Tervitus kõigile teile, kes te tunnete huvi ajaloo vastu. Täna augustatud endaga ei olegi kaasa. Ja lähme nüüd, nagu ma lubasin eelmine kord Prantsusmaal 18. sajandi lõpul viimasel veerandil. Miks küllap te kuulete ka, miks ma arvan? Sellepärast, et 26 aasta jooksul alates 1789 kuni 1815 on Euroopa sündmuste raskuskese Prantsusmaal. Vabaduse vendluse ja võrdsuse loosungiga. Kuigi see revolutsioon muide lõpeb keisrivõimuga naiimse konter revolutsiooniga, noh. Ta ikkagi 26 aastat vapustas kogu maailma. Ja selle revolutsiooni perioodil saigi alguse uus elulaad. Paljud kultuurinähtused kombes. Ununesid küll õige pea pärast revolutsiooni lõppemist, aga tol ajal rahvuskogus klubides kohvikutes toimusid uudluses otsustatakse võrdsuse märgiks isegi loobuda Michi ja madaami tiitlitest. Seal muidugi härra ja proua proua härra tiitlitest. Ning võttasin nende asemel kasutusele kodanik seto Jel. Ja pandiga alusin siuksel kombele, mida me nimetame, no eesti keeles ütleme, sinatamine. Ja siis hakatigi seda tegema ja see pidi olema siis evolutsiooni algaasta mälestuseks ei komme. Alustati ka uut ajaarvamist. Aasta jagati hoopis ringi, ma ei jõua sellest pikalt rääkida, aga see saatis isegi lugeda. Mina soovitan teil lugeda Helmut Piirimäe raamatus suur prantsuse revolutsioon. Muide, Piirimäe on selle raamatu minu meelest väga toredasti kirjutanud ja kui teil tõesti on huvi prantsuse revolutsiooni üldise käigu kohta ja enam-vähem ikka ka võrdlemisi nii ma ütleksin, tore, süstemaatiline ülevaade selle kohta on selles raamatus antud. Nii et ma ei, ei pruugi siis korrata kõiki, mees seal on öeldud. Kuigi ta on siin väga toredaid asju esile toonud. Ma arvan, et võiks meelde tuletada sellega seoses. Nii kalender võeti siis uus, alustati haaramist uuesti, tähendab sellest momendist peale, kui kuulutati välja vabariik Prantsusmaal, sellest momendist hakati lugema siis uut aega. Kaotatiivses pühapäevad ja, ja kirikupühad ja Nende asemel võeti 14-ks juuliks on siis Parski kindluse vallutamise päev siis 10. august ka siis tähtis revolutsioonilisi sündmusi päev ja kõrgema olevuse päev ja siis otsustati, et tuleb anda rahvale haridust tasuta. Ja see haridus peab olema kohustuslik, ühesõnaga kooli kohustusi. Ja see pidi olema siis ilma rahata. Tõsi küll, juba aasta hiljem tühistati see väga õilis määruse, nähtavasti ei olnud võimalust, ei olnud võimalust seda teha, kuigi taheti kangesti teha. See pandi kehtima ka nii, et enam ei pruukinud inimesed, kes ei tahtnud kirikus abielluda seda teha ka noh, näiteks kas või raekojas. Ühesõnaga see oli siis ilmalik, kodanlik, ilmalik abielu. Samuti täiesti võimalikuks ka abielulahutus, mis varem oli kiriku poolt täiesti keelatud. Kuigi see ka väga nühkis saega kehtis tol ajal siis võeti vastu ajakirjanduse vabadus. Mul on olemas siin üks krabüüdolesse ajast kus kujutatakse ette seda joovastust, mis Pariisi rahval oli, kui kui kuulutati välja, et trükivabadus on sõnavabadus, ajakirjanduse vabadust näidatakse, kuidas rahvas ekstaasis, tormab trükikotta, seal loobitakse õhku lendlehti. Tantsitakse seal suure rõõmuga. Ühesõnaga tähtis oli see, et inimesed taipasid seda, kui võlg olulist osa mängib. Trükisõna. Meie elus tähendab inimeste informeerimine. Ja siin me näeme veel patriootide kohvikut ja patriootide kohvik, seal siis on koos terve rida meeleavaldajaid kes kõik püüavad oma, ütleme, mõtteid ja avaldusi teistele ette lugeda üks paremal serval, seal seisab suur paber käes, loeb tähtsa näoga. Ise ta kannab veel Aarliku rõivastust. No ma ütleksin seda sellepärast, et tal on kintspüksi kaad või vastav kuum ja vastav vest liigoliaanlikutel. Kuigi