Ma tervitan teid, kallid ajaloo huvilised, jällegi. Ja tahaksin teile täna rääkida nagu Mõimeni lubasingi natuke 18. sajandi alguse Venemaaelust ja ja kuna seal ongi kogu ka Peeter Esimese valitsemisajaga, siis tulekski juttu sellest teha, kuna toovad saar oli väga huvitatud. Nimelt huvitatud sellest, et kiiremini Lääne-Euroopas tuppa. No kõik saavutused saaksid ka-Venemaale omaseks. Ta saatis palju inimesi välismaale õppima, seal said paljud, omandasid välismaa kogemusi ja iiliti kombeid. Aga ma tahaksin rääkida põhilisest sellest, mis puudub. Peeter ise on väga tugevasti oma kodumaa tolleaegset seltskondlikku elu, kui seda üldse olla, sai veel ennem teda seda tugevasti kritiseerinud ja isegi mõnitanud Te teate kõikuvate õpikuteski lugenud, kuidas ta kääridega habemeid maha lõikas ja kahvli näitleja ühendus ja nii edasi. See kõik muidugi on ebaviisakas tegumood. Aga ta sai sellega hakkama oma väga hõlpsasti, kuna ta üldse oli nähtavasti niisuguse vaba käitumise või vaba maneeridega inimene, et ise ta ennast suurt nähtavasti ei suutnud kritiseerida. Aga teisi küll teisi arvustus väga tigedalt ja ja isegi ma ütleksin toorelt. Nüüd kõigepealt vaatame teda ennast, mul on siin see Antocolski poolt tehtud kuju mis omakorda olevat tehtud jällegi üheseise kuju järgi, mis olevat Peetri ajal juba valmis saanud, tema eluoja tähendab. Ja seda võib usaldada. Ja selle kuju järgi Vitel rääkida, kuidas ta riides oli. Näiteks hakkame üleval peale. Ta peas kandis seal tavaliselt kolm võrdset Lääne-Euroopas tol ajal väga moes olnud mütsi, kolmenurkne müts. Paul isegi oli selle kohta tehtud, mütsil on kolmnurka, olgu peale, see ei ole nii väga tähtis, aga müts oli kolmenurgeline. Tavaline kaabuserva tulid murtud nii kokku nad moodustasid kolmnurga seovad ja kindlasti kõik näinud ka piltidelt ja nii edasi ja see oli siis tol ajal ka mundri mütsi, temal oli ihukaitse, pulkadeks olid kaks, Semjonov, Skija priobrašenski polgud. Ja kolmenurgeline müts oli ka nende polkude sõdurite peakate. Põhiliselt nüüd kaelas oli seal midagi, sallikujulist oli nõval tavaliselt valge pehme valge riie. No kui oli enamasti, siis oli siid siidist, see oli selleks vajalik mundri juures ette. Kui ohvitser näiteks pani oma tunnuse kaela. Ovisel tunnuseks oli niisugune metallist plaat keti keti küljes. Vanemad inimesed, kes menetlevad saksa okupatsiooni päevisiin ketikoeri, niinimetatud ketikoerad, need olid feld šantarmeri välisandarmite tunnuseks. Vaat niisugune oli siis ohvitseri tunnus tol ajal selle klimbi peal oli tavaliselt tsaari monogramm. No tähendab tema nimetäht ja siis ja number P ja siis esimene Peeter, esimene, see oli siis kaelas jälle salli sall, oli siis selleks Mahmites kett kohe vastu kaela läheks siis oli mundrikuub, mundrikuub oli siis tavaliselt see roheline priobriozenski polgul. All olid mansetid suured pikad mansetid, mis lõppesid ka suurte ümarate nööpidega. Ma lihtsalt ei sai kinnine õppida ja samuti ka lahti teha, nähtavasti oli see vaja vajalik praktiline võte. Kui külmade ilmade puhul ja nii edasi ja öösel siis seda kuube