Tere õhtust, kell on kuus. Päevakaja võtab kokku kolmapäeva, 15. juuli olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja, Margitta, otsmaa. Kreeka parlament hääletab täna hilisõhtul uute seaduste üle. See võib lõhkuda koalitsiooni, kuid opositsioon tõenäoliselt toetab muudatusi. President Toomas Hendrik Ilves nimetas Marina kaljuranna täna välisministri ametisse. Pankrotis Lennufirma Avies võlausaldajad nõustusid firma tervendamiskavaga ja otsustasid selle tegevust praegu mitte lõpetada. Ettevõttel on võlgu üle kaheksa miljoni euro vihma ja jaheda, seetõttu Pärnu turistid hakanud oma puhkuseid tühistama või linnast varem lahkuma. Võrumaal pikakannu koolis samas õuesõppe 12-st suvekool, mille tänavune teema on rauda raiutud ehitusplatsilt välja tulnud 14. sajandi laevavrakki saavad huvilised nüüd paremini vaadata, sest platsi äärde on ehitatud vaateplatvorm. Härra viiakse keskaegne laev augustis vehklemise maailmameistrivõistlustel Moskvas jõudis Katrina lehis veerandfinaali, kus kaotas Emma sammuessonile Rootsist 13 15. Ilm on öösel olulise sajuta, kuid homme on oodata äikest ja sajuhooge. Õhutemperatuur tõuseb kuni 23 soojakraadini. Kreeka parlament hääletab täna õhtul euroala liikmesriikide välja pakutud reformide üle, mis on vajalikud uue Käti saamiseks Peeter Raudsik kõneleb edasi. Kreeka parlament hääletab täna hilisõhtul esimeste reformide üle, mille vastuvõtmine onude-laenude saamise eeltingimuseks. Muuhulgas tuleb parlamendil täna kinnitada muudatused käibemaksuseaduses, kaotades hulgaliselt seniseid soodustusi. Samas tuleb kehtestada luksuskaupade maks ja tõsta pensioniiga 67 eluaastani. Kuid need on alles esimesed muudatused, mis peaksid eurooplastele kinnitama, et kreeklased on valmis edasi liikuma euroala riikide plaaniga, mille järgi Kreeka saab uute laenude näol kolme aasta jooksul kuni 86 miljardit eurot. Euroopa Komisjon viskas veel mängu omapoolseid prääniku tehes ettepaneku anda kreeklastele juulikuu jooksul seitse miljardit eurot oma majanduse jaluleaitamiseks juba kaks nädalat suletud pankade taasavamiseks ja varasemate laenumaksjate tagasi maksmiseks. Seda loomulikult juhul, kui Kreeka parlament kinnitab tänaseks ette nähtud seadused. Kriss võistles siin ees, Kreekal on edasilükkamatu vajadus finantside järele. Riigil on tohutud kohustused ja maksuvõlad Euroopa keskpanga ja rahvusvahelise valuutafondi ees, mis peavad saama makstud eelolevatel päevadel, ütles Valdis Dombrovskis, Euroopa Komisjoni asepresident. Rahvusvaheline valuutafond omakorda kutsus üles kergendama kreeklaste võlakoormat, öeldes, et praegune kokkulepet pole piisav. Euroopa liidrid ütlevad, et võlgade mahakandmist ei tule kuid intresside vähendamine ja tähtaegade pikendamine on jätkuvalt võimalik. Õhtuse hääletuse tulemused pole praegu veel sugugi selged. Peaminister Alexis Tsiprase sürjaalse partei keskkomitee 200 sest liikmest 109 allkirjastasid avalduse, kus nad nimetavad tingimusi alandavateks ja kogu kokkulepet rahvusvahelise hirmutamise tulemuseks. Sama mõtet kordas ka täna tagasi astunud Kreeka aserahandusminister Nadia valavani, kes ütles, et ta ei saa osaleda Kreeka kapituleerumiseni. Tsipras nimetas kokkulepet peale sünnituks, kuid tõdeb, et praeguses olukorras ei ole Kreekal muid valikuid. Cipras soovib reformide kinnitamist. Seni pole veel selge, kui paljud Sirje osas 149-st parlamendiliikmest teda toetavad. Juhul kui kreeklased täna ei hääletavad, siis ootab nende majandust kiire kokkukukkumine ja järgmine päästeplaan saab olema praegusest veelgi karmim. President Toomas Hendrik Ilves nimetas Marina kaljuranna täna