Tere, kallid inimesed, kes ajaloo vastu huvi tunnete ja eelmine kord meene pooleli Hiina juures ja ja kuna meil oli või läheb, minul oli tore plaan, valisin ühe aasta arvu välja ja sellest aastast, siis võta teile pildikesi mitmest paigast maakeralt. Jõudsime seda Adolf Madriidis seda aastad 1744 Viinis, eks ole, ja Pariisis. Ja mul läks korda ka leida materjali veel mujal, muuseas kohtadest logiga, ütleme Hiina, mul on siin ees jällegi need siiditrükised, mida nad siidi peale oskasid juba siis teha. Ja samal aastal on need asjad tehtud ja see on siis, mida ma sain kätte seal siis kuuend, Schuang, suudong, see on siis džuur, tongi linna aseprefekt nagu nimi, ütleksime, aselinnapea. Nüüd me näeme, mis, kuidas see mees liigub oma linnatänavatel, tema ees kantakse lippe. Juba rõivad ise seletavad pära, milles asi seisab mundri järgi tol ajal võileivast tühjagi tunti ära, mis seisus Eesti inimene on, mis värvi kõigepealt ja kõik asjad. Libamütsil mütsi nagu Ülo kilukarp, kui me ütleme selle vormi järgi kilukarbikujuline müts ja seal on siis punane tups peal ja seal otsas tammeoksad oksja vahele pandud punane dub, see tähendab, et ta on. Et ema on väga kõrge mees, sama linna, no politseiülema asetäitja, nagu me praegu ütleksime ja nüüd on näha, kuidas liigub mööda tänavat. Kõik vastutulijad peavad põlvitama. See on 1744. Linna peamine tegevusala paistab olema SEE OLI tee kasvatades kasvatati teed kedagi eelmüügi igale poole, isegi Jaapanisse läks korda seda müüa. Jaapanlased ise on ju ka võrdlemisi teevaenulikud inimesed, nad joovad midagi muud. Siis on üks pilt mul siin ees, kes on saabunud külalised sellesama tähtsa mehe juurde. Külalised Inglismaalt. Ja seal on märgitud, et inglastele pakuti jasmiini ideed jasmiinitee. Nähtav asi on seda siis niimoodi teadios, jasmiinilõhn pidi olema aga tee pilliga tee olemas, aga ma ei kujuta ette. Ja näha, kuidas seda teed siis heaks kaedasid? Seda ei, teelehed on pandud mingisugusesse noh, ütleme meie mõiste järgi jalavanni see teemades jalavanni ja seal kaks inimest sõtkuvad neid lehti jalgadega sõtkuvad osiseid, nad valmistavad teed ette. Siis on näha siis ka need lihtsad linnakodanikud, nendel on, mütsid, on tehtud bambusest, bambuseroog on lõigatud kildudeks või ribadeks ja sibades on tehtud, siis müssid Samultsiga mantlid. See on minu meelest ka iseloomulik lugu Hiina tolleaegse elukohta ja siis on mul pilt siin Hiinas, seal jällegi samal aastal, tähendab 1745 algab Nende kalendri järgi, algab veebruaris. Näeme, kuidas seda siis vastu võetakse? Uue aasta vastuvõtmine on märgid sinna juurde, et kaks nädalat tuli, uus aastane ajab veebruari algus, kaks lähedalt on kõik inimesed tööst vabastatud kaks nädalat. Nii kaua oli põhisedasele ja linnavalitsus on pannud välja palju kilpkonnalavasid, nii nad ise nimetasid kilpkonna lava. See oli. No mitmekorruseline riiul, kui tahate, aga see riiul oli kõik ümber ühe teie pandud. Ja seal peal oli igasuguseid asju, kingitusi ja hinnad. Ma usurituaali põhjal pidid jooma iga perekond ühe ohvri ohvri esivanemate nii-öelda esivanemate altarile. Näeme, aga nüüd küsitakse, kes selle pärast siit ära siis sõi, toiduohvrid, kes ära sõi pitsat ja need olid ikkagi vaimulikud või või preester, kes selle jälle uuesti ära jagasid. Nad Piulgi siiralt pidised andma vaesematele inimestele, seda tegi suure eduga ja Oriscul tänatud inimesed, sest nemad viisid kätt