Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Head kuulajad. Tänases kirikuelu saates on meil kaks teemat. Esiteks räägime sellest, mismoodi kristlik mootorratturite klubi gospel Raiders andis välja uue testamendi mootorratturitele. Mille poolest see mootorratturitele mõeldud uus testament siis tavalisest erinev ja miks see välja anti, tuleb jutusaate esimeses pooles. Ja tänase kiriku saate teises pooles räägime ühest kojast, mida enam ei ole. Mis oli Pühtitsa kloostri abikloostri kiriku ka Tallinnas. See asus siinsamas raadiomaja lähistel Gonsiori tänaval. Pühakoda sai sõjas, kannatada ehitati üles veel nõukogude ajal. Ja ometi võimude käsul hävitati lähemalt hetke pärast. Tänases saates räägime sellest, et Eestis on välja antud uus testament ja seda siis mootorratturitele ja vestlen sel teemal Abja-Paluoja ja Viljandini libisi koguduste pastori Kuldar järvega, kes on ka mootorrattaklubi kristliku klubi gospel Raiders, president. Milleks mootorratturitele uus testament? Sealt siis tavaväljaandest, miks on vaja eriväljaannet? Tere minu peolgi. Ega ta nüüd nii eriväljaanne ei ole, selles suhtes, ta on ikkagi uus testament ja põhimõtteliselt sõnumi on täpselt samasugune. Aga lihtsalt on kujundatud nagu mootorratta ratturile südamelähedasemaks pele, kaanepilt on juba mootorrattaparaad Haapsalus seal sinimustvalgete lippudega mootorratturid. Lamasse algab, piibel hakkab pihta, Väikse eestlasena ka ja siis on mootorratturitega tunnistused. Ja lõpus on siuksed lühikesed palved, mida nagu võimalikke, võib-olla inimene, kes pole usklik, võtab võib-olla selle tagumise lehekülje lahti ja näen neid väikseid palved ja võib-olla see puudutab tema südant. Mootorratturite tunnistused, see tähendab siis seda, et see on nii-öelda usutunnistus inimese elust. Otseselt päris mitte kõik end usutunnistus, aga siin on missugune kokkupuuteon olnud mootorrattaga lapsepõlves või kuidas ta on läinud edasi ja võib-olla hiljem on läinud edasi muidugi väikse usutunnistusega. Seda ette valmistati päris pikka aega, nii et see, see mõte on sündinud juba üsna ammu ja nüüd siis olete jõudnud selle teostamiseni. Mõte oli Jaapanis üsna ammu meie endine president Yorgis, kes sellega väga palju nagu tegeles iga sealmaal, kus ma olen käinud Soomes ja erinevatest teistest maadest on olemas oma motopiibliks igatsus tekkis muidugi ka Jurgisele, et meil võiks olla oma piibel, aga kuna see trükkimine kõik, see nõudis päris palju raha, siis muidugi algul oli see unistus, siis oli palve ja lõpuks oli ka see tõesti teostus. Ja see plaan maksis kokku 25000 eurot. Nii et selleks andis raha siis üks anonüümne annetaja Soomest, kes annetas 20000 eurot ja piibliseisjana 1000 5000 eurot ja nyyd siis päigi sündima. Te ütlesite, et seal lõpus on siis palved, no tooge näiteks mõni palve, mida on võimalik mootorratturil siis teele asudes või teel olles lugeda. Võtame siin näiteks lihtsalt kasvõi siin, võtan kohesid palvelähedaste eest, kui olen ära. Ja selline palve siis jumal läkita oma hingel leerina. Oma mootorrattaga eemal viibinud sina oled minu ja mu pere varjupaik, sest sina, sinul, mu hing, võtnud enestele eluasemeks, hoia mind ja mu lähedasi murede imudes ning anna neile teada oma leping südamest ära kõik cappused ja värskenda