusikas on nagu väga vähe, sest see on niisugune väga isetu ilus muusika. Mis on see kõige-kõige laul kolme plaadi pealt kokku, et mida sa kohe tahaksid jagada praegu kuulajatega? Või ei saagi nii päris öelda, tuleb sul välja valida. Ma võin öelda selle ühe albumi, mis minu jaoks nagu otseselt nüüd nüüd on, et, et see nüüd üle igasuguse mõistuse, et nüüd nüüd ei saa enam nagu seda asja edasi lükata, et nii peab hakkama väliseesti muusikast rääkima. Hetk oli, kui ma umbes siin neli-viis aastat tagasi sain Olev Muska albumi Itaalia plaadi ja teine hetk oli aasta aega tagasi. Sain Reneuferi albumi unustuste tilk sest et niivõrd tervikliku ja ühtlast ja ilusat ja veidrat albumit. Ma ei, ma ei oleks uskunud, et ma sain nagu väga-väga hästi hoitud saladus ja siis ma lihtsalt ei suutnud ennast enam tagasi hoida, siis läks asi konkreetseks ja me võtsime ette ka oma sügisese plaadi kogumisreisi siis Ameerikasse kust me tulime tagasi nelja erineva nimetusega väliseesti muusikaga muusikast. Jaa, jaa, selle paljuski selle korjeretke põhjal ja siis koostöös teiste plaadikogujate ja muidugi Eesti Rahvusraamatukogu, kes on meid väga palju aidanud plaatidega, mida ei ole kusagilt saada, sest et suur osa neist plaatidest on väga haruldased ja ja mõnda on Eestis võib-olla üldse üks eksemplar, siis et siis jah. Breneuferit ja laulu pealkiri võib-olla võiks kuulata produtseeritud lugu, mida laulab tegelikult ükse välisest lauljatar Lilian Freiberg, see on, see on võib-olla minu jaoks kõige üks lugu, millega, kui ma peaksin ühe loo valima, siis võib-olla oleks lugu kajakad, sest et selle loo teekond sellel plaadil on väga ilus, see on tegelikult kus sa siider poolt kirjutatud lugu ja plaadistatud siis 70.-te siis lõpus Los Angeleses. Niiet René ufer, Lilian Freiberg ja kajakad KJK ikoorilist. Koodurandaali. Võid varjud rannaliiva. Kiigada nüüd ootan Ka eakad valge tiiva. Täiesti lummav lugu ja väga omapärane teetlast, täpselt nagu Vaiko ütles, tegelikult siin on üks suur huvitav teema peides, mille juurde mäki võiks pärast tagasi tulles on see, et kuidas laulud levisid, kuidas yks teist kaverdati läbi raudse eesriide, väga-väga põnev teema, aga selle laulu kohta repliigina ma tahaks juurde mainida seda kust ja kuidas see salvestas üldse, kes või et kuidas see võimalikuks sai, sellepärast et see laulja, hiljem Freiberg, kes on endiselt elus Los Angeleses endaga kohtunud, väga huvitav daam. Tema pere tegelikult ei põgenenud, sõja ajal juhtus nii, et tema isa, rannarootslaste järeltulija oli mobiliseeritud ära ja nad ei saanud ei põgeneda ega ka välja minna koos rannarootslastega. Nii et nad jäid Eestisse justkui kinni ja tema isal läks mitukümmend aastat aega. Ta muudkui taotlesid, ta saaks oma perega taasühineda Rootsis, palus, et tal oleks võimalik välja kolida ja antud seda luba, kuni lõpuks otsustas, et hästi, et ma viimast korda veel üritan, aga sedapuhku mitte enam rootsi, vaid Ameerikasse, sellepärast et Ventures Californias ainult juures reedel ka kaks venda. Ja kuidagi õnnestus see avantüür paremini, nii et aastal 66 tõesti rohkem kui 20 aastat hiljem, kui teised sattus siis nende pere lõpuks ka vabasse maailma Ameerikasse ja seal ei vaadatud nendele üldse hea silmaga, sellepärast et avalik saladus oligi nii, löödi näkku, et ega ausad inimesed praegu Eestist ära tulla ei saa. Et kui teil on mingisugused nimed just nii, et nende perekond ei käinud eesti majas, nad ei tundsid ennast tõrjutuna, nad ei suhelnud eriti kohalike eestlastega proovisid endale jalad alla saada ja kui Lilian, kes läks lapsena oli jõudnud ylikooli neiu ikka, siis ta hakkas laulma, hakkas kitarri mängima ja eskord esines. Obamal väljasõidul pääs lõikali, näiteks kogunemiskoht esines seal ja siis kohalikud eestlased samuti olid lummatud tema häälest kutsusite Eesti majja, ta läks, esines ja siis ta jäi silma reni Uuferile kes kutsus ta endaga muusikat tegema. Liini läks ja edasine on juba ajalugu. Muidugi noh, kogu selle väliseesti Seltskonna puhul ongi, tuleb aru saada sellest, et nende inimeste jaoks tegelikult nagu seda ei lõppenudki enne 80.