välisminister. Trie ametisse pärast lühikest jutuajamist presidendiga aastased peaminister Taavi Rõivas ja Marina Kaljurandajakirjanike ette Mall Mälberg oli kohal. Vabariigi president nimetas täna ametisse välisminister Marina kaljuranna, kes asub ametisse homme. Peale vande andmist riigikogu ees. Tööpõld on kahtlematult lai ja kerge olema ei saa. Marina kaljurannale tuli vastata mitmele küsimusele, nende hulgas näiteks sellele, mis on need teemad, mida ta peab oluliseks selgitada Eestis riigi sees. Ma arvan, et kõik välispoliitika teemas väärivad seda, et neid selgitada. Praegu on ilmselt kõige suurem tähelepanu pööratud pagulaste teemale, aga kõik, mis puudutab Kreekat, kõik, mis puudutab laiemalt julgeolekut, suhteid üksikute riikidega. Euroopa Liidu ühtsus. Tänases Eesti Ekspressis kirjutab Siim Kallas, et Eesti vajab tarka pagulaspoliitikat Münni Marina Kaljurand, kui Taavi Rõivas kommenteerisid seda Vabariigi valitsus tegeleb sellega, ma olen kindral, valitsus tuleb välja pagulaspoliitikaga, mis hakkab nullist, vaid jätkab seda. Seni on tehtud. Seal oli päris palju kriitikat, aga, aga natuke vähe uusi ettepanekuid, et mismoodi siis peaksid teemat lahendama. Ma arvan, et see kähku valitud tee, kus me oleme selgelt välja öelnud, et kõik Euroopa riigid ühiselt panustavad selle probleemi lahendamisse ka Eesti on piisavalt tugev ja väärikas riik, et ka meie saame aidata. Need inimesed vajavad abi. Aga ma ei ole küll kindel, et see aitamine peaks toimuma nii, et Eesti roll oleks kuidagi kordades suurem, kui, kui meie suurus Euroopa liidus. See ligi 100 inimest aastas, mida me oleme praegu välja öelnud, on just see suurusjärk, millega meil on võimalik ilma kõhkluseta toime tulla. Peab arvestama, et lisaks sellele järjest tugevnev survega Klainast väinas on üle miljoni inimese, kes on oma kodust ilma jäänud ja, ja mina olen väga seda meelt, et me peame olema avatud ka neile selle teemaga, ma andsin korralduse panna kokku töögrupp, mis on juba paar nädalat töötanud ja, ja selle töögrupi ülesanne on kõiget kaasnevad teemad ette valmistada. Otsus sellest, milline lõplikult saab olema see kokkulepe ja mitu inimest täpselt Eestisse tuleb, tehakse suure tõenäosusega 20. juulil Euroopa Liidu siseministrite poolt ja kuuendal augustil on meil vabariigi valitsuse kabineti nõupidamine, ehk me soovime ikkagi väga tõsiselt pingutada selle nimel, et inimesed, kes tulevad ka integreeruksid Täna kogunesid Harju maakond. Majja üldkoosolekule pankrotis lennufirma Avies võlausaldajad, et otsustada firma tegevuse lõpetamine või jätkamine. Uku toom käis kohal. Harju maakohus kuulutas lennufirma Avi SAS pankroti välja juuni lõpus. Misega pankrotis firmade puhul suhteliselt haruldane on ettevõte, jätkab tegevust ja hoolimata teda tabanud raskustest teenib isegi teatavat kasumit. Täna pidid võlausaldajad otsustama, kuidas edasi käituda. Võlanõudeid on praegu 26, kokku 8,3 miljoni ulatuses. Ilmselt tuleb neid mõnevõrra veel juurde. Ning üsna suure häälteenamusega võeti vastu pankrotihalduri veli kraavi ettepanek firma tegevust mitte lõpetada ning püüda ettevõtet tervendada. Mis saab nüüd edasi, Veli Kraavi? Me püüame võimalikult efektiivselt neid lennuliine käigus hoida kulusid optimeerida ja ilmselt siin suvega õnnestub natuke seda reisijate arvuga kasvatada. Meil on muidugi noh, alalised tuluallikad on või siis positiivse poole peale on dotatsioon konid, aga lihtsalt, et suurendada seda piletitulu ja reiside arvu, et võlausaldajad tegelikult väga suure häälteenamusega otsustasid, et kõik soovivad seda tervendamist. Et see tähendab praktikas ütleme mitut meedet