Meie eelmises silmaringi saates alustasime teiega Tartu Ülikooli dotsent Villu Tamul jutu märkimisväärsest vene valitsejast või õigemini, see jutt jäi pooleli Aleksander esimesest, seal oli ka tema järelkäijatest lühidalt juttu. Aga Aleksander esimene huvitav isiksus, nagu te jõudsite juba rääkida, sest tema kasvatuski oli niisugune vähemalt mitmekülgne prantsuse ideede innustusel, teda kasvatati, aga see oli ilmselt kasvatus üks pole ainult, mida te jõudsite ära rääkida? Ja see oli, see oli see üks pool ja pool, mida, mida nii-öelda noorema noorele Aleksandril sisendati. Nüüd teine pool hakkab tulema tema nooruki east 13 14 aastat kusagil 1790.-st aastast alates peale, siis lubab Katariina tall rohkem külastada oma isase tähendab ja siis veel troonipärija Pauli sander koos Konstantiniga, nagu neid koos kasvatati, hakkab üha enam külastama Kaczynat ja suhtlema, suhtlema seal oma siis isaga ja osalema Kaczynas siis Pauli poolt loodud niisuguste mänguvägede või väikese garnisoni sõjaväedrilli, selle juhtimises, paraadidel ja kõikides muudes üritustes, mida seal, mida seal ette võeti. Need nii-öelda meeste mängud, sõjaväeharjutused hakkavad samuti oleksandrile teatud määral meeldima. Kõik see reisikorras, marssimine, käsklused ja ilusad mundrid ja nõnda edasi, nii et see hakkab teda nurgiast küllaltki oluliselt mõjutama. Ja samal ajal algabki see Aleksandri nii-öelda pendeldamine ühelt poolt siis Kaczyna ja teiselt poolt Trasgressionooja staaži vahel katsinas on tema isa need mängumäed ja on teada, et isa ei ole heades suhetes tema vanaemaga ja teiselt poolt siis vanaema Katariina, kelle mõju oli algusest peale võrdlemisi tugev, nii et siit on siis järeldatud ja välja toodud Aleksandri teatud niisugune silmakirjalikkus, oskus juba üsna noorest peast varjata oma mõtteid, rääkida seda, mida päästi kellelegi vaja oli, oli kuulda kas siis Paulile või või siis vanaema Katariinale. Selline kahepalgelisus, sellised probleemid hakkavad siin siit peale. Oluline sündmus Aleksandri elus oli 1793. aastal, kui ta abiellus paadeni printsessi luisega. Aleksander oli siis kuueteistkümneaastane ja printsess Louise 15 aastane. Küllaltki noh, noored abiellusid luise vene õigeusku naastudes sai siis nimeks Jelizaveta Alexi. Abielu oli kuidas öelda, õnnelik, vähemalt räägiti, et oli õnnelik ja mingist olulisi suuri konflikte nende vahel ei olnud, kuid teiselt poolt ka mitte väga õnnelik, sest lastetu ja sellest tulenevad mitte ainult isikliku elu probleemid, vaid terved impeeriumit puudutavad naistilise kriisi. Probleemide abielu on iseloomustatud jah. Kui rahulikku Aleksandril ametlikke järeltulijaid siis oma oma ametlikku abikaasaga ei olnud, küll aga kõik, kõik teised järgmised Hanovid on, on tuntud oma lasterikkuse poolest. Aleksandri iseloom, kujunebki siis nendel aastatel välja ja nagu öeldud, see oli, oli võrdlemisi niisugune kahepalgeline tees. Omamoodi salakaval. Igal juhul mitte otsekohe Lääne nüüd isa õukonna ja Ma seda Katariina kõrvale tekib veel üks mõjutegurite ring, see on Aleksandri noored sõbrad, noored aristokraadid, kes, kes temaga kokku puutusid ja kes talle sümpatiseeri isid, vastupidi, kellele tema sümpatiseerib, kes hiljem tema võimule saades hakkavad