Vikerraadio. Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja kuulama 11. juulikuupäeva rahva teenreid, mille toovad täna teieni koosseis. Peeter Kaldre ETV-st, Lauri Hussar vikerraadiost ja ja meil on täna stuudios ka mootorratturi kostüümis Postimehe arvamustoimetuse juht Neeme Korv ja siin enne saadet Peeter jõudis sinult Neeme juba küsida, et kas käisid ka vaos. Ma vastasin, et ei no nii, aga, aga siin on tekkinud ikkagi väga terav diskussioon selle üle, et. Milliste identiteeti kannavad mootorratturid mida vaosse nii-öelda jutumärkides tähesõidutegijad, millise karuteene nad on mootorratturitele laiemalt teinud ja millise maine nad on endaga endaga kaasa võtnud või viinud või tekitanud. Ja, ja kui siin tsiteerida veel ühte kolleegi Anvar Samost, et siis tema ütles, et pärast sellist aktsiooni võiksid kõik mootorratturid kaaluda seda, et, et oma mootorratturid või oma mootorrattad müüki panna. Samostile on, mul on nii palju öelda heale kolleegile Samostile, et ta võib kodus omal kõik oma kollased ja punased teetassid minu poolest ära visata ja sellepärast, et need on ju tõepoolest Reformierakonna ja Sotside värviga ja ma kujutan ette, et et tema sinine pintsak püsib ikkagi ka liiga kindlalt tema seljas veel siiamaani. Ja püsib ka rahvusring, lingu, uudistesaadete kate plaanides, mis seda kinnistavad ja ma soovitaks nagu mitte väga nagu neid silte nagu nii palju kleepida. Et mina, kogu aeg, kui sa tahad, et ma räägin sulle sellest, kuskohas on mootorrattureid solidaarsed, siis mootorratturid omavahel solidaarsed liikluses. Sellepärast et kui auto on tee ääres peatunud, siis enamik autojuhte sõidab mööda. Kui mootorratturiga on tee ääres midagi juhtunud, ükskõik mis see siis on, kas tehniline rike või midagi halvemat, siis teine mootorrattal peab kinni ja mul ei ole rohkem selle kohta mitte midagi. Mootorrattad on minu jaoks ka väga sümpaatsed, esimene liiklusvahend, millega ma sõitma hakkasin, oligi isa mootorratta, siis 56 ja tegin juba kuueteistaastaselt load, mis oli küll kaugel, kaugel minevikus, aga paraku on niimoodi, et on, on mitmeid asju, mis on mootorratturile sellised varjud peale heitnud noh, täiesti tahtmatult seirastele moto motofännidele ma mõtlen eelkõige Venemaa öö hunte, kes on leevendanud nii Krimmi sündmuste ajal kui ka nüüd see suur tähesõit, mida nad üritasid teha siin sõja aastalõpuüritusel ja sellised on selline kaikameeste kuvand kujunenud ja nüüd see Vauaktsioon, nagu panin väikse pitseriga meie motomeestele, mis on kahetsusväärne No need, mida sa nimetad, on siiski seotud teatud väga selgete mingisuguste mingisuguste klubide või, või liikumistega. Paldiidas Elsa ENSVs, eks ju, me teame ju neid lugusid, nendest on palju raamatuid kirjutatud ja ja nii edasi, et eks, eks see mootorratas, selline atraktiivne ole, aga suuremale osale nendest rohkem kui 20-st 1000-st inimesest on ta ikkagi täiesti tavaline sõiduk, millest millega liikuda suvisel hooajal punktist A punkti B ja ongi kõik. No ega ta päris tavaline sõiduk ei ole elustiili küsimus. Jah, aga ma, ma juhiks ikkagi tähelepanu sellele, et siin selle pagulaste teema osas on sellel nädalal saabunud ka meil ikkagi väga-väga suur selgus, ehk siis on Euroopa Liidu siseministrid kokku leppinud selles, et milline see, see vabatahtlik panus või nii-öelda vabatahtlik pagulaskvoot on, Eesti on öelnud, et see jääb sinna 150 200 inimese vahele kahe aasta jooksul. Ja, ja kui nüüd me võtame selle numbri aluseks vaatame laiemalt, et mida see siis tähendab, siis me võime jätkuvalt öelda, et Eesti immigratsioonipoliitika on jätkuvalt väga konservatiivne ja, ja mingit hüsteeriat selle põhjal, et mis nüüd nagu toimunud on, kütta küll ei maksa ja seda enam mulle tundub, et sellised aktsioonid ja eriti veel ja kui juba oli juba selge, et mitte midagi juhtuma ei hakka, et, et need on, need on arusaamatud, need on, Need on viha ja vihkamist külvavad ja, ja need on täiesti põhjendamatud ja arusaamatut. Et seda enam seda enam eriti kummaline on muidugi ka see, et et kui ühelt poolt aktsiooni korraldajad räägivad ühte keelt ja siis ilmuvad sinna veel kohale mingisuguse suvalise partei esindajad, kes koguvad seal veel mingisuguseid allkirju, ei tea millegi vastu siis see kõik on äärmiselt kummaline. Pagulaste kvoodid hakkavad nüüd nagu enam-vähem loogiliselt paika loksuma ja, ja noh, see 150 kuni 200 Eestile see, see on see, millega isegi arvestades meie kõige kõige räigemas need pagulaste vastased No Mart Helme on vist aktuaalses kaameras rääkinud vähemalt 100-st. Jah, eks ole, ja, ja nüüd on tulnud ka teisi arve, on hakanud tilkuma, näiteks eile tuli teade Poola, ilmselt on valmis võtma vastu 2000 pagulast, enne seda tuli teade, et kui ma ei eksi, siis Prantsusmaa natukene üle 9000 ja Saksamaa üle 12000, et siin on nagu, vaatame rahvaarvu ja, ja ütleme, majanduslikku jõukust riikide seisukohast, siis need on, tunduvad päris sellised loogilised ja aktsepteeritavad arvud. Aga kogu selles diskussioonis, mis pagulaste ümber ja kogu selles hüsteerias, mis pagulastemaatika ümber siin plahvatas, siis ma, ma ikkagi ma ikkagi näen väga selgeid märke, et on inimesi, on mingisuguseid rühmitusi, kes ürid üritavad kõige labasemalt inimeste hirmudele mängida see, see kogu lugu oma poliitiliseks kasuks ja, ja kui see ei ole küüniline, siis mis veel küüniline on, et seda tasuks ikkagi inimestel väga tähelepanelikult jälgida, et Eesti riigi immigratsioonipoliitikas ei ole mingeid suuri muutusi toimunud, see on jätkuvalt väga konservatiivne ja et siin noh, nii-öelda üritatakse vastavalt Eesti võimalustele tegutseda ja kui keegi ütleb, et siin nüüd pannakse mingisugune migratsioonipump tööle, siis see ei vasta lihtsalt tõele. Aga, aga kindlasti me oleme targemad juba sügisel kui ühel hetkel. Ma tean, et on plaan ka kaasata ajakirjandust nende valikuprotsesside lähedale, ehk siis ajakirjandus saab ülevaate sellest, et kuidas ikkagi inimesi valitakse Eestisse, kuidas neid kutsutakse, millised on tingimused, kes on need inimesed, millised on nende inimeste lood ja nii edasi, et kõike seda saab Eesti ajakirjandus kajastada ja Ma arvan, et Eesti inimesed saavad ka nende 200 inimese osas ikkagi väga selge ülevaate sellest, mis toimub. Ja samas ma tahaks meelde tuletada seda, et et kuna me elame ikkagi vabas maailmas, kus inimestel on ka Euroopa liidu sees liikumise võimalusi ja nii edasi, siis siis meil toimub seda rahvaste rännet siin pidevalt edasi-tagasi