meid oma püha vaimuga. Vot selline palve. Kes need tekstid on koostanud? Seda Jurgis ka taeva, kes on endine president olnud, tema on teda seostanud kellelegi kaasoppi kindlasti. Aga tervet piiblit nüüd ei ole mootorratturite väljaandes välja antud, et see on uue testamendi osa, mis on kaante vahel, eks ole. Jah, täpselt see nuustik. Kas te jagate neid uusi testament mootorratturitele tasuta? Ja meil oli nüüd alles sel laupäeval oli Äksi kirikus luterlikus kirikus nagu hooaja avamine või õnnistamine olgu ta siis kohalike Äksi mootorrattaklubi MC e39 nimed algab see suure paraadiga, kus ma ei oska täpset arvu kuskil üle 300 mootorratta ja paraadiga tulevad siis Äksi kirikusse, Äksi kirikus on siis Me surnute mälestamine ja teel õnnistamine temaga jutlus, Robirohi ansambel. Robirohi mängis muusikat ja sealseid sealt jaotasime tasuta neid moto piibleid mootorratturitele. Aga muidugi, no vot seda ma olen käinud mooto eksootika näitustel ja kohtunud seal erinevate mootorratturitega ja samuti mul on kott õlal olnud ja jaganud neid piibleid. Me ei taha jagada nagu inimestele lihtsalt, vaid rohkem ikkagi, et anda seda mootorratturitele, sest ütleme, see piiblimaksumus on küllaltki suur olnud ja nimelt meie missioon on, et iga Mootorrattur võiks moto piiblit oma sadulakotis, et kuidas siis jääb kuskile puhkama, vaikselt vaikseks, kuskile loodusesse, siis on võimalik natuke sirvida ja mine tea, mis jumade. Missugust suhtumist te olete kogenud, kasvõi siia läksis, kui te jagasite neid piibleid? Et siis nüüd oleme korraldanud seda teenistust neli korda ja järjest paremaks lähevad ja mootorratturite poolt on väga tugev respekt. Ei ole mingit probleemi ja ma mäletan, esimene vist teenistus, mis läbi kohalike õpetaja. Aga kui järgmine tervitus juba tegime kõik nagu ka jutluse boa mootorratturite poolt siis see oli nagu mootorratturile südamelähedasem kui õpetaja, pastor on ka mootorrattur ja mootorrattariietes, kes nagu saab ühise keele. Need retsept on väga hea. Ja selle piiblijagamise või uue testamendi jagamise suhtes ka on nad siis avatud olnud. Keegi ära jõeljad? Natuke tekkis see probleem, et vaata, inimesed on harjunud maksma millegi eest ja palju nagu julgenud võtta, sest nad nagu Cartide ei ole kuskil raha panna. Ja kama no kui tahtnud, sundisid aga kätte andma kõigile, vaid panime pappkastid ja, ja seal oli abiline, kes siis diili välja pakkus. Aga paljud nagu julgenud võtta, noh, see on meie eestluse niisugune eripära, et me peame nagu iga essa maksma kardame, et tasuta saamine ei tea, mis on, aga aga ma arvan, et järjest rohkem me saame ka seda levitada ja ma usun, et ühel hetkel on ka meie visioon hakkab täituma, et iga mootorratta sadulakorvis on uus Testan. Huvitav, kas Mootorratturid mõtlevad ka võib-olla sellistele igavikuliste küsimustele jaam või, või elust pärast surma, sest olgem ausad, mootorrattaga sõit tähendab tihtipeale ikkagi riskeerivad käitumist ja õnnetusi, nagu me selle aastagi statistikast teame. Kaherattalisega juhtub päris palju juhtunud. Ja ka ma arvan, et eks juhtub ka autodega ja lennukite ja kõigega juhtub ja ja samas peab ikkagi nagu mõistus peas olema, selge see kristlased ütlevad, et kui sa sõidad ikka üle üheksakümned inglid jõua järgi, nii et ma arvan, et me