Tervitan kõiki teid, kallid ajaloo huvilised ja täna läheme siis koos rändama jällegi põhja poole. Lähme Skandinaaviasse. Ja lähme jällegi samasse aega, aga eelmine kord rääkisin nimelt 18. sajandi esimesse veerand sisse. Ja vaatame, kuidas seal olukord oli. Noh, Euroopa põhjaosas, Skandinaavias seal elasid tol ajal ka ikkagi kuulsate viikingite järeltulijad, kuigi nad enam ei olnud nii sõjakad, kui nad kunagi olid. Nad olid keskajal läinud ristiusku ja neil toimus ka juba 16. sajandil. Reformatsioon tähendab usupuhastus ja ja nad olid muutunud palju, ütleme, Norf rahu ilmeli ilmelisemateks. Aga neist aegadest, mille nad olid veel merede isandad oli neli, siis tol ajal ikkagi veel alles üks tähtis asi, nimelt kalandus. Nad oskasid väga hästi kalamajandust ajada, kõigepealt oskasite tassi püüda oskasid kala hästi pakkida. Nii et nende sadamalinnades oli argipäevane elu väga kõrgel tasemel, sellepärast et oli väga jõukaid kaupmehi kalakaupmehi, kes kalameestega olid kokku messi löönud ja nende kauppaga realiseerisid ja neid, neid laevu oli väga palju, kes tulid Skandinaaviasse kala tooma. Jah, ja kui me vaatame nüüd tolleaegseid Skandinaavia linnainimeste välimust, munasin jällegi vastavalt Oslo ja Kopenhaageni muuseumitest võetud reproduktsioon, õigemini graafilisi lehti. Siin on näha näiteks tee ei oska, ei vahet teha üldse, kas ta on Prantsusmaa, Inglismaa või Saksamaa. Pagari säilil või lihunikusell? Ma ütleksin veelgi rohkem, et kui te vaatate seda Kopenhaageni lihunikuselli kellel parajasti liud õlal ja selle lõua peale on siis tapetud põrsas läheb sellega suure uhke sammuga valge põll ees sisse üldine riietusin nagu meilgi Eestis meie rahvarõivad Maduletasid, tuletaksin meelde Jüri Jüri kihelkonna rahvarõivaid. Täpselt sedamoodi vastav niisugune veestikene kollase-mustakirju siis sinine kuub. Püksid kintspüksid sukad ja niuksed tossu, taolised jalanõud huvitab et nii sarnased ja paistab, et tolleaegsete no balti mere ja ka Norra Norra talu pojadki olid võrdlemisi sarnase riietuse laadiga. Nii nene, mul on siin ees üks pilk on võetud jällegi muuseumisse, sellele on kujutatud kalakaupmeheladu. Norras peeti neid kalakaupmehi kõige rikkamates inimesteks, kui ta juba oli suur kalakaupmees, isa oli ka väga rikas ja siin on keegi kunstnik püüdnud siis jäädvustada meieni tuua seda miljööd mis oli tiheda karika kalakaupmehe laos. Seal nimetati Oslo Vlad ise hääldavad uss luu, aga noh, olgu peale, me võtame kirjapildi aluseks, ütleme Oslo. Ja seal on siis Väga huvitav ehitus, omamoodi suure, avara akna ka see on ühtlasi ka luuk, millest saab kaupa välja anda. Ta aknast, Me näeme, taustataust, on, on meresadamakai meri laev kai ääres. Laeva persaalitakse maha tünne, seal ilmselt toodud taara, mille siis hakatakse hiljem pakkima muidugi. Eeringaid muid kalagramiimise, muude ega soola soolasulamid on omaette omaette niukseid konstruktsioonid. Pooli poolid, pooli tünnitaolised niuksed, puidust moodustised ja Veedistega. A saam aam soola, Kadiskrandule tugevasti äri ja seda toodi sisse Norrasse. Seal tuli Poolasse. Mujalt kussage kätte saadi, toodi soola ja tagasi viidi kala ja ja nüüd siis, aga me näeme seal siis seda rikast rikka kalakaupmeheladu ruumi seestpoolt ka maatüki andmed, seda kirjeldada teile, seal on üks kõigepealt suur laud, laua