Kui me silmaringi saadetes rääkisime kevadel ja veel siin suve alguses sky häbened sooridest, siis viimane isik, kellest jutt Too oli, oli see värvikas Vene tsarinna Katariina teine, kes on eesti maagagi mitut pidi seotud. Aga teiega, Tartu Ülikooli dotsent Villu Tamul, läheme nüüd edasi ja, ja kes teie vaadeldavad valitsejaks siis on? Mina jätkaksin siis nii-öelda ajaloolised sealt, kus kolleeg Mati Laur pooleli jäi. Ja vaatluse alla tuleksid kuus. Järgnevad Romanovite dünastia esindajad, millistest viimase Nikolai teisega Caromaal dünastia hääbus vene valitsejatena? Need oleksid siis Paul esimene kes valitses aastatel 1796 kuni 1801 Aleksander esimene tema järglane aastatel 1801 kuni 1825 Nikolai esimene 1825 kuni 55 valitsemas Aleksander, teine 1855 kuni 1881 Aleksander, kolmas 1821 kuni 1894 vene troonil ja viimane Nikolai teine 1894 kuni 1917 veebruar. Nagu nendest aastatest ka näha või õieti kuulda oli valitsemise ajad, kui kaua keegi neist troonil olnud võrdlemisi erinevad, kõige pikem pikemat oli, oli selles perioodis siis vene vene troonil Nikolai esimene 30 aastat. Ja kõige lühemalt see, kellest me ka nüüd alustame, Paul, esimene viis aastat, aga enne veel kui konkreetselt paaride, nende isikute, nende, nende isiksuste, nende ajastute Ta juurde minna, mõned üldised märkused nende kohta. Suurem osa vaadeldava ajalõigus on siis 18. Nende lõpuni 20. sajandi algul vene troonil olnud keisrite sest saame nende isikute kaudu või nende isiksuste nende tegevuse kaudu nendest sellest lähtuvalt saame avada aga, aga seda ajastut ja üldse vene vene ajalugu laiemalt. Kuid see nähtus iseenesest, et tsaari nii-öelda autokraadi isevalitseja enda isiku, tema omaduste, tema tegevuse kaudu kogu ajalugu valgustada. See nähtus on nii-öelda kaduv nähtus. 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul päriselt niimoodi teha ei saa, selleks ajaks oli, oli juba ühiskond Vene ühiskond, nii majanduslikus, sotsiaalses kui poliitilises plaanis nii palju edasi arenenud. Et perioodi lõpul ei saa enam ainult Saarist lähtuvalt kogu ajalugu valgustada. Üldiselt nende valitsejate kohta võib öelda seda, et üsna paljude puhul trooni üleminek ühelt teisele oli seotud nii-öelda suurte segaduste paleepöördega. Ühesõnaga ei toimunud rahulikul teel. Näidetena Paul esimene kõrvaldati oma poja tol ajal siis veel survest Aleksandri teadmisel kaasaaitamisel paleepöörde vandenõu läbi. Aleksander esimese enda surma järel rullub lahti terve dünastiline kriis Venemaal ja sellega koos ka Gabristide või kui me kasutame rohkem võib-olla eestipärast nimetust detsembristideegaabrist tuleb vene kuu nimetus on kaabel ja siiamaani üldises kasutuses olnud Lääne kirjanduses nimetatakse neid roppintetsembristideks täitsa ristide väljaastumine sellega koos. Võib-olla nii ainukese täiesti rahulikult toimunut üleminekut võime nimetada Nikolai esimese surma järel tema pojale Aleksander teisele sisepoliitilised mingid kulutusi, mingeid väljaastumisi paleepöördeid. Midagi niisugust ei toimunud, kuigi välispoliitiliselt oli asi vägagi keeruline nimed, käimas oli trimmi või Ida sõda Venemaa ja Euroopa riikide koalitsiooni vahel. Seda troonivahetust on väidetavalt nimetatud ka esimeseks 80 aasta jooksul toimunud rahulikuks droonivahetuseks Venemaal valitseja vahetuseks. Aleksander teine aga, kes Nikolai esimese järglasena Vene troonile tuli, tapeti terroristide poolt ja tema poeg Aleksander, kolmas andis küll ka rahulikult trooninud Nikolai teisele üle, kuigi seal kaasnesid