peaksime järgima liikluseeskirju ja ei ole midagi hullu. Aga mismoodi jumal selle peale vaatab, et et inimesed on valinud endale sellise riskeeriva hobi? Mina aru, mina arvan, et see pole nagu riskeerimi, jalgratas on samuti kaherattaline ja ei ole mingit selles mõttes nagu öelda, et on surma saanud inimesi. Ma ei usu, et seal midagi nii väga reageerivat on. Tavaline liiklussõiduk, mootor kas ainult mootor, kaks ratast ja sõidab sama kiiresti kui auto? Ma arvan, et kui inimesel on mõistus peas ja tarkus südamest, siis ei ole neid probleeme ja õnnetusi ka palju. Te mainisite siin seda Äksi kirikus peetavat motohooaja algusteenistust. Kas vastab tõele, et selle algus ei ole üldse sugugi, kuidas öelda nüüd kiriku algatus, vaid see on nagu mootorratturite endi südamest tulnud mõte, et, et võiks hooaega alustada ühe palvusega kirikus? See on täitsa õige ja täitsa noh, kui mootorrattur tuleb kirikusse, siis ma arvan, et siiski midagi tema südames juba on, kui ta tuleb sinna, et saada õnnistust ja olla koos, et mälestada ka oma lähedasi, kes on hukkunud. Ja see on tulnud tõesti MC 39 poolt ja suureks rõõmuks on meil alati seal, et eks mooto isa Igor, kes on nüüd juba ratastoolis juba tema jalad. Ta on võib-olla tuulega omal ajal vene all ära sõitnud ratastoolidega alati on kohal ja tema seal Jõgeva treffi üks olulisi tegelasi ja võib-olla me nimetame ta motoisaks, nii et alati ratastooliga seal kirikus ja alati, kui ma lähen tema juurde, ta silmad märjad ja väga puudutatud saanud jumalast, nii et usun, et kui teda puudutas emasid, puudutab päikeima. Mismoodi kristlased sellesse suhtuvad, kui kirikute pargivad üsna põrisevad Kaherattalised tsiklid ja, ja kirikusse astuvad nahkpükstes ja nahk Tagides üsna karvased mehed. Vaat mina oskan seda endast küljest nüüd öelda, Møhge, kuidas teised otsida, aga mina nagu olen samuti kirikuõpetajal, ma väga naudiksin minu kiriku ette tuleks sadakond mootorratast ja ja mina laseksin täitsa kirikusse sisse sõita mootorrattaga punasel vaibal või kasvõi. Mitte. Et mina respekteerin väga seda. Aga noh, võib-olla mõnes inimeses tekitab natukene küsimusi, sest tihtipeale seostatakse ka mootorratturid filmidest Me näeme mingisuguste kuritegelike grupeeringute ega, ja ja natukene tekitavad nagu hirmu. Ja aga see nüüd palju ka muutumas, nii et ma usun, et igal asjal on alternatiiv ja võib-olla gosperoides ongi kristlik niukene teistmoodi alternatiivi ja täitsa aktsepteeritav Jõgeva treffil olnud siis meie oma telk on üleval olnud ja paljud on isegi mõnikord peatunud jälle rääkinud, juttu, rääkinud jumalast igaviku asjadest ja päris põnev on nii et et ma arvan, ka maailma hakkab või ütleme, Kristus hakkab nagu saama aru, et tegelikult, kus valgus paistab kõige paremini, siis ikka sealhulgas pimedust on ja kui paljud seostavad seda sihukeste jõukudega, siis ma arvan, et kristlase koht, et tuua valgus sinna. Aitäh selle intervjuu eest Abja-Paluoja ja Viljandit, Nelipühi koguduste pastor Kuldar järve ja kosmoderaidersi kristliku motoklubi president ja loodame siis, et see unistus ka teostub, et tõesti iga mootorratturi, kas siis seljakotis või motokohvris oleks uus testament ja te olete selle sammu selleks ka astunud ja eesti keeles mootorratturitele mõeldud, uue testamendi