-te lõpu et selliste hirme ja, ja mõneti isegi siukest paranoilise hoiakut isegi neil päevil tundest, kui meie näiteks käisime meie selle kogumiku kujundaja Martti Lauri maaga näiteks lõikwoodis abielupaari kodus siis plaate kauplemas, siis enne kui neid ukse sisse lasti nii-öelda naise kutsel, siis mees küsis väga kahtlustavalt, aga kus sa üldse tead, et nad kommunistid ei ole. Ja see oli eelmisel sügisel, et et ja see ei olnud naljaga pooleks öeldud, et kuidas, kuidas ma nüüd ikkagi lasen need kodueestlased nüüd uksest sisse. Pagan teab, eksin kommunistid meile võib-olla täna võib-olla teeb isegi nalja, aga tegelikult Nende, nende inimeste jaoks ikkagi see kodumaa kaotus lisaks muule sõjast tingitud koledale jälgegi väga sügavalt hinge ja, ja see määras ka paljuski ka hoiakud järgnevateks aastateks. Aga muidugi muusikasse ei, see ei kajastu nagu sellisel määral kui, siis võib-olla mingisuguse Al hoovusenaga. Aga, aga mis puudutab nende lugude levikut ja näiteks kodueesti muusika jõudmist nii-öelda välja, siis ma arvan, et seda kogumikku kuulates katsusime ka selliseid näiteid. Vaata, kus on siis laulud kodu Eestisse jõudnud, jõudnud välja ja ma arvan, et tuleb suureks üllatuseks ka ma ei tea näiteks ansambli Kukerpillid liikmetele, et Ameerikas seitsmekümnete lõpus tegutses ansamblites, nende laulutekste kuulasid valesti maha eks ole, lindi pealt või et Rootsis olid. Et koolinoored, kes tegid bändi ja suure innustusega kobedasid Fidži repertuaari, eks ole, et noh, selles mõttes võib öelda, et meie nagu eksport, nagu on tegelikult palju vanem, kui me arvame, et sellest on tänapäeval nii palju juttu, aga tegelikult on muid teid pidi on alati alati toiminud. Ja teiseks, teisest küljest jällegi ei saa ka salata seda, et olgugi, et kogu muusika nendel kolmel plaadil on selle 30 aasta jooksul salvestatud Kanadas, Ameerikas, Rootsis, Austraalias, Argentiinas ja Inglismaal siis ikkagi praktiliselt igal plaadil peab ikkagi korduvalt nägema Heldur Karmo nime ja nii edasi, et on mingid asjad, mis Eesti muusika puhul on, millest ei saa ei üle ega ümber. Ja samas on väga huvitav see, kuidas rääkides nende inimestega, kes on neid kavereid loonud, nad ongi välja toonud, et ega tegelikult tegelikult nad ise seda muusikat ütleme žanrilises mõttes sellist muusikat, mingi bluugrasse kantri, mis Eestis, tundes kogu see Ameerikaanaseni kuidagi nii vabaduse, nimbusega ja ja selline väga progressiivne tundus Ameerikast absoluutselt ei tundunud progressiivne sellisel ajastul ja siis nad oma kodumaa seda muusikat ei kuulanud, mida sing, võleti kaverdati. Ja juhtuski nii, et, et võeti mingeid kodu, Eesti lugu, kodueesti loobeneteks, kikilips, kaverdati kikilipsu ja alles pärast nad said teada, et oo, et tegelikult on ju mingi lugu laki lets, millele kikilips baseerub ja näete, me ei teadnudki, et selline hästi huvitav äraspidine, selline segapudru on siin. Näed, siin jah, mitmeid siukseid erinevaid ringe, kuidas ühest küljest see muusikanid selle kogumikuga on jõudnud nagu kodu-Eestisse tagasi olles paatidena paatidel 70 aastat tagasi siit lahkunud nii-öelda jutumärkides ja teistpidi jällegi suur osa repertuaarist on mitu ringi maailmale nagu peale teinud. Aga tegelikult me koostamisel ikkagi kõige rohkem otsisime, panime rõhku oma loomingule ja selle koha pealt ei saa ka üle ega ümber sellisest mehest nagu Olav Kopwillem kes on siis ikkagi väliseesti muusika, kui me räägime nagu originaalloomingust, siis tema on see suur pauk või saime seda, oligi eestindused. Ja, ja siis nii-öelda ka kodumaise repertuaari ülevõtmine, sest et ikkagi 50.