taga istub üks mees, kes kirjutab suurde raamatusse midagi. Nähtavasti on see mingisugune konto raamatuid, seal on näha ka, mis on tulnud, mis on läinud. Ja naisterahvas ja seep proovib parajasti ühte riideriidekangast, mis seal lahti otsast lahti rullitud. Väärt kangas proovib seda omale ümber mässida, et näha, kuidas see sellest materjalist kleit talle ka sobib. Ersa suure peegli ees näete, mis kick peegelgi seal olemas. Ja kes on seal olemas ka tolleaegsed kaubapallid pakitud kaubapallid. Ilmselt on seal toodud ka rõivaid. Briet, riidekangaid ja on ka näha, et on toodud sisse midagi niisugust, mida meil nimetatakse suhkrutaoliseks asjaks. Paistab, et seal magust midagi lapsed on sealjuures väga huvitavalt vaatavad. Healis vaataksime siis tolleaegset linnakodanikku. Linnakodanikuprouad, kuidas tema välja näeb? No paistab, et seal on, neid on kaheksa niisugust kuju siin pildi peal, vaat kaheksa daam ja kõik enam-vähem ühtemoodi rõivastatud, ma ma ei tea, kas see oli siis nähtavasti niiskule mood tol ajal või noh, see on umbes 1750 selle paiku. Ja ma olin äsja kirjeldada, kuidas nad välja näevad. Aga patsiendid, kes on kohalikud, rahvarõivad, et nad maitsevad selle moodi, nad on ühtemoodi. Nii et eest on seelik valge ja priseeritud Eesti priseeritud tagant ei ole Pliseeritud tagant on ta lihtne, langeb lihtsalt aga tagaselja peale mingisuguse veega vee külge kinnitatud ka üks omapärane heledavärviline lehvik. Milleks see seal taga peab olema, seda mina ei tea, aga seal nad on ja kõigil on niimoodi. Kas seal siis selleks, et oleks ilusam või selleks, et vahetevahel oga leidlikult tarvis? Fakt on see, et seal olemas, peale selle on olemas ka suurrätt. No me oleme kõik näinud. Kui pess vanaema ikka tema suureti ümber ja istus, siis oli ta ikka tõepoolest läti sees, seal oli soe olla. Nendel on täpselt samasugused suurrätid. Peast langeb alla veel õlgadele ja nii edasi. Annab väga hästi sooja. Nii on siis nende rõivastus. Aga nüüd katsume siis minna ka talupojajuur, muide, siin ei olegi mul kerge dile ütelda. Selle talupoja, norra talupoeg oli tavaliselt viletsam vend kui Norra kalamees. Ja seetõttu nad püüdsid ka ikkagi kalameestega hästi läbi saada ja hais oma põldu seal, kus vähegi võimalik oli. Ja ikkagi ka olid kuidagimoodi seotud kala kalapüüdmisega. Aga mul oleks huvitav materjal siin pileteid esile tuua, teie ette tuua, näiteks siin on tolle ajastu talupoja elamu Norras talupoja elamu ja seal muuseumi töötajad märginud juure sinna, et see on tüüpiline. See on tüüpiline elamu. Tol ajal Norras, mis seal on? Son, palkhoone sein on ka palksein. Nii see oli suur ruum ütleme umbes, et. No ütleme, 10 meetrit ühtpidi ja ütleme, kaheksa meetrit teispidi umbumbmäärased hinnates me näeme seal Seinte küljes on mingisugused riiulitaolised asjad. Ja teate, mis magamis narid, mitmekorruselised magamise asemed põrandal, muldne teised põrandad on kivist laotud valus ja see on mõeldud lõkketule jaoks, seal on peaaegu alatasa põlev tuli lõkke. Selle lõkke kohal ripub suure kõvera rondi küljest alla jääahela keti otsas metallist raudne pada. Patsientidega tehakse siis neil toitu. Ja sellel lõkke kohal üleval laes on avaus, sealtkaudu läheb suits välja. Ühesõnaga, tegelikult on siin tegemist suitsu tarega. Suitsutare. Suits läheb välja laiavast. Matside