kuuboli võrdlemisi pikk, see ulatus poolde reide nii. Ta oli eest üherealine nööbitav vööks oli siis niinimetatud tolle nimetades Saksa keelest võetud sõnaga särpe. Ma küll ei teagi, no ütleme, vöö linik võiksime seda ütelda ja see oli siis ümber keha mässitud ja nii mingisugune sõlm ka veel peal tehtud, sinna külje peal tavaliselt üle õla. Oli siis tavaliselt mõõgarihm. Portopeedion prantsuskeelne sõnast tunutes mõõga, mõõgahoidja, mõõgarihma, mõõga kanderihm üle parema õla vasakule, mõõk oli siis vasakul. Puusal selle särpeibisile veekliiniku vahel olid tavalised kindad pika vartega kindla teatavasti oli ka väga sõduride tarvis, seda siis püksid olid tavalised põlvpüksid tol ajal olid väga moes põlvpüksid need altpoolt põlve, siis oli paelaga kinni seotud ja altpoolt seda põlv püksi kinnistumist, sääred, sääred olid oma säärekaitsed. Need olid niukseid keldri moodi, keldri moodi kaitsed. Seal oli viis nisukest pannalt, millega sai kinni pandud. Ja see oli siis ümber sääre. Ja jalas olid tavalised saapad, niuksed nürida, ninaga saapad, võrdlemisi kohmakad, paistavad siiski välja. Ja käes kandis ohvitseri kabeli keppis oli ohvitseri tunnus. Niisugune ilma sangatavaid, nii lihtne, pealtnäha väga lihtne kepp, sirgekepp, see oli ohvitserid tunnus ja nii oli ta Antocolski silmad ette ka jäänud selles kuulsas kujus. Ja seesama kuju oli meil ka omal ajal tallinlasi praeguse võidu. Ei, nüüd on ta vaba jälle vabadusse. Vabaduse platsil, Vabaduse väljakul oli see kuju. Ja seal oli siis kantocolski poolt tehtud Peetri kuju, need mundris vanad inimesed mäletavad seda ka, kuidas see välja nägi ja nii edasi. Aga, ja räägitaksegi nii emotsioonid kirja pandud. Ma võtsin selle materjali välja. Teate, üks niisugune raamat on ilmunud tsaariajal. See on vedanud vähemalt ja seal on Peetri kohta väga palju siin materjali. Mina valisin välja sealt näiteks, et need osad, mille, mille on kirjutanud Bergholtz. See oli siis saksa nimega Vene ajaloolane, siis on keegi Schubinski kirjutanud, TEMA kiusanud Sisvee Venemaal, esimesed vallid Venemaal. Ja siis on veel Budjeef kirjutanud ja küll ükski kuulus ajaloolane, juba sealt ma võitsin selle materjali, millest ma täna räägin, nii et see ei oleks arusaamatusi pärast. Nüüd, mis puutub Peetri peaaegu oleksid märgima mundris, eks ole, aga nüüd, mis puutub tema Erary rõivastus, siis oli ta seda ka olemas, aga tuleb välja, et seda tal oli väga vähe. Näiteks sillaraamatus on niimoodi kirjutatud riietus väga lihtsalt. Ja kogu oma eluaja jooksul laskis valmistada ainult lõudel seda sõna ainult kaks esinduskaptenit, nagu siin on kirjutatud kaks sõna, pelari riietust kõik ülejäänud võitjal mundrikuued. Nii et ainult kaks oli. Ja siis ta ei kandnud ka veel nende erariiete küljes mitte mingisugust hõbedast ja kuldset kaunistus, vaid see oli ju väga lihtsalt valmistatud. Ja ja tema need sukad ja siis no suured säärikud olid ka tavalised, mitu korda juba parandatud, nagu see ajaloolane siin märgib. Ja pilsimansett ja mida kanti tol ajal. Ja tema ei kandnud üldse neid, kuigi nõudis sendi kandmist