-te lõpus ja kuuekümnete alguses jõudsid ka kodumaa salvestused teati väga hästi, Heli Läätse, Artur Rinnet armastati ja nii edasi. Imiteeriti oli ka noh, olid mul just üks sõber, rääkis, et oli ilmunud mingisugune artikkel selles kohas, Eesti e-riik on nagu tuubeldatud, et meie, Meie riik on välismaa serverites, on nii, et kui Eestiga midagi juhtub. Noh, oletame, eesti kaob ära, eks ole, homme siis nii-öelda välisriikide serverites on kogu meie e-riik nagu dubleeritud, nii et isegi kui näiteks Eesti hetkel ei peaks olema vaba, siis ta nagu tegelikult kusagil serverites nagu eksisteerib edasi, ta on dubleeritud, eks ole. Ja paljuski me näeme seda dubleerimist ka see väli Eesti muusika puhul, et neil oli oma Artur Rinne, eks ole, neil oli laulja kahjuks meie kogumikule küll ei jõudnud, mille pärast ma olen küll südant valutanud, aga Ta väga levimuusik. Noh, mul on raske teda nagu levimuusika. Nii väga lugeda. Niivõrd klassikalise maneeriga laulja Harri Verger kes oli siis nagu nende rinne, siis oli neil nagu Meil on oma Tennosaar näiteks miks mitte väga lüüriline bariton Jaan kuusk siis oma Heli Lääts, eks ole. Hille Ostrat Multeri näol, New Yorgis ma kohtusin ühe vanema prouaga, kes ütles, et et heli võib-olla on võimekam laulja, aga meie Hille oli palju seksikam. Aga auratlus moment kogu aeg. Et, et alguses oli jah nagu niisugune nagu dubleerimine või tuligi, et meil on ka oma. Et aga, aga copylemist alates läheb asi selles mõttes nagu keeruliseks, sest et Olav kop filmisugust meil ei olnud. Ja noh, oli ja aga kaugeltki alandas, eks ole. Ja tema kolm albumit on lihtsalt niivõrd vaimukad, niivõrd originaalsed sellise sarmiga läbi viidud koos leida Järviga. Et mul on me kõik tõesti siin kodu-Eestis jäime väga paljust ilma, seda meest kunagi kontserdil ei võinud näiteks näha, ainult saime kuulata. Lintmakilintide pealt jah, aga seejuures tuleb veel lisada, et tegelikult enamus nendest ägevatest artistidest, kes kogumikule on enamus neist elasid tegelikult mingit muud elu. Ja Olav Kopwillem samuti see ei olnud tema põhielukutses, ei olnud võimalik. Tema oli hoopis kütuseekspert, töötas ülikoolis, töötas firmale seal ja tegi sellist väga keeruliste pingelist tööd, pluss ta oli veel väga aktiivne ühiskonnas, ta juhendas erinevaid noorteansambleid koore ja ka oli lehemees nii tohutult palju jõudis kõigele lisaks. Missugust tema laulu kuulama? Ehk siis kuna puhkuste aeg algamas siin pärast jaanipäeva, siis äkki tema puhkus? Saad? Minuga. Sääsed täitsin ihul viisaastaku plaani. Nüüd laman ma haigena, säng. Kogu lugu algas sellest, et võitu naabril peas põlema lõi, idioot, leke. Ütles sel suvel tahab ta telklaagris Selge, kuidas ka minu plaanid sama jäljetult kui suhkurt sõjaaja. Sest mu naist on järsku nakatanud sotsiaalne uhkus naabrist mööda lehvibloos meie maja. Kaasa ühiskondlik papagoi, kelle isandaks on materiaalsed. Selle juures aga perekonna karda vôi ta käsutuses moodsad pöidlakruvi. Järsku tüdineda Kotetist jääkapis pehmest ämbrist teda vallanud rändamised. Seda plaati vahetpidamata teeme. Kuni lõpuks nägin mustlaslaagrist. Ma