ja, ja üsna üsna tihti võivad tulla siia ka teisest nahaväe, teise nahavärviga rassiga inimesed, et tasuks ikkagi väga tähelepanelikult mõelda, enne kui me hakkame siin need ühel hetkel rääkima asjadest nii pingutatult, et see võiks tekitada mingisugust mingisugust viha ja vihkamist, sest et sest et maailm on täna avatum ja sellega tuleb arvestada, aga samal ajal ja ka ise oma tugevustest teadlik olles ei, ei tohiks midagi hullu juhtuda, nii et siin siin tasuks olla nagu pigem natukene avatum ja ma arvan, et see tuleks meile kõigele kasuks. Jah, ega neid poliitilisi punkte tahetakse siit võtta küll, jaa, tahetakse võtta igatepidi, et küll siin niimoodi lihtsamalt Tearobustsemalt, küll aga ka natukene niimodi rafineeritum Alt, aga aga ma loodan, et sinu sõnum jõudis kohale ka näiteks sellele väga tuntud opositsioonipoliitikule, kes siinsamas stuudios mõni aeg tagasi ütles, et ega Brüsselile Moskval nagu ei ole suurt vahet, et ma arvan, et ma arvan. Et, et noh, selliseid sõnavõtte nagu ka ei, ei tahaks väga kuulda, et nii need asjad päris päris või ei käi. No selle teema puhul kummitab ju Eestit see, see vana häda, õigemini valitsust, et ei suudeta asju eelnevalt seletada, see ju teada, et need pagulased tuleb ära jagada. Siis kui tuli see Junckeri plaan üle 1000 pagulase saatmisest, siis oli nagu ajakirjandus sai selle kätte selle ja numbri, eks ole, ja siis läks asi trall läks lahti. Aga millal oda? Ei, ma tahan, ma tahan seda öelda, millal oleks pidanud sellest rääkima, millal oleks olnud õige aeg, et sellest rääkinud? Mina ikkagi, mina jään selle juurde, et Euroopa komisjon ei ole siin ka kõige ausamalt käitunud, Euroopa Komisjon viskas riigid, liikmesriigid viskas, viskas välte tõenäoliselt, Juncker üritas veel karistada neid, kes on siiamaani olnud konservatiivsemad immigratsioonipoliitikaga ja üritas neile natukene suuremat numbrit väänata ja nii edasi, et see oli see põhjus, miks, miks see diskussioon läks nii laiaks. Ei ma. Ma siin päris nagu Eesti riiki nüüd. Ei, ma saan sellest. Karu, aga mida inimesed küsivad, et kui see teema jälle tõusetub, et kas, kas on meile seletatud, et kuhu need inimesed paigutatakse? Nendest hakkab maksma, mida nad sind tegema hakkavad, kas nad lähevad üle Eesti laiali või kus kohta nad lähevad, eks ole, seda peaks juba teadma, kui nad varsti sügisel hakkavad tulema, aga seda ei ole seletatud ja siis tekibki see asi, et inimesed mõtlevad välja, eks ole, et valitsus nagu kult rukkis vait, eks ole, ja siis tulevad need teooriad siis tagantjärgi hakatakse seletama. No ja siis on lisanduvad veel need, kes siis hagu juurde viskavad sellesse lõkkesse, eks ju. Aga muidugi noh, ütleme nii, et seda, mis seal roopas toimub, selles mõttes tasub ju väga tähelepanelikult jälgida ja ajakirjandus peaks neid küsimusi jätkuvalt küsima, sellepärast et on ju ka selline mõte praegu, et kuigi see komisjonis esialgne selline noh, väga sirgjooneline ettepanek justkui ei läinud läbi, siis siis nüüd ju on justkui selline kombinatsioon, et need siis teeme nagu kuidagi ettevaatlikumalt seda samm sammu haaval ja kuidagi niimoodi, et räägime läbi, aga jõuame samale tulemusele, eks ju. Et, et noh, ka selliseid hirme ja ka need hirmud tuleks ju tegelikult maha võtta, nendele küsimustele vastata asjad ei käi niimoodi päris. Nii aga jälgime huviga, kuidas diskussioone edasi läheb ja, ja kui siis Eesti ametnikud ühel hetkel valmis on, et kuidas siis see sõel hakkab välja nägema, mille alusel need inimesed sõelutakse, kes siis siia Eestisse tulevad, aga. Ma tegelikult selles osas tahaksin esile tõsta tegelikult Meie uut õiguskantslerit Ülle Madiset, kes oli üks, üks esimesi riigi selliseid institutsioone, kes rääkis minu meelest üsna selged ja, ja, ja noh, võimalik, et ebapopulaarsed, aga, aga väga selget ühemõttelist juttu. Pean silmas siin Postimehele antud intervjuus, et see oli, see oli tõesti hea Nii aga räägime nüüd Eesti sisepoliitikast ja pärast pikka kaalumist teatas peaminister Taavi Rõivas, et tema eelistas pärast Keit Pentus-Rosimannus lahkumist või või Keit Pentus-Rosimannusest vabanevale välisministri toolile on suursaadik Marina kaljurand. Ja, ja seda, seda otsust peetakse väga tugevaks valikuks ja huvitav on ka see, et et ka opositsioon on andnud ministri kandidaadile oma õnnistuse, aga aga kui nüüd teiselt poolt vaadata, siis on see ka loogiline valik mitmeski mõttes ja ma väidan seda, et et avalikkuses oli väga suur ootus, et Marina kaljurand saaks välisministriks, ehk siis antud juhul peaminister tuli vastu justkui ka avalikkuse ootusele ja tegi ettepaneku Marina kaljurannale, kes enda sõnul On olnud ka ise korduvalt ka teistelt valitsusjuhtidelt ettepanekuid tulla, poliitikasse asuda ministritoolile, aga ta ei ole seda varem vastu võtnud, aga kord on, on Taavi Rõivas suutnud teda veenda ja ta on asunud välisministri ametisse, et kuidas te hindate, et kas, kas kaljurannavalik oli siis vastutulek avalikkuse ootusele? No seda kindlasti ühest küljest, aga minul kui välispoliitikaga tegelevale on siiralt hea meel, et Marina kaljurand, et sai, et meil on need välisminister, kellega saab välispoliitikast rääkida ja kes teab, mis on välispoliitika ja, ja tema tema teened ju keegi ei, ei salga ja väga karistama, vaat selline naine ja nii edasi. Et ainult tervitatav. Kuigi jah, nagu sa ütlesid, et opositsioon nagu ühehäälselt on, on seda toetanud, mis on mis on Eesti sisepoliitikas suhteliselt harv nähtus. Aga, aga kuna tõesti ootused olid kõrged, Marina sellele kohale saaks, siis opositsioon ei saa nüüd ka hakata vastu sõdima, ainukene selline, õigemini on tulnud kaks sellist kriitilist või natukene negatiivset häält, üks on siis Rein langilt kes arvas, et ikkagi oleks pidanud olema nagu parteisõdur selle koha pealt. Aga seal langil on alati võimalus oma seisukoha ka välja tulla, see on ju väga demokraatia. Kell üks mandaat, nagu on kombeks öelda ja siis Ahto Lobjakas, kes arvas, et Marina kaljurand on tõesti üks paremaid valikuid, aga tema puudus on see, et tal ei ole sellist brüsseli kogemust. Et see võiks, oleks võinud olla välisminister näiteks trumpäss Siim Kallas, aga noh, ma saan Taavi Rõivasest aru, kes tahab olla valitsuses peaminister Siim Kallas, eks ole. Kui Siim Kallas oleks saanud välisministriks. Et ja teiseks on muidugi puhtalt sellised poliittehnoloogilised kaalutlused ilmselt Taavi Rõivase otsuse taga, sellepärast et Reformierakonna maine on kolinal kukkumas. Ja