välja andnud. Loodame ja usume. Nüüd vahetame teemat ja räägime Pühtitsa kloostri abi kloostrist Tallinnas selle kirikust, mida enam linnapildis ei ole. Kirikuelu tänases kirikuelu saates teeme rännaku ajas tagasi ja räägime. Ühest pühakojast, mida meil Tallinnas enam ei ole, aga mis tegelikult paiknes siin raadiomajale üsna lähedal või oleks paiknenud raadiumiajale üsna lähedal. Jutt käib siis ühest õigeusu kloostrist, mis asus tõepoolest enam-vähem nurga taga. Kuidas öelda siis kannikese poekoha peal? Meil on stuudios külas Jaak Juske, kes on ajaloolane ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloo õpetaja. Alustada tuleks vist üldse sellest, mismoodi üks klooster õiguse klooster Tallinna linnapilti omal ajal siis tekkis ja kerkis? Jah, seda Kuremäe Pühtitsa kloostri Tallinna abikloostri tegemise kloostrikirikut. Vanemad tallinlased peaksid veel täiesti selgelt mäletama. Aga selle kloostri ja kloostrikirikut loost rääkides tuleb minna tagasi 19. sajandi lõpu. Toona siis tänane Eesti oli jagatud kaheks Covermanguks eestimaaks ja kaks ja kogu see ala siis kuulus juba aastast 1007 10 Vene impeeriumi koosseisu Vene keisririigi koosseisu. Rahvuslik meie rahvuslik ärkamisaeg oli, oli just läbi saanud ja impeeriumis olid uued tuuled, oli alanud venestuspoliitika ja 1890 kas sai siis alguse tänasel Ida-Virumaal asuv, siis kuremäe klooster ise. Ja kolm aastat hiljem, siis 1894 kinkis üks Tallinna ja vene päritolu kaupmees kinnistu siis kloostrile, et see kloostri siis nii-öelda üks haru võiks alustada tegevust ka siis toonases Tallinnas, mis kandis ametlikult nimetatust Reval või venepäraselt Revel toona. Ja see kinnistu asus põneva ajalooga kompassi või rahvasuus kompasna asumis vana, siis agul, mis on ka täna tegelikult linnakaardil olemas, kuigi sellepale on teise maailmasõja tõttu totaalselt muutunud, ehk siis kompasna asum hõlmab piirkonda Tallinnas Narva ja Tartu maantee vahel. Toona oli ta niisugune sadamalähedane eeslinn, selline väga kirju rahvusliku seltskonnaga vana eeslinn kus elas siis tõepoolest paljude rahvaste esindajad ja kuna Vene impeeriumis oli ju kaheksa sajand kestnud meeste sõjaväeteenistus 25 aastat ehk sisuliselt sinna, kuhu sind keiser määras aega teenima sealse oma eluga eluga veetsid ja niimoodi sattus siis juba 18 sajand Tallinnasse väga palju tatari päritolu, siis meremehi. Peeter, esimene oli Tallinnasse rajanud suure vene impeeriumi, siis sõjalaeva sadama. Ja sellest tatarlaste kogukonnast on jäänud meile ju Tatari linnaosa, Tatari tänav aga ka sealsamas kompasna asumis oli siis väga palju tatari päritolu meremehi ja Katariina teise valitsuse ajal siis 18, sajand lõpp. Oli selline põnev seik Eesti harus, kus keisrinna enda käsul siis sunniti kohalike, siis eesti soost neidusid nende Tatari meremeestega abiellu astuma Vene impeeriumi rahvaste siis verd omavahel paremini segada ja võib-olla seda veel, kust tuleb see kompass, navi, kompassi asumi nimi just sellest, et seal asus siis sadama lähedal üks kõrts, mis kandis nime, kompassi kõrts ja sealt sai ka siis see piirkond oma nime. Et jah, selline natuke kahtlase kuulsusega kant, kompass, Nolija sellest asumist voolas läbi ka siis Tallinna ajaloos väga oluline jõgi, härjapea jõgi, mis oli sama