Algab kirikuelu saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad. Lõppenud nädalal pühitseti luteri kirikus ametisse kaks uut piiskoppi Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets ning Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja Tiit Salumäe. Nüüd siis on Eesti Evangeelsel Luterliku kirikul kokku kuus piiskopi koos peapiiskop Urmas Viilma, peapiiskop emeritus Andres Põderi ning piiskoppide Einar Soone. Andres Tauliga. Uued kiriku ülevaatajad seati ametisse jüripäeval. Püha Jüri oli kest pärit ohvitser ja kristlik märter, kellel olevat saanud saatuslikuks Olümpose jumalate kritiseerimine. Algav saade on salvestatud neljapäeval Tallinna toomkirikus ja seal toimuski piiskoppide ametisse seadmise jumalateenistuskohal olid ka mitmetes kirikute esindajad, sealhulgas piiskopid Põhjamaadest. Taani ja Rootsi liberaalsete kirikute piiskopid ja kohalolu tekitas muuhulgas ka teatavat vastasseisu, nii et sugugi kõik luteri kiriku vaimulikud ei olnud nõus sellest pidulikust sündmusest osa võtma. Kõigest lähemalt algavas saates. Mul on hea meel Viker raadio poolt soovida palju õnne uuele piiskopile luhametsale. Palju õnne tänu teile, mida see tähendab teie jaoks isiklikult olla piiskopi ametis, nüüd, olles aastaid olnud Tartu praost? See on muidugi usaldus. Ja see tähendab seda, et vastutus on palju, märksa suurem, et see, mida ma nüüd ütlen, kui üks koguduse õpetajale külapreester ütleb, see on üks asi, aga kui kui piiskop ütleb, siis, siis ta ütleb nagu kogu kiriku nimel ja ega see kergemaks ei tee, aga jumalad ka jõudu. Mis on, ütleme, piiskopi ametiülesanded, mõeldes just sellele olukorrale Eestis, nüüd kus meil on peapiiskop ja mitmeid piiskoppe. Ma arvan, et meie peamine ülesanne on hoolitseda meie vaimulike töötegijate eest perearstide ja õpetajate ees, kes tihtipeale jäävad üksinda. Kõigil on suured koormad, on mured. Ja tõsi on see, et ega kirikukeskus ei ole suutnud väikeste maakoguduse eludele muredele piisavalt kaasa elada ja mitte ainult muredele, vaid ka rõõmudele, sest sest meil alati ei märka neid rõõme, mis kusagil koguduses on. Nende jagamine ilmselt elus on nii, et üks puuhalg ei taha põleda, kaks põlevat, palju paremini üksindama murdub kergesti, kui on neid mitu üksteise kõrval, siis me on jõudu ka raskeid aegu üle elada. No ma ei tea, mitusada aastat pole Tartus piiskoppi olnud. 1558 oli viimati jah. Ja siis oli peapiiskopiks Riia piiskop, venelased, Riia piiskop ja Madis seal ei olnud siis Tartu praostkond ja seal ei olnud, siis olid superelemendid ja, ja, ja kindel sõber, ennedendid, aga tegelikult, kui esimene Eesti piiskop Jakob Kukk tuli, siis see oli juba väga suur asi Eestimaa jaoks. Piiskop Joel Luhamets, kas teil on juba graafik, kalender täis kohtumisi, mis on esimesed tööülesanded, on kohtumisi päris palju veel, sellel kuul on Räpina sinodile minemas ja ja siis lähen muidugi Arsa venna Tiidu ametisse seadmisele, Haapsalu esimesel mail. Aga päris palju asju kalendri seisma, aitäh, ja palju õnne veel kord võlvamats. Suur tänu. Senine Lääne praost ja nüüd eestikeelse luterliku kiriku piiskop Tiit Salumäe küsin teie käest samamoodi. Mida see tähendab olla nüüd piiskop, olles ametis olnud juba praostina mitmeid aastaid, aastakümneid? Eks see tähendab ikkagi sisuliselt kõigi sama töö jätkamist ja uute asjade juurde tulemist. Nii et ega, ega selles mõttes midagi midagi muud ei ole. Aga haapsalu On ju mulle olnud. Pikalt, sel aastal saab 40 aastat Haapsalus oldud ja, ja nüüd siis tuleb see piirkond nii, et Haapsalu linn saab jällegi