kui sinna oleks pandud nüüd jälle vangerdusest teel mingisugune noh, Reformierakonna broiler, siis oleks toetus veelgi kukkunud, et Marina kaljurand kindlasti on see õlekõrs ka, milles nüüd Taavi Rõivas tahab kinni haarata, et ma kujutan ette, et võib-olla järgmine Emori küsitlus näitab juba Reformierakonnale väikest nõksu ülespoole populaarsuse mõttes. Aga igatahes siiralt hea meel, et, et Marina kaljurand saab hakata meie välispoliitikat, juhti. Ja, aga kui me nüüd võtame aluseks Reformierakonna populaarsuse, siis me võime öelda, et Reformierakond on ühe korra juba kaljuranda teinud. Ehk siis siis kui tehti valitsuses sotsiaaldemokraatidega pisut rohkem kui aasta tagasi, siis toodi ja sisse maris Lauri ja Anne Sulling. Ja, ja, ja, ja valimised näitasid, et nad tegid lõpuks väga hea tulemuse, ehk siis maris. Lauri vist oli üle 4000 hääle lausa ja Anne Sulling ka seal üle kahe ja poole 1000 hääle, nii et ikkagi väga tugevad tulemused ka valimistel. Aga uude valitsusse nemad enam ei mahtunud. Ja siis otsustati eelistada vanu parteilasi ja nüüd üritatakse siis ühel hetkel uuesti värske vere ja spetsialistiga valitsuse mainet tõsta, mis siin on tõenäoliselt õõnestatud. Siin on väike vahe, Anne Sulling maris. Lauri ei ole sellise sümboli tähendusega, nagu on Marina kaljurand. Kõigile tuleb meelde aastal 2007 Moskva aprillimäss, Jennašistide rünnak meie saatkonnale. Ja, ja Marina Kaljurand, nagu öeldakse, on läinud juba praegu eestlaste ajalukku kui naine, kes seisis sirge seljaga ja kaitses meie suveräänsust. Siin on väga vähe lisada ainult võib-olla see meeldetuletus, et Postimees valis ta siis ka aasta inimeseks ja ja toona oli sellest tõesti väga-väga-väga palju juttu. Et mulle tuli Peeter seda juttu, rääkis mulle, tuli meelde kui see välisministri valitsust, kui asi oli päevakorral, siis Urmas Nemvaltsi karikatuur, kes oli kujutanud siis peaminister Taavi rõivast siis sellist oravapesa, kus, kus oravad olid kõik niimoodi ühte ühtemoodi reas, niimoodi seal ja tõtt-öelda oli oleks olnud ikka ikka väga nukker, kui, kui ta oleks võtnud nagu ühe sellest samast sirgest rivist sealt kuigi reformierakonnal ju tegelikult kandidaate ju on teisigi, et et miks mitte kui näiteks miks mitte ka Urmas Paet, eks ju, kas oli, on väga pikaajaline välisminister? Ma arvan, et igati igati väärikas väärikas kandidaat olnuks oma ridades. Täna presidendile meeldib nii, aga ma sõnastaks selle, selle marja kaljuranna kandidatuuri välisministri kohale teistmoodi. Et, et aga, aga järsku see on ühe väga suure ja särava poliitilise karjääri alguses. Võib-olla on, on, on plaan natukene laiem, et ühel hetkel Marina kaljurand on välisminister ja kui aasta pärast toimuvad presidendivalimised, siis seatakse Marina Kaljurand üles presidendikandidaadina ja ja tugev välispoliitika ekspert, väga empaatiavõimeline. Eile me Aktuaalse kaamera intervjuus nägime et temast temast kiirgab sellist soojust ja, ja, ja kindlasti ta meeldib inimestele, et ta võib olla ka üks väga tõsiselt võetav kandidaat Eesti vabariigi presidendi ametitoolile, et võib-olla võib-olla me näeme siit ühel hetkel loomulikku jätku välisministritoolilt presidenditoolile. No on igasuguseid variante olemas, see, mis sina kirjeldasid, on tõenäoline, aga samamoodi võib arutluse alla tulla see, et miks Siim Kallas ei saanud välisministriks, võib-olla hoitakse temale presidendi kohta. Mine tea. Aga noh, kui nii üldisemalt öelda, siis on ju väga tore, kui poliitikasse tuleb ka värsket verd, kui Marina kaljurand ei ole veel ei öelnud ju, et kas ta, kas ta liitub Reformierakonnaga näiteks või mitte, poliitikasse ta nüüd tuleb tahes-tahtmata. Et see on ju väga sümpaatne, kui neid inimesi tuleb ja vahelduseks ka neid, kes siis tegelikult sellest sisepoliitikas tõepoolest läbi löövad ja ma arvan, et üks selline läbilöögieeldus tegelikult ongi see, et, et inimesed tulevad sinna, jäävad iseendaks, on seniste väärtuste ja veendumuste juures ja see inimestele meeldib ja valijatele meeldib ja ma arvan, et parandab ka poliitika mainet. Et mõni mees on näiteks ka poliitikasse tulnud niimoodi, et ta mõelnud, ta teeb absoluutselt kõike õigesti. Ja tegelikult tulemus on see, et natukese aja pärast ta lahkub sealt poliitikast, neid on siin küllalt olnud. Kaljuranna kohta ütleks veel nii palju, et nii palju kui mina tean, siis on tema südames olnud Kohveri teemaga tegelemine ja ta on väga-väga põhjalikult selle teemaga kursis hoidnud ja, ja ta on Eesti ajakirjanikele ka Eston Kohveri teemast väga palju tausta briifingutel rääkinud. Ja, ja ma usun, et, et see jääb nii ka tema ministriametis ja arvestades, et ta on olnud suursaadik Venemaal, ta tunneb väga hästi kohalikke olusid, siis ma, ma, ma eeldan, et, et üks, üks osa tema tööst kindlasti on, on pühendada end ka rohkem Eston Kohveri teemale ja suhtlemisele Venemaa ametnikega, et siin võib, võib oodata aga lähiajal tõenäoliselt sõnumeid, et on toimunud kas kas ühe- või teistlaadseid kohtumisi, et, et seda seda lugu lahendada. No kui Marina kaljuranna ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi suhted on nii suurepärased, et Venemaa välisminister kutsub või vähemalt kutsus Marina Kaljurand Marine skaks No positsioonil nüüd Marina kaljurand võib vist öelda. Nonii, aga kindlasti tuleb Marina Kaljurannaga kokku puutuda Kreekaga, kuigi otseselt, et tema, need igapäevaselt kreeka temaatikaga ei tegele, sellepärast et kui me vaatame Facebooki postitusi, siis rahandusminister Sven Sester raporteerib juba siin iga nädal, kas korra või Kaksete jälle ootab ees lend Brüsselisse ja, ja, ja loomulikult toimub kohtumine Kreeka teemal. Ehk siis Kreeka on jätkuvalt kuum teema. Nädal tagasi me olime tunnistajaks sellele, kuidas Kreeka rahvas ütles siis referendumi lei olematule kokkuleppele, mida ei olnud sõlmitud, aga mille osas siis Kreeka rahvas näitas oma meelsust, et sellisel kujul, kui kreeditorid oma oma ettepanekutega välja tulevad, siis Kreeka rahvas nendega ei nõustu. Ja, ja nüüd on siis kreeka tulnud välja oma reformipaketiga, mida täna hakkavad Brüsselis arutama Euroopa Liidu rahandusministrid. Ja, ja mida siis pärast peavad Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead kinnitama. Ja ega meil mingisugust selgust ei ole, et, et kuidas selle kreeka looga nüüd ikkagi edasi minnakse, et siin on kinnitatud küll, et see reformipakett äratab positiivsust, aga samal ajal kui tuuakse välja ikkagi selle uue abiprogrammi maht. Ja, ja