olulist osa etendama Venemaa poliitikas võib nimetada Viktor Pavlovi tškodžibeid kui ühte Aleksandri sõpra, Nikolai Nikolajevitš Novoschildsevit, krahv Pavel Aleksandrovitš Donovit ja Poola, jah, päritoluga Poola aristokraati Adam tšartoreiskid, kes siis Poola jagamisega vene õukonda oli sattunud. See noorte sõprade ring ja temapoolne mõju on niisugune huvitav Aleksandril selles mõttes, et, et nende kaududa satub rohkem kontakti Vene Ni reaalsusega laiemas Taanis ja vene vene tegelikkusega ja nad käivad üsna tihti koos ja arutavad neid maailma maailma asju ja kõike kõike, mida, mis Venemaal juhtub ja mis maailmas juhtub. Pauli troonile saamist me räägime nüüd ajast 1796, Paul esimene sai peale Katariina Vene troonile muutuka Aleksandri staatus, nüüd ta saab ametlikuks troonipärijaks ja sellega koos tuleb talle kaela väga suur hulk ülesandeid. Eriti tabelis ülesandeid just Pauli enda poolt panduna ja selles vaimus ja nende ülesannete täitmine muututele isegi raskeks, arvestades seda, et ta juba tol ajal hakastase ühe kõrva kurtus süvenema ei kuulnud enam õieti vastused komandodele ja nii edasi. Ta sai Peterburi esimeseks sõjakuberneriks, Semjonov ihukaardiväepolgu Scheffiks mitme diviisi peainspektorite sõjadepartemangu esimeheks, senaatoriks, riiginõukogu liikmeks veel veel veel mitmetesse ametitesse. Peale selle pidite tegutsema veel Kaczynas, kus, kus Paul ka siis, kui ta keisriks oled juba veel jätkas oma nende mänguvägede tegevusega ja siit sellest ajast algab temaga küllaltki omapärane ja vastuoluline lähenemine või sõprus araktsejeviga. Siin on küll mõningaid juba varamu varasemaid kontakte. Straktsejev kujunes Pauli mängu vägedüheks juhtivaks figuuriks iseloomustavad teda äärmiselt negatiivselt kõigi poolt harimatu suurtükiväelane. Ta oli aadlik täiesti harimatu ja matslikes, rõhutas oma harimatust ja matuslikust igas võimalikul viisil, aga samal ajal ütles, et tema alustav keisrile ja võib endale kõike seda lubada. Ja nüüd Aleksejev alustab või abistab Aleksandrit õige mitmetes nendes sõjaväeliste ülesannetesse, siitkaudu tema kontaktid siis Aleksandriga tugevnevad, need on nii-öelda vahelduva eduga mõnda aega troonipärijaks olles tasar aktsejeviga suhtles hiljem troonile. Igatahes esialgu mitte, aga Aleksejev kerkib uuesti üles juba juba hiljem, tähendab peale Napoleoni sõdu. Nüüd jõuame siis selle vandenõu juurde õieti selle juurde, kuidas siis Aleksander troonile sai vandenõu suhtes ametlik versioon oli pikka aega, nii nagu ikka on antud juhul või tavaliste tavaliselt niisuguste vandenõude puhul, et mingit vandenõud ei olnudki. Et Paul suri südamerabandusse ja, ja sai troonile tema, tema poeg, ametlik ametlik troonipärija, aga muidugi ka kuni 1900 seitsmeteistkümnenda aastani ajalookirjanduses ja memuaarkirjanduses ja nii-öelda seltskonnas igal pool oli, oli täiesti selge, et tegemist oli, oli ikkagi vandenõu ja Pauli, mis aga seda oli ka siis uuritud ja hiljem hiljem uuritud ja memuaare, muid allikaid nii palju kui võimalik kõrvutatud vandenõulased ise olid ju krahv Peter Ludwig von der Paavel, kui üks juhtivaid figuure Peterburi sõjakuberner ja graafikitab, plaanin Žukov ja veel mõned mehed, kes siis sõna otseses mõttes Pauli magamistuppa