vaidlesin, ma puiklesin, massöör, sõitlesin maal. Lõvi kombel võitlesin. Telki ehitasin äikeseraju naine autos istudes õpetust, jagas mõrvamõte mul ligunenud maju. Kui siis telk lõpuks üleval saabunud õhtu kadunud tikud. Ja tulem asi kui vehkleja järjekordse täitesooga Kui. Sai tuul vaibus, Vaiknaine kiljus. Appi, vaim. Meil la tuli juba. Madu, läksin tank, Tiid mulle näitas, taskulamp. Siis seisma jäi, kui kaljupank. Mul. Et siis naine õhku hüppas järve poole põrutaasial, lõpuks poisu. Aivi põõsas. Ehmatas mind tervitaasia ootamatult sisse, siruta seal lapsed. Mantaasia ennast minu magamiskotti, peites ta seal süütult. Ja vaatas ta. Neid vist meelitaja pikantne aroom, sääski, tappes oma naisega, klaarisid arveid, keelelbetseri laada kargu. Oomi valguses pakkis pannid ja potid. Naine lastega üürisel v? Geenne elas loobuks ja aga mees telki mates. Palumist. Suvemajade jõudes naabrimees tõstis kisa, kuskil maastikupoint la kolonn. Relvaks tomatimaaga algas võitlus. Abiks võeti ka odekolonni. Kui kõik möödas, tuli palavik, arst käsutas mind. Võtsin igat sorti rohte pulbreid. Punak Vilde romaani saatusehoop mani. Sääsed täitsid mu ihul viisaastaku plaani nüüd lavana haigena sängi, oma puhkusest, kaunist nädalast kama mida ood. Võrratu kuplee meister Olav Kopwillem siis aegumatu laul sisuliselt ja vormiliselt. Laulud üheselt, et tema, tema valikega käsitlus on täiesti universaalne ja ja mida eriti veel nautida Kopwillem juures on tema eesti keel sest ta kasutab tihti väljendeid, mis meil nagu läksid levist välja või kasutusest nõnda öelda üldse selles väliseesti muusikas on mõnusaid, selliseid arhism. Et ja ega aktsentide erinevust näiteks huvitav jälgida, et kuidas muutub keele siis kuidas, kuidas keel muutub erinevatel laiuskraadidel, mis on näiteks üllatav, on see, et kui hästi näiteks eesti keel peab vastu Austraalias või et või et Ameerikas näiteks, kui välja arvata mingid konsonandi vältemõjud, siis tegelikult Kell säilib väga hästi. Aga huvitaval kombel näiteks rootsi keele mõju on, on palju hävitavam eesti keelele tänu sellele, et nende välted ja, ja selle poneetiliselt on palju on erinevam see nii-öelda ümbritsev siis nii-öelda keel. Aga mul on kahju, ei leia plaadi pealt välja, oleks tahtnud põneva intervjuu, kus Andres Raudsepp, kes ka väga aktiivne eesti muusika väljaandja ja, ja siiamaani ka plaadistav artist ja inimene, kes pikemat aega töötab muide praegu väliseesti muusikast rääkiva raamatu kallal Kanadas. Ja kes on väga aktiivne täie elu ja tervise juures. Meil oli väga tore lõik sellest, kuidas tema 84. aasta eestol intervjueerib, mis ESTO kandidaate. Ja selle põhimõtteliselt kolme minuti jooksul on võimalik siis kuulata nagunii vaat eesti keelt. Seda intervjuud niimoodi vaheldumisi ja nad on kõikjalt üle maailma. Ja see on väga huvitav juba lihtsalt keeleliselt nii-öelda nagu uurida seda, kuivõrd erinevalt, aga ikkagi ilusti võib kuluda eesti keel. Samas on ka väga palju huvitavaid uudissõnu, mida nad lihtsalt pidid leiutama, sellepärast et tekkisid nähtused, mida omal ajal Eestis ei olnud, mille kohta polnudki sõnu ja noh, sellised igapäevased liiklustermineid ja nii edasi. Aga on hästi geniaalseid asju, näiteks üks sõna, mis mulle väga meeldib, on ainult tipptunni asemel, nad ütlevad tõttu tund mis on minu meelest palju parem nende plaatide pealt, mul ma võtan kaasa sellise termini nagu Gambu tüdruk. Hellitustermin. Seal on jah, palju selliseid toredaid leide sõnalisi. Aga millest veel lauldi, lauldi igapäevaelus iroonilises võtmes, millest veel lauldi. Laudi ikkagi tegelikult ka igatsusest