koos, et ilmselt siis võlausaldajad vähendavad oma nõudeid mingis ulatuses, neid ajatataks, võib-olla omanikud leiavad võimaluse veidi raha juurde panna ja noh, samal ajal üritame võimalikult efektiivselt seda opereerida. Kommentaariga abi esijuhilt Allan Sollilt. Tiivne reisijatele selles suhtes, et nagu ma öelnud oleme, reisijatele mingeid muudatusi praegu toimuda ei tohiks, jätkame liinide teenindamist, oleme Focus sees, on praegu ainult eestiliinidele ja see ka teenus, kui selline peaks paranema ja reisijad peaksid oma suve lendamistega ja väga muretsema tänasel päeval, nii et seda ka koosolek otsustas, nii et praegu kuni paar järgmist kuud, seniks kuni Tehmendamis kava kallal töötatakse, peaks kõik toimima selliselt, nagu plaanitud. Ning veel kord Veli kraavi, see on väga väike protsent, võib olla kolm, neli protsenti, kus on üldse võimalus ettevõtet nagu tervendada või päästa. Tavaliselt, kui ta juba minu lauale jõuab, siis ta on tegelikult juba langenud laev igas mõttes tihti pankrotti, lihtsalt likvideerimistoiminguid ja ja võlaosaled kaotavad suure osa oma rahast, aga siin on tegelikult võimalus kõigil midagi tagasi saada. Avi esilennukid lendavad praegu Tallinnast Kuressaarde, Kärdlasse ja Stockholmi. Halb suveilm on vähendanud Pärnus turistide arvu Maria-Ann Rohemäe räägib lähemalt. Kui täna hommikul oli ilm Pärnus üsna päikeseline ja inimesed liikusid mööda linna ringi, siis juba pärastlõunal hakkas hoovihma sadama ja linn jäi oluliselt vaiksemaks. Jahedate ja vihmaste ilmade puhul ei peida Pärnu turistid endaga tihti hotellidesse veekeskustes spaades vaid jätavad suvepealinna hoopis tulemata. Taastusravikeskuse viiking tegevdirektor Kairi lusik ütles, et eelmisel nädalal oli ka juhuseid, kus neljaks viieks ööks tulnud inimesed otsustasid halva ilma pärast varem lahkuda. Kairi lusik. Ühelt poolt on positiivne, on muidugi see, et kui on vihmased ilmad, siis natukene tõuseb meie maja sisemiste teenuste tarbimine, raviprotseduurid, kehahooldused, ilusalongiteenused, aga see ei kompenseeri siiski nagu seda halba ilma. Eks see remont ka sellel aastal või õigemini ehitustööd, millega me siin nüüd oleme kohe-kohe lõpetamas. Eks see on ka natukene meid mõjutanud, meil on osad toad üldse käigust väljas olnud, sellel suvel. Pekingis ehitatakse praegu vee- ja saunakeskust ning loodetakse, et nii on võimalik inimesi ka halva ilma korral Pärnus hoida. Tervis ravispaahotelli juhatuse liige Jaan Ratnik aga leidis, et kuigi vihmasel ajal hotelli veekeskuses käivate inimeste arv kasvab, siis on ka selleks vaja, et inimesed Pärnusse kohale tuleksid. Kui see viimane periood, külm periood kestab nüüd liiga kaua, siis võib ju juhtuda see, et see klient nagu linna üldse ei jõuagi ja siis jäävad ka ilmselt veekeskuse numbrid hõredamaks ka vihmaste ilmadega. Aga aga nagu ma ütlen praegu siiski nii-öelda juuli esimene pool on välja vedanud ja nüüd nüüd me siin kõik pingutame juuli teise poole nimel ja ja, ja natuke siis hoiame, pöidlad ka pihus nagu lihtsalt õnne ka oleks. Turistide arvus sõltub Pärnus väga palju ka söögikohtade sissetulek. Kohaliku gruusia kohviku kolheti omanik Andri Arula ütles, et kui välisturistid kolivad halva ilma korral rannast just kohvikutesse, siis Eesti turistidega on teine lugu. Siseturistide puhul on küll tendents, et neid on vähemaks jäänud just selliste vihmaste ilmadega. Et kui on Pärnus suuremad üritused, siis jah linnarahvast täis ja nii edasi, aga sellised tavapäevad, kus vihma sajab, noh Tallinnast võib-olla Viljandist, inimesed Pärnusse ei tule. Maria-Ann Rohemäe, Pärnu. Selleks, et õpetaja teaksid, kuidas õues