läänega, ilutulestikku. Kui me teame, et hiinlased leiutasid püssirohu siis mitte nadid kunagi relva. Ema tegi sellega ilutulestiku, seda oskasid teha väga kenasti. Aga relvi nad ei teinud. Ja siis oli ka ilutulestik. Nüüd ma jääksin, eelmine kord ei luba seda koolis, kus oli väga vähe õpilasi. Aga kooliga oli ka huvitav asi, näiteks siin on märgitud, et pärast uue aasta pihla hakkas kohe kool. See oli kooliaasta algus. Vjatsis umbes 15. veebruaril algas siis kool. Ja enne Me olime nüüdse vaheaega. Kui tuli kätte viljakoristamine, näete nii kaua nad pidid koolis käima ilma vaheajata. Nellis klassiruumid ma rääkisin juba igal õpilasi, oli oma laud, oma tindipott, kõik ja neid oli väga vähe klassis nagu ruumis neli tükki räime siin. Aga Ülo kleepoli tuhandeid, midagi ühiselt minu käest sageli jah, muidugi mitte minu käskude esimese eest ka küsitakse, et kuidas on võimalik, et hiinlased nii palju neid märkisin üle mitmekümne 1000 märgi, et kuidas nad jõudsid ära õppida. No mina ka ei oska seda vastavalt, kuidas see võimalik oli, aga, aga mõtleme selle peale, et kui te näete midagi oma silmade ees siis kas on, kas te näete, puud, puu, kuusk, son näinud? Näete, eks ole, teil on ühendatud kõik nägemine ja kõik selle asjaga. Ja siis tuleb välja, et nendel oli pühendatud gaasile asja nimetamisega ja tema, tema nägemisega veel üks asi, see on nimelt hieroglüüf vastav märk, selle märgid ja pidi siis ära õppima. Märkide ühendamisega tekkis ka uusi mõisteid ja nii edasi. Ja asi välja, et Ilo glühvile kiri oli nendel võrdlemisi arenenud väga, mitte muidugi kõigile patsiendile väga vähestel ja teadusemees Põhja-Hiinas ja teadusemees Lõuna-Hiinas, kui nad tahtsid omavahel mõtteid vahetada. Nad ei saanud seda teha rääkides sõnakuju oli kummalgi erinev. Näiteks kui põhjaeestlane lõunaeestlane ütleb põhja sellise nuga, lõunaasend, väits, põhiasi oli ta, ütleb koer, lõunaeestlane peni, nii oli nende Liinlasti samuti. Aga hieroglüüf, see märk, Õisamane ja mõte võttis oma mõtteid vahetada, need pani siis selle kirja paberi peale helio kühvidega esindajaid üksteisest aru. Nii oli Hiinas ja pärast seda oligi arvata niimoodi, et mikspärast nad pole, ei ole läinud kohe oma massiliselt üle tavaliselt paberi peale, siis on sellepärast, et siis hiina keel ja kui niisugune kaoks ju ära. Sest nad ei saaks üksteisest aru. Eks ole, aga kilokleidi saavad nad aru, isegi jaapanlane oskab lugeda hiina kirja. Õige keel on absoluutselt erinev, aga märgid on sarnased. Nii, mis puutub siis õpilasi välimus, me näeme, et need on kõik pügatud juustega pea otsa ette nähtud, üks juuksetutt, selleks mõeldud, nagu õpetaja ütleb, et seal saab seda tutistada või kui sa vähegi baasi teeb, siis tähendab selle konstrulsisse riiulilugu. Hiljem ega veel Hiina pulmapilti, sellest aastast. Pulmapaar on mõlemad Atkassiidis rõivas pruudipärglilledest tuhvlid on väga ilusti nikerdatud, nad on väikesed. Naisterahva jalg oli seal ju gängitsetud, nii et ta ei saanud kasvada, ta pidi jääma väikeseks kägaras. Sedapidi Veedi ilusaks mees siis naljatatud kohta, kus peigmees ja pruut kahekesi kõrvuti ja joovad beibe pidi oma neli mõrsja kaks tassikest ja nimelt riisiviina. See oli ette nähtud või asi oli väga väike. Siis me näeme, kuidas mõrsja kummardab ämma ees. Peig kinnide pruudi juustesse kaks uut juuksenõela, mille ta pidi tingimata kinkima oma naisele. Siis näeme, kuidas pidulaud kaetud. Seal on