Tänases silmaringi saates jätkame teiega kultuuriloolane Malle Salupere jälle vanade arhiividokumentide sirvimist, viimane kord rääkisime nendest nõiaprotsessidest ja nendest nõidadest, kes Liivi sõjajärgsel Liivimaal siis dokumentides on talletamist väärinud ja nagu saime selle teemaga ühele poole ja te lubasite, et nüüd hakkame Rootsi aega käsitlema. Midagi konkreetsemalt mesis täna vaatlema hakkame. Kuigi sai öeldud, et nüüd jätame linna maha ja läheme maale, hakkan, ma mõtlen, et võiks natukene ikka veel linnast ja Tartust konkreetselt edasi rääkida juba selleks, et seda üldist fooni anda. Me rääkisime üle-eelmises saates Tartu suitsengust ja jõukusest ja siin annab isegi tõmmata ajaloolise ajaloolisi paralleele. Mingisuguseid mulle tundub, vähemalt praegu on jälle aktuaalseks kerkinud küsimus Eestis mingi vahendustsooni loomise kohta. No see kõik on juba olnud Tartu omaaegne rikkus põhines muidugi ja Eesti Eesti alade jõukus üleüldse enne Liivi sõda põhines kiust sellel transiitkaubanduse ja sellest saadavatel sissetulekutel ja kuna Tartu kujunes tähtsamaks kaubavahetuse punktiks ja transiitkaubanduse punktiks just Venemaale, kelle käes oli kauplemine Venemaa tähtsamate Lin riikide Novgorodi ja Pihkva ka, mis käis just siitkaudu, noh siis sellega ongi seletatav see, see tohutu tohutu rikkus ja ja see toredus, millest kirjutavad kroonikud ja reisijad, kes siin on käinud, siinjuures tasuks vist ära märkida, et see oli siiski kaubandus just nimelt selle Venemaaga, sest kui me ühest küljest lööme sinna nüüd uksed kinni ja teisest küljest tahame ikkagi vahendajad olla, siis huvitav kellega siin Rootsi ajaks Rootsil Läks tekkiski niisugune situatsioon, et juba juba ordumeister Klettenberg, see oli 15. ja 16. sajandivahetusel oli kauplemise osaliselt ära keelanud ja katkestanud, siin oli kaoga vangistatud vene kaupmehi ja kaubanduspeaaegu, et katkes, siis hansalinnade liit lagunes, kusjuures Novgorodi hansakontori võtmed toodi just Tartusse. No küsimus on, miks, miks just Tartuse kõige tähtsam punkt oli ja mulle tundub meie ajaloolased viimasel ajal on päriselt loobunud tunnistamast seda kuulujutu justkui tartust läks kaubad veetee nimelt edasi Pärnusse. Praeguste geoloogiliste andmete põhjal on näiteks Viljandi järv oma 10 meetrit kõrgemal Võrtsjärvest täna öeldakse, et lihtsalt ei olnud võimalik. Aga ma ei saa hästi aru, miks on ära unustatud pisike tõsiasi, et Eesti mannerjääajast saadik kerkib ja läänepoolne osa kerkib kiiremini, nii et see on siis on kas nagu kauss, kus vesi paigutub tämber ühte serva ja need veeolud ja see Jõgiskond, mis oli noh, ütleme 13. 14. 15. sajandil, see on väga palju muutunud, sest juba viimase 1000 aasta jooksul on see Läänerannik kerkinud vajani kaheksa kuni 10 meetrit ja nähtavasti siiski täiesti oluliseks ümberlükkamatu dokumendiks võib lugeda seda, et näiteks arenneri Kroonikas, see on koostatud 16. sajandi lõpul on joonistatud ka üks kaart, muidugi üsna algeline ja abitu, kus Emajõgi lõikab läbi terve Eestimaa kuni Pärnuni, ta on joonistatud seal õige laialt selle kaardi peal. Tähendab oli see siis kõige olulisem tee ikkagi koguse sõdade periood, mis järgnes Liivi sõda ja kõik need järgnevad