see abiprogrammi maht on üle 70 miljardi euro. Ja kui me vaatame, et, et sellest peaks tulema siis 56 miljardit Euroopa stabiilsusmehhanismist IMF-ilt 16 miljardit siis, siis ka see on, on juba selline summa, mille garanteerimine Euroopa Liidu liikmesriikide poolt IMF-i poolt võib olla väga keeruline, et või no ütleme, IMF annab selle ise ja Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid ESM-ist selle 56 miljardit siis garanteerima, et see võib minna üle kivide ja kändude. No tegelikult Lauri Ma mõtlesin seda, et kui sa ütlesid, et mida Kreeka rahvas referendumil ütles siis? Ma võib-olla täiendaks natukene, et mina pean ütlema, et ma ei, ma arvan, tegelikult seda, et ta ütles, ütles veel palju-palju-palju rohkemgi, et ma arvan, et et üks lihtne kreeklane ütles, kui teda nagu küsitleda, siis siis ta. Ta ütles umbes midagi sellist, et umbes et, et ärge alandage meid või, või, või midagi taolist. See on, see on, see on, ma arvan, et selline märksa nagu mitmekihilisi teema, aga ma arvan seda, et praegu on need protsessid liikumas selles suunas. Et et ta hakkab nagu mingil hetkel sellest poliitilisest küsimusest, et poliitilise mõjuga küsimusest muutuma jälle selliseks nagu selgelt majanduslikuks küsimuseks. Ja mida enam ta muutub selliseks majandusküsimuseks. No seda enam tegelikult on, on see selline situatsioon, et turud teevad ainult väikseid jõnksu, kus siis ühel hetkel saabub see Tiidei, tuleb teade, et Grexit ikkagi tuleb, see tähendab, et Kreeka euro eurotsoonist lahkub. See, see asi on olnud pikka aega tegelikult tunduvalt nagu Euroopale ohtlikumaks. Aga see tähendab ka seda, et, et on ka kergem kogule. Aga ärgem unustagem seda, mis toimus täna öösel, ehk siis Kreeka parlament sisuliselt kiitis heaks kõik need nõudmised põhiosa nendest nõudmistest, mida Euroopa liit on kogu aeg Kreekale esitanud. Et see annab nagu aluse selleks, et kas ministrid on täna koos vist või homme rahandusministrid. Et see annab aluse selleks, et mingisugune kokkulepe ikkagi tuleb. Ja kõnekas on see, mida Tsipras siis parlamendis esinedes ütles. Kui ta tuletas meelde referendumit, siis ta ju puges sellise lause taha, et ega referendumil ei küsitud seda, kas me tahame olla Euroopas või mitte, et Euroopa liidus, eks ole, ja eurotsoonis, et seda me ei küsinud, et see oli nagu iseenesestmõistetav, et me tahame seal olla. Ja, ja praegu on tekkinud ju ka lõhe siinses endas Cipras koduparteis, kus osad saadikud hääletasid selle heaks, reformide heakskiitmise vastu. Cipras võib-olla referendumiga tõmbas pika kõrre, aga selle tänase parlamendi otsusega võib-olla Tsiprase harakiri? Ma ei ole selles nii kindel, et tõenäoliselt Parlamendi otsus on leebem ja see on ikkagi mitmetes küsimustes tõenäoliselt pisut teistsugune kui see esialgne ettepanek mis oli laual siis, kui kreeditorid arutasid, mida hääletate ja, ja kui nüüd, kui nüüd vaadata konkreetselt näiteks Eesti Parlamendi korda või seda, kuidas kinnitatakse selliseid olulisi positsioone ja läbirääkimispositsioon Euroopa Liiduga seoses, siis siis need kinnitatakse meil Euroopa Liidu asjade komisjonis ja siis minnakse läbirääkimistele, hetkel on otsus käes, siis lastakse nad kas siis parlamendis läbi, et vaadatakse, et kuidas kas parlament kiidab selle heaks, ei kiida, aga täis saalis. Aga nüüd ma olen Kreeka puhul näinud seda, et Kreeka parlament on võtnud ühe väga selge positsiooni. Ja kui nüüd selgub, et hakatakse läbi rääkima selle positsiooni üle ja selgub, et see positsioon ei peab liikmesriigid näiteks Soome või Leedu, me oleme juba kuulnud ka kriitilisi hinnanguid nii Soomest kui Leedust, et et see reformipakett, mida Kreeka pakub, ei ole piisav. Et kui see ei lähe liikmesriikides läbi, siis ühel hetkel noh, Kreeka on üritanud küll välja pressida ja survestada, aga see ei ole õnnestunud ja, ja siin on ju päris palju huvitavaid küsimusi, et usaldus Kreeka riigi vastu on kahanenud miinimumini, ega me enam ei usalda, mida kreeklased teevad, isegi kui nad midagi lubavad, siis kas me usume seda, nad on, nad on nii korduvalt valetanud, vassinud alates eurole ülemineku hetkest on nad kogu aeg püüdnud petta, valetada ja vassida ja see on jätkunud siiamaani. Ehk siis nad on tegelikult seda, seda kaardimängu või, või seda õnnemängu mänginud Euroopaga siin kogu selle perioodi jooksul. Ja kas me nüüd peaksime hakkama Kreekat usaldama, seal on minu hinnangul küsimus. Ja kui te mäletate nüüd, kui lepite kokku seda eelmist paketti mis, mis oli, oli siis rahvusvaheline valuutafond, seal oli vist ka Euroopa keskpank sees ja oli Euroopa finantsstabiilsuse fond siis Soome ju pikka aega blokeeris kogu seda arutelu ja ütles, et, et Soome tahab saada garantiisid. Ja see, see diskussioon oli pikka aega laual ja ühel hetkel ikkagi kohus nendest garantiinõuetest. Ja nüüd tagantjärele öeldes tuleb öelda, et aga võib-olla tehti valesti, võib-olla oleks tulnud ikkagi see raha deponeerida mingisuguses summas mille Kreeka oleks sellisel juhul kohe kaotanud, mis oleks läinud laenu, laenu tagasimakseteks ja nii edasi, võib-olla oleks tulnud ikkagi nende garantiidega edasi minna ja mulle tundub, et, et täna, arvestades, et Kreeka on ikkagi niivõrd tõsiselt mänginud Euroopa liidu ja eurotsooni riikide närvidele, siis see garantiinõue võib tulla uuesti lauale ka ka selle uue paketi puhul ja võib-olla valusamalt kui enne, ehk siis Kreeka on oma õlle kareda õlekõrred ära kasutanud. Nii et Euroopa Liidu liikmesriigid need kohe kirjutavad kõigele alla, see ei pruugi üleüldse niimoodi minna. Aga kui me nüüd vaatame Euroopa juhtiva jõu Saksamaa positsiooni sees Merkeli ees on ju tegelikult kaks halba valikut. Et ühelt poolt, kui ta nüüd teeb Kreekale järeleandmisi, siis ta on ilmselgelt äranud oma positsiooni valetanud ka oma valijatele ja seetõttu kaotab siseriiklikult kindlasti oma oma populaarsust. Ja, ja ikkagi Angela Merkel naudib tänu sellele, et ta on suutnud Euroopas suured kriisid ära hoida, naudib ikkagi kodumaal suurt populaarsust ja samal ajal kui nüüd minna ikkagi teist teed ja üritada öelda, et ei, me ei tee enam Kreekale mingeid järeleandmisi ja Kreeka teeb ise oma valikud ja kui ühel hetkel tulemusena siis Kreeka lahkub eurotsoonist siis jälle teistmoodi, majanduslikult võib, võib see Saksamaad väga valusalt lüüa. Ehk siis Angela Merkeli ees ongi ongi kaks väga halba valikut ja ta peab nüüd ühel hetkel siis ikkagi valima nendest kahest halvast parima. Sama puudutab ju täpselt