kodumaa nostalgia, see kõik oli jätkuvalt pildil kogu aeg ja meie kogumik algabki tegelikult just nende meeleoludega, sest et kogumik algab aastal 58 ja sellel hetkel ikkagi oli veel inimesi, kes aga siiralt lootsid ikkagi peagi naasta. Kuigi noh, mida aastaid edasi, seda enam see kõik matusele reaalpoliitikahoost alla. Jah, aga samas peab ütlema, et ega usk ei kadunud mitte kusagile ja lõpuks Nendel inimestel ikkagi õigus, noh, selles mõttes, et lõpuks ikkagi Eesti oligi vaba ja tegelikult huvitab, on see, et Meie kogumik lõpeb küll aastal 88 või sealt küll edasi ju tehti muusikat edasi, aga tegelikult ilma nagu ambitsioonid tegelikult see, see surve nii-öelda hoida seda dubleerivat serverit nii-öelda piltlikult kultuurilises mõttes nagu tegelikult kadus Eesti vabanemisega. Ja tegelikult ka väliseesti muusika pärast seda on, on hoopis teistsugune. Ta valdavalt ei ole enam eestikeelne. Ta on noh, ühesõnaga on küll väliseestlasest head muusikat, aga tegelikult see ei ole nagu selles mõttes see noh, võib-olla ma olen ülekohtune või annan nagu mingisugust hinnangut. Aga kas või näiteks, kui sa küsida, millest lauldi tegelikult ikkagi me küll alustame nende meeleoludega, need meeleolud kestavad lõpuni välja. Sest tegelikult isegi suures osas, kui me võtame nagu kvantitatiivselt, lauldi ikkagi muusikat, mis võeti kummale korrast kaasa. Töödeldi neid samu laule uuesti uuesti erinevates võtmetest, millel esimesel plaadil näiteks ta ütleb. Jüri lipp Kanadast seda kuulsat konnastus usinasti mööda teed, eks ole. Ja täpselt sama laulu töötlesid kaheksakümnendatel. Järgmine põlvkond noori, kes olid peale tulnud, eks ole, tegid seda küll siis süntesaatoriga, mitte nagu elektrikitarriga. Aga, aga ikkagi see oli, see järjepidevus oli nagu väga-väga tugev. Muidugi, originaalloomingut ongi vähe, selles mõttes, et aga, aga see, mis on, millest ikka lauldakse, see räägib ikka venelasest lauldakse armastusest. Lauldakse muidugi igatsusest. Aga peaks ju igal pool, see on nagu hästi loomulik. Kuigi kui sa juba eesti keele nagu valisid näiteks Ameerikas, siis ega sa väljendasid ennast selle võrra nagu võib-olla vabamalt, kuivõrd sinu kuulajaskond oli maksimaalma, ei tea. Tiraaž on 500 plaati, eks ole. Et siis eestlane julges, julges rohkem välja öelda ja rohkem emotsionaalne, väga vabalt emotsioone väljendada. Ja pluss see, et tegelikult tõesti see on õige, mis sa ütled, et see publik oli nii piiratud, mis tähendas, et, et üleüldse teha midagi eestikeelset sellises kontekstis selliste perspektiividega seal ükskõik kui peavoolu muusika sarnaselt kõlab sisuliselt alternatiivmuusika ja ta nõuab ikka väga palju kuraasia loovust, et sellises kontekstis midagi uut vähemalt proovidagi öelda. Aga muidu rääkides ikesest, patriootlikest vaimsest lähedusest, siis just see koorimuusika puhul ja sellise ühistegevuse puhul see muidugi tuleb eriti ilmekalt välja ja nad ütlevad ka, et neile ei kestnud laulev revolutsioon mitte viis või 10 või 15 aastat, vaid 50 aastat. Nad laulsid laule, see oli nende välisvõitluse osana käisid esinemas sellise, millega hakati huvi tekitama, kes, mis kus ja millal ja ja selles mõttes jah, on sellest suurest programmist ikkagi selle suure programmiga väga seotud muidugi, ja noh, kui rääkida laadistamiseste plaadifirmadest, siis igasuguseid häid argumente toodi välja, miks peaks seda või teist artisti oma soetamaga. Eks põhiLiinelik alatised, eesti plaadistamise kestlikkusele kaasa aitamine, see oli ka ikka selline programmiline asi, et palun toetage seda, muidu me ei saa seda teha. Plaadistamise juurde tuleme, ma