sõdimised Kaubandus loomulikult soikus. Ja kui siis Rootsi ajal jälle tekkis rahuaeg, hakati taastama majandust siis oli olid juba sellest veeteest jäänud ainult mingid udused mälestused ja pealegi olid vahepealsed. Need väiksemad jõed, mis Võrtsjärvest edasi viivad, olid kah muutunud niivõrd madalaks, meta läbitavaks. Kuigi ühes kuueteistkümnendas dokumendis näiteks piiskop annab mingitele kaupmeestele privileegi kauplemiseks ja, ja selles privileegiks on ka ära märgitud õigus vajaduse korral teostada jõgede süvendamist. Täpselt nii ongi öeldud. Kuningana Kristiina valitsemisajal tehti isegi mingite uuringuid ja projekte selle veedetud taastamiseks, aga ei leitud vist õiget kohta üles ja selgus, et see oleks läinud liialt kulukaks ka 18. lähendil veel tuletati seda meelde ja katsuti tehti mingisuguseid eeltöid. Twitteri esimesele eriti meeldis väga igasuguseid kanaleid ehitada, aga katkeda jäi ka sellegipärast tuleb ikka pidada nähtavasti faktiks, CVT olemas oli ja just selle tõttu ka tartus nii edukas kauplemine käis. Sest ainult nagu me oleme lugenud ja jaka viimase aja ajalooraamatutest õppinud, et kaubatoodi Tartusse ja siit edasi läksid nad maismaa teed mööda Tallinna ja Riia poole. Noh, see on nagu mehe ka kunagi rääkisime, et metsad, sood ja, ja kõik, kõik muu, mis vahel olid röövlid ka veel muidugi, ja tolleaegsed liiklemisvahendid kujutama, et puutelgedega vankritega õieti mingisugust kaupa hobused jõudsid vaevalt sedasama vankrit vedada, nii et see ei ole siiski hästi mõeldav, sellega võis edasi toimetada väiksemaid kaubakoguseid, aga ikkagi põhilised kaubad pidi pidi viidama veeteid pidi ja kindlasti kindlasti nii see oli ainult et kogu selle sõdada rajal, siis hakati otsima teisi teid. Venemaa kaubandus hakkas minema mööda, küll ta läks, küll ta valgus Leedu aladele ja üks oluline asi oli see, et 16. sajandi keskel Ivan neljanda ajal just Inglismaa muutus ju võimsaks vereringiks või oli juba muutunud oli ka huvitatud Venemaaga kaubanduseks, aga tõkkeks sai talle siin Läänemere kaudu kauplemisel Taani väinad Rootsi ja Taani. Ja nad avastasid selle Arhangelski, mis muutuski pea terveks sajandiks noh, Venemaa ainsaks meresadamaks isegi rohkem kui sajandiks ja juba Ivan, neljas, kes oli ikkagi oma aja kohta väga haritud mees ja tark riigimees taipas muidugi selle asja olemust ja tegi ka inglastele ja hollandlastele igasuguseid soodustusi sele kauplemisel jaoks. Niisiis, kui Rootsi aeg algas ja vaatamata sellele, et Tartule kinnitati tema omaaegsed privileegid, otsese privileegide kinnitamine oli üks huvitav nähtus linnadele. Sest niipea, kui uus valitseja troonile tõusis ükskõik kus, kus riigis ta siis oli nii, linnad saatsid oma saadikud kingitustega ja muidugi selle koostatud privileegide projektiga millele valitseja armulikult alla kirjutas ja, ja millele tuginedes siis linnaelu edasi käis. Nii et nendes privileegide, mis Rootsi kuningad kinnitasid, oli küll tartu kauplemisõigus ja need kinnitatud ja tema eesõigus Venemaaga kauplemisel, aga sellest polnud midagi, tulusust kaupasid lihtsalt ei tulnud ja niimoodi Tartu ja ka teised Eesti ja Liivimaa linnad käisid Rootsi ajal küllaltki alla, noh nad lihtsalt vaesuseid, ainukene, kes