mõningad niisugused sündmused, mis aga ei olnud otseselt nii trooni üleminekuga seotud sellest räägime siis allpool sellest jutust. Me võime siin järeldada, et hoolimata esimesel pilgul väga kindlana tunduv monarhiast nagu seda Romanovite dünastia Venemaal oli, ta siiski nii kindel ei olnud. Seda nähtust iseloomustab veel selline seik, et üsna paljud valitsejad selle perioodi valitsejad hakkasid troonile saades ümber tegema oma eelkäija tööd, seda isegi teatud määral eitades, mitte küll nii otsesõnu, aga kaudselt eitades ja midagi muud sinna selle asemele asemele pakkudes Paul esimene näiteks on täiesti kindlalt eitas Katariina ideaale ja tema tema tegevust. Ja järglane poeg siis Aleksander Alexander esimesena tõotas kohe päris alguses valitseda oma suure vanaema, see tähendab just nimelt Katariina teise traditsioonidest ja seadustest lähtudes, ehitades seega Paul esimese tegevust. Nikolai esimene rõhutas oma erinevust. Need on esimesest nii-öelda inimesena isikuna, rõhutades, et tema on sirgjooneline otsekohene, ausameelne, inglise džentelmeni tüüpi. Ja vihjates Aleksander esimese silmakirjalikkusele niisugusele keerutavale iseloomule. Aleksander teine tegi nüüd võib-olla kõige suurema pöörde üldse, see on mitte ainult nüüd nii case isikute ja nende otsese tegevuse liinis, vaid vaid kogu Vene ühiskonna kogu Vene ajaloo seisukohalt väga oluline, mida tema tegi tema reformid alates pärisorjuse kaotamisest, kõik muud reformid, aga selle kaudu muidugi ka siis mingil määral ehitades oma oma eelkäijate poliitikat väga selgesti oli nüüd Aleksander teise poliitika vastu eetisele ümbertegemiseks pidurdamiseks suunatud Aleksander kolmanda poliitika. Kes küll püüdis neid oma eelkäija ajal alguse saanud sotsiaalseid poliitilisi looduslikke protsesse pidurdada, ümber teha, seda enam võimalik ei olnud pidurdada ja võib-olla seal natukene tagasi suruda, muuta, aga igal juhul oli ta suunatud ka eelneva poliitika vastu. Nikolai teine viimane romaalofene troonil oli võib-olla ainus erand, aga temast suhteliselt nõrgast isiksusest tuleb juttu siis ka allpool selle kõige juures, millest nüüd juttu olime, aga ühe antiikajaloolise paralleeli, nimelt varane rooma keisririik varast Rooma keisririik iseloomustas enam-vähem sama situatsioon, kui dünastia ei olnud veel kindlustanud püüdünastiline mehhanism, trooni üleminek ühelt keisrilt teisele ei olnud veel kindlustanud siis oli üsna tüüpiline kõigepealt vandenõud, keisrite kõrvaldamine, paleepöörded ja selle juures siis ka uue keisri poolt eelneva tegevuse mahategemine ja selle selle eitamine. Romanovite dünastia oli äärmiselt tihedalt seotud teiste Euroopa eelkõige saksa valitseja kodadega. Ja seda just 18. sajandi lõpust, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Saksa uurijad on seda higini teatud bravuuriga nimetatud saksa dünastjaks. Näha on see peamised abielude kaudu, enamus valitsejaid abiellus erinevate saksa riikide printsesside, ka mitte küll kõik osaga teiste valitseja kodade esindajatega ja omakorda Vene valitseja valitsejate tütred abiellusid peaaegu kõigisse Euroopa kuningakodadesse ja said sea siis kuningannad, eks või hertsog linnadeks või käis linnadeks selline seotus, tihe seotus, omavaheline seotus, see on tegelikult iseloomulik ka kõigile teistele euroopa monarhistlikele riikidele 19. sajandil või riikidele, kus olid, olid kuningad, kuningapojad. Omamoodi huvitav on siin ka see perekondlik läbikäimine kuningakodade vahel säilis hoolimata poliitilistest katakalismidest, hoolimata