tungisid, ta seal ära kädistasid. Küsimus on ainult selles, kui suuresti oli Aleksander sellest teadlik, kui palju ta seda heaks kiitis ja millises ulatuses üldse tema, tema suhted nende vandenõu lastega võib öelda, et ta teadis peaaegu kogu seda vandenõu ettevalmistamise käiku, seda kooskõlastati temaga pidevalt. Küsimus jääb, andsin natukene lahtiseks, kas Paul, kas Aleksander algusest peale eeldased Paul tuleb tappa või eeldas ta lihtsalt Pauli kõrvaldamist, troonist sundida troonist loobuma, kuulutada hullumeelseks ja siis ise troonile asuda või oli, oli Aleksander algusest peale soovinud tema, tema surma on see natukene lahtiseks. Omamoodi heidab valgust ka situatsioon, kui vandenõu oli nii-öelda edukalt läbi viidud. Paul oli tapetud ja Aleksander troonile asunud, kuidas ta vandenõulased käitus, nad kõrvaldati suurest poliitikast, saadeti ära nende suhtes mingeid erilisi repressioone rakendatud on arvatud ka, et, et tema vandenõulased, Aleksandri suhe väljendatav sellega tähendab Aleksander tahtis küll Pauli kõrvaldamist, aga, aga tahtis teha seda nii, et ta nagu just nagu ei teaks. Tähendab, üks vandenõule sander olen, on ise öelnud. Aleksandri seisukoht on, Aleksander teadis, kuid ei tahtnud teada. Ifaissaberifil niht devon Wism olevat ta öelnud, et see niisugune suhteliselt noh, ütleme kõrvaldamine suurest poliitikast, vande nõudlaste kõrvaldamine, mitte neile suurte autasude andmine, vaid nende kõrvaldamine, aga ühtlasi ka mitte represseeriminemite vangistus, mitte hukkamine viitab sellele, et, et neid nii-öelda karistati selle eest, et nad ei tulnud toime ilma Aleksandrit Aleksandril tema iseloomu ja tema kujunemisloo juures oleks rohkem meeldinud, kui nad oleksid ilma temata selle asja ära teinud. Tema, kuidas öelda nii soovi järgi, aga, aga teda otseselt informeer informeerimata temaga kooskõlastamata. Nii või teisiti, 1801 märtsis tuleb Aleksander esimene saab Venemaa tsaariks, see sündmus tähendab tema keisriks kuulutamine. Manifest selle kohta vallandas Peterburis tohutu vaimustuse kõrgemates sfäärides. Sest seda Pauli aega jah, siis nagu nagu juba varem öeldud, käsitleti niisuguse türannia na ja survena ja nõnda edasi. Memuaarides on öeldud, et, et momentaalselt kadus Pauli ajal ette kirjutatud riietus, poksi preisipärane riietus asendus fraktide silindrite tol ajal siis pikkade valgete kitsenahast pükstega tihedalt liibuvad pikkade säärtega vastega. Hobuse rakendid muutusid kõik preisi preisi süsteemi rakendite asemele tulid kohe-kohe leiti prantsuse rakendusviisid troonile asumise Vidroni manifesti. Päeva õhtuks olevat ära joodud kogu šampanja Peterburis. Rohkem seda seal seal enam ei olnud, Moskva reageeris enam-vähem samuti mõeldud siin kõrgemat seltskonda, loomulikult on ader kond aristokraatiat lihtne rahvas talupoegkonda ei reageerinud sellele õieti kuidagi esialgu Aleksandri nüüd valitsemisaeg on äärmiselt sündmusterikas periood väga tihedalt täis, nii sise- kui välispoliitilisi sündmusi ja väga väga keerukas periood, nii et seda siin kirjeldada nii lühidalt ja kokkuvõtlikult on väga raske, võib olla temast endast lähtudes Me võime jagada ja, ja seda on ka ajaloolaste poolt tehtud tema valitsemise kaheks niisuguseks suuremaks