samamoodi, et ega kui, kui see Kreeka kriis algas, siis milles oli ju probleem, probleem oli selles, et pangad üle Euroopa olid laenanud Kreeka riigile raha ja, ja, ja nad lootsid sealt saada seda raha tagasi ja ühel hetkel, kui Kreeka enam ei suutnud raha tagasi maksta tekkis pankadel võlgnevus. Kogu see nakkus levis, maksejõuetus kasvas ja siis oli vaja kuidagi üle-euroopaliselt sellele kriis panna ja sellepärast kirjutati osa Kreeka laene korstnasse ja osala laene osteti üles siis troika poolt EFSF-Euroopa, Keskpank ja IMF ja, ja üritati sellele nakkusele piirkonda täna suudetud sellele nakkusele piir panna. Ehk siis kui Kreekas midagi juhtub, siis see on tulemüür vahel ja sealt otse edasi nii-öelda maksejõuetus Euroopasse mujale ei levi. Me peame nägema natukene laiemat pilti, Kreeka ei ole ammu enam majandusküsimus, see on, tal on ka globaalpoliitiline mõõde, millest on suhteliselt vähe räägitud. Me kunagi ei tohi ära unustada vene nurka. Venemaanurka õigemini kellele helistas Cipras esimesena pärast referendumi toimumist välistas Venemaa presidendil Vladimir Putinil ja tänas teda toetuse eest ja võimaliku rahalise toetuse eest, mida veel ei ole tulnud. Kreeka kaitseminister tegi avaliku pöördumise, kus ta tänas Venemaad sõbralikku slaavi rahvast ja vene õigeusu kirikut. Hiljuti tuli uudis, et kui Kreeka peab nüüd reformide teele minema, siis tuleb alustada privatiseerimist paljudes sektorites, mida ei ole veel prioritiseeritud. Venemaa raudtee juht Jakunin teatas, et ta on huvitatud Kreeka raudtee osa ostmisest. Ta on huvitatud saloniki sadama ostmisest. Hiljuti tuli teade selle kohta, ameeriklastelt tuli see teade, et ilmselt on Kreeka kaudu lekkinud Venemaale palju NATO saladusi, sest Kreeka on teatavasti ka NATO liige või me räägime ainult Euroopa Liidust. Et et siin on, siin on väga kaugeleulatuvad mõjud, noh, kõigutad ahlast, las ta läheb sealt eurotsoonist, võtab oma drahmi kasutusele uuesti ja nii edasi. See asi ei ole nii lihtne, et me oleme kogu aeg rääkinud, kui tähtis on meile alliansside ühtsus, kui tähtis on meil Euroopa Liidu ühtsus. Kui tähtis on meile NATO ühtsus siis kui kreeka põrmustub, siis satuvad mõlemad ühtsused mõlemad organisatsioonid. Ja ma, ma lisaks veel ikkagi selle juurde, et, et tegelikult on see, et Kreeka rahvas kindlasti ei taha suuremat ebastabiilsust ja seda saavad ka Kreeka poliitikud, kes neid mänge mängivad jätkuvalt täpselt nendele ka nendele jõukaartidele, mida sa Peeter välja tõid. Et Kreeka inimesed siin just äsja oli, oli Kreeka ajalehe küsitluse tulemused avalikustati, kus 84 protsenti kreeklastest tahab jääda eurotsooni. Ma arvan, et see põhiliselt väljendab seda, et, et me tahame, et noh, et oleks mingi kindlus, mingigi stabiilsus ja ma arvan, et et see, see on nagu, see on nagu peamine siin laual on muidugi hästi palju selliseid erinevaid tegureid, erinevaid kaarte ja kas ja millisel kujul see kokkulepe sõlmitakse. Kindlasti kõik need asjad tulevad siin mängu, need detailid ja, ja nii edasi, aga ma ei arva seda, et, et Kreekal oleks nüüd äkki mingisuguseid kuidagi. Ma ei tea, kui sa Peeter sellele vihjasid, et nendel oleks nagu kuidagi mingisuguseid trumpe tagataskus nendeks läbirääkimisteks, et ma arvan, et nad on ikka päris palju kaarte maha mänginud, tegelikult. Ja aga vene vene trump on neil olemas, selle sellega sellega ähvardamine, heidutamine ju ju töötab tegelikult. Mina juhiks tähelepanu kahele nüansile, et, et kõigepealt Euroopa liitu ei ole tabanud kogu tema eksistentsi jooksul kuigi suuri tagasilööke, et Euroopa Liit on olnud kogu aeg liikumine edasi siis suurem maks ja suurema integratsiooni suunas. Ja võib-olla siin erandiks on ainult olnud arutelu Euroopa tulevikukonvendi töö tulemuse üle ja, ja selle, kuidas seal Euroopa Liidu põhiseadusleppe ja selle selle läbikukkumine, et, et see on olnud üks tagasilöök, aga, aga see ei ole, leia mõne liikmesriigi referendumil läbi kukkunud teema ja pärast lahendati see olukord teistmoodi teiste lepetega. Aga, aga siiamaani ühtegi sellist suurt tagasilööki ei ole Euroopa liidule olnud ja kui nüüd Kreekale lahkuks euroalalt, siis oleks esimene tõsisem tagasilöök Euroopa liidule. Ja, ja ma saan aru, et Euroopas onu olemuslik hirm just sellega seoses, et kui nüüd tuleb selline tugev tagasilöök, et mida see võiks tähendada siis Euroopa Liidu tulevikule ja mis saab Euroopa Liidu edasisest integratsioonist, et see on nüüd ka üks konkreetne nüanss, mis, mis kindlasti on, on kogu selles diskussioonis laual. Ja, ja samas on, on laual ka teine küsimus. Et milles, kui nüüd ikkagi see Kreeka probleem laheneb, siis milles seisneb kreeka õppetund, ehk siis, et et, et päris nagu lihtsalt Kreekale järeleandmisi teha ja siis edasi minna ja öelda, et midagi ei juhtunud, et seda ju Euroopa Liidu liikmesriigid teha ei saa, sellepärast et et et kui, kui täna tegi seda Syriza Kreekas, siis Euroopa liidul on vaja garantiid, et homme ei teeks seda Podemos Hispaanias. Sest kui Hispaania tuleb juba oma nõudmistega ja oma soovidega pakette üle vaadata, siis ühel hetkel tõenäoliselt Euroopa keskpangal, Euroopa liidul kõikidel mehhanismidele ei ole nii palju vahendeid, et hakata seda probleemi tähendama, klappima, et Kreekaga suudab Euroopa Liidu majandus toime tulla, et see on täiesti selge. Aga, aga kui nüüd nagu laiemalt vaadata, siis siis tõenäoliselt siin Kreekale nagu, nagu võid teha kosmeetilisi järeleandmisi, aga, aga mingisugust suurt pilti muuta ei ole võimalik. Et see on selle selles mõttes kahvel, kuhu Euroopa Liit on täna sattunud ja ega siin nagu head lahendust ei ole, et, et küsimus on nüüd selles, et kellel esimesena närvid üles ütlevad, et kui, kui Kreekal ütlevad närvid üles ja nad on nõus ühel hetkel ikkagi siin valdavalt kreeditoride nõudmistega, nii nagu nad on sõnastatud ja kreeditorid ei pea tegema järeleandmisi siis see oleks kindlasti kõige parem, aga sellisel juhul muidugi nii, nagu sa peeter ütlesid, et sellisel juhul võib ka võib ka Tsiprase ennast peaministrina maha kanda. Jah, ma arvan, et Sikas läks väga suure riski peale välja, kui ta selle referendumi välja kuulutas. Sisuliselt tähendas silla põletamist enda enda selja taga. Et tagasiastumine on ainukene niuke võimalusse. Nonii ootame ära, kuhu siis rahandusminister välja jõuavad ja mida siis pärast seda Euroopa Liidu liikmesriigid otsustavad. Üks huvitav nüanss veel. Et aga, aga mõelge nüüd nii, et kui midagi kokku lepitakse, siis tuleb