ront rondi küljes olisi kett, eks ole, aga see, kui ma ütleksin paljud, siis ma valetaksin, paik oli sirge, eks ole, aga see on kõvertigu oleks suure puuoks mingisugune, see on üle toa. Siis on suur laud, lihtsad pingid. Nüüd on valmistatud ühest puutükist. Kirve ja noaga valmistatud nurgas on suurhoidla nõudel toidunõudele. Aknad sa neid ei olegi, aga noh, kui te tahate, võite nimetada aknast neid avause, mis on väga pisikesed. Ja mida sulgen võib sulgede luukidega seal nagu piilumise hauka teeb luugi lahti vaatajatest välja, seal juba ei pruugi kinni, muidu tuleks nähtavasti külma sisse. Peaaegu luugi moodi. Sulgemise vahendiga. Ja aga näed, aga need lauatükid, mida, mis katavad seda aknaavasid, need on ka kõik ilusti ära nikerdatud, nad on. Nad on noaga ja kirvega väga meisterlikult ära kaunistatud. E ja me näeme ka seda, et toit on neil üldiselt väga võimsalt soolatud. Ja see märkus selle pildi juures on ka öeldud, et värske liha saamine oli talvel eriti raske. Kala söödiaga kaladjeffi sisse soolaga ja siis seal oli ikkagi tavaline toit. Nii nurgas on laamaga suur lahmakas voodi ühest pakust raiutud ja voolitud pikk pink. Järid. Pingid on seina küljes kinni, et lahtise teha ei saa. Riiulite kohal on õlle kapad, suured õlle kapad umbes niisamasugused kui meilgi. Kui meie oma muuseumi läheme, näeme ka õlle kappasid mis asus kapad. Ja nüüdseks üks väga huvitav asi, mis minule kohe hirmsasti meeldis. See on üks kohaliku küla õuna nab andekas mees. Tähendab kunstiandega inimene on jäädvustanud. Jõuka norra talupoja, kogu perekonna ja olemise motiksid kuidagi naiivistliku kunstniku moodi tänapäeva lase hinnata aga siia ebacia petja mees on teinud tõsist tööd ja ta teinud seda nähtavasti tellimise peale. See mees, kes tema ideed, veel pilt ka mälestuseks meile see on väga jõuka siin ja ongi taganud sileduse Tseep pisipilt kujutab Olav man Celini kodu, mandlike linn ja esimene ola lõugu Me kirjapildi järgi siis voolab, on muidugi õige, kannad ise. Ma kardinad hääldavad seda nime Kuulov. Aga no meil on see põhimõte nagu soomlastega. Et kui me seda keelt täpselt ei tea, siis äärde kirjapildi järgi ja, ja pole häda midagi. Nii et see mees ise voolab man kerin. Tema on siis kohaliku selle küla kõige prominentsem, kõige silmapaistvam kuju. Ja pildi peal on ka kogu tema pere. Voolab ise tema naine, tema proua ja 19 last. 19 last. Peremees kõigepealt peremehel on ka müts. Võib-olla kaob, on palju, aga kui ma ütlen delegaat, müts silma servadeta. Kujutate ette seda mütsi? Ilma servadete ainult puha, algab seal ta peas. Siis väga tohutu suur, võimas Abe noh, ütleme nagu meil oli jumala ajal. Carl Robert Jakobsoni oli umbes niisugune suur lai tume habe, Simple, Aserbaidžaan, tal punakas, niisiis seljas on tal vägaanis suure puhevil olemisega kuub. Selle all paistab midagi linase särgi taolist. Need on siis kirikurõivad. See kunstnik on märkinud, et see pere Olavi pere läheb kirikusse. Nii saab, siis on tal sukad ja kintspüksi muidugi sukad ja siis veel tuhvli moodi saapad. Nii tänavelliks kirka peaga kett ka käes, see paistab, et see oli siis peremehe tunnus. Nii püksirihm on tal huvitaval kombel niimoodi ümber põetud eest ripub rihma ots alla ripakil Sirid marks. Ja paistab, et see pole sugugi kogemata jäänud sest ka poegadel kõikidel kõigil on