oma õukondlasse käest. Nüüd harjuksid Läänemaa kommetega. Ja nii, et tema jättis omal siis eesõiguse olla väga lihtsalt riides. Nähtavasti oli seda ka need filmirežissöörid arvesse võtnud, kes temast filme tegid kunagi. Nii et seal ta ka väga lihtsalt riietatud. Kuigi seal on jällegi üle pakkudes lihtsuse mõttes, nii et oleks võinud rohkem ikka siiski seal ka mundri kaptenit kanda, aga seal on tavaliselt niuksed lihtsa Hollandiga kuuega ja nii edasi. Nii, no aga see on nende asi, kes seda lavastavad, nii räägitakse veel seda, vaid siin on kirja pandud ka, et Peeter ei sallinud suuri õuekonnatseremooniaid, ta vihkas neid lihtsalt ja isegi arvatakse, miks pärast ta seda tegi, miks ta vihkas seal sellepärast, et ta ei tundnud neid ise ka kuigi hästi ja tundis ennast seal ebamugav, võis eksida. Ja kogu aeg ei saanud ka tseremooniameistrid, kes oli tavalises pärismaalane tema kõrval seistes kogu aeg sosistada partiti, nii kena oli üldse väga isekas inimene, ta ei tahtnud isegi asjatundjate nõu kuulda võtta, sageli arvasin, ta ise teab paremini, nii, ja siis ta ei tahtnud ka, et teda nii väga tituleeritakse. Teie majesteet ja keiserlik, majesteet ja nii edasi. Aga nõudis tiitlite kasutamist, kuni tema lähedased sõbrad reisikaaslaselt. Kui nende poole pöörduti, siis pidi ikka täpselt kasutate oma kõiksugu tiitleid. Nii ta nimetas, jaa, jaa, ta nõudis ka siis oma nende kaasade käest pidid paljusid andma ja ja kõige rohkem ta käis peale sellel kindral prokurörile, kelle nimi oli jagužinski ja kui see vajalik oli hädassiliselt Peeter kogu aeg nõudis temalt, ta peaks paljudega tal peedi omal Peterburi linnas ei olnud uhket elamist veel väiksest olemas, aga aga meil oli juba oli valmis saanud juba palee, samuti jagus vintsked ja need pilsi seal pallisid andma. Ise ta istuks, tabas siis oma väikses majas ja olevat isegi kui koolipidu kuskile ütleme, kui oli pidu metsiku kursis olevate otsinud. Nii võiks, lõbutseb seal Talle meeldis muuseas no mida ma Sisveesind võiksin teile muide, ta oli ka väga pahane selle peale, kui kui noored inimesed ei tahtnud, ei tahtnud õppida kombeid ja nii edasi, ta isegi nõudis. Ta käskis trükkida raamatu. Selle raamatu pealkiri oli õpetus noorele inimesele. Ja raamat pidi olema siis õppeõpikuks kõigile nendele, kes seltskonnas liikusid. Ja, ja muidugi enamat pakkus, minule ma arvan, teile ka pakub suurt huvi. Sellepärast et seal on nii toredaid asju kirja pandud. Et kui tõepoolest oleks ka praegune noorsugu seda raamatut lugeda saad, võib-olla oleks ka nii mõnigi pahandus olemata olnud, näiteks manitsus noorele inimesele, tähendab, noorele mehele oli siin kõigepealt ja päästjana kabel, manitsused noortele neidudele on siin ka olemas ei kõnele. Ja mida te siin ütleb näiteks ma loen mõne koha püüan kohe tõlkida, siis. Kõigepealt peab noor inimene austama isa ja ema ja ei tohi kunagi kuskilgi seltskonnas lasta oma isa ja ema kohta mingisuguseid märkusi kellelgi teha. Ta peab kaitsma oma isa ja ema au. Sest see, kes ei kaitse oma isa ja ema au, see kaitseb oma perekonna au, kesi, kaitsema, perekonna