see kinnitada ju riikide parlamentides. Aga ma ei välista, et võimalik, et mõni riik tahab Kreekale ka kohta kätte näidata ja korraldab sel teemal rahvahääletuse. Et ka president Toomas Hendrik Ilves on ühes Twitteri postituses juhtinud tähelepanu sellele, et aga mis oleks, kui me paneks ka paketi hääletusele, vaataks, mis juhtub. Ja millegipärast. Ma arvan, et kui Eestis panna see pakett hääletusele, siis siis tulemus ei tule kindlasti 60 40 paketti kahjuks vaid et see võiks tulla veelgi suuremat paketti. Kahjuks sellest, et ükskõik kui palju selgitada, siis siis pigem nagu avalik arvamus ütleb, et Kreekat tuleb karistada. Ma olen nõus selles mõttes, aga, aga teisalt jälle on see, et, et see võis olla päris selline tabav ja hea ja teravmeelne repliik riigi pealt, aga samal ajal on niimoodi, et, et on ka selge, et, et, et see on ikkagi päris ohtlik asi. Referendum või rahvahääletus mingisuguse sellisel teemal, et, et see on selline plahvatusohtlik küsimus, et sellise sellise asjaga üldiselt nagu ei mängita, kuna sellised asjad annavad ka sisepoliitikas mingisuguseid jälle tekitavad mingisuguseid lööke ja võimaldavad võib-olla mõnel mõnel juhul nii-öelda teha teha sellist populistlikku kampaaniat, mida võib-olla suuremas pildis nagu näha ei tahaks. Ja kui siin Venemaast juba juttu oli, siis võiks, võiks lühidalt veel Venemaast rääkida. No sellel nädalal on Soome ajakirjandus päris palju Venemaast kirjutanud ja seda põhjusel, et Helsingis toimunud OSCE parlament taarse assamblee kogunemisele ei saanud sõita kuus Venemaa delegatsiooni liiget, mistõttu Venemaa delegatsioon ei osalenud Ki sellel kohtumisel ja ja see on tekitanud nüüd ühelt poolt Soomes väga terava arutelu sellel teemal, et miks ikkagi nii läks samal ajal Venemaale ähvardanud Soomet kõikvõimalike sanktsioonidega ja see on just soomlased, surunud sellisesse üsna ebamugavasse positsiooni või soomlased on lausa kaitsepositsioonis ja üritavad nad leida siis põhjust, et miks siis ikkagi vene poliitikud, kes reisikeelu all olid, ei saanud tulla ja, ja, ja siis ma sain aru, et Helsinkin raamat on kirjutanud ka sellest, et et vene poliitikut puhumise üritusele oli blokeerinud üks liikmesriik Soomele Soomele lähedane liikmesriik ja, ja ilmad viitavad justkui ühele diplomaatilisele allikale, aga nii palju kui mina olen seda teemat uurinud siis siis minule teadaolevalt oli vaid kaks Euroopa Liidu liikmesriiki poolt, et Vene delegatsioon sellises koosseisus saaks tulla ja kuus Euroopa Liidu liikmesriik olid väga selgelt vastu. Nii et ei saa välistada, et see diplomaatiline allikas oli ka ja Venemaa Helsingi saatkonnas või saatkonnast, kes siis Helsingi Soome ajakirjandusele informatsiooni jagas, nii et et ma ei ole väga kindel, et see nüüd No aga see on teada, et Eesti oli vastu ja seda on Eesti esindaja Jah, aga siin on teada ka, et mitmed teised riigid olid vastu, nii et seda ainult Eestiga seostada on keeruline, aga soomlased on nüüd jah, tõesti nagu natukene mures selle pärast, et nad on kogu aeg mõelnud, et neil õnnestub ikkagi hoida sellist tasakaalu mõne vahel hoida häid suhteid Venemaaga ja nüüd nad on sattunud tule alla ja Soome president Niinistu on isegi isegi kurtnud, et et Soome on selles küsimuses justkui üksi jäänud. No tegelikult on ju see, kui vaadata jälle jälle sellist sellist suurt pilti, siis see on minu meelest hästi selline kõnekas näide, kuidas praegu noh, iga iga asi tekitab tegelikult sellise põhimõtteliselt on see selline nagu sõjaolukordades on propagandasõda, kuidas iga noh, me siin ka praegu mõtlema, et kus oli see allikas ja mis oli see tõlgendus ja ja kuidas avalikkus sellesse sellesse suhtub, kõik see Soome kontekstis on kõik see Soome nii-öelda ajalooline. Selline mitmekihiline suhe on siin siin siin vahel, eks ju. Nii et noh, see on, see on minu meelest väga, väga kõnekas, kõnekas näide, kus kõik üritavad sellisest segasest olukorrast nagu välja tõmmata seda, seda nüüd seda võidukaarti, eks. Et et siin, noh ma arvan, et selliseid situatsioone nagu, nagu noh, me saame siin nüüd järjest järjest rohkem näha, paraku et see, see olukord Ja see on ka väga õpetlik näide, sellepärast et nii nagu ütles ka ju Saksamaa esindaja, kes kritiseeris Soome otsust mitte lubada venelasi sinna asse juubelikohtumisele et et OSCE on see foorum, kus venelased võiksid osaleda, sellepärast et siis me oleks saanud näiteks rääkida Ukraina teemadel, teravalt tõstatada neid küsimusi. Aga nüüd ongi küsimus see, et kui on Venemaa poliitikutele kehtestatud sissesõidu keeld et siis mis on see üritus mõnes teises riigis, mis sellest keelust vabastav. Et kas, kas on näiteks OSCE kohtumine, see, kuhu võiks kutsuda keelu all olevat inimest, isegi hoolimata sellest, et, et see riik No ma arvan, mina väidan sulle, Peeter, et Vene delegatsioon pandigi sihilikult kokku selleks, et seal oleksid need inimesed, kes seal reisikeelu all selleks, et, et, et juhtida tähelepanu kõrvale ukraina arutelult ja sellelt Ukraina resolutsioonid, mis ikkagi see arutelu toimus Ukraina teemadel, arutelu toimus ja, ja seal oli kohal ka Armeenia esindaja, et kes siis üritasid Venemaa sõnumit ühel või teisel moel ikkagi esile tuua, nii et nii et see arutelu toimus, aga Venemaa üritas just läbi selle skandaali juhtida tähelepanu kõrvale sellelt Ukraina arutelud ja, ja sellepärast ka delegatsioon niimoodi oli kokku pandud, et saaks tekkida selline olukord, et, et ühel hetkel, et Venemaa saaks näidata, et, et meie omasid kiusatakse ja juhtida tähelepanu siis Ukraina arutelult kõrvale, sest mina arutelu oli lõppkokkuvõttes Venemaale negatiivses toonis ja väga selgelt laiem avalikkus ju toetas ikkagi ka Venemaad kritiseerivad ja kritiseerib resolutsiooni vastu. Sest Venemaal on ju need poliitikud, kes on viisakeelu alla pandud, on ju poliitika kõrgem ešelon meile võib-olla varsti puute, tähendab ma tea, Georgi risti, eks ole selle eest, et nad on Venemaa huve väga edukalt esindanud, kuna nad on viisakeelu. Aga mina ei tahaks häid sõpru soomlasi väga kritiseerida, et, et nad on, nad on mures oma positsiooni pärast, et nad üritavad sellist keskteed leida ja ja lõppkokkuvõttes me ju teame, et, et, et soomlased ikkagi selgelt ju lõpuks oma oma väärtuste ja kõige muuga ju kuuluvad ikkagi siiapoole ja mitte mitte sinnapoole ja, ja kui vastab tõele, et Soome president Sauli Niinistö olevat kohtumisel Putiniga juunikuu teisel poolel Moskvas tõstatanud Eston Kohveri teema, et siis on see