kiire, kiire vooluga, kitsas, kiire vooluga jõgi oli andnud juba keskajal elu väga paljudele vesi veskitele, millest hiljem arenesid Tallinna vanimad vabrikute tehased. Et härjapea kindlasti pidada selliseks Tallinna tööstuse hälliks. Kas kadunud klooster ja kirik olid siis ka täiesti jõe ääres? Just täpselt, ma tahtsin sinna jõuda suure suure pika ringiga, et seesama kinnistu siis selle vene ärimehe kaupmehe kinnistu asuski siis selle härjapea jõe kaldal, siis täpselt tänase siis Reimani ja Gonsiori tänava ristis, kus tõepoolest täna seisab kannikese pood, et selline äärne kinnistu kuhu siis aastal 1894 samal aastal, kui krooniti Vene viimane keiser Nikolai teine. Ja sama aastaga pandi Toompeal muide Aleksander Nevski katedraali nurgakivi siis avati seal härjapea jõeäärsel kinnistul siis ka see esialgne puust kloostri kirik ja seal oli ikka tõepoolest siis nunnade eluruumid kõrval. Aga selge oli see, et seesugune esialgne ajutine puust kirik ja klooster jäia Ühel hetkel ajale jalgu ja juba õige pea hakati siis sinnasamma kinnistule planeerima projekteerima siis uut uhket kivikirikut. Selle abikloostri rikku projekti koostas aastal 1900 Peterburi päritolu arhitekt Nikonov ja pidulikult nurgakivi pandi siis uuele kirikule ja kloostrile. 11. septembrikuu päeval aastal 1900. Ehitus kestis täpselt kaks aastat niimoodi, et uhke kloostri kiriku võis siis seal kompasna asumi südames tal selgelt, et selle asumi niisugune niisugune peamine peamine suurim suurim ehitis siis avada pidulikult 22. septembril aastal 1902. Ja kiriku pühitses siis sisse Riia õigeusu piiskop koos Kroonlinna ülempreestriga koos kohalike õigeusu vaimulike otse loomulikult ja tähtsal tseremoonial osales ka lausa Vene suurvürstinna Maria Nikolajev. Mina isiklikult, et mis rõhutab selle ürituse tähtsust kindlasti. No kui vaadata pilti sellest samast kloostrist keset siis Tallinna südalinna, meie jaoks tänasel päeval, siis kas on mingisuguseid analooge, missuguste kirikutega kloostri Et ega me võiksime võrrelda, kui suur see ehitis oli? Jah, et sellest kloosi kirikust on tõepoolest olemas ka päris palju pilte säilinud õnneks. Et ega ta oma stiililt oli sellises vana vana vene stiilis natukene võib-olla meenutas sedasama Aleksander Nevski katedraali, mis just samal samal perioodil kerkis Toompeale, kuigi ta oma mahult oli kindlasti väiksem. Aga igatahes on tegemist siis uhkem kivi kirikuga, millel oli kolm löövi ja kokku siis kaks, kaks korrust kirikut siis Eestis üheksakuplit, sibulakuplit ja siis nii-öelda kõige kõige olulisem oli 32 meetri kõrgune kaheksatahuline siis kellatorn. Et arvestades, et Donald Tallinna südalinn oli valdavalt hoonestatud, ütleme see see piirkond selliste madalate ühe-kahekordsete puumajadega, siis ta oli tõeline selline niuke, uhke kroon keset seda vana puu agulit, et üks toonase Tallinna kesklinna uhkemaid ehitisi kindlasti. Aga kas seal tõepoolest tegutses ka kloostratsioonide ju Pühtitsa kloostri abikirik Tallinnas täpselt oli abi abiklooster ja seal siis kiriku taga asusid ka ka nunnade eluruumid eraldi eraldi hoone seal väikene ka väikene aed. Et nagu öeldud, sealt taga veel toona voolas tõepoolest avatuna härjapea jõgi. Kui me räägime veel sellest härjapea jõe kaldal olnud Kuremäe Pühtitsa