au, ei kaitse ka oma kodukoha au ja kes oma kodukoha au ei kaitse, ei kaitse oma oma riigi au. See on kahjulik inimene riigile, vot nii on selles raamatus kirjutatud. Ja, ja kui noor inimene satub siis seltskonda, kus on vanemaid inimesi, siis tuleb tingimata Ei tohi ka enne vihjet võtta, kui, kui need vanad inimesed õnnistunud. Kui mõni vanainimene seisab, siis noor inimene ei tohi istuda. Nii ja ta ei tohi ka minna siis kui on või ollakse suures ruumist. Ta ei tohi minna ka akna ette seisma, sest isa varjab valgust. Ta peab hoidma niimoodi kõrvale, et inimesed saaksid ikka valgust läbi akna näha. Nii ta ei tohi. Ei tohi ka kunagi moodi olla tähelepanematu, näiteks kui on tarvis kellelegi yht hetke nihutada või, või kedagi abistada. Jälgida kõige rohkem ta mõistis hukka. See tähendab siia õpetaja moraaliõpetaja mõistis, mõistis hukka seda kui, kui noor inimene olid tähelepanematu. Tähendab, noor inimene pidi olema väga tähelepanelik seltskonnas, ta pidi alati jälgima, mis ta ümber sünnib. Kui juhtimist mõnel seltskonna inimesel mingisugune äpardus või mingisugune õnnetus näiteks, et ka kas pillas mõne klaasi maha või mis asi siis ei tohtinud sellest keegi välja teha. Muidugi, koristada võis küll ja või sealt maast üles võtta ja rahulikult ära viia aga ei tohtinud sellest üldse niisugust numbrit teha. Selliseid jooksing kõneleja tegi seal Josid mainida sest kinda ütleb raamatuid see, see, kes niisuguseid äpardusi hakkas rõhutama veel naeruga või, või muu asjaga või isegi noomimisega, et see oli sama asi kui dieeti kuskile breiki. Ja pärast hakati seda plekki veel laiali hõõruma, seda ei tohi teha. Nii. Ja mis see siis veel on? Ei saa, ei tohi ilma küsimata alustada ilma luba küsimata alustada kõnelust. Vanemate inimestega. Aga kuidas märku anda, te tahaksite midagi ütelda, sisse peaksite. Noogutusega või võisilmaga, tähendab vaatiaga veenoogutusega märku annate, tahaksite, kui te sooviksite, tahaksid midagi ütelda, siis antakse luba. Ja te võite rääkida, aga ärge kunagi toppige oma sõnu. Kui te seda teete, siis teie ei pääse edasi seltskonnaredelil ja teile pööratakse selg. Ei ole viisakas näiteks käte ja jalgadega liigutusi teha. Kui te laua taga istute, ei maksa liiga seal vehkida kätega ja jalgadega tuleb istuda rahulikult. Ei seal siin juba märkus ka selle kohta, et jett, kahvel tähendab vilka, kahvel on, on söögiViist, toitumise toiduvõtmisriist. Sellega peab oskama ümber käia. Ja kui te tahate liha lõigata, siis peate hüppad keegi pealt kahvli, siis noa ja noaga lõikame lihatüki ja tõstma siis oma taldrikule. Kui ei ole teil teenrit või keldreid, kedagi, kes sind lauas teenindab, kui teisi peate seda tegema ja aadli peate vaatlema, teie lauanaaber oleks ka teie hoole all. Tei eskosmi seal. Nii edasi on siis veel siin öeldud, et kui te sööte see siis midagi meeles. Kui te laua taga masuut plate kuid lüüristate lörbite, siis sa oled nagu nagu põrsad molli ääres. Sest kõik teavad, kuidas põrsad söövad ja teevad väga koledat häält sealjuures. Ja sellepärast peetakse viisakaks inimeseks seda