sõdadest ja muudest sarnastest asjadest. Üsna üsna niisugune drastiline näide on siin viimane romaalaf Nikolai, teine ja tema igatepidi sugulane ja hõimlane Saksa keiser Wilhelm, teine, kes esimeses maailmasõjas, kas omavahel sõdisid, tähendab teisitena Venemaa ja Saksamaa suures esimeses maailmasõjas, aga kes oma ometigi tituleerisid teineteist armsasti Willikse Nikiks vahetasid õnnitlusi perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul ka siis, kui, kui rindel käisid suured tapatalgud. Nii et perekond ja poliitika olid teineteisest üsna tugevasti eraldatud, keisrikodades samuti, mida siit veel järeldada saab? Seda, et dünastiana Romanovite dünastia, aga 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli, oli üks võrdlemisi tavaline roopa dünastia, ta ei olnud millegi poolest eripärale. Seda oli nii tihedalt seotud teiste valitseja kodadega ja teiste teiste dünastajatega, mis teda eripäraseks. Tädi oli muidugi see maa, mida nad valitsema pidid või valitseda tahtsid, see tähendab Venemaa ja siit tulenevad need erinevused. Need oleksid siis üldised märkused. Nüüd näeksime juba konkreetselt valitsejate vaatamise juurde ja seda siis nii kronoloogiliselt alustades Paul esimesest, Paul esimene, siis sai troonile 1796. aastal 42 aastaselt ja valitses võrdlemisi lühikest aega viis aastat. Tema kujunemisloos lapsepõlve kujunemisloos. Me võime välja tuua sellise eripära, nimelt tema võeti oma juures tähendab Katariina teise juurest õige varases nooruses tol ajal valitsenud Jelizaveta poolt ära ja kasvatati emast eemal eraldi ja, ja hoopis nagu tema vastu. Sellest hoolimata. Miks sa, muide nii oli? No põhiprobleem on siin ikkagi seesama troonijärgluse troonijärgluse küsimus, sest Katariina positsiooni, nagu me ka Mati Lauri poolt räägitust oleme kuulnud, ei olnud sugugi kindel ja tema nii-öelda eelkäija või õieti tema valitseja, kes Jelizaveta, kes valitses sel ajal, kui Katariina õel sündis. Paul, tulevane tulevane keiser ei olnud sugugi huvitatud Katarina troonile trooniletulekut, kus need siin kasutada ära tema tema lastes tema tema vastu. Tähendab, selles mõttes ma eksisin. Tol ajal ei olnud ta veel Katariina teine mitte keisrinna, vaid, vaid lihtsalt lihtsalt Katariina, aga sellest hoolimata sai ta sai ta küllaltki hea hariduse. Selle juhiks oli krahh Nikita paanil küllaltki laialdase, isegi valgustuslikus plaanis küllaltki hea hariduse. Paul oli kaks korda abielus. Esimest korda essand alustati printsessi Wilhelmiine ka kes 1776. aastal sureb sellest abielust. Lapsi ei olnud Wilhelmiine nimi õigeusku astumise järel sai siis nad, Natalja Aleksejev. Noh, nii nagu see traditsioon oli saksa või muude valitsejate kodadest pärit, printsessid õige, astusid õigeusku enne abiellumist Vene troonipärija ka ja said siis ka Õigeusupärase nime, nagu ristiti uuesti ja teist korda siis abiellus ta õige varsti aastal 1776. aastal seekordses Württembergi printsessi Sophia Dorothea aga kes õigeusku astumisel saime Maria Fjodorovna suur tõesti paar, siis Paulia Maria Fjodorovna teevad 1782 kuni 83 pikema ringreisi Euroopas külastades peaaegu kõiki Euroopa maid. Tutvudes sealsete sealsete õukondadega selle ringreisi käigus Paul jätab endast külla küllaltki soodsa soodsa mulje kui võrdlemisi nii valgustatud suurpüssist ja tulevasest vene Saarist. Seda öeldakse olevat tõsine valitseja kutsumus, veendumus, et just tema suudab hoolitseda oma alamate heaolu eest ja säilitada Venemaal kõrgelt, oli eetikat ja nõnda edasi. Aga seda kõike