me teame, tol ajal juba kooli juures puhkes, eelistati. Shan Külottes tähendab neid inimesi, kellel ei olnud põlvpükse, vaid kellel olid harilikud pikad püksid, mis tulid siis moodi kanti pikkasid pükse. Aga nendel siingi seal langes sisalduv ninast avaldavad siis ikka veel vanad ülikonnad nähtavasti seljas ja viinad on tahtnud tulla siis ka üle lihtrahva poolele, tahavad kandid olla revolutsioonis suured tegelased ja püüavad siis rohkemgi olla veidi revolutsionäärid, kui kui need mehed ise tundub, tundub küll, et see niimoodi on. Muide siin see kunstnik on ka seal anonüümne kunstnik, muuseas tema on ka kirja pannud selle asja juures seda, et kahjuks jäid need asjad kõik, mis siin püüti ette kanda üksteisele surnud kirjatäheks. Sest et õige pea põhimõtteliselt kõik jääd jälle unarusse. Me näeme seal et varrukad pitsmansetid olid juba põlu all seal rõhutatud, ehk et need mehed, kes asja põlema seal võimukandjad, need on juba ilma varrukateta nendel jõe enam Bismandschettidega särki. Neil pole põlvpükse pikad püksid. Ja, ja siis on üks eine pilt näidataks, kust, kus rahvas on kogunenud selleks, et mobilisatsioonist osa võtta, minna sõdima nende türannia vastu, kes Prantsusmaal siis ründavad. Näeme seda siis, kuidas käed üles tõstetud seostatakse kaitsta kodumaad. Isamaa on hädaohus, niukene loosung siis. Ja seda maad siis tõttasid kaitsma noored patrioodid. See sõna saab seal ka siis kasuure juua leviku, sõna patrioot, Isamaa armastaja, Isamaa kaitsja. Nii võiks huvitav asi, nagu te teate, prantsuse revolutsioonist on meieni jõudnud ka niikuinii sõna nagu giljotiin. Mees, kes oma nime Tappariisale andis. See oli arst. Tema nimi oli Jordan ja. Ta ei olnud ju selle asja autor sellel tappa, lihtsalt oli, see tapariist oli pärit Itaaliast võib-olla isegi veel kuskilt mujalt see tappa kirves, nagu öeldakse. Ja muide, see arst oli ka väga kurb selle üle tema nimi just niisuguse masinaga seotud, kuigi ta soovitas omal ajal seda tapariista Kont revolutsionääride hukkamiseks. Just sellepärast ta tahtis olla ka, ta ütles, et ma tahan olla humaanne. Eskilotiiniga piinleb inimene kõige vähem trepp, sekundi murdosa jooksul kukub kirves alla ja pea kukub ära nende Jon. Kuigi ta ei tulnud selle peale. Kogu see ettevalmistav tegevus giljotiini juures, et see on ju ka kohutav piin ikka inimesele seotakse kõhuli maha. Pingviini pea pannakse läbi vastava augu ja kõik ja see kõik on ju ikkagi väga õudne ja seal ta toimetati veel rahva laiade hulkade juuresolekul investiiside pealt vaatama. Kujuta reeglid, missuguse missuguses fašistliku annuses võis süstida eriti noortesse inimestesse. Tapmine üldse, onju? Tähendab inimlikkusele väga vastunäidustatud asi. Muidugi arst oli, pärast seda ka ilmus, kurb, kuigi ta ise pääses filotiinist sama Arsise pilli peaaegu minema Kasele sama Rissaga teise ilmaga üldse sisse pääseda. Ma leidsin ka pildi, kaoks Kwashi joonistus anonüümne kunstnikele, see kujutab sedasama arsti. Kyotani. Ostsime giljotiini oma perekonna keskel. Arstis on Rahvuskaardiväelase mundris, siis oli kodanikud, kõik arvasid, et tuleb mobiliseeruda kaitsta Prantsusmaa vabadust. Rema vabariiklikku korda ja ja siis oli teinud kõik, olid eestlased ise õmblesid enestele ka. Pooliksinikkone pool sabakuub eestlane Eesti kinni teibitud ja taga pikk, pikem saba ja siis on püksid on pikad püksid, seekord juba säärikuid ei ole, on ainult kingad või no ütleme šveitsi saapad, väiksed saapakesed. Siis müts on, noh, teate kolmenurgeline nagu on ainult selle vahega, et nüüd on mütsi tähendab kaabu, laiad servad eest ja tagant üles tõstetud ja üleval kui painutatud, nii et nonii, kuna