piiskopi koha täidetud ja ei ole ainult piiskopilinnuse nimi. Ja see rohkem kui 400 aastane periood siis lõpeb praegu sellega. Tänan ka jüripäev, et ametisse seadmine jüripäeval, millise tähendusega see on? No minule on nendel päevadel ja pühaku Hotel väga suur tähtsus. Lapsepõlvemaa oli Püha Laurentsiuse maa ja, ja elasime Kuusalus Laurentsiuse rütmis, Laurentsiuse mõtetega käisime Laurentsiuse kivi juures ja see Laurentsiuse teadvustavad, olin Haapsallu. Siis sai linu maks püha evangelist Johannes ja on kui seni seda. Ja kuna ka see minu amet saab ju realiseerub ikkagi Püha Johannesele pühitsetud Toomkirikus, siis pühal, Jüril on nüüd minu jaoks olnud lapsena juba see tähtsused, et ristiinimeseks olemine tähendab võitlemist. See ei ole mitte ainult niisama, et me patsutame igale ühele õlale ja ja ütleme, et kõik on läinud hästi. Me näeme, mis praegu tähendab ja ja siin tähendab piiskop ametist. Kuna on väga südamelähedane. 1936. aastal. Uku Masingu kirjutatud lugu, piiskop ma ei tea, kas seda, kes seda lugenud on, aga soovitan igal juhul lugeda. Tähendab, kuidas Maasing lähtub piiskopiametist ja räägib. Noh, ma usun, et see on tegelikult seesama pühakute lugu, mida nad tähendavad kui meie elustiil, milline on olnud vajadus luterlikus kirikus uute piiskoppide järele, noh, kui neid ei ole, siis ei saa ka vajadust olla ekslik turg ja mõttes me tegelikult oleme sellest rääkinud komisjonis palju aastaid. Et kui ristimine on iga ristiinimese tegevust, koguduse tegevus, siis kinnitamine või konfirmatsioon on tegelikult kirikutalitus, on piiskop litaritus. Ja vanades kirikutes on ju praegu siin niimoodi, et seda kinnitamise sakramendi annab ikkagi piiskop ja mul on küll mõte, et nii palju kui vähegi võimalik, on õppida tundma ikkagi seda kogudust siis ennekõike nende leeritatavate inimeste kaudu, nii et olen juba praegu mõned kogudused kokku leppinud, kuhu ma lähen leeritama, see tähendab võib-olla teatud rütmi, muudatust, see ei ole ju nii iseendastmõistetav, et kõik need kuupäevad klapivad. Aga, aga see on üks niisugusi liturgilise ülesandeid. Aga, aga loomulikult see piiskopi ülesanne kui visiteerija, kui hoidja, karjane. Kui piiskop või siis see ülesanne täitmata. Ja vahepeal oligi niimoodi, et tihti seda täitis olude sunnil praost. Loodame, et tulevik pakub uusi võimalusi. Tegelikult ju piiskopkond moodustatud ei ole, kuigi jah. Joel Luhamets tegutseb Tartus. Tiit Salumäe, teie Haapsalus? Vanades traditsioonilistes linnades, kus piiskopid olid. Aga kas te olete omavahel tööülesanded ära jaotanud kuidagimoodi näiteks. No ja meil oli teisipäeval päris pikk arutlus selle üle ja see esialgne peapiiskopi poolt välja pakutud jaotus muutuski pisut. Nii et minu piirkonnaks, et ka Saaremaa ja Hiiumaa, et see on sisuliselt see vana ajalooline saare lääne piirkond ja, ja Lääne-Harju, aga samuti siis muidugi Diaspora, mis jääb siis väljapoole nii ida kui lääne poole. Nii et on, meil on jagatud siis ennelikke piirkondlik töö, see on piirkondlik töö, tähendab, kuna meie põhimõte on ju selles, et et nüüd erinevalt teistest kirikutes peapiiskopi tegevusvõime ei ole piiratud ühegi piirkonnaga, vaid ta on terve eesti kiriku peapiiskop, siis loomulikult saame meie täita neid ülesandeid ikkagi peapiiskopi Abelistena. Aitäh selle intervjuu eest, Tiit Salumäe, Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskop ja palju õnne, aitäh. Täna on üsna pidulik päev Eesti evangeelses luterlikus kirikus sellepärast et ametisse pühitseti kaks uut piiskopil ja mõned kuud tagasi pühitseti ametisse Eesti