muidugi traditsioonilises niisuguses vene lähenemisviisis see tähendab auto looduslikul teel. Kogu see aktiivsus ja valitsemine peab lähtuma ainult ülevalt, ainult keisrist endast. Isegi niisuguse läbikäimine võetame. Eliidi maakonna ka arvestamine on tal küllaltki nii tagasihoidlik prantsuse revolutsiooni kudumisel Pauli puhul täheldatud seda, et Paul jälestus või põlgas lausa prantsuse revolutsiooni ja kõige selle järelmeid mitte mitte selle tõttu, et ta oleks, et tal oleks väga meeldinud revolutsioonieelne Prantsusmaarevolutsioonieelse, Prantsusmaa kordia tavad ja prantsuse kuningaid, vaid peamiselt selle tõttu, et prantslased julgesid tõsta käe jumalast salvitud monarhi vastu, see tegi talle kõik selle väga, väga ebameeldivaks. Oma ema, see tähendab siis juba juba keisrinna Katariina teisega oli Paul võrdlemisi halbades suhetes, kõigepealt neil ei olnud ja lapsepõlves ja nooruses erilisi kontakte. Ja Katariina kartis kogu aeg, et tema last võidakse tema vastu vaenlaste poolt ära kasutada tema troonilt kõrvaldamiseks. Millega oli siis juba ütleme, Katariina eelkäija, Elisa veeta algust, algust teinud. Noorukina hoiti Pauli küllaltki eemal valitsemisasjadest ja Katariina teise võimuloleku ajal tema valitsemise ajal ka tema arvukad favoriidid kas ignoreerisid Pauli või siis käitusid temaga võrdlemisi nii ülbelt ja teda taandavalt. See, mida tehti Pauli endaga, Jelizaveta poolt kordus nüüd Katariina poolt Pauli lastega, nimelt Pauli kaks vanemat poega, Suurvürsti Aleksander tulevane keiser, Aleksander, esimene Konstantin, kelle vanusevahe oli seal üle üle kahe aasta, natuke võeti Katariina poolt samuti oma vanemate juures, see tähendab Pauli ja tema abikaasa juurest ära ja kasvatati eraldi Katariina enda juhtimise ja õpetuste järgi Paulile. Tema abikaasa lubati üles kasvatada ainult oma meessoost järeltulijate noorem põlvkond ja tütred. Nooremat põlvkonda kuuluvad veel kaks suurvürsti Nikolai, tulevane keiser, Nikolai, esimene ja Mihhail, samuti siis tütred Katariina ja anna, anna muuseas tulevane Hollandi kuninganna. Nii et asi, mida tehti Pauli endaga, Jelizaveta boot tehti nüüd Katariina poolt Pauli lastega need 1783. aastal, kui Paul oli 29 aastane, anti talle võimalus ka nii-öelda minivormis oma huvisid rakendada sama Kaczyna lossi ja sai õiguse moodustada seal oma väike õukond ja samuti oma väikese väike mänguarmee mida Paul siis drillis ja juhatas nii preisi, traditsioonide vaimust, oli üldse väga vaimustatud preisi pärast preisi sõjaväest, preisi riietusest ja kõigest preisipärasest ja seal selle katsena mängu armee või väikese armee nii-öelda ülesehitamise käigus hakkab tõusma ka araktsejevi täht, kellel oli siis edaspidi Venemaa ajaloos ka küllaltki oluline osa Katariina enda seisukoht. Pauli suhtlus oli, nagu öeldud, küllaltki nii jäik ja negatiivne ja ta elu lõpuni arendas aeg-ajalt plaane selle kohta, et Paul troonist ilma jätta ja tema asemele hoopis järglaseks nimetada Vene troonil Pauli poeg Aleksander, kelle kasvatamise eest ta ise siis hoolt kandis ka need jäid siiski teostamata, Paul Katariina surma siiski troonile saab. Kui nüüd lühidalt iseloomustada seda väga lühikest valitsemisperioodi Pauli Rauli vene Paul esimese valitsemisperioodi siis sisepoliitiliselt võib öelda, oli ta mingil määral siis, nagu öeldud, Katariina valitsemisajal tehtud korralduste ja möönduste vastu. Ta rõhutas seda suuremat sõltuvust sõltuvuse vajadust Saarist administratsioonist, kes omakorda ka Saarist endast sõltub, ühesõnaga