poolioni võiksime nimetame praegu ühte otsida, kõik näinud kahtlemata. Üheteistkümneid, sa pead selle mütsi eest pool servas on siis kokard. Diego, kardan kolmevärviline. Seal on siis sinine, valge ja punane. Alguses oli rahvuskaardile. No aga Guena isaga taheti ka veel kuningavõimuga leppida, siis võeti ka kuningavärvija pandi vahele ja siis jäigi siis abariigi kokaadiks sinine, valge ja punane, mis on praegugi Prantsusmaa trikoloor, rahvuslipp. Nii et kolmevärviline lipp. Näeme seda doktorit seismas selles mundris oma perekonna keskel. Tal on püssi isegi käes. Kuidas tema näoilme võiks olla, no kui ma tean, õieti ütlen, mina arvan ise, et kui te olete näinud teatris näiteks, kes teatris, sõber, näinud näitlejad Heino torgat platsis, minu meelest on doktolkio Tõnisele torga nägu peaaegu kohe sarna täiesti sarnane nägu. Ja muide, kui orga mängib tähtsat osa sistad, manab oma näole ka niukse väga olulise täht ja isegi ma ütleksin, pühaliku ilme. Ja sellel mehel seal pildi peal on ka niisugune ilme. Ta asja petja koti hea, väga hästi, mille eest on jälle läinud mille eest ja sülib, mis ta oli püha, mis peab olema väga oluline igale võitlejale prantsuse vabariigi nimel. Ja nüüd laseme ka tema perekonnaliikmeid. Me näeme, et see arst ei olnud kõige rikas inimene, siis ta teenija puudub või lihtsalt teenija ei ole pildi peale võetud, lihtsalt. Aga proua, paistab, et ikkagi keegi läbi ise majapidamiseks Estartriigib. Tal on triikimise laud ees ja triikraud näetise passimati olema. Triikraud, mida tulise pliidi peal soojendati ennem sest et paistab, et see ei ole veel see toruga või söega, triikraud ratsiooniks, tavaline press laudis. Soendide pliidi peal. Prouad riigib proual muss liinis, kleit, vöö on asetatud kõrgele. Tootja rinna rindade all on see töökohti, Joalk lüpsis Kloss alla. Üleval on siis võrdlemisi siiski avar dekolteed peas on ta mingisugune niisugune, noh, ma ütleksin, kapoti taoline müts, seal kroogetikat kokku tõmmatav müts niisugune pähe pandud ja vaatab siis niukse. Ma ütleksin pool iroonilise, pooleldi õitsva pilguga oma mehe poole, kes seisab tähtsa näoga sepis käes. Poeg, poeg, paistvaid poegi üldse ei huvita see, mida isa teeb seal oma püssiga ja seal ukse peal. Poeg mängib viiulit. Jaheti siis märku anda ka seda, et, et pojal oli see muusikaline kalduvus ja No paistab, et nende vanus on umbes alates 12, ütleme 10 ja kaheksaaastased tütred, emad ei tee pra parajasti midagi, nemad mängivad. Nad mängivad valge kassiga. Kvalge, kas nende keskel seal? Nii? Kui see seda pilti vaatan, siis tõepoolest tekib niisugune mulje, et. Kunstnik on suutnud menule edasi anda seda oma omapärast kordamispolitseis Pariisis. Tol ajal. Idüll, mees, kes soovitses kontrate tapmist Itaalia päritolu kapparissaga, mis said oma nime ja ja siis tema perekonna suhtumine sellesse asjasse üldisema mehesse paistab seal. Ja me teame seda, tol ajal olid arstid Pariisis võrdlemisi jõukad mehed ämmalt need arstid, kes kellel klientuuri. Aga klientuuri võita tol ajal oli arstil väga raske, see polnud lihte. Aga kui juba keegi arsti oli nime teinud omale, siis osi seal klientuurist puudu ei olnud. Enerid jõukad mehed, aga paistab, et Jordan ei olnud niisuguse arstide hulka kuuluv inimene, sest ta ei ole, paistab nii jõukas. Ja vaadake selle pildi. Ma paneksin kõrvale teisel mehega, see on nimelt Shan pool mara, mäletate seda meest, kelle nime järgi pandi meil ka see vabrik maratia? Kui te tahate täpselt teada sele marati või seda lugu, siis mina kavatsen sellest kadel rääkida kui eraldi saates. See mees on omapärane kuju üldse revolutsiooni õitseajaloos kõige huvitavam