Evangeelse Luterliku kiriku uus peapiiskop. Urmas Viilma, kes ongi siin Tallinna toomkirikus hetkel vestluskaaslaseks, miks on kirikul nüüd piiskoppe nii palju, noh, sellest võiks rääkida ju ju palju ja, ja pikalt, miks neid piiskoppe nüüd siis niipalju on? Aga vaadates natukene meie kiriku ajalukku ja isegi mitte väga kaugele vaadates näiteks enne teist maailmasõda nende otsuste peale ka, mida tookord Eesti evangeelne luterlik kirik langetas siis jõutigi tegelikult nüüd välja selle otsuseni, et piiskop tuleb pühitseda juurde, jagada Eestiga piiskop kondadeks ja ühel momendil jõuda peapiiskopina, sest enne teist maailmasõda oli ELK ülemkarjane piiskop, mitte siis peapiiskop. Aga sõda ja okupatsioon, jaga tollased kirikus toimunud protsessid panid sellele piduri ja loomulikult nõukogude ajal okupatsiooni tingimustes ei olnud sellised arengud võimalikud. Ja kui nüüd vaadata ka pärast iseseisvuse taastamist, kuidas kirik on nende teemadega edasi tegelenud, siis iga teatud aastate tagant on see teema uuesti saanud duaalseks vähemalt iga uue peapiiskopi valimise järel ja otsisin ka ise üles dokumente aastast 2006 2007 2008, kus oli moodustatud ka vastav halduskomisjon, kes sellega tegeles ja jõuti ka tegelikult välja sellesama otsuseni või ettepanekuna, et peaks hakkama piiskop lisaks siis juurde ordineerima peapiiskopil oleks abilisi rohkem ja et kiriku juhtkond või ülemkarjane oleks ka vaimulikele lähemal. Aga ikka selliste suuremate muutustega juhtub, et kui nende asjade üle liiga palju ja kaua arutada, siis jõuab asi teatud tupikseisu. Siis tuleb vahepeal mitu aastat pausi, kus keegi sellega ei tegele, tulevad uued inimesed kirikusse ja hakkavad jälle nendest asjadest rääkima. Ehk siis see oli nüüd juba üsna pikk selgitus, aga mind valiti peapiiskopiks ja ka sellesse ametisse seati siis. Mulle tundus, et et kui nüüd tahta minna edasi sellelt pinnalt, kuhu varasematel aastatel on jõutud, siis oli minu meelest küps see aeg, et esitada kandidaadid, sest kirikuseadustik ja põhikiri on juba rohkem piiskop ette näinud, siis kui nad vastu võeti, need dokumendid. Ja kui nüüd ei oleks kirikukogu toetanud seda ettepanek ja ei oleks piiskoppide valimisega nõustunud, küllap siis oleks pidanud, alustame uuesti pikemaanalüüsiga ja siis oleks läinud jälle tõenäoliselt mõned head aastat. Aga mul oli ka kindel soov ikkagi teha ettepanek piiskopiks kandideerida just Tiit Salumäele ja Joel luhametsale, sest tegemist on olnud väärikate meestega lugupeetud vaimulikega Eesti kirikus ja ka väljaspool ja nad on mõlemad olnud ka peapiiskopi kandidaadid juba mitmel korral. Mis tähendab seda, et neid on nähtud sellises ülevaataja ametis ka kiriku poolt ja vaimulike poolt, nii et see oli minu soov, nii et mulle tundus, et nüüd on just see aeg, et neile see ettepanek teha ja kirikukogule ka. Kas see oli ka mõnes mõttes justkui austusavaldus nende oma vanemate kolleegide suhtes, kes on samuti kandideerinud. No tõesti, nagu te ütlesite peapiiskopi ametisse. Et neid siis sel moel meeles pidada. Seda võib ka niimoodi vaadata. Ma tegin küll need ettepanekud esmalt muudel põhjustel, aga loomulikult ka tänutundest nende panusele ja nende tööle senisele tegevusele Eesti luteri kirikus ja ja seda võib ka vaadata kui teatud. Omamoodi tänu, aga eks piiskopi ameti ka ju kaasnev loomulikult omajagu au. Aga, aga. Ma arvan, et sellega kaasneb päris palju ikkagi tööd ja vastutust ja see oli ikkagi esmane eesmärk, miks ma piiskoppe tahtsin kõrvale saada lisaks olemasolevatele. Ja selleks ma selle ettepanekuga tegin, et töökoormust jagada ja ühtlustada üle üle Eesti ja tegelikult ka üle üle maailma on Eesti kogukondades. Tiit Salumäe ja Joel Luhamets on ju mõlemad olnud rahustid, nii et selles mõttes tegelikult ikkagi ka juba praegu ülevaataja ametis, aga nad saavad siis juurtega õiguse pühitseda uusi vaimulikke. Jah, meie kirikuseadus võimaldab ka seda, et piiskopid pesitsevad ka ka teisi vaimulikke ametisse. Ja tegelikult ka piiskop Soone alates 92.