perioodiks, esimene oleks istutud 801 kuni 1814, see on siis tema trooniletulekust kuni Napoleoni sõdade lõpuni Viini kongressini. Sisepoliitiliselt, kuidas tema liberalismi perioodi tema noorte sõprade, mis moodustasid siis tema intiimkommid, tee tema troonile tulles tema intiimkomitee lähemate nõuandjate ringi mõju sellega koos ka siis administratiivreforme, mis olid võrdlemisi laiaulatuslikud, kogu kõrgema juhtimisaparaadi ümberkujundamine nii printsiibis kolleegiumite asemele, ministeeriumide loomine ja muude administratiivreformide läbiviimine, mis tegelikult vähem niisugusena jäid, jäid eksisteerima kuni kuni keisririigi lõpuni, see tähendab 1900 seitsmeteistkümnenda aastani muidugi vahepeal ikkagi muutudes, aga nii printsiip oli, oli sel ajal leitud. Ja naer oli kõneks ja arutati nii avalikult kui kinnisematel koosistumisel ka küllaltki laialdaselt konstitutsiooni küsimust. Venemaal näiteks oli Aleksandr ideaalides ikkagi konstitutsioon, isegi esinduskogu küsimust. Danske poolt koostati mitmeid konstitutsiooni ja esinduskogude projekte, aga need jäid kõik kuidagi kuidagi õhku rippuma. Ei olnud ikkagi otsustavust nende elluviimisel. Siis tulid ka veel selle perioodi sees. Tulid Napoleoni sõjad, Venemaa osalemine Napoleoni-vastastes koalitsioonides, Tilsiti kohtumine Napoli jooniga, siis Napoli jooniga, koosmanud aega, kontinentaalblokaad Inglismaa vastu ja lõpuks vastuolude teravnemine 1812 Napoleoni sõjakäik Venemaale. Tema purustamine võeti taganemine Venemaad ja sellele järgnev, mis on väga oluline Vene armee eesotsas Aleksandriga Euroopas. See on teatud murde punkt tähendab saamini poliitiliselt laiemate ühiskonnakihtide jaoks, eriti noore ohvitserkonna jaoks, kes Euroopas käisid vene armeega kui ka Aleksandri enda jaoks teatud teatud niisuguseks murdepunktiks. See on siis esimene etapp, teine etapp oleks siis selle järgi 1814 kuni siis 1825 tema valitsemisajal lõpuni. Kõik on muutunud, kõik on teistsugune, Aleksander on langenud teatud niisugusse religioosses isegi religioosse müstitsismi. Omamoodi mitte usuhullus, aga kiriku, piibli piibliühingutega seonduvad asjad, mitmesugused organisatsioonita, mis Venemaal tekivad, ühelt poolt võiks öelda, see ei ole, ei ole mitte ainult Aleksandria ilma nähtus, see on isegi omamoodi üleeuroopaline nähtus. Sellel ajal tähendab see prantsuse revolutsioonist alguse saanud vabadusi, ideaalid kõik see, mille nimel tegelikult ka Napoleon võitles, Napoleoni sõjad, need olid need purustatud ja vanad konservatiivsed monarhia tulid, olid taastunud ühestatud-Prantsusmaal kurboonide dünastia legitiimsus oli taastatud, seaduspära oli taastatud ja sellele järgnev niisugune paratamatu reaktsioon, vot siit hakkab, hakkab, kus, kus siin see väljapääs on, võimaluste otsimine, kuidas, mida, mida üldse edasi teha. Väga paljud pöörduvad siis kiriku puhul on, siit hakkab romantism peale saksa vaimu levimine selle prantsuse Esprii, prantsuse niisuguguse ratsionalismi asemele. Romantism ja väga tugevalt niisugune religioosne ilme on kõikidel liikumistele üleeuroopalised, me võime nimetada karbonaaride liikumine müstilise religioosne Itaalias siis vabamüürluse, niisugune teistkordne plahvatuslik levik Euroopas ja ka