kuju, aga tänama. Täna ma temast praegu esialgu mööda. Kuigi ma ütleksin seda, et seesama mara oli ka arst ja paistab, et ka ei olnud ta nii väga. No jõukas ja paistab, et ta ta kandis väga määrdunud ja pildi pealt juba näha väga lohakaid rõivaid mingisugune Lätikutel pähe seotud ja nii edasi. Isegi ühest kohast, ma lugesin välja niisuguse huvitava lauseid. Kui mara varjas ennast. Nende inimeste asjade kätte saada, sest ta kirjutas teravaid artikleid, hädad teda kõrvaldada lihtsalt kitsa pidinas varjama. Härra vàlja Snart muidugi igasugustest töö Loh keldrites ja Vibüüningutel, kust ta sai parajast võimalusi olla. Ja siis tema sõpradel tähendab mara ise ütles, et tema on rahva sõber aga tema sõprade, kes tahtsid teda varjata, need nendel oli mure. Pariisis oli juba levinud kuulujutud küll vähemalt niisugune jutt, et et kui te maraad, näete tänaval tunnetate kohe ära, sest nii räpast meest ei ole ju Pariisis olemas. Et nad püüdsid sihisentiva sõbrad teda kassis paremini riidesse panna, et tite koheva vähemalt välimuse poolest investseedeedaks. Ühiskonna huvid ja paradoks siin kindel välja tuleb. Noaga kogu Prantsusmaal ikka, tähendab nüüd revolutsiooni päevil juurdus, siis. Noor rahvusväetraditsioon seni oli ju Prantsusmaale palgasõjavägi, Neid juhtisid saarlikud Joarlikud ohvitserid, eks ole. Aga nüüd tuleb siis Prantsusmaal rahvusvägi traditsioon selleks ajaks. Ja see, kes saab ka kaks aastakümmet kulina poolioni kukutamiseni 1814 15. Kui Napoleoni väed vallutasid kogu Mandri-Euroopa sel ajal omades prantsuse keskklass uusi kombeid ja Revolutsioonilise liialdava moe kõrvale sigineb lihtne inglise stiil, samuti. Ja tema on maalinud momendi, kus postitõld on saabunud Pariisi. Me näeme, et noormees, pronks värvi sabakuues kõrge kraega, valge kaelasidemega. Sellel on suur sõlm tehtud. Siis liibuvad ümbergi, kintsade liibuvad püksid poolde säärde, ulatleva saapad, jalutuskepp, laia servaline kaabu, kübar, ütleme aiaservaga. Ja tema on tulnud vastusisele noorele neiule. Ja neiu on puuvillasest valges kleidis, alglaieneb jällegi voldid, vöö on jällegi rindade all kohe tik dekoltee võrdlemisi avar ja, ja müts jällegi vastamist kõnerg, kroogikav peakate samast materjalist, kui see kleidki on. Kleidisaba on tal peos, paistab, et see on liiga pikk, et tänaval sellega kõndida üleval hoida. Nii et kui motivatsioon, inglise stiil, siis tõepoolest ja juba õige pea. No ütleme, revolutsiooni juba neljandal-viiendal kuuendal aastal juba oli läbi löönud see inglise stiilne uus klass. Nii et selle järgi tunneb kohe ära iga kunstiteadlane C ees ja ülikond on pärit vaid selles selles perioodis prantsuse revolutsiooni. Teisest poolest. Nii, mida siis veel võiks ütelda pelleti kohta, näiteks? Pariisi majade numbeldamine sai siis omale aluse maja tumedat järand paaritud ühele poole paarisnumbrid, teisel pool ja tänava algust loeti siis sellest tänava otsast, mis oli raekojale lähemal, sama põhimõte on ka meil Tallinnas. Sama põhimõte. Samuti pandi alus ka liiklusmäärustikule. Tõsi küll, seda kinnitas Napoleon Bonaparte hiljem ametlikult polümnely küsinud oma ametniku käest, kuidas Londonis on liiklust määruslikuga. Et kui on möödasõit, kõmad pooldab mööda sõitma siis olid lavastatud, et Londonis on pahe, maa, kätt vähemalt kätt liiklust määrustik tähendab paremalt poolt tuleb mööda minna. Aga kuna parajasti oli Inglismaaga sõda vingwali vaenus vahekorras sisel, ütles Napoleon, ei, meeldime teistpidi, mee teeme paremalt poolt, lähme mööda. Ja seal selgelt ongi enamus Euroopa maades, nüüd mis on praegu kõikides maades, see põhimõte? Paremat kätt minnakse üksteisest mööda. Kuigi