jumalaema uinumise kloostri Tallinna abi kirikust, siis tihtipeale mingisuguste pühakodadega on seotud kas mõned kuulsad vaimulikud või, või mingisugune tegevus, olgu see seotud kas haridusega või sotsiaaltööga, et kui palju me teame sellest abi kirikust, et kui palju seda tegevust on meile tänaseks teada? Jah, see oleks kindlasti täiesti omaette, et väärt uurimistöö tõepoolest nihukest põhjalikku raamatut, uurimust selles kirikus minu teada koostatud ei ole. Et ma loodan, et õigeusu kirikuga Tallinna ajalooga seotud inimesed võtaks töö ette võib-olla võib-olla isegi isegi kuna kirjutanud kirikus pikemalt. Aga üks oluline kindlasti on hetk selle kiriku ajaloos on aastal 936, kui seesama siis nii-öelda emaklooster kuremäe klooster kinkis siis Tallinna abikloostrile imettegeva jumala laima ikooni, mis sai selle siis kloostri kiriku niukses peamiseks pühapildiks. Klooster ühel hetkel maha lammutati, siis see ikoon jäi hoiule õigeusu kirikule. Ja nüüd, kui just paari aasta eest avati ju Lasnamäel uus õigeusu kirik, siis omaaegne abikloostri, siis kõige püham ikoon siis jumala ikoon toodi üle sellesse uude Lasnamäe Lasnamäe kirikus, et et omamoodi on see tänane Lasnamäe kirik, siis omaaegse abikloostri kiriku niukene, siis usuline järel järeltulija. Aga võib-olla ongi nüüd aeg jõuda selle kirikulooga, siis nendesse kõige keerulisemasse aastatesse, siis teise teise maailmasõjapurustused ja järgnenud Nõukogude periood, mis sai sellele kirikule paraku saatuslikuks. Et minu andmetel sai see uhke kloostri kirik purustusi juba 1941. aasta sõjasuvel. Aga tõsisemad purustused ehk siis oli 1944 kurikuulus märtsipommitamise öö, kus siis Nõukogude lennuvägi sooritas Tallinnale kaks kahes laines suure õhurünnaku ja kus ju põles maha ligi pool toonast Tallinna elamispinda. Et selgelt Tallinna ajaloo kõige koledam öö, kujutage ette, kui täna põleks ühe ööga maha pooled Tallinna kodud peaaegu, eks. Et see kompass naabri kompassi asum sai väga suuri purustusi, seda enam, et tegemist oli valdavalt, eks ole, puithoonetega see tuli, eks ole, levis, levis väga kiiresti ühelt hoonelt teisele. Minu andmetel sai ka see kivikirik pommitabamuse, ta sai suuri purustusi, aga ta ikkagi nii-öelda jäid võimsad kivimüürid püsti. Ja nüüd on põnev seik see, et vahetult siis pärast sõda, kui Eestis valitses teatavasti nõukogude võim, siis asuti seda pühakoda taastama. Viiekümnete aastate alguseks oli kirik ilusti taastatud, taas tegutses seal ka klooster, minu teada ja see 20 sajandi algusest, eks ole, pärit pühakoda võeti lausa veel arhitektuurimälestisena kaitse all. Et tundus, et selle kiriku saatus on, on nagu määratud ikkagi kestma kestma kauem. Kuni siis 1958 otsustati Moskvas ateismi programmi raames. Et igas liiduvabariigis tuleb siis vähemalt üks klooster sulgeda ja üldse vist tuli vähendada õigeusu kloostrit Arvo Nõukogude liidus poole võrra. Ja kuna ikkagi tahetud tuua Ohvriks seda Kuremäe uhket kloostrit ennast, mis oli kahtlemata mõistlik, mõistlik otsus siis toonased nõukogude võimud otsustasid ohverdada selle sammakesed siis Tallinna südalinna, Eesti NSV pealinna toona Sis asunud õigeusu pühakoja ja täiesti Sis taastatud kaitse all olev uhke õigeusu kirik otsustati 59. aastal lammutada. Ja 1960. aasta jaanuari