ikkagi väga selge märk sellest, et Soome välispoliitika toetab Eestit ja, ja toetab ja, ja on ikkagi siinpool selles paadis ja, ja me saame aru, et miks ajalooliselt nad Nad hoiavad natukene omaette ja üritavad seeläbi asju asju ajada, aga aga samal ajal nagu väga seda Soome positsiooni kritiseerida ka ei maksa, et nendest meid tuleb pigem mõista ja sellest aru saada, et miks nad nii teevad. Muidugi tuleb, muidugi tuleb mõista ja, ja eks see on ju see, see positsioon on nii-öelda ajalooliselt olnud ja niisugused asjad ei, ei muutu nii-öelda diametraalselt. Ühe päevaga, et, et kui kujuneb uus skulptuur, siis ta ikkagi toetub sellele kultuurile, noh, mis, mis on nagu, nagu olnud, aga see, et jah, et kui sa siin viitasid sellele Vene delegatsiooni koostamisele, siis loomulikult see võis olla ka ju selles mõttes tõepoolest, selline operatsiooniosakonna reaktsioon Soome ühiskonnas on sellised noh, sellised küsimused ja see, noh, see mingisugune mingisugune ärevus, pinge, mis see kaasa tõi, noh, see oli tegelikult ju tegelikult nagu ette näha, on ju, et sellises situatsioonis tekib just just selle just sellele eelnevale nii-öelda kogemusele tuginedes Igatahes tasuks põhjanaabreid küll kiita, noomen siin, eestlastel on ju soomlastest või Soome välispoliitikas selline arvamus, et nad on endiselt sellised kergelt Soometunud ja eks, et noh, ei, ei ütle midagi. Soomlased ise muidu arvavad ka oma poliitika kohta samamoodi. Alles eile ma vaatasin need kuulsaid sketše, kui, kui käisid Niinistö ja Stubb käisid Putiniga kohtuma suisa vana Spedebazanani sketš, kus, kus käidi Venemaa saadiku juures ja tõmmati kõrvad lonti ja nii edasi. Et, et selles mõttes on tubli Suomi. Et selles mõttes on, just, on märgiline, on see, et paaril viimasel aastal kus Soome president käib Soome presidendi suveresidents kulda rannas ja seal peetakse selliseid suuri välispoliitikaalaseid ja muid selliseid mõttetalguid ja sealt need signaalid, mis tulevad, need, need ikkagi räägivad täiesti selgelt, et, et noh, et seal on, seal on ka toimumas nagu, nagu mingisugused muutused, et, et see ei ole nagu see, mida, mida meie siin võime ette kujutada. Et ongi jätkuvalt ainult see nii-öelda Kekkose Maida tamminemi vaade, eks ju, et et see nagu jätkuvalt domineerib, et see ei ole kindlasti mitte nii Nii aga tuleme kodule lähemale uuesti. Siin Eestis on kaks väga huvitavat personaaliatega seotud arutelu ja ja neist üks on on seotud siis uue Tallinna tehnikaülikooli rektori valimisega või mitte valimisega ja, ja see saaga on läinud tõeliselt piinlikuks. Ja, ja teine arutelu on seotud uue sügisest ametisse astuva võrdõiguslikkus volinikuga ja, ja kui siin nüüd natukene paralleele tuua, siis, siis kõigepealt seob mõlemat kandidaati, kes siis olid valitud, aga kellest, kellest üks nüüd uuesti kinnitatud. Ehk siis Jaak Aaviksoo ei saanud teistkordsel kinnitamisel Tallinna tehnikaülikooli kuratooriumi kinnitust, et mõlemad on Isamaa ja Res Publica liidu liikmed. Et see on, see on üks üks sarnasus, mis, mis selle valiku juures on ja teine teine sarnasus, mis mulle tundub, et selles loos ka silma hakkab, on see, et on mõlema puhul mingi huvigrupp kes väga selgelt töötab nende kandidaatide vastu. Ja, ja samal ajal on õhus ka kahtlased. Või süüdistas, et, et kas siis nende valimine nendele kohtadele on seotud nende parteilise kuuluvusega, nii et, et siin siin on mõlema valiku puhul mingisugune mingi mingisugused sarnased jooned mängivad mida, mida ajakirjandus on välja toonud. Ma tooksin lisaks veel ühe nüansi, et ma ei mäleta, kes oli, keegi ütles kunagi, et see suvi on selline aeg, et ta soovitas inimestel mitte kandideerida ükskõik kus kohta. Kas te uut uude töökohta Et aga võib-olla vajan uus reaalsus, kus me oleme, et ükskõik, kes kuhu kandideerib, siis tore on sõlminud see välisministriga läks muidugi õnneks teisiti. Sest sinu näidata, lisaks toome ka Viljandi kultuuriakadeemia, seal on täpselt sama seis, ju rektori valimine on kulutatud õigustühiseks, tulevad uued valimised, eks ole. Lisame sinna siis töölise mehe võrdõiguslikkuse voliniku, et siin ei ole küsimus, noh, muidugi me võime seda parteilist liini kõvedas arutada, aga, aga küsimus on valimiskorras. Järelikult valimiskord selline, mis tekitab küsitavusi. Et tuleks muuta nii Viljandi valimiskorda kui ka TTÜ valimiskorda ja on öeldud ka, et võrds kohtlemise voliniku valimiskorda tuleks siis muuta, kui seekord ei sobi. Kui ei sobi see, et minister annab viimase õnnistuse, näiteks, eks ole, siis peab ja rahvahääletusele panema näiteks. Noh jah, et tegelikult on ju nii, et, et kõige halvem on see, et näiteks sellised akadeemilised asutused nagu TTÜ või, või siis seesama Viljandi kool, et et nende, nende maine saab ju väga rängalt kahjustatud seeläbi. No ma arvan seda, et üks üks tavaline inimene kes, kes jälgib seda asja eemalt, mõtleb selle kohta ainult seda, et TTÜs on üks jama, sest et ta ei saa, ta ei saa aru enam, milline kuratoorium seal, milline on nõukogu kord tuleb üks kokku, kord tuleb teine kokku. Siis vaieldakse siin vahepeal juba mingite sõrmega jälgede üle, eks ju. Et ma arvan, et selle seeennaad vaja teen ja kuhu, kuhu, kuhu veel. Aga kuulge, et tegemist on ikkagi Eesti jaoks, ma väidan, TTÜ on väga-väga-väga oluline. Noh, teadus ja haridusasutus, seda, seda üldse sõna väga oluline, ma ei tea, kuidas seda üldse öelda, nii oluliselt oluliselt täitsa olulisena kõlaks. Et, et see on nagu see on tõeliselt halb, et sellised sellised asjad on, on tekkinud nagu ma lihtsalt ei oska nagu muud midagi öelda. Võrdõigusvoliniku poole pealt ma, ma ikkagi päris hästi ei saa aru, et miks peaks võrdõigusliku võrdõiguslikkuse voliniku võrdõigusvolinik võrdõigusvolinikku ametikoht tegutsema sotsiaalministeeriumi juures. Et miks ei võiks ta olla näiteks õiguskantsleri all või, või olla noh, seejärel läks muidugi juba seaduse muutmist ava, et ollagi täiesti nii või teisiti, et kui ta läheb kuhugi mujale, siis see eeldaks ka selle asja asja laiemat lahtivõtmist, et ta võiks olla sõltumatu institutsioon, aga, aga miks ta ei võiks olla ja tõesti õiguskantsleri juures sellepärast et et mulle on jäänud küll mulje, et, et on sotsiaalministeeriumi juurde tekkinud, sellepärast et mingil hetkel on olnud sotsiaalministeeriumis initsiatiiv, et et sellise sellise büroo võiks luua, see on sinna tekkinud, siis on leitud sellele Norra rahastas Norra rahastuse toel on tehtud tõenäoliselt neid konkreetseid asju, mida