Venemaal ja muud sellesarnased asjad ja no Venemaa puhul siis siis muidugi Aleksander ise muutus väga-väga olulise Taali nagu pettunud võitudest, oli pettunud välispoliitilistes võitlustes pettunud oma reformidest, mis midagi ei andnud. Venemaa jäi ikka selliseks, nagu ta, nagu ta oli. Ja nüüd tulevad uued märksõnad, mis siis seda perioodi kuni 1825. aastani iseloomustada sisepoliitikas araktsejev Jaraktsejevlus. Selline selline tuim, tobe vaatav tagakiusav poliitika, vaimuelus, koliitson, religioossus. Selle rõhutamine saates, kus meil oli juttu professorite instituudist, oli sellest ka natuke pikemat juttu, midagi olid seal vene ülikoolides, tegi kiriku jumala sõna õpetamise parandamiseks ja nõnda edasi. Kõik see. Ja välispoliitikas iseloomustab seda nii-öelda üleeuroopalise nähtusena Venemaa poolt inspireeritud püha liit, juba nimetus Püha Liit ikkagi kirikuga. Nii et see poliitika üldse olukord Venemaal oli võrdlemisi teisesuunaline. Ma ei tahaks siinkohal pikemalt hakata rääkima vene mässumeelsuse ajaloost ja sellest, kuidas, kuidas sünnib tega turistide liikumine, seon mõeldakse omaette saate või isegi mitme saate teema ja see seondub nagu teiste teiste asjadega. Aga seda võib ka siia juurde nimetada, et sel ajal algas niisugune teatud organiseeritud juba natukene laiem vastupanu vastupanu või ideede levik ja mõtete levik. Noores Vene ohvitser Kunnas, kes Euroopas käinud olid. Niimoodi jõuab siis Aleksander oma oma valitsemisaja lõppu 1825.-sse aastasse ja tema surma järel tekib Venemaal lausa lausa dünastiline kriis. Seda ei sa nüüd nimetada paleepöördeks nii palju ega millekski niisuguseks vandenõuks, vaid dünastiliseks kriisiks tänu sellele, et Aleksandril ei olnud otseseid troonipärijaid, järeltulijaid. Jällegi, et kuulaja saaks ikkagi niisuguse silme ette tuleva pildi sellest värvikast Aleksandr vist. Kas ka tema välimust oskate kirjeldada? Ja Aleksander on oma isaga võrreldes tunduvalt meeldivam, tähendab Pauli lapsed olidki Constantinus Pauli moodi, aga Aleksandr ja Mihhail olid, olid rohkem ema moodi. Aleksander oli pikemakasvuline isegi noh, elu lõpu poole düsenev tüsene, meeldivate näojoontega meeldiva käitumisega, aga nagu öeldud, seal on lihtsalt silmakirjaliku käitumisega, ta oskas äärmiselt head muljet jätta. Tüüp tüüpnäide on tänu sellele oma kurtusele isegi see, selle ta oskas väga hästi välja mängida, ta kummardas väga nii intiimselt viisakalt nagu vestluskaaslase poole ja jättis sellega sellise väga sellise mulje, et ta kuulab ja on väga huvitatud sellest, mida, mida teine räägib tal olevat olnud, seda on keiser Napoleon öelnud, aga naiselik prantsuse keel muidugi ideaalne, tähendab nii nagu kogu vene aristokraat, aga elu lõpupoole jah, siis kurtus süvenes ja ütleme, tema nii välimus mõleta muutus tüsedamaks, tähendab, ta ei olnud enam nii ohvitseri, vene vene ohvitseri tüüp, nagu ta oli seda noores põlves. Kui nüüd tagasi selle dünastilise kriisi juurde, mis välja kujunes Aleksandri surma järel, siis alguse saab ta sellest, et, et Andrei nagu öeldud, ei andnud seaduslikke järeltulijaid, kes võisid võiksid pretendeerida Vene troonile Pauli poolse korralduse alusel. Oli tähendab, seal on varem tehtud pidi, juhul kui Aleksandr ei