autokraatlikku valitsemisprintsiipi ja selles liinis püüdis kärpida kaadalkkonna aristokraatia õigusi ja baasid, mida Katariina oli korduvalt deklareerinud, mis neil on samuti õhkkond õukonnas kõrgemates peterburi sfäärides kujunes nii aristokraatia ei ole, kes olid harjunud Katariina-aegse võrdlemisi vaba ja, ja niisuguse omamoodi siis elegantse, valgustatud suurima eluga muutus väga oluliselt Paul, kõike seda ei armastanud riietuses pidudel igale poole tulid ettekirjutused, kuidas tohib, kuidas ei tohi. Kuidas tsaarile meeldib, hakkas domineerima esimene Preisilik, võrdlemisi külm, jahe mitte eriti pidulik riietus, väga selline surutud õhkkond ja kõiki neid asju ühista ellu küllaltki Brut reaalsete meetoditega. Pauli Protaalsus. Selline Hausa autokraatlik käitumine, teatud väiklus, norimine ja vihahood olid, olid võrdlemisi võrdlemisi tuntud ja kõik kõik neid kartsid, eriti ka vormi küsimuste väikestes niisugustes detaili eksimustest ja korra, kus viidiga sisse preisi mundrid ja ebamugavad kui ka õukonna õukonnatraditsioonides. Nii et selle tõttu tema renomee või maine ütleme niimoodi õukonnas ja kõrgemates sfäärides vägagi langes niisugune kulunud turistlik poliitika. Samamoodi siis läks omamoodi ummikusse ka välispoliitika. Välispoliitikas kujunes siis Pauli valitsemisaja lõpuks absurdne seis. Nimelt ametlikult oli Venemaa Napoleoni, Prantsusmaa aga sõjaseisukorras. Kuid samal ajal Pauli valitseva osa lõpuaja lõpuperioodil tegutses tema ka koos õieti Napoleoni huvides. Napoleon ise oli muidu väga huvitatud Pauli ja sellega koos siis ka Venemaa enda poole kallutamisest. Kõige absurdsem oli 20000 kasakasaatmine. Purgist maismaa teed pidi Indiat vallutama, inglastele siis Napoleoni huvides India kätte saada, loomulikult need 20000 kasakad ei oleks sinna jõudnud, aga seal niisugune poliitiline žest Austriaga, kellega oldi ametlikult koos sõditud Napoleoni vastu koalitsioonis. Seal siis ka need Suvorovi, Itaalia sõjaretked olid samuti nüüd valitsemisaja lõpuperioodi suhted teravad või peaaegu lõplikud, katkenud maaga käis välja kuulutamata sõda merekaubandusalaste lepingute osas, mida Venemaa oli Rootsi Taani Preisiga sõlminud, otseselt Inglismaa merehuvisid riivavad riivavatena olid nad siis väljakannatamatud ja sõda kuulutanud, nüüd aga, aga niisugune vermastajaid vastuseis oli ja seda oli kohe kohe puhkemas. Ja kõige selle tipuks ainsana olid väga head suhted Venemaal tema traditsioon sellise vastase Türgi Ottomani impeeriumiga, nii et välispoliitika oli üsna üsna puntrasse jooksnud see sinna juurde siis Pauli niisugune türanni kuluntoristlik käitumine õukonnas ja kõrgemates peterburi sfäärides ja veel mitmed sotsiaalmajanduslikud protsessid viivadki siis selleni, et õukonnas hakatakse üha enam salamisi arvamust avaldama, et keiser on hulluks läinud ja et köise tuleks troonilt kõrvaldada, kuigi ametlikult ja avalikult sellest sellest juttu ei olnud. Selle kõrvaldamisemi paleepöörde juurde aga, aga jõuame siis nüüd koos Aleksander esimese nii-öelda varasemalt Mauruse iseloomustamise ja tema haridustee ja kõige selle selle iseloomustamiseks Ma tahaksin veesele Pauli kohta on teada saada, et kuidas ta välja nägi, kas oskate seda kirjeldada? Ta ei olnud eriti esinduslik, eriti esinduslik kuju, suhteliselt lühikest kasvu ja võrdlemisi ütleme mitte mitte ilusate, mitte ilusa näoga. Mitte kena, kena, kena välja väljanägemisega, nii et seda, seda kõike veel rõhutas, eriti senisugune, tume ja preisipärane riietus lokitud parukese kõik sinna