olevust, kes oskab väga vaiksel süüa. Ei ahmi suuris palasid suhu korraga. Ei ole ilus, kui süümisiberson, põsed toidus lausa pungis. Ja, ja ei tohi hoida ka suud liiga lahti. Et see paistaks teistele silma, nii, kui lauale pandud liinik siis ärge arvake, et see linik on selleks sinna pandud, et te võite sinna sisse nuusata. Nuuskamis jaoks peab olema oma tasku leppedeguma taskust võtma ja seda vaikselt tegema, kui on tõesti väga vajalik. Aga see rätik, mis on lauale pandud, selleks mõeldud, et ei võitjad uuli huuli pühkida. Ja pole ka ilus, kui te oma näo liiga rasvaseks TTÜ, siis pärast seda rätikuga püüate ära pühkinud, katsun süüa nii, et tegu ei oleks rasvane. Katsuge juua niiviisi ette joomise juurestega. Lürista. Ärge jooge klaasi kunagi kohe korraga tühjaks, sest Tseelne ahmimise komme. Ja see ei sobi korralikule inimesele. Muide Peeter esimene ja sellest kinni pidanud ja teatrahviski oma aukandjaid. Kui need olid midagi millegagi hakkama saanud, mis talle ei meeldinud, siis ta käskis suure karika tühjaks juua. Nii, aga näete, raamatus õpetab noori inimesi hoopis teisiti. Eriti kui on pakutakse väga head joomapoolist, mis seal väga maitsev siis olge ettevaatlikud, sest tavaliselt need magusad veinid diabeedi tütarlastele magusad veinid on väga ohtlikud. Nad hakkavad inimesele kergesti pähe. Ja kõige rohkem võib inimene ennast kompromiteerida siis kui ta satub seltskonnas noh, niinimetatud joodiku tasemele, joomari tasemele tähendab, kui ta jääb juua täis seltskonnas. Seda juba ei saa keegi heaks kiita ja selle järgi hakatakse teda tulevikus hindama, teda ei kutsuta sageli, elab kuskile pidulikult, selle koosviibimise ja nii edasi. Ja sellepärast oligi Seltskonna püüti käituda täiesti nagu mulle tundub, siin väga viisakalt ja ja Taani Taani saadik, see oli selle mehe nimi, oli Juul. Jõul kirjutab, et temal oli võimalus olla ühel assambleel assambleede olid niuksed, olemised, mida Peeteli sageli korraldas, see oli mõeldud seltskonnaga kokkutuleku jaoks ja hakkas tavaliselt nokil viis pärast lõunat ja lõppes kell 10 õhtul need. Nii et see oli niisugune kokku sõdimise koht ja seal oli siis tsitaadis saadik kirjeldab, kui ta sattus istuma ühte lauda Peetriga. Kuidas Peeter oli käitunud kõigepealt Peeter pöördus tema poole vene keeles ja tema tõlk tõlkis siis selle asja ära. Saadikule. Ja veider küsis, kas saadik on kunagi ka Merje koolis käinud, kas saanud meresõiduteadust õppinud. Taani suursaadik on õnneks oli seda teinud ja ta vastaselt ja et tema on käinud Hollandis Hollandis õppimas meresõidukunsti navigatsiooni ja selle peale oli siis Peeter hakanud rääkima temaga hollandi keeles. Ja Taani saadik märgib, et see hollandi keel oli talve kagena, Peeter esimesel ta oskas hollandi keeles vabalt vestelda ja napanud tõlki tarvis, kuna taanlane oli ka hollandi keeles kodus. Paistab, et oli kohe kõneaine leitud ja millest rääkida. Ja nii tulebki siis välja, et Peeter palus siis oma külalisi seal saadikutel katsume nüüd niimoodi rääkida, töö suuri tiitleid ei, ei kasuta sellepärast et muidu võtab palju aega