arvan, kohe tagasi, aga, aga üks väga ilus laul kodumaa-igatsusest on siis kogumiku avalugu. Taamal. Kõigega no eks ta on ju eestikeelse tekstiga, eks ole, väga tuntud vana lugu, eks ole, aga aga kui seda esitust kuulata konkreetselt Jaan kuuski esitust, kes oli ka ise üks esimesi nii-öelda päris hästi plaadifirma omanikke ja suur plaadi väljaandja siis seal nii lüüriline ja veel teades, et seal tõesti inimesele poolt esitatud, kes kellel tõesti kusagil kaugel või kerge taga midagi nagu taga igatseda, siis on ta ka muidugi seda mõisa Jaan Kuusk, kes praegu laulis, oli siis ühtviisi laulja ja ka ja plaadifirma omanik, juht. Just tema plaadifirma oli bella kord Rootsis aga ta lõi selle mõned aastad pärast seda, kui ta oli juba töötanud produtsendina teises plaadifirmas või tegelikult peaks, ütleme esimeses esimene väliseesti plaadifirma EMP Records mille lugu tegelikult on väga omapärane sisanudki alguse kunstilistest ambitsioonidest, vaid hoopiski juhtus nii, et Eesti laskursportlased Rootsis tahtsid minna võistlustele ja neil ei olnud korralikke relvi. Ja siis korraldati korjandus ja rahad tuli nii palju, et nad said relvad, nad said minna võistlema ja ülejäänud rahast moodustatigis Eesti majandusprodukt DNB ja, ja see hakkas erinevaid asju tegema, neile olid lõpuks pagaritöökojad, nad tegid siukseid, turistikraami, väikseid pikkasid, Hermaneid ja ühesõnaga väga erinevaid asju. Ja kui Inglismaa plaadifirma Hesmäestamis poiss andis teada avalikkusele, et nende käes on terve hulk igasuguseid salvestusmatriitse millest nad ilmselt ei hakka oma kulu ja kirjadega midagi tootma ja nad tahavad oma arhiivi harvendada. Ehk siis nad kavatsevad terve hunniku plaate huvitavaid salvestisi lihtsalt hävitada ja nende hulgas ja nende hulgas väga palju. Mis sest, et need asjad prooviplaadid, mis Eestisse jõudsid, need hävisid ära. Väga palju neist hoiti Estonia teatris, Estonia teatri teatavasti sai tabamuse 44.. Nii et see oli niikuinii juba hävinud Eesti jaoks nüüd originaalse potentsiaalne plaat hakkas ka hävima väga suures koguses. Ja siis EMT neil oli rahaned, korraldasid küsitluse väliseesti meedia abil, et missuguseid nendest plaatidest, mis teoreetiliselt oleks võimalik välja anda, missuguste vastade huvi tunneksite seal oli Ants Eskola, et Eesti meestelaulu seltsi väga erinevaid asju, Pätsi kõned ja korraldati küsitlus ja hakatigi siis järk järjest edasi liikuma mööda seda nimekirja mitte välja andma ja siis tekkis EMT, kus alguses jah, töötaski seesama Jaan Kuusk, kes laulis aga aga jah, ühel hetkel ta avas oma plaadifirma, aga sõbralikud suhted säilisid, produtsendid olid Isised. Kuni ta lõpuks kolis Kanaari saartele ja kahjuks liiga vara seal ka suri. Muidugi, see on lihtsalt väga kena näide nagu eestlased sellest kuulsusest ettevõtlikkusest, eks ole, et noh võib-olla tuleb paljudele kuulajatele üllatusena, et siiamaani tegutseb Kanadas näiteks väliseesti pank. Mees on prestiižne ja nagu minule küll üllatus. Et selles mõttes see, mida eestlased suudavad peale hakata ükskõik mis olukorras. Ühesõnaga, see ei ole asjata, ega me pole mingid lätlased ega midagi sellist, meiegi oleme tegijad. Vabandust, kui siin juhtus keegi kuulma, ega ma seda kuidagi niimoodi ei mõtle, kuigi paarisbändis mängib lätlasi ka näiteks külapoisid Velmeti külapoisid vaid omad poisid, seal oli minu arust üks, üks leti liige, sest et aga ma saan aru, ta ei tahtnud lätlaste bändis mängida, ühesõnaga Eesti bänd on parem, meie laulud on paremad, aga siin ei ole midagi. Aga näiteks ansambel kaja, kes meil siin ka läbi käib, nemad tegelikult modelleerisid ennast natukene läti bändi järgi, Trinters ehk merevaik. Ikkagi Läti oli tähtis. No Läti ongi väga tähtis lätlasi oma naabrimehe väga armastame, aga ega ikka laulame paremini. Väga hea näide selleks on, ma pakuksin välja kuulata näiteks võib-olla siis kõige esimest Eesti teist pikka rokkplaati sest et siiamaani ei ole ju ükski nendest väliseestiplaatidest. Me siin dokumenteerimisel kogumikule 40 viite neist ei ole Eestis ilmunud. Ja tegelikult ju peetakse siis selleks, millega sellist juttu, et võib-olla 78.