siis linnupraad hane või pardipraad. Aga see oli kõik selsamal aastal 1755 ja nüüd magusad, jällegi tuleme tagasi Euroopasse. Jälle sama aasta London. See linn on pärast Elizabethi valitsemisaega väga tugevasti muutunud. Nüüd me näeme. Londoni sadam. See on maailma kõige vilkam sadam tol ajal. Laevu tuli Indiast Ameerikast. Siiditooted idamaa hõrgutised ja tee tee muutus nüüd Inglismaal rahvusjoogiks. Tee väegorene kuulkaadi, kella viie teed ja mulgi seal Inglismaa traditsioonid, aga nad on päris sellest perioodist 1700. Ja see paigast on see asi pärit. Sellest perioodist on ta pärit. Aga küsiti mu käest, mis oli ennem siis Inglismaal ja Briti saared rahvusjook? Teavad ju kõik. Sessi oli, võiski põletatud viin. Et see on väga-väga-väga paha ja halb asi ja siis hakati selle vastu võitlema. Ja siis pritsi, parlament võttis vastu otsuse. Et viina hinda tuleb tohutul kombel tõsta. Pandi kõrged tollid selle peale, kui sisse toodigi, seda. See oli, 1751 võeti vastu viinatollimaksuseadus ja see oli õudne. Nii et v. See, kes oli joodik, see mees Inglismaal ei kaua enam ei saanud elada. Nii kõrged maksud pandi joomise peale. Aga see, mis sisse tuli, seda raha kästi jagada välja siis nendele inimestele, kes olid vaesed, aga kes viina joonud? Noh, ma ei tea, kuidas sellel korda läks. Saame näha, eks meil Gabis püütakse teha midagi sarnaselt ühtede koormamise teel teistele läinud elu paremaks läheks. Nüüd on siin märgitud, näed, sellel ajal inglased reisisid väga palju palju kaasuvaid muid asju ja siis tuleb välja, et oli ka mandrile Euroopa mandrile ka asja nendel. Ja nüüd tuleb välja sel ajal no 1750. aasta paiku oli üle 30000 30000 Britlase saarelt ära ei olnud oma kodusaarel. Nooremad pojad oli siis kas asumaades Uus-Inglismaal, see tähendab, see oli Ameerikas Uus-Inglismaal. Ja niimoodi oligi, et igaks, kes jala käis, tuli tagasi jällegi midagi kaasa. Ja rikkus Londonis kasvas tohutult. Sellel sajandil oli Londoni rikkus väga võimas. Tänavatele sigines arvukalt uusi ehitusi. Uusi poode. Tänavad olid rahvarohked. Siin me näeme igat sorti sõidukeid Köl, Kaheraltarisi, küll kolmerattalisi ja neljarattalisi. Me näemegi, inimesed jäävad, neil sõidukeid, hobused veavad. See tuleb ette ka siin, üks uus asi tähendab liikluseeskiri. Suured ülla ees pidi olema keegi, kes oli niinimetatud kuulutaja Tavidi karjuva kogu aeg eest ära. No eilses Tšeik õue ei. Et võtke ära eestlannast, noh ühesõnaga võtke kõrvale. Nüüd tegelikult ka meil mõned inimesed, et vuti siiani võtke esindajaga, muidugi mõte on see, et liikuge sinna. Nonii siis olid olemas tänaval, kaubareklaamijad olid kõva häälega mehed, kes sellega raha teenisid. Tema pidi kõva häälega kuulutama tänaval kõndides, et vaat seal kohal on niisugune pood, seal seda asja müüa, kestab, osta võib seda saada. Ühesõnaga, sides Maxiga raha, see oli reklaami heerold. Seltskonnaelu muutusid Londonis tolajal vilgaks, tekkisid kohutaval kombel klubisid, igasuguseid ja huvialade klubisid. Hiinlane muutus klubi rahvaks Londonis vähemalt eelkäija koosnevas oma eriruumides või siis kohvikutes. Siis oli veel väga suur probleem, oli leiutajate probleem. Väga palju oli neid inimesi, kes tulid välja, ütlesid, et see on minu leiutis, tahtsid patenti saada, loodi patendibüroo. Et anda inimestele õigus, et jumal oma leiutist saaks kasutada omaenda huvides. Samal ajal on teada, et Inglismaal esimesena kogu maailmas