õpetad. Ta tuleb neil ka endil õppida õues õpet. Parasjagu on Võrumaal pikakannu koolis käimas õuesõpe 12-st suvekool, mille tänavune teema on rauda raiutud Mirjam Nutov iluga. Ligemale 20 kooli ja lasteaiaõpetajad üle Eesti on kogunenud Võrumaale pikakannu kooli juurde õppida tundma kõike seda, mis seotud rauaga ning nii ongi loetud päevade jooksul õpitud parmupilli kui ka taimi, mis seotud rauaga vaadatud interneti sügavustesse. Kui ka proovitud, et päris ehtsas sepatöös, kuid milleks õpetajatele õuesõppe, sellest räägib nüüd lähemalt suvekooli läbi viia Eesti koolimetsade ühenduse juhatuse esimees Mikk Sarv. Tänapäeva pingeline elu võtab, kisub inimese kuidagi kasti sisse. Seitse õpetajad kipuvad tegema ühte ja sedasama liigutus, mida nad aastaid teinud on. Ja niisugune suvine, kolm päeva niisugune vaimustuse. Näete ja kuulete siin, et see on see, mis annab loovust. Ilmatsalu kooli vene keele ja klassiõpetaja Urve köidame jaoks on tänavune õuesõppe suvekool järjekorras 11. 45 aastat õpetajaametit pidanud, usub ta, et kui heaga õpetaja poleks, kuluvad uued teadmised ja inspiratsioon alati marjaks ära ning just seda, et emale suvekool annabki. Kevadel ma kasutasin seda, et me käisime lastega õues, kuulad onu laulu ära ja jääb meelde, et meie rahvus Lyndon, vastatška, suitsupääsuke ja Tomingas kontsir jonka ja hästi palju väikseid seal muru sees võililleadu Vanssic ja me jõudsime nii kaugele, et lõpuks, kui kokku arvutasime, siis lapsed olid kuulnud, oskasid kasutada sõnul üle 60. Tänavune õuesõppeteema rauda raiutud tõud tekitabki köidamis koheselt soovi minna ühes lastega näiteks õue Mendelejevi tabelit õppima, kuid Tallinnas asuval liivaku lasteaiaõpetaja Illika Lõhmus leiab, et laste küsimustele saab kõige siiramaid vastaseid anda just siis, kui endal on piisavalt kogemusi. Aga no mida mina vastan ühele väikesele poisile, kes tuleb ja küsib, et kuule Illik, ütle mulle, kus paela siia saanud või kuidas seda naela tehakse või, või kust parmupilli sai. Aga nüüd, kui ma, ma olen ise seda oma käest läbi lasknud, mul on talle väga hea vastata rahvusringhäälingu raadiouudistele Mirjam Nutov, Pikakannu. Kui aktsiaselts Nordecon hakkas Tallinnas Kadriorus üles kaevama endist tivoli platsi, et sinna kortermajad ehitada, ilmusid kaevamistööde käigus ootamatult välja laevavrakid. Uku toom jätkab sel teemal Pole mingi uudis, et keskajal ulatus meri Tallinnas üle praeguse Narva maantee ja teiselt poolt Paksu Margareta. Ning kui aktsiaselts Nordecon hakkas Kadriorus üles kaevama endist tivoli platsi, et sinna kortermajad ehitada, ilmusid välja paar laevavraki. Eriti hästi on säilunud 14. sajandi koge, mis läks ilmselt põhjaõnnetuse tagajärjel ja kattus üsna kiiresti liivaga. Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni hinnang. See on harukordne eelkõige just sellepärast, et kui palju on sattunud erinevat leiumaterjali tavalisest laeva elust, mis kõik pärinesid laevameestelt kõik, mida nad, et nii sööginõud kui ka igapäevatarbed, nii et kõik see lisab sellele leiule veel kohutavalt suurt väärtust. Et osa asju on ka, mida ennem on väga vähe välja tulnud klient, selle laevavrakki tuli neid samu keskaegseid kraappenid juba välja päris palju. See, see on harukordne, sellest laevast on palju säilinud ja meremuuseumi soov oleks nii või teisiti leida need võimalused, et see laev leiaks tulevikus eksponeerimist tervikuna, mis on praegu välja tulnud koos nende leidudega ja eks me proovime seda tulevikus lahendada lennusadamas, aga võtab aastaid aega, sest praeguses suurusjärgus me teda ka seal ennast sisse panna, see tuleks eraldi