-st aastast võib lugeda Eestis ilmus esimene täispikk rokiplaat, aga tegelikult 10 aastat varem ilmus Kanadas siis tegelikult kõige esimene. Ja siin on mitmeid selliseid asju, mis Eesti levimuusika ajaloost tuleb ümber kirjutada. Et meie esimene süntesaatori kasutaja oli Sven Grünberg või või muud sellised eksitavad asjad, et tegelikult oli René ufer aastal 73 mitte ainult süntesaatorid, vaid lausa mitut ja rütmimasinat. Jah, ühesõnaga elektrooniline muusika aastal 73 oli täiesti olemas, on olnud küll, tehti küll Los Angeleses, aga see on Eesti muusika ilma mingisuguse juba mingite reservatsioonidega. Aga kui te tahate kuulata esimest eesti rokkalbumit, siis palun väga Jüri lipp, võib-olla siis seesama kondleks kosja. On asi mööda tee ja, ja kanna lisati mööda teed ja nii on, astus usinasti mööda teed, oli alanud paastu metsateed ja ja, ja. Nägin on, see oli ore. Nägin on, oli noore Pallo. Oli tore. Neiule eitaal. Ja kõik tantsima ja. Kõik tantsima ja oi kolme aastani tegi iga naise saaga A A A. Meeli Ots. Ei, see ei meeldinud see jõud. Ei, ei. Ma ei teinud ju töötle tollal. Saakloom hunt ei, ei, ei, ei ei. Ja ütles solvunult Laastus sodiaagi solvunud ja see Läks siis ära öelda, et maailmas leidub paremaid asju. Öelda ja tead. Olav Kopwillem oli tegelikult keemik. René ufer oli professionaalne laulja. Insener. Uber oli ja nagu ka tema lemmikpoeg Jüri Kork, Nad mõlemad tegelesid rakettide ja kosmosega. Kui palju oli professionaalseid muusikuid? Kui palju neid plaadi peale on saanud? No tegelikult siin sõltubki, kuidas nüüd võtta, eks ole. Et ma tean, et näiteks muusikuna leiba teeninud ühena vähestest on Peetri Kopwillem kes mängis erinevates bändides, mis ei olnud ainult väliseesti bändid, vaid tõesti Parmitsadel igasugustel siin ja seal, eks ole, aga professionaalsed muusikud Ta on nagu raske öelda, jah. Ma tean, praegu tegutseb siiamaani professionaalse muusikuna näiteks Tõnu Sepp aga, aga, aga nüüd noh, kuhu see piir tõmmata näiteks Ell Tabur, eks ole, meie Eesti jälle jälle noh, meie esimene näiteks tuba, tuur kes tütarlaps kitarriga, eks ole, kõigi meie hilisemate selliste Singer songvaliterite tegelikult nagu juur, tema oli tegelikult stjuardess, eks ole. Ja, ja nii edasi, nii edasi, neid näiteid võib lõputult tuua, et päris professionaalseid muusikuid Aga asi ei ole muidugi andes asi on lihtsalt võimalustes vajadustes näiteks seesama härragismilist laulis Jüri lipp, tema valis vägagi. Praktilise elukutse, läks kõigepealt arheoloogiat õppima, aga tal oli silmanägemisega probleeme ja siis saatuse keerdkäikude tõttu ta jäi pimedaks ja see oli see hetk, kui ta otsustas, et hästi ma siis hakkan muusikaks ja ta hakkaski. Ja sellepärast meil on need plaadid, mida jäi samuti väheks, muidugi, sest ta kahjuks samuti suri väga vara. Aga noh, tuleb ka aru saada sellest, et kui sa elad Kanadas või Ameerikas või Austraalias sa tahad olla professionaalne muusik, siis sa ei saa eesti keeles laulda. Et paljud arvavad, et isegi tänapäeva Eestis, kui ta professionaalne muusik olles laulda eesti keeles isegi meie