Norra rahastus on ette näinud. Ja võib-olla veelgi rohkem ja kui vaadata siin ka praegu veel ametis oleva voliniku tööaruannet, siis tõesti teemasid on menetletud ja valdavalt need on seotud perede ja lastega ja väga palju on just Labosid olnud teemal, et et kui nüüd sünnitanud emad uuesti tahavad tööturule tagasi tulla, et mis siis nendega on juhtunud ja et kas on siis selle tõttu diskrimineeritud Nende endistes ametikohtades või mitte, nii et, et kindlasti see teemade ring on väga lai, aga see on võib-olla üks põhilisi teemasid, millega tuleks tegeleda. Ehk siis naiste tööhõive ja, ja kogu see teema, et see on, kas see on ka väga lai teema ja, ja, ja samas mulle tundub, et võib-olla see sotsiaalministeeriumile suurest tegutsemine pärsib natukene seda valikuprotsessi ja see, et see seekord on täna sellisena sellisena laual, see on tekitanud väga palju pingeid, see on tekitanud kelleski ka mingisuguseid ootusi, mis võib-olla ei ole realiseerunud selliselt ja seetõttu on tekkinud kese laiem diskussioon. No ja oi, me viime ta sealt välja, anname talle sõltumatu rahastuse, anname talle ka võib-olla teistsuguse valikuprotsessi, kuidas inimene sinna ametikohale saab? Võib-olla me tulevikus oleme sellistes diskussioonides priid? Absoluutselt nõus, aga küsimus on ju läinud tegelikult isiklikuks. Ma väidan, et kuivõrdõigusvolinikuks oleks saanud keegi, ükskõik kas meesterahvas või naisterahvas kes oleks näiteks erakondlikust erakondlikult kuuluvuselt olnud sots. Siis seda diskussiooni meil ei oleks. Ükskõik milline sots, kes sotsid teatavasti hääletasid ju meil riigikogus kooseluseaduse vastu. Aga Liisa Pakosta kuulub IRL-i IRL, mitte küll tervikuna, aga väga paljud neist on olnud. Niipea, kui see kandidaat oleks olnud näiteks Keskerakonnast No oleneb sellest, kes, kes, kas ta oleks võtnud, see on sõna võtnud näiteks omasooliste lapsendamisõiguse suhtes või mitte kuna sellest, noh, asi on läinud isiklikuks, minu meelest Asi asi on läinud läinud isiklikuks ja, ja selles mõttes minu meelest see, mida Lauri rääkis, on minu meelest ääretult mõistlik ja tegelikult olekski hea, kui, kui see, see debatt käiks nagu selliste asjade üle, et me räägiksime siin praegu nii-öelda sellest, et kuidas see institutsioon Muudame korda, eks ole, aga mõnikord on selline, nagu on Amis tehas. Tööd saaks paremini teha, eks ju, täpselt samamoodi nagu, nagu näiteks sellesama TTÜ puhul, et on selge, et praeguses muutuvas ajas meil on vaja. Meil on vaja ülikoolis ka teha reforme, õppekavasid, seal liita, uusi õppekavasid, luua selleks, et seda teadus-arendustegevust teha, selleks, et innovatsiooni arendada, et Eesti saaks jätkuvalt häid insenere ja nii edasi me peaks neid asju arutama. Ja aga samas on jälle sees. Aga sellest jutt on seatud võrdõiguslikkuse volinikuga, aga ka Tallinna tehnikaülikooli puhul on on aruteludes välja toodud, et et vastuolude põhjus võib peituda ikkagi ka kandideerivates, isikutes ja isikutevahelistes vastuoludes. Sel hetkel, kui need vastuolud lähevad nii teravaks siis kas ja ja konkurss võib läbi kukkuda ja nii edasi, et, et siis siis tasub tõsiselt kaaluda, et kui, kui vastuolud väravad, et kas sellisel juhul nagu see võib-olla kergelt enamust saab, kandidaate peaks jätkama või ei, peaks, et ka siin on ka siin on küsimus selles, et kas me, kas me ülisuurt konflikti organisatsiooni sisse provotseerides teeme organisatsioonile karuteene või mitte, ka seda tuleb väga tõsiselt kaaluda. Nojah, see on selge, et tegelikult need näited isiksuste pinnal on ju on ju väga sarnased. Jaak Aaviksoo tugev isiksus tuli Tartu ülikoolist, eks ole, kus ta oli, rektor istutatakse Tallinna Ülikoolis, on selge, et Tallinna ülikoolis tekitab see rahutust sellepärast et mees on lubanud ju muutusi, suuri muutusi. Kui tuleb Liisa Pakosta, kes on oma natuurilt ja oma seisukohtades täiesti erinev eelmisest võrgus volinikust, eks ole, kui tuleb sinna siis loomulikult need huvigrupid kelle alla siis kes käivad selle võrdõigusvoliniku alla, tunnevad rahutust, et äkki ta muutub või muudab oma seisukohti ja suhtumist. Sest pangem tähele sellesse 13 organisatsiooni petitsioonis, märgukirjas oli ju küsitud seda ka, et miks jäi sellest loetelust, keda peavad siis keda peab see voli kaitsma, jäi välja see omasoolised, et miks see välja, kas see on teadlik poliitika või ma arvan, et see on, see on üks, üks väga suur liikumapanev jõud, mis selle protesti on tekitanud. Siin hakkab mängima just nimelt see, et taustaks on IRL, eks ju ka kandidaadi taustaks valitud kant. Kas see on hea küsimus, muidugi, miks sa välja jäi? Ma küsisin ministeeriumist järele, et miks see välja jäi ja siis üritas ministeerium mulle väita, et see oli tööõnnetus ja siis küsiti veel seda ka. Liisa Pakosta Alt, et kuidas sellega on siis Liisa Pakosta ütles, et et ei, et loomulikult duaalse sättumuse alusel kõik, kogu võrdõiguslikkuse, kõik peab olema tagatud. Võta siis kinni, et kas, kas see jäi teadlikult sealt pressiteatest välja või või oli see tööõnnetus? See on nüüd, see on nüüd selline arutelu kohta, et meie siin stuudios ei saa sellele kuidagi vastata, aga, aga nii, nii on see läinud. Aga samal ajal kui nüüd nagu sellest võrdõiguslikkuse eest rääkida, et siis, siis noh mulle mulle küll tundub, et võrdõiguslikkus, eestseisja või võrdõiguslikkuse järelevalvaja, et siin kellegi õigusi rikutakse, et see ei pea kindlasti olema alati vähemuste esindaja, see inimene, ta et, et siin ei, siin kindlasti on üks oluline nüanss, samal ajal ta ei, ta ei pea olema ka erakonda kuuluv inimene, aga seekord on, on läinud teisiti, aga samal ajal kui me vaatame nüüd, et mida siis mida siis meile öeldakse, et vaata alusel ei tohi krimineerida ehk siis ehk siis antud juhul selles diskussioonis me justkui Lähme vaatame, peame välistama. Nii et, et võta sa kinni, kus see, kus see tõde nüüd konkreetselt on, et et aga samas võrdõiguslikkuse eest võitleja on, on objektiivne vähemuse esindaja siis ka ka siin ei ole midagi pahasti, nii et et siin on ikkagi, siin on ikkagi mulle tundub, et pigem kas kellelegi pettumus, et keegi pole saanud ametikohta või siis või siis just pettumus, et keegi sai selle ametikoha ja, ja nüüd on siis see arutelu läinud laiali, aga aga meie arutelu siinkohal lõpeb sellepärast, et algavad kohe keskpäevased uudised ja täna tõid rahvateenrite arutelu teieni kolm meest. Peeter Kaldre ETV-st, Neeme Korv Postimehest ja Lauri Hussar. Vikerkaar, vähemuse esindajad.