ole seaduslikke järeltulijaid, meessoost järeltulijaid või järeltulijaid, kes võiksid pretendeerida vene troonile piditroon minema temad vanemuselt järgmisele vennale või nooremale vennale konstantiinile. Mäletatavasti oli Paulil neli poeg Aleksander Konstantin Nikolajev, Mihhail Konstantin oli, aga selleks tahaks, kui Aleksander sureb 1825. aastal oli mis nii-öelda teises maailmasse tähendab Taali määratud Aleksandri enda poolt Poola riiki või Poola kuningriiki, nagu teda nimetati soli territooriumist 1814 põlispoolakate kasutajat, praeguse Poola põhialad, mis liideti, mine Vene impeeriumiga koloniaalvallutuse läbi Viini kongressil vormistati Poola kuningriiki oli määratud Poola armee ülemjuhatajaks ja kuna tema enda nii-öelda varasema abielu Württembergi printsessi Eleonora aga oli täiesti õnnetu lastetu ja nad ei sobinud absoluutselt teda de facto elasid lahus, naine oli sõitnud Württembergi tagasi siis seal Poolas Konstantin oli, oli leidnud endale teise elukaaslase, elas koos Poola vürstinna Lowovitšiga sündinud krutsenskaga kellega nad olid väga-väga õnnelikud ja osaliselt oma abikaasa mõjul, osaliselt siis nii-öelda oma iseloomust tingituna. Konstantin oli täiesti Poloniseerunud, tähendab Taali vaimustuses Poolast, rataste ja Poola armeest ja püüdis teha kõik, et seda Poola armeed nii väga heaks ja kaasaegseks ja toredaks teha näiteks telliste välja isegi Napoleoni käest saadud trofeed, suurtükid, mis Vene armeel olid langenud nendega varustada Poola Poola armeed. Samal ajal Poola Poolasse, poolakate puutega Poola ohvitseride poolt teda eriti ei armastatud, sest ta oli, võiks öelda Pauli täpne koopia. Välimuselt iseloomult käitumised, niisugune türallik ja norib ja nõnda edasi ja seetõttu poolakat hoolimata sellest, et ta küllaltki palju nende nende armee kujundamiseks tegi. Poolakate väga rahul ei olnud. Nüüd probleem oli selles, et kui lõpuks konstantiin saab ametlikuks lahutuseks ja abiellub selle vürstinna halvovitšiga ametlikult need olid enne juba koos elanud, kaotab ta õiguse juriidiliselt Vene troonile. Ta on katoliiklane, aga abielus ja ta ei saa enam Vene troonile pretendeerida, peale selle ta ei tahagi ise enam Vene troonile pretendeerida, sellest on õige mitmed mitmes kirjas kirjavahetuses Aleksandriga Konstantinil juttu tekib Aleksandri eluajal veel muidugi Aleksandr probleem, kes siis järglaseks järglaseks saab, 1800 19. aasta suvel ehmatab ta selle ettepanekuga ära. Valemuselt või nooremused, kuidas öelda kolmanda venna Nikolai kes tulevane keiser Nikolai esimene, kes noorest algusest peale oli, oli täiesti kindel, et temal nüüd mingit asja drooniga ei ole, on Aleksander olnud vastantiin, teine variant ja, ja noh, et nii kaugele asi läheb kumbki Aleksander Sulevi Konstantini pretendeerida troonile, nii kaugele ta ei uskunud, et asjad üldse lähevad. Ja sellest Aleksander temaga siiski juttu teeb, Nikolai lesega esialgu sugugi sugugi ei meeldi 1820. Nagu öeldud, siis Konstantin saab ametlikult loa lahutuseks ja abiellub ja sellest ajast on siis abiellub poolatariga, millega siis ära lõigatud igasugune võimalustel vene troonile saada. Ja 22. aasta alguses toimub kogu selle troonipärimise asja nii-öelda ametlik vormistamine vormistati