-st aastast on ka seda ülesannet täitma. Enamasti on küll piiskopid pühitsenud ametisse teaku, neid mitte, mitte siis preestriordinatsiooni, ka vaimulike. Ja tõenäoliselt see hakkab ka nüüd nõnda olema, aga otsuse, keda ordineerida, peab ikkagi langetama peapiiskop ehk siis ei juhtu seda, et nüüd piiskopid hakkavad ise otsustama, keda nad tahavad siis oma piirkonnas ordineerida ja hakkavad siis ordineerima. See otsus, keda ordineerida, selle peab langetama peapiiskop. Nagu saate algul sai öeldud, tekitas neljapäeval toimunud piiskoppide ametisse seadmine kiriku sees teatavat vastasseisu. Saarte praost Veiko Vihuri saatis jumalateenistuse eel kirikuvalitsusele ja kolleegidele kirja, milles keeldus kantsleriga armulauaosaduses kohal viibinud Taani ja Rootsi kiriku piiskop idega. Tsiteerin seda kirja, mis on jõudnud ka minu kätte. Austatud konsistooriumi vaimulikud. Juhin tähelepanu sellele, et Taani ja Rootsi luterliku kiriku esindaja, osalemine ja kaasateenimine 23. aprillimissal kus pühitsetakse Kus veel ka piiskopi on vastuolus EELK kirikukogu avaldusega 25.-st novembrist 2009 suhtumisest homoseksuaalsusest käitumisse kirikutes ja kiriku osadusest, milles öeldakse. Sellest lähtuvalt EELK kirikukogu avaldab, et samasooliste isikut, kooseluõnnistamine või koguni laulatamine ei ole kooskõlas pühakirja ja kristliku usuga. Kui ükski rikk taolise tegevuse ametlikult heaks kiidab, avaldub selles selge erinevus kristliku usu ja kiriku õpetuse mõistmises, mis takistab altari ja kantsli osaduse teostamist kirikute vahel. Nii Taani kui Rootsi luterlikus kirikus on samasooliste paaride kiriklik laulutamine ametlikult heaks kiidetud mistõttu ELK altari ja kantsli osadus nende kirikutega on takistatud. Teisisõnu me ei saa praegusel hetkel praktiseerida nende kirikute esindajatega ametlikul tasandil armulaua ja kantsli osadust. Saame vaid loota ja palvetada, et takistuse põhjus jumala sõna vastane ehk eetiline käitumine lakkaks eksisteerimast. Sellele asjaolule sai juhitud tähelepanu juba käesoleva aasta jaanuaris enne peapiiskop Urmas Viilma ametisse pühitsemist. Toona oli ta ka ettevalmistused juba nii kaugele, et osutus võimatuks midagi muuta. Seda enam on kahetsusväärne, et kirikukogu selgesõnalise avalduse sisu ei ole antud juhul järgi. Ma soovin südamest kahele uuele piiskopile, Tiidule ja Joelile jumala õnnistust, et nad võiksid jumala tõesõna õigesti õpetada. Ja et issand Läks nende piiskopiametile omas kuningriigis. Samas avaldan kahetsust, et segadused kirikukogu otsuse järgimisel viivad armulaua ja kantsli osaduse pärssimiseniga RK-s. Apostel Paulus õpetab meid jumala sõna autoriteediga hoiduma koostööst heriitikutega. Ärge hakake pimeduse viljatute tegude kaasosaliseks, vaid pigem paljastage neid. Lugupidamisega Veiko Vihuri saarte praostkonna praost, EELK vaimulik aastast 1991 tsitaadi lõpp. Palusingi. Ta oli Veiko Vihuri endalt, kuid sellest ta keeldus, aga viitasin sellele pöördumisele ometi vestluses peapiiskop Urmas Viilmaga. Palusin temalt kommentaari. Tänane päev on olnud üsna pidulik, aga samas on üks väike tõrvatilk selles meepotis, et siin Toomkirikus