keelati kohtupraktikas piinamine. Ei tohtinud enam inimesi piinata. Määrati ametisse ka õiguslinnapea ehk koort meer, no ütleme loom r, tähendab seadus ja linnapea kohtulinnapea, tema oli väga suurte volitustega inimene. Ja tema poole võisid pöörduda kõik, kes tundsid, et tema on ülekohtune tehtud. Ja nüüd on siin näeme seda ühte niisugust meest, seda kohtu või võiõigusseaduse määri või või bürgermeistrid või ütleme noh justiitskantslerid sitemini, ütlevad sakslased, see kõlbab süüa ka väga hästi. Ja nüüd siis muna siin ees üks niisugune huvitav materjal. Mida see õiguskantsler visad emasid pidi otsustama, muide, tal oli väga tugev võim antud, ta võis kov kohtukokku kutsuda ja koht oli dikteerida ette ka oma otsuseid. Näiteks. Ja surmanuhtluse pälvisid need inimesed, kes olid sooritanud 300 liiki kuritegu. Ei, see oli 300 kuriteoliiki, mille eest oli olemas surmanuhtlus. Ma toon välja, et ainult mõned mõned asjad, mille eest mõisteti surma inimesi, näiteks üks mees, kes püüdis taskust raha võtta, teisel inimesel taskus raha ära võtta. Teine inimene oli juhtumisi vaene, kes oli vaese kassas raha saanud. See võtja võisteldi surma, ei mõisteta surma, üks mees selle eest ja ta ütles, et ta on invaliid ja läksina kuningal aega juurde raha tahtmata invaliidi ta valetasid, Taninalid aga tuli välja, et teine olid ei olnud. Ja selle eest tahtis saada abiraha, mõisteti hoopis surma ja poodi ülesse. Üks rauk sai karistuse vankri taga pidi ta käima läbi peatänava ja sai kogu aeg peksa selle eest, et ta varastas kartuleid. Väga väärt kraam oli kartul. Ja ta varastas neid sellest ja teksti seda purjedega, seal sai surma või väga peksti teda. Siis olid väiksemad sulid, need eeldis. Kas kõrtsis läksid kõrtsi jooma, aga polnud nii palju raha, tuli arve maksmine, tal polnud raha. Siis võeti kinni ja ta viidi peaväljakule ja pandi, elad pakku. Suured pakkuda, seal olid jalgade jooksjad, augud pani jalad läbi, pakk pandi lukuga kinni ja kõik pidi olema 24 tundi seal. Jala pakkus. Aga mis Londonis veel jalale oli, rajati Leiglasse kodu. Nendel asja kodugil kuskil elada, väiksed lapsed olid jäetud maha. Elleffi oma kodu. Avati uusi haiglaid, avati vanadekodu. Avati sünnitusmaja, pühapäevakooli vaestele inimestele. Nüüd me näeme ka seda õigus Mary või õiguskantsleri maja, see oli väga uhke hoone torniga ehitatud. Selle maja sisustus on ka näidatud. See on seintele maalid, riiulid, nahkköites, raamatutena seadusse kogud kose krabüülid, nippe, asjad. Lõunasöögil on siis näha, kasi, menüü, põrsapraad, tuviliha, vähilakad, aprikoosi, tort, karusmarja želee. Ja juba uus asi, mida varem ei olnud, nimelt on taldrikud fajansstaldrikud. Ennem olid Judjade hõbe liudadega toit lauale toodud tähtsamates perekondades, aga siin oli fajanss, taldrikud, juba seda peeti väga ilusaks ja moodsaks. Neid nimetati Vetšowood, plats siis Vetchevuri taldrikud. Ja siis lõpuks anti veel, siis pakuti külalistele Madeljati või portveini, kuidas keegi tahtis. Nädala lõpuks heideti villasse, me näeme, õiguskantsler, Mamfordi villat, näeme CD, kuid mis sinna viis oliva sillutatud klompkividega. Seda nimetati inglise sillutiseks, tol ajal. Me näeme maja inglise park, kui varem oli prantsuse moodi puid pügada ja neid vägistati nii maitse järgi, nii küllap geokiomeetrisse vormidesse. Inglise park oli loomulik, pidi olema nii nagu tegelikult looduses kasvavad taimed. Nüüd me näeme sind