keiserliku gaasiga keiserliku korraldusega, mille järgi nimetati siis ametlikuks Aleksandri troonipärijaks suurvürst Nikolai. Aga see toimus salaja, tähendab õige kitsas ring inimesi teadis seda avalikkuse ees, nagu praktiliselt midagi ei räägitud ja ametnikud või nii-öelda avalikkuse jaoks oli, oli ikkagi endiselt Konstantin troonipärija, kui, kui Alexandre lapsid seaduslikele, roni pärijaid ei ole. Need keiserliku korraldused tähendab Konstantini kiri, kus ta palub ennast vabastada troonipärija seisusest ja abiellumisega seoses ja Aleksandrov taas Nikolai määramiseks troonipärijaks. Nende originaalid viiakse Moskvasse Uspenski katedraali hoiule. Ja kinnised ümbrikud koopiatega on antud hoiule veel riiginõukogusse senatisse pealkiri või sinna peale kirjutatud Aleksandri enda käega vaata peale minu surma, Aleksander. Niisugune situatsioon on siis, kui Aleksander saadab 1825. aasta novembris oma abikaasat lõuna, reisil lõunasse reisima, abikaasa tervis oli halb. Äkki haigestub üsna ootamatult Aleksander ise Tagon roogis Täpi sinna voodihaigena lamama ja 19. novembril 1825 sureb. Siin on mitu versiooni, on kahtlustatud enesetapu mürgitamist. Aga enesetapu versioon tähendab ka mürgi läbi, see võib-olla veel kuidagi kuidagi läheb, kõrvaldati vandenõud Aleksandri vastu, seda seda vaevalt. Ametlik versioon oli, et ta suri tühjusesse, mingeid erilisi korraldusi ta järele ei jätnud surmale küllaltki kiire ja nüüd sõltub siis kogu edasine vene impeeriumi troonis. Sattus sellest, mismoodi, mismoodi siis need kirjad lähevad ja teade Aleksander esimese surmast jõuab Peterburi 27. novembril ja Varssavisse natuke varem, 25. novembril Varssavisse sellepärast et Varssavis resideeris konstanti. Peterburis on riiginõukogu pluss keiserliku perekonnaliikmed. Koos avatakse ümbrik, mis tuli avada peale Aleksandri surma ja saadakse teada, et Nikolai on siis määratud ametlikuks troonipärijaks ümbritsevad isikud eelkõige siis Peterburi kindralkuberner. Väga populaarne sõjaväejuht kindral Radovitš soovitab küll Nikolai-le väga viisakalt mitte ennast keisriks kuulutada sest Nikolajev vähetuntud, ebapopulaarne isegi nendes väeosades, kus ta komandör oli. Avalikkus ei tea sellest mitte midagi ja teda hakatakse pidama Usupaatoriks, kes võtab oma venna, tähendab postantiiniest drooni ära. Peale selle arvatakse, et ei ole ka uuemat Konstantini troonist loobumist siiski mitu aastat tagasi tehtud ja võib-olla asjaolud on muutunud ja Konstantin siiski pretendeerib troonile ja nõnda edasi. Nii et üldise arvamuse selle kitsa ringi arvutuste arvamuse tulemusena 30. novembril esimesel detsembril võetakse truudusvanne Konstantini esimesele, kui uuele Vene tsaarile kaartivad sõnatilt riigiametnikelt ja ka teistelt sõjaväeüksustest, mis Peterburis paiknevad ja ütleme, vitriinidesse ilmuvad uue tsaari Konstantini esimese portreed mis toimub Varssavist, Varssavist saadi teada siis natuke varem kui Peterburis. Ja Varssavis oli sel hetkel ka neljas vend Mihhail, kellel on ka etendada osa sellel selles selles vendade kvartetis, mis Vene Venemaal väga-väga palju ära teinud ja väga suurt poliitikat teinud. Nüüd saades siis teate Aleksandri surmast, kirjutab Konstantin oma uue troonist loobumise. Veel