sinna juurde. Nii et ta nii inimesena või mehena. Me ei olnud ka eriti eriti kena. Kui nüüd Aleksandri kasvatus kujunemisloo juurde jõuda siis see oleks üks keerulisemaid isiksusi üldse Vene troonil 19. sajandil. Tuntud ajaloolased on ta õige mitmeti iseloomustanud. Võib öelda, et temast on üldse kirjutatud võib-olla nii omal ajal, kõige rohkem 19. sajandil, 20. sajandi alguses. No tänapäevaks on võib-olla Nikolai teisest viimasest romaanist rohkem kirjutatud, aga praegu varasemal perioodil oli Aleksander esimene see, kellest oli väga-väga palju nii memuaare kui kui uurimusi kirjutatud. Tooksin siin mõne mõne näite, kuidas teda iseloomustatud on, näiteks tuntud ajaloolane, glüczewski on teda iseloomustanud siis umbes järgmisesse on küllaltki toores tõlge siis vene vene keelest. Panther esimese isiksusi ei omanud vaid kohalikku tähtsust, ta oli kogu Euroopat Poolt üle elatava epohhi kujund. Aleksander Ta seisis kahe ajastu piiril, mis omavahel teravalt erinesid Kaheksateistkümnendal oma vabade ideede ideaalidega vabadusi ideedega, sajad, mis lõppes suure revolutsiooniga ja sama teiselt poolt 19. sajand, vähemalt tema algus kui reaktsiooniperiood, mis hiljem muidugi lahendusele vabadus teede teofis, aga Aleksander oli just nagu see ühendav lüli, kahe nende selle kahe kahe sajandi vahel. Siia kõrvalpõikena veel nii palju Aleksandri valitsemise ajal lõppes teatavasti 1825. aastal, osa ajaloolasi on pakkunud välja niisugusi pool publitsistlikku teesina, et 18. sajand Venemaal ei lõppenud mitte siis aastaga 1800, mis oleks kalendrile sajandi lõpp vaid lõpes hoopis 1825. aastal, nii et Aleksander on nagu oma olemuselt liigitatud rohkem isegi 18. sajandi valitsejate hulka ja selle vaimu kandjate hulka. Retsevski jätkab siin vaadeldes Aleksandrit, vaatleme tervet ajastut mitte ainult Venemaal, vaid terves Euroopas. Raske on leida isikut, kes kelles oleksid ühendatud nii paljud erinevad tolleaegse Euroopat mõjutanud ideed. Üsna lühidalt, aga nii tema ini inimesena teda iseloomustavat on öelnud Tartu Ülikooli professor Juri Lotman oma oma raamatus Aleksandr Puškin, Ni. Kenasti, Aleksander esimene džentelmen, libero ning araktsejevie unistav sõber, kes oli troonile tõusnud, üle oma isa laiba palju lubanud ja vähe teinud, kes oli olnud Venemaad vihkav, Vene tsaar, garamsiini melanhoolne austaja ja Puškini kättemaksuhimuline tagakiusaja küllaltki Literatuursetega väga, aga nii lühidalt ma ütleksin üsna täpselt kokku võetud Aleksandri iseloomustust. Aleksander sündis 12 10. või või siis uue kalendri järgi 23. detsembril 1777, kuuludes sellega siis Pauli poegade esimesse põlvkonda. Kuna ta oli esimene poeg, tulevane troonipärija, siis tema sünni puhul toimusid suured pidustused nimi pantidele Aleksander Nevski nimest. Lähtudes siis Aleksander ristiisadeks olid Saksa-Rooma keiser ja Austria keisri Joseph teine ja preisi kuningas Friedrich Suur. Fril preisi kuninga palumine ristiisaks oli, oli, oli muidugi Pauli poolt täiesti loomulik tema preisi austuse juures ja siis sakslast state hiljem 1779 sündis Aleksandri vend Konstantin ning neid kahte poissi noorukit kasvatati siis koos, nüüd nemad moodustavad selle Pauli laste esimese esimese põlvkonna ja kasvatati koos Katariina järelvalve all. Nemad võeti siis Pauli ja tema abikaasa käes nii-öelda ära ja kasvatati eraldi. Katariina juhtis kogu Aleksandria Konstantini kasvatusliku õpetusliku külge nende kasvatuse õpetuse külge ja tegi seda puhtalt nii prantsuse valgustuse ideaalide vaimus. Käsiraamatuks