jällegi tervet rida, äkki rikastatud kaupmehi, indie või muude asjade najal rikkaks saanud inimesed ka need, kes orje, müüsid Aafrikast, püüdsid orje ja müüsid neid Ameerikasse. Olid väga rikkad inimesed ja aga neid põlatakse. Ilmselt on näha, et esimene põlvkond rikkaid on kõik need, keda põlatakse. Alles järgmine põlvkond. Ja kolmas põlvkond muutuvad sellised vastuvõetamatuks. Rahvale aga niukseid, äkki likaksjad inimesi, kõik põlgavad. Isegi kirjutatud. On tekkinud Londonis niisugune nähtus mida me nimetame tubaka nuuskamiseks, see oli siis kripeeriks. Juuakse, toodi nina sõõrmetesse ja see pidi pakkuma siis suurt mõnu. Isegi naised tegid seda, nõustub hakad. Võitsid, aevastasid. Seal oli väga suur mood, oli maskiballid, teatri- ja ooperiõhtud. Olid karnevali, korraldati ja need KEKil, see uusrikaste poolt oli see tehtud, tasid kanad tõusta mäkke. Aga vanadel põlgas neid kõik ja hoidis kokku. Ei võtnud neid vastu, aga uusrikas põlvkond, nemad tegid igasuguseid kaardimänguklubisid. Siis käisid hipodroomil hobuste peale mängimas, korraldati kukevõistlusi, tekkis boksimine kui spordiala. Selle peale pandi ka suured rahad välja, kes kedagi siis boksis ära lõi. Kohvikusse tekkisid päevalehed. Et kohvikusse sai seal ka päevalehte lugeda siis olid valimised, olid Josid tekkinud, juba valiti esindajaid ka parlamenti ja valimisei olnud siis tollal punkt läikivaid valimisi, punkte siinsel sead valib valimised, olid valimised, tõllad, Need liikusid mööda tänavat. Tõllad. Rahvastikust neid oli kokku inimesi üheksa miljonit. Nendest 900-st miljonist. Oli vaid kolm miljoni neid kes said oma ülalpidamispõllumajandusest. Need kuus miljoni olid Eesti alade inimesed, küll kaupmehed ja kõik muud asjad, tööstus ja muud. No näete seal kõik üks ja sama asja, mida ma teile välja valisin, aga see on väga huvitav periood, sedasama 18. sajandi keskpaik ja ma mõtlesin niimoodi et ma võtan v mõned paigad käsile, et seda sajandit iseloomustada. Võib-olla käime ära, vaatame, kuidas Skandinaavia rahvast oli all ja võib-olla vaatame, kuidas Venemaal see asi oli. Aga ma ütleksin, et ma olen selle võlga kahe pika loo sellest, kuidas Peeter esimene püüdis oma rahvas ka kombest kohalt kasvatada. Selgub, et kui Peeter esimene käis juba suure saatkonnaga Euroopas siis oli suur pahandus selle palasid saatkonna liikmed, kes oli keegi tegelikult aadlikud üsna tinast ülal pidada, nii nagu vaja. Kõik need paigad, kus saatkond läbi käis, oli hiljem kurtnud kui õudselt saatkond lagastes või reostas ära need hooned ja majad ja toad, kus nad viibisid. Isegi Hollandis üks seesama mees, kes andis peavarju Peeter esimesele Plotnik Peetrile kurdab, et ta rikkus mu selle maja nii hirmsasti ära, et ma ei saanudki seda maja enam korda. See jäigi korrastamata, siis oli raiutud seintesse mõttetult igasuguseid pragusid. Mööbli lõhutud kamin oli lõhutud. Aknad olid purustatud. No aga võib-olla sellest me räägiksime, ehk järgmisel korral ja mina arvan seda, et, Nagu tolleaegsete Hollandi ja ka Kesk-Euroopa inimesed, kes kurtsid Noh, ülekohta meil praegugi näeme, et et nad oskavad tõepoolest, et meie idanaabrid oskavad tõesti niimoodi käituda, lihtsalt võimatu on uskuda, et kas tõepoolest saab inimene niimoodi olla ja niimoodi elada. Aga noh, hea küll, järgmisel korral räägime sellest ka natuke, mõtleme selle peale tänaga, tänan teid tähelepanu eest, head inimesed, nägemiseni. Kuulmiseni.