eksponeerida. Ning kultuuriminister Indrek Saar See on väga-väga oluline leid kindlasti Eesti ajaloo mõttes, me räägime 14. sajandi suhteliselt hästi säilinud laeva jäänustest, kui varasem leid pärines 16-st sajandist, mis oli Maasilinnal ja on ja sellest on kordades vähem alles. Loomulikult ministri poolt vaadates tähendab see muuhulgas ka täiendavate vahendite leidmist, sest sellisteks ootamatusteks üldiselt ei olda meil väga valmis. Püüame siit sammhaaval edasi liikuda, vähemalt ja lootus, et me selle 14. sajandi laev oma suudame ka esmases järgus tsid vundamendiaugust välja saada ja meremuuseumi juures esialgselt ära konserveerida, nii et hakata juba tegema pikema perspektiiviga plaan, et kust leida raha, et see korralikult eksponeerida ja teda põhjalikumalt uurida. Ehitusplatsile, teadagi niisama uudistajaid ei lasta, niisiis on selle ääres nüüd vaateplatvorm, mille pealt saab tivoli laevavrakki imetleda kaunistavad tara mitmed suured fotod kaevamistöödest ja leitud asjadest. Ja sünoptik Helve Meitern räägib nüüd ilmast. Öösel tugevneb korraks kõrgrõhuhari, on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, kohati tekib udu. Puhub läänekaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on seitsmest 14 kraadini. Homme päeval suureneb taas madalrõhuala mõju. Pilvi on vahelduvalt. Ennelõunal sajab kohati hoovihma, pealelõunal sajuhooge laialdasemalt. Võimalik on äike. Puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja tuleb 18 kuni 23 kraadi. Ja Joosep Susi on valmis spordisõnumitega. Vehklemise maailmameistrivõistlustel Moskvas jõudis 20 aastane Katrina lehis naiste FB-s veerandfinaali. Lehis alistas kõigepealt sakslanna Ricardo Multereri 15 10, seejärel pekingi olümpiahõbeda. Maailma absoluutsesse tippu kuuluva rumeenlanna Anna-Maria Bransa 15 11. Kaheksandikfinaalis võitis Katrina lehis sakslanna Alexandra Andolod tulemusega 15 10. Lehis kaotas veerandfinaalis Emmasamaltsonile Rootsist Doriatega 13 15 C juures. Seis oli veel viigis 11 11. Irina Embrich jõudis kaheksandikfinaali, kus kaotas samuti Samuel sonile 12 15. Teel 16 parema sekka alistas embris jaapanlanna Sato ja prantslanna Machifranskandas Samiin. Erika Kirpu kaotas juba avaringis otse põhitabelisse pääsenud mulluste maailmameistrivõistluste pronks kirpuga autosiinlannale. Hieven sunnile torgetega 11 15. Meestest kaotas kahekordne maailmameister Nikolai Novosjolov juba avaringis. Novosjolov jäi alla Venezuela vehkleja Silvio Fernandez yle torgetega seitse. 15. Nikolai Novosjolov. Seda on väga raske kuidagi kommenteerida, et see ei kannata mingit kriitikat. Aga mis te arvate, et kui me teaks vastust? Ma ei oleks midagi ette võtnud sellega, et olukord ongi selline, et küsimusi on rohkem kui vastused. Ja antud hetkel ma ei leia nendele küsimustele vastused. Püssirohi on antud hetkel otsas. Sten Priinits alistas avaringi matšis kasahhi Dmitri Alexanini 15, kuus, aga kaotas teises ringis norratasindavale Londoni olümpiahõbedale partožbjassetskile otsustava torkega 10 11. Prantsusmaa velotuuril sõideti täna Püreneedes 11. etapp. Kuuendat korda-Prantsusmaal võistlev Astana meeskonna Rein Taaramäe katkestas. Touri etapi võitis Tinkov Saxo Rafael maika Poolast kännan Daily Daniel Martini ees. Kokkuvõttes juhib jätkuvalt Sky meeskonna Christopher Froome. Astana meeskonna liider Vincenzo Nibali kaotas viimastel kilomeetritel üldarvestuse parematele veelgi aega juurde. Juba eile kaotas aega ja langes kokkuvõttes esikümne lõppu. Tanel Kangert lõpetas täna nii palliga koos. Aitäh ja selline sai tänane Päevakaja toimetas Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.