keskel see barbaarne hävitustööga siis pihta algas ja siis mõne kuuga oli see tühi plats. Ja kui nüüd sinna pisut hiljem asuti ehitama tänasest, siis kannikese poehoonet, siis teatavasti sealt mööda on sõitnud kõndinud teab, et seal on just suured suurtest maakividest sein. Et rahvas teab rääkida, et see sein on siis need kivid on pärit sellest omaaegsest kloostri kirikust kusjuures mul on ka väidetud seda, et vaid kohalikule rahvale toodisele, kiriku lammutamise põhjendusena see, et oli vajalik laiendada Gonsiori tänavat mis toona kandis Lomonossovi nime Mihhail Lomonossovi nime. Tänane Reimanni tänav kandis ja nõukogude perioodil tuletan meelde Jaan Anvelti nimeseadus, siis Anvelti ja Lomonossovi tänava nurgale oma viimased viimased päevad. Et jah, et vähemalt nendes siis kannikese poemüürikivides elab see klooster osaliselt edasi ja nagu ma ütlesin, siis selle jumalaema ikooni näol elab ta edasi selles uues uhkes Lasnamäe õigeusu pühakojas. Ja seda kõik oli nii-öelda vaja teha linnukese pärast ja vähendada kloostrite arvu. Jah, kusjuures Venemaal muidugi on hävitatud palju rohkem ja on seal nende kloostrite lugu olnud. Isegi hullem, see on, vastab see tõele, et ütleme, et nii Petseri kui Kuremäe uhked õiguse kloostrid pääslasidki tegelikult tänu sellele, et ta 93. aasta lõpp, mis oli, eks ole, Stalini-aegne väga barbaarne periood, kus lihtsalt lasti õigeusu kirikud ja kloostrid õhku Nõukogude liidus siis kuna Petseri kuulus toona Eesti vabariigile, siis elasid need kloostrid, need kõige hullemad ajad üle. Ehk ikkagi pärastsõjaaegne periood oli juba kiriku suhtes natuke leebem, sest teatavasti Stalin rasketel sõja-aastatel pöördus nagu tagasi õigeusu õigeusu kiriku poole ja soovides saada nagu kirikut nii-öelda enda liitlaseks raskete sõja-aastatel. Et ka tarast sõda siiski sellist Barr baarsust üldjuhul enam enam ei olnud, et sellepärast ongi alles meil Kuremäe Petseri klooster. Muidugi neid lugusid võiks rääkida teisigi, kus on kirik lihtsalt kas siis hävitatud või, või ümbriga kohandatud. Huvitav, kas selle kirikuhoone puhul ei olnud mingit küsimust, ei teki kohandada mingisuguseks teiseks otstarbeks või võis isegi tunduda usklikele inimestele tol hetkel hullem võimalus või hullem areng? Jah, see on kindlasti ja väga põnev, põnev küsimus ja ma arvan, et isegi osad toonased linnaplaneerija nägid selles võimalust, et noh, kuna ehitati sinna ümber parasjagu uut uut linna, sama kompass asume, eks ole, mis põles sõjas lagedaks, suures osas sai Uueda valdavalt stalinistlikud hooned, eks ole, et taheti Niukest uut uute nii-öelda nõukogudelikku linnaruumi kujundada. Et võib-olla isegi võib-olla kedagi häiris see, et seal selline ajast ja arust kirikuhoone on. Aitäh tulemast stuudiosse ajaloolane Jaak Juske, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalooõpetaja ja kes peaks juhtuma siis Gonsiori tänavalt kõndima kas või raadiomaja suunas, siis mõelge selle kannikese poe kohal oli omal ajal kõrge uhke Pühtitsa kloostri abikloostri kirik. Kirikuelu tänaseks ongi kõik, saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Soovin teile ilusat pühapäeva õhtu jätku ja kuulmiseni. Kui jumal lubab, siis kirikule saade on taas eetris järgmisel pühapäeval. Õhtul kell 19, null viis kõike head.