rihmad niimoodi ees, püksirihma otsesel ripakil. No nii ei saa ka perenaine perenaise tuletab meile meelde. Ema, ütleksin Saaremaa näiteks Saaremaa. Tal on siis valge pearätt pikk hall seelik, Sobüüdiline ka peaaegu põrandani. Ega, ega selle seeliku kaela ava on lihtne. Kraed ei ole lihtne õela avanialt pikk mantel, see on ka kuni maani must mantel. Žiguli tuletab meelde jällegi mulkide pikka musta mantlit. Jalgu ei jää selle tüütu ja lapsed. Nii õed kui vennad on täpselt isa ja ema moodi rõivastatud ainult üksel mähkmetes veel, see on tüüpiliselt maitsesin, vanemad ütles üles. Nüüd Lenega veel pilti, kus nad on kirikus. Kiriku üks löövia alune on neid täis, snesid maanike liine heidan täis. Kiriku lagi on väga huvitav, siin kiriku lagi on puidust nikerdatud ja seal on väga palju igasuguste koletiste päid, lohe päid ja nii edasi. Nüüd on mul veel paar pilti, ma tahaksin näidata, see on samal ajal Lapimaal kus elu on veel karmim. Seal me näeme, et et need norra põhja, norra kütid koos saamidega kohalike inimestega laplastega käivad käivad jahil, seal jahikäimise jaoks on ehitatud eraldi suursugune hoone, see on palkidest ehitatud hoone ja seal on siis ka kaks lahtist. Tuleaset dialaes on Kaiale avaus, kust suits välja läheb, see nässu otsib nekes jahile, vot need saavad seal siis natuke puhata ja neil on põdranahast kindad, müts ja saapad ja paistab, et nad käivad jahil ka suuskadega. Need suusad on muidugi laiemalt kui tänapäeval paistavad laiemad olevat. Aga suusakepp on üksainuke, mitte ei ole kahte keppi, nagu praegu on kombeks, aga üksainuke suusakepp ja see on ka suure suure ketta Kossasite lume sisse ei vajuks. Ja need pannakse siis ka heina äärde, kui tuppa tullakse sinna suurde ruumi, tullakse seal lae rasvalamp lisaks ka sellele lõkketuledeks löökide üles, siis on vardas lihatükid, siis on samas ruumis, ühes nurgas on saun kerisega, seal on siis vahelagi madalamaks tehtud, sinna, et saaks leili visata, et seal eel kohe üles ei läheks, et, et ta jääks natuke püsima ja seal on siis noh, higistamise paika niimoodi tehtud. Ja laplased seal laps pidid ka, nemad kannavad siis hülgenahkseid, rõivaid ja järeldused ka seda. Laplased on nii nii ilgelt ahnel rõivastes kui ka kui ka samuti hülgeliha ja rasv on neil toiduks ka. Ja peale selle veel põdra piima juuakse seal siin mainitud ja väiks pilt ja veel huvitav, nad mängivad laplased Me saamid mängivad sealt palli paljon punutud, nöörist tehtud. Ja minu meelest seda pallimängu vaatan, siis minul jääb nagu mulje, et see on meie rahvasse, palli moodi on kaks võistkonda. Mõlemad on seal siis hülgenahast rõivastes ja pallimängunoos ja paistab, et seal rahvasse palli taoline mäng kössis. Palliga viivad ja tahavad litri tabada neid. Vot niimoodi oli siis see pildimaterjal, mis ma seekord teile püüdsin ette maalida ja. Näete, kui, kui keeruline ja kui mitmepalgeline isegi Euroopas olevate inimeste elu tol ajal, mis me räägime siis, kui me lähme Aafrikasse ja mujale kuskil kaugemale Aasiasse. Ja, aga järgmisel korral ma mõtlesin, et ma kutsun teid kaasa ja lähme tagasi Lääne-Euroopa keskossa, vaatame, hüljes sealse elu on, seal on ka toredaid asju. Ma mõtlen seda perioodis, oli 18. sajandi teine pool. See on kui juba ka meie siin Eestimaal elasime saali võimu all tänaga, head jälje kuulmist. Eile.