vabariigis, et sellest tuleb aru saada, et enamik inimesi, kes siin laulavad, on õpetajad, keemikud, insenerid, stjuardessid. Või, või mida iganes, eks ole, või siis et noored entusiastid, skaudid, meil on ju ka selliseid näiteid. Või lihtsalt inimesed, kes muude tegemiste kõrval armastavad laulda koos kooris näiteks, eks ole. Et kui sa oleksid tahtnud olla, kui keegi neist oleks tahtnud olla professionaalne muusik, Nad poleks kindlasti teinud seda eesti keeles ega eestimeelsena ja noh, kindlasti ei oleks selle kogumiku hästi, see oli väga raske, aga ka raskeid valikuid ka seoses sellega, et et helistasime jah, just nimelt eestikeelset eestimeelsed. Et ja, ja väga palju ei välja noh, väga-väga palju oleks võinud sama hästi olnud kuus CDd kolme asemel. Ja väga raske oli teha neid valikuid väga raske koostada seda valimikku ja on kahju, et et nii mõnelegi ülekohut tehtud. Kindlasti, aga, aga midagi pole teha. See on meie nii-öelda nägemus või valik ja, ja eks ta ongi lihtsalt esimene, püüdes tutvustada ja populariseerida seda muusikat, kodu Eestis. Seda muusikat, mis on väga ainulaadne ja see valik on väga ainulaadne ja tõesti see on, see on asi, mida siin ei ole varem olnud üldse võimalik kuulata ja see on meie kultuuri osa. Ja minul on isiklikult väga hea meel, et see on täiesti olemas, sellepärast et olgugi, et ma olen väga kaua plaate kogunud siis kõiki neid asju ei olnud kuulnud varem ja tegelikult pole ühtegi inimest, kellel oleksid kõik need albumit, millest me lugusid saime. Ja nagu ma aru saan, paiku, ütles päris jutuajamise alguses, et ta läks otsima head Eesti muusikat ja leidsid seda. Oja oja, siin pole mitte mingisugust kahtlust, sest tegelikult ma viimase aasta jooksul ei olegi kuulanud praktilist midagi muud peale väliseesti muusika, ma olen ainult selles väljas elanud, ma ei ole kuulnud ei kaasaegset eesti ega, ega, ega välismaa muusikat ma pole seda jälginud, see pole mingi huvitanud, aga nüüd on see aasta läbi, nüüd võib millegi uuega hakata tegelema. Kuule ma mingisugust muud muusikat, aga ja lõpetuseks pakkusime ehk midagi väga eksootilist. Eesti muusika taustal Itaaliast ja ikkagi nii Eesti muusikat kui veel üldse olla saab, et väga raske võib-olla meile ette kujutada, selliseid asju võis juhtuda, aga 70.-te lõpus tõesti Austraalias oli üks hilisteismeline niisugune naga ja lihtsalt vaimustuses välja tormisest. Ja Veljo Tormise, kellest sai tema kõige suurem eeskuju muusikas. Ja ta hakkaski viljelema elektroonilist Eesti nii-öelda rahvamuusikat. Ja teeb seda siiamaani, muide käis üle-eelmine kuu ka Tallinnas. Andis ka kontserdi nii Viljandis kui Tallinnas ja ta väga hea meelega tuleb tagasi ja mina isiklikult ja ma tean, et ka paljud ootavad teda siia tagasi esinema ja loodan, et pärast selle kogumiku ilmumist veelgi tihedamini saab teda siin näha. Tema nimi on Olev Muska ja see on jälle üks näide sellest, et miski on nii, Eesti on nii, originaal on niivõrd veider ja samas ilus. Ja, ja midagi sellist, mida meil kodu Eestis tõesti ei ole midagi selle vastu panna. Niiet olemas. Postitame teid sellise looga nagu karjapoisi lugu ja siin kaasaga Ingrid laamer, kes oli Olev Muska suureks inspiratsiooniks. Palju jäi rääkimata ja palju jäi kuulamata ja kes tahavad kuulata ja lugeda, siis plaadi nimi on Esto-Muusika. Aga lõpetuseks Maarja Merivoo Varro ja Vaiko Eplik, aitäh. Ja lõpetuseks. Ma teen ettepaneku kuulata ühte lugu, mis tähistab tegelikult seda, kuidas väliseesti on Kodu-Eestisse jõudnud ehk Olav kop Villemi poja Peterkop Villemi ansambli vanaviisi esituses. Eestimaa laul. Põlves loolil kuulen.