on olnud mitmete eri riikide esindajad. Piiskopid. Kes on tulnud kohale ja oma palvete ja oma sõnadega pannud ametisse, siis Kaksud piiskoppi Eestist Tiit Salumäe ja Joel Luhametsaga. Näiteks saarte praost Veiko Vihuri on öelnud, et tema ei saa sellest osa võtta, sellepärast et siin on Taani piiskop ja Rootsi piiskop kohal, et miks nii? No eks seda peab Veiko Vihuri enda käest veel kord siis üle küsima, ta on ka loomulikult selgitanud seda, sest sest ta leiab, et need kirikud, mida te siin nimetasite on, on taganenud siis piibellik, kust õpetusest ja, ja ka kirikukogu on, on mõned aastad tagasi võtnud vastu teatud deklaratsiooni, kus nimetab siis kirikukogu oma deklaratsioonis, et, et osadus on takistatud, ma ei mäleta täpselt sõnastust, aga mõte on umbes see takistatud nende kirikutega, kes siis on, on läinud traditsioonilisest piibli õpetusest kõrvale. Tõsi on, et selline deklaratsioon on vastu võetud, aga osaduse katkestamine mõne konkreetse kirikuga peaks toimuma samamoodi väga konkreetse otsuse alusel mitte lihtsalt umbmääraselt. Keegi hindab, et tema arvates on see siis piiskop või praost või, või kes, kes, kes teinegi et on nüüd see või teine või kolmas kirik läinud õpetuses vale teed ja, ja siis siis kohe selle hinnangu alusel ka suhteliselt katkestatakse. Ma arvan, et, Et alati on, on lihtsam ust kinni lüüa ja, ja selga pöörata, aga see on palju laiema kaaluga otsus, mida ei ei saa langetada lihtsalt nüüd piiskoppide ametisse seadmise eel ja, ja kujundada seda otsust siis vastavalt sellele, keda kutsuda siia peole või keda mitte kutsuda. Et me peame mõtlema ka koguduse tasandile, et kui me nüüd katkestame suhted ühe või teise või kolmandaga kirikuga, siis tähendab ka kogudustevaheliste suhete katkestamist sõpruskogudustevaheliste suhete katkestamist või küsin siis, kas see tähendab seda ka ehk siis see on teema, mis vajab sügavamat, et arutelu ja tõsisemat diskussiooni. Et lihtsalt jäta kedagi kutsumata peole, noh, ei ole ka päris päris kohane, seda enam, et me ei ole deklareerinud konkreetselt kirikuid nimetades, et me oleks kellegagi oma oma suhted lõpetanud. Täna me seda teinud ei ole, aga loomulikult. Me tähelepanelikult jälgime seda, milliseid käike astuvad teised kirikud ja, ja eks me siis ka püüame. Püüame mitte mitte siis teha ennakaid otsuseid ei ühel ega teisel poolel ja sellega seoses. Millest üldse see traditsioon, et teiste maade piiskopid tulevad ja õnnistavad ametisse, Eesti piiskopid? See ei puuduta ju ainult eesti piiskoppe, vaid see traditsioon on, on kõigi omavahel osaduses olevate kirikute vahel olnud ajalooliselt ja ja ka Eesti esimene piiskop Jakob Kukk ju seati ametisse, siis pühitseti ametisse Rootsi peapiiskop Nathan Schröder Romney poolt ja ja kõikide järgnevate ELK ülemkarjaste puhul on olnud piiskopid erinevatest rikutest osalised. Aga võin muidugi nimetada ka ühe konkreetsema dokumendi, näiteks Porvoo leping, mille on sõlminud Põhjamaade kirikud ja, ja Eesti ja Leedu ja ka Inglismaa kirikud, siis seal, selles lepingus ka on see sõnastatud konkreetselt, et et osaled, kas see aga kutsutakse 11 siis piiskoppide ametisse seadmisele? Aitäh selle intervjuu eest. Urmas Viilma, Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop. Tänaseks ongi kõik, mina olen saatejuht Meelis Süld. Kui jumal lubab, kuuleme taas järgmisel nädalal õhtul kell seitse ja viis minutit saadet jääb lõpetama piiskoppide ametisse seadmise jumalateenistuse lõpulaul. Luteri kiriku hümn. Üks kindel linn ja varjupaik mis kõlas just mõnda jüripäeval Tallinna Toomkirikus.