kord kinnitab oma troonist ruumist, Mihhail saab üles anda 500 Peterburi Mihhail sõidabki Peterburi Varssavist. Jõuab kohale esimesel detsembril esimese detsembri õhtuks ja avastab, veeti, näeb, näeb siis, et on juba võetud truudus wanna kostantiinile, kes, kes tegelikult teist korda troonist loobunud. Nikolai kõhkleb edasises tegevuses, kuigi nüüd on tal käes veelkordne troonist loobumine ja saadab Mihhaili uuesti Varssavisse. Seekord siis vaata ka, et tegelikult on juba truudust vannutud kastantiinile. Konstantin peaks nüüd ikkagi Peterburi tulema ja juurde või troonile asuma. Mihhail teel Varssavisse, see postmaantee läksid läbi läbi Eesti jõuab Rannapungerja posti. Rannapungerja Peipsi ääres postijaamas kohtab kullerit Konstantini poolt, kes on olnud vahepeal kiirteate kiiremini, kui nüüd liikus teate pealinnast. Ja nüüd juba avaldab teatud kahtlust ja kõhklust, et võib-olla ta siiski asub troonile Mihhail, aga nähes, et nüüd asi õige keeruliseks läheb, sõidab ühe postijaama jagu edasi, asub Ninase postijaama seal praegugi vist hoone peaks olema alles, resideerib mõnda aega ninasi postijaamas ja kontrollib ja reguleerib kirjavahetus Peterburi Varssavi vahel, Konstantini Nikolai Nikolai vahel nii-öelda filtreerida sealt välja need kirjad, mida võiks käsitleda siis, kui Konstantini soovi uues tähendab troonile asuda. Nikolai Peterburist, nüüd edasi toimub siis nii, tal on käes Konstantini teistkordne kindel troonist loobumine. Ja ta saab kätte teine ja võib-olla otsustav asjaolud saab kätte tagan rongist Aleksandri paberid, õigemini ettekande kindral tyybidžilt ettevalmistatava vandenõu kohta, nimelt täitsa turistide liikumine, need salaühingud lõuna ja põhja ühinge nõnda edasi. Need ei olnud tegelikult väga konspireeritud sellest liikumisest, nendest ideedest, meestest ja nende tahtmisest teadis üsna palju inimesi ja teadis Aleksandr üsna hästi teadis seda, et isegi oli, oli kavatsustega kõrvaldada või Vene trooni usurpeerida nõnda edasi. Aleksander, aga ei olnud midagi selle vastu. Noh, käsitledes seda üsna niisuguse noorte meeste, küll see üle läheb. Alguses tahavad mässata, aga pärast pärast läheb, läheb üle need ettekanded ja need olid kõik Aleksandri paberite hulgas olemas ja nüüd jõuavad nad Peterburi või vähemalt ettekanded vandenõu kohta või niisuguse ettevalmistatava riigipöörde kohta. Ja see on võib-olla siis üks viimaseid tegureid, mis kaalukausi Nikolai suhtes kallutab selle poole, et ta siiski peab võimu võtma. Jõuab Peterburi tagasi Mihhail nõupidamine kitsamas ringis otsustab, siis tuleb avalikustada publitseerida Aleksander esimese kõik määruse troonipärimise kohta kõiku gaasid Nikolai määramise kohta troonipärijaks siis kõik Konstantini troonist loobumise kirjad ja ühtlasi ka manifest Nikolai esimesele troonile asumise kohta ja määratakse kindlaks ka, et tuleb võtta truudusvanne 14. detsembril 1825. aastal Sis Peterburi noh, ametiasutustes sõjaväes ja kaardiväes, no ja sealt edasi siis tuleb detsembrist ide väljaastumine, millest me siinkohal pikemalt ei räägi, aga tulemuseks on siis nüüd selle väljaastumise verise mahasurumise järgi ja kõigi muude asjade järgi on Nikolai esimese troonile asumine sellinalist dünastiline kriis.