oli russo, Mill prantsuse valgustuse loodusfilosoofiliste printsiipide järgi oli, oli see kasvatus tähendab lapsi, karastati loodus looduses ja üldse küllaltki askeetlik eluviisidega ja selle kaudu siis pidi lastama neil nagu vabalt vabalt areneda, nende füüsisel siinjuures on, on täheldatud veel ühte asja, Aleksander nimelt oli ühest kõrvast veidi kurt ja hiljem päris kurt, nii et ta kuulis ainult ühe ühe kõrvaga ja on öeldud, et neil neil lasti magada. Võiti Aleksander magas talvepalees ühes toas väikese lapsena imikuna isegi mis oli otse vastu Peeter-Pauli kindlust, kus üsna sagedasti mitte nii nagu praegu on keskpäeval, aga siis üsna sagedasti suurtükkidest paugutati ja pidev suurtükimürin või mitte päris pidev, aga küllaltki sagedased suurtükilasud olidki kahjustanud tema tema kuulmist, aga noh, see võib olla ka rohkem nii füüsiliste päritud või, või sündimisest tekkinud puuduste tulemus nüüd ühest kõrvast kurt igal juhul oli. Nende kasvatamisega tegelesid õige mitmed isikud, kuid nende isikute formaat, järelpalve oli pandud kindraladjutant Nikolai seoltecovile, kes aga teostas teotses täpselt Katariina ettekirjutuste järgi. Ta tema ülesanne nagu, eks õukondlane väljendanud oli jälgida, et lastel oleks kõht korras, et tuuletõmbust ei saaks, aga muud asjad olid siis Katariina poolt juba juba kontrollitavad. Kõige olulisemat osa Aleksandri kujunemisloos alaga mänginud tema õpetaja, keda ta elu lõpuni Austrias ja, ja talle väga nii suurt mõju avaldanud. Šveitsi päritoluga valgustusfilosoof Harry sõber ja aatekaaslane Frederick Saardele harp. Rahark kutsuti Aleksandri õpetajaks kasvatajaks siis, kui oli äraütlemine saadud. Veelgi tuntumat mehelt valgustus, filosoofiltenistid, roolt, tüdruk, aga siiski siiski keeldus-Venemaale tulemast teleharpi põhimõtet, mis peamises langesid kokku Katariina teise põhimõtetega olid selles, et tulevane valitseja peab olema eelkõige aus, valgustatud ause, valgustatud ja teadma natukene igast asjast, et mõista kõige ümbritseva sisu. Seega alustati juba üsna noorelt, nii Aleksandri kui Konstantini puhun neile küllaltki niisuguste kõrgete filosoofiliste ideede sisendamis prantsuse valgustuse vaimus. Mark luges neile ette demostone staatsitust, Plutarfost, Russo ja ka teisi teisi prantsuse prantsuse valgustuse mehi. Pidevalt räägiti mõistuse, jõuste ülemusest, inimkonna headusest, õiglusest, riigi lepingulisest päritolust, seda küll kani teoorias inimeste loomulikust võrdsusest, vabadusest ja nõnda edasi, nõnda edasi. Kõrged ideaalid. Uurijad on arvanud, et nende kõrgete ideaalide, mida siis nii-öelda lapsepõlvest õieti väga varasest muuseas peale Aleksandriga sisendati nende kõrgete ideaalide tõttu mõneski Aleksandri niisugune üks poolus, selline unistaja poolus, unistaja, ideed mis olid üsna kaugel reaalsusest üsna kaugel, Vene, eriti veel vene vene reaalsusest, mida ta nagu siis nende ideede mõjul eriti tahtnudki tunnistada vaid elasemaid saalides. Teleharpi kohta veel öeldud, et Vena harp istutas maailma suurima impeeriumi tulevase valitseja hinge ettekujutused vabadusest ja võrdsusest Šveitsi taskuvabariigi malli järgi, nii et Aleksandri kasvatuse selle Katariina poolt juhitud edele harfi poolt soositud kasvatuse õpetuse süsteemi, kuhu me võime öelda, et tegemist oli võrdlemisi abstraktse lähenemisega abstraktse, prantsuse niisuguguse valgustuse ideede süstimisega noore, alles alles kujuneva hinge ja mõistusega mehena. Ja see omamoodi siis hakkas hiljem ka Aleksandril vägagi mõju avaldama.