Inglismaal oli see ju Haldi seisvusega põhjendatud rõivaste Haaglikud kannavad ratsahobust vedagisest mööda, kannavad kilp ja vasakus käes. Ja siis jääd liukilpsild sel juhul enese ja vastase vahele, kui need olid vaenlased. Sõbrast mindi mööda vasakut poolseks saksa kätki anda. Aga noh, see on neid muuseas. Ei paistab, et ka Prantsusmaal tekkinud jällegi uus komme vanakse üüriti kogu maja välja, inimesele Pariisis aganüüd ei kogu maja üüritavaid, üüritakse kortereid. Ja nüüd võtame jälle v niukse, tüüpilise korteri tol ajal Pariisis hoidsime kodabasi. Sirje Salong, see oli tavaline elu eluruum, seal käib ka külalisi, istusid ja nii me näemegi siin pilte, kus on salong, perekond on seal kõik kokku kogunenud. Seal salongis on ka muide niinimetatud fortepiano olinit klaver, seal oli klaver selle näha, et see ostetud firmad Eraar Ferrari firmalt ostetud. Seal kompeti kunstinku petlik ravi üldse, on seal siis perekondi salongis ja asja pipe pere isand Sisonic hiljutisest puldi taga ja väga tähtsa olemisega seal kirjutab, parajasti vaatan muidugi natuke üle õla ka veel ikkagi pildi tegija poole. Madaam mängibassega. Sa pead ainult vihma, Tamman juba prouad nende panipaika jõukam, et ta ei pruugi juba enam midagi muud seal tegemist ja nagu see Kiyotteni abikaasa, vaid tema mängiblažega, seal lastel on mugavad rõivad, kaelusega on eest lahti. Ja mis seal veel sellel ajal oli? Paistab, et väga moes oli kutsuda külla salongi näitlejaid ja ma ei räägi kirjanikud esse, mu eesistujaks muudesse. Aga isegi näitlejad, kes eneb seda ei olnud nii suure au sees, aga nüüd et revolutsiooni pered ja tekstid läksid näitlejad au sisse, see oli niinimetatud teatrite kuldhooaeg, näiteks Talmaanistkümne kuulus näitleja, maailmakuulus Masmuašelleur. Ja need olid kuulsad nimed, naine teadis neid kokarepertuaari kohta. Ma söandaksin öelda, et repertuaar oli siiski võrdlemisi mannetu. Nii et see sellega ei saa prantsuse revolutsiooni perioodi eriti uhkustada, ennem seda oli küll juba natuke mõtlev, aga see sellel perioodil ma ei oskaks midagi siin kiitvalt ütelda. Prantsuse väed olid küll Leipzigis küna Napoleoni vägede koos, eks ole. Kuid pariislased põlgasid tol ajal musta leiba. Nad eelistasid roosuhkrut, peedi suhkru näete, Eva lobisidinagi, Mihhaid peedisuhkrut hakati tegema, see on, sellepärast ei olnud üldse teda, aga sellepärast sõja ajal Inglismaa oli blokaadid, tegi polkaadi Prantsusmaale ja siis oli vaja sõjaväetoitu. Ja hakati siis peegli suhkrute peete kasvatama, suhkrut, sõjaväe toita. Ja. Need tänavapilt Pariisis sellest perioodist liiga palju näha sõjas hukka saanud meeste Oleski tähendab invaliide. Üheks huvitav pilt on aastal 1814, kasakad on laagris Shao Elyseel Pariisi peatänaval, kasakad on laagris. Ja see on niisugune ajalooline moment. Samas me näeme ka inglise sõdureid, samal ajal kes kustutavad tänaval janu, ostavad limonaadi, tänavamüüjatädilt nõiatariloniga pikk-pikk, pikaldane anum, selja tagaposti külge kinnitatud. Ta valab seal siis väikesesse kannu ja kannustama korda, siis Aasia pakub seda klaasi endise solvardile, inglise soldandil on kõrge kõrge müts. Prügikastid, prügiurni, taoline müts peatikas püsttutiga. Ja no aga see on jällegi ajalooline moment. Ja nüüd kui järgmisel korral räägime, siis ma tahaksin rääkida sellest, mis samal ajal toimus Kesk-Euroopas Saksamaal. Kuidas prantsuse revolutsiooni, sõjavägi, Napoleoni väed, mis kujunud avaldasid Saksamaa kultuurile ja ja kuidas see väliselt tsivilisatsiooni mõttes tunda andis? Tänaga noh, lootsin, et modellis jäin tennisistid mõne mõningaid detaile tutvustada sellest perioodist head jälle kuulmisteile.