ära. Kui me hakkame siin üks piikidega üle puistama, see võtab palju aega. Parim, katsume rääkida nii, et et noh, nii nõukogu kaks Õpragagi saavad kokku ja räägivad, ütleme oletame, et me olime mõlemad Hollandis praegu õpime merendus ja nii edasi. Ja selle ja selle saab veel, siis oli see mulje sellele Hollandi saadikule jäänud. Aga ta ütles ka, et ta nägi pealt, kuidas Peeter esimene oli vihastanud taimärgi küll ära, kelle peale, aga seal lehtedes oli keegi välismaalane. Ja see välismaal oli akad uhkustama. Annab oma suurte saavutustega, ühtib jama, on vaat seal ja seal kõik käinud ja seal ja seal sõdinud ja ja nii edasi ja Peeter oli, kuulan seda asja ja lõpuks ei pidanud vastu, oli sülid sülitanud. Ja läinud minema sile mehe juurest. Nüüd oli küsimus, kalisime, mis te arvate, kas, kas hülgamine kas see oli ilus või? Paistab, et see Hollandis ja nii see Taani saadik ei tahtnud? Ei tahtnud olla vist nähtavasti oma kirjades või oma märkustes, vali ta püüdis seda väga pehmelt ütelda. Aga mul on mulje, et Peeter, esimene muude allikate järgi oli palju palju jõhkram mitmeski küsimuses. Näiteks ta võis ka mõnele inimesele otse näkku sillata. See fakt on ka muuseas olemas ka kirja pandud seda kateegi. Ja see oli tema meelest kõige suurem põlguseavaldus. Ja siis peale selle oli Peeteli pill sageli võimeline. Kui ta sundisite liiga purju jäi, oli võimeline minema seltskonnas lihtsalt minema ja pani siis selleks ajaks, kui ta ära läks. Pani sõduri püssiga sõduripüssiga uksele. Ja ütlen, et mitte kedagi ei tohi enne välja lasta. Kui ma olen tagasi tulnud. Ja läks siis oma taha kambrisse, kuskile sinna, viskas pikali, oli seal umbes pool tundi pikali, nähtavasti tasid, siis tahtis natukene kainet häda või. Või noh, parasemasse parasima parajomasse tul Toiusatuda tahtis seda nähtavasti siis tuli tagasi, oli jällegi heas tujus ja käitus kõigiga, nagu poleks midagi juhtunud. Nii, aga kõik inimesed, eksisime, Augendalt kartsid neid. Asjableesid ja. Peetril oli komme pärast asjambreed tähtsamad mehed kokku võtta ja üks üksipulgi neile ette lugeda, mida nad seal valesti olid teinud. Näiteks sa jõid kaks klaasi korraga järjest ära. Sa ei löönud daamidega kokku, nii kui peab kokku lööma umbes niuksed asjad. Märkused ta tegi kõigile. No vot, nii et ei saa ütelda seda, et tol perioodil ma mõtlen 1700 kuni 700, no ütleme 25 või Peeter, esimene oli Vene tsaar, et sellel ajal ei püüdnud ka ei kombeid au sees hoida, püüti küll esineda tehti ja tsaar püüdis olla kõigis siin ka eeskujuks, kui ta tahtis olla eeskujuks ka kõikidel paljudel-paljudel muudel aladel, tahtis seda lihtsalt olla, talle meeldis olla eeskujuks, õpetada teisi. Noaga. Ma arvan, et seekord vahepõige Venemaale oli väga kõrgesse seltskonda, tsaari tsaarikotta. Aga me jõuame ka rääkida Venemaast tol ajal ka madalamal tasemel ja võidame linnakodanikud ja talumehed ja nii edasi. Aga järgmisel korral mul on ilus materjalid leitud. Lähme Norrasse, vaatame, kuidas norralased elasid tol ajal. See on minu meelest tore rahvas ja naljakad kombed, seekord aga jälle kuulmiseni.