tänu Venemaa lähedusele ja just selle perioodi lõpupoole õitsele puhkes, oli Narva. Nii et sellepärast siis, kui teistes linnades suurt midagi ehitatud, siis siis ainult Narva on, oli ju enne teist maailmasõda nimetasime teda barokk ehituskunstipärliks, sest seal oli väga palju just tolleaegse parvaks ehitusstiili näiteid. Tartusse Tallinnasse pole neid eriti siginenud, lagunesid, lagunesid, linnamüürid ja nii et jällegi Rootsi aja lõpul, siis kui Peeter, Peeter esimene vallutas Tartut, siis tema arvates botaanikaaia kohal olev linnamüür ootas ainult korra käsku, kuhu poole kukkuda, noh, see oli nii vilets, võib-olla oleks kasulik tuletada aastaid meelde, siis kui Peeter esimene siin oma sõna ütles, siis oli see 18. sajandi algus või see oli aasta 1704. Aga enne seda Rootsi aeg algas 1624 vallutati Tartu, kuigi rahuleping Poolaga sõlmiti 1629, noh, see on siis? See oli nüüd, et see oli Rootsi ajal, kus Liivimaal Eestimaal nagu me juba ütlesime algasta 1561. Ja selle tõttu juurdus ka reformatsioon ja luterlik kirik Eestimaa osas varem. Ainult paistab, et mitte eriti kah sisuliselt, sest hiljem olulisi vahesid Eesti- ja Liivimaal ei paista olevat kah selle talupoegade ebausu ja kõigi muude pahanduste suhtes, mille üle luteri pastorid kaebavad. Kuigi Liivima. Tal oli päris pikk reekatulisatsiooni periood ja see jesuiitide tegevus käis siin üsna ägedalt. Aga otsi foonist, üldse tahaks rääkida ka sellepärast, et loomulikult, aga küsimus ei olnud ta ainult linnade vaesumises selles kaubanduse hääbumises paid sellega kaasas käis ka talupoegade vaesumine, sest kui nad seni olid, et oma kaupa kah turustanud ja vahetanud ja kaunis vabalt liikunud ja isegi käinud Pihkvas vahel äritsemas, jaga, venelastega otse kaubelnud, kuigi see oli justkui ametlikult keelatud ja niisuguse eeskirjad seda ei lubanud, aga samal ajal, kuna pidevalt tuleb kaebusi just eriti linnakodanike poolt, et venelased rikuvad nende eesõigusi kaubeldes otse Talumeestega, no järelikult see pidevalt toimus ja nüüd veel see suhtumine talupoegadest oli ka küllaltki huvitav, sest Rootsimaal nagu me teame, pärisorjust ei olnud ja Rootsi valitsejat ühelt poolt alates just selle seitsmeteistkümnenda sajandi algusest olid fanaatilised luterlased ja nii mõnedki on olnud ikka päris tugevasti orjuse vastased, ainult et siin Liivimaal pidid nad jällegi arvestama kohalikude võimumeestega, see tähendab aadliga. Sest kuna see oli siiski üle mereprovints, kus nad said tugineda ainult sellele Adelkonnale, no siis ei tohtinud nad temaga päriselt tülli minna. Aga need oskasid oma eesõigusi ja väga hoolega jälgida ja, ja säilitada ja rakendada. Ja juba Poola valitsusajal Stefan patori käest saadi oluline privileeg, sest siin oli muidugi eriti Liivimaal oli ju tegemist sellega, et Ivan, neljas oli juba kord küllaltki soodsalt alistanud Liivimaa linnad soodsatel tingimustel, mida ta ehitas ka kasvõi Tartus, päris palju linnakindlustused tol ajal uuendati ja see praegune Musumägi sel torni nimi oli juba Siliewitzi torn, nii et see oli just selle Vassiljevitsh Ivan Vassiljevitsh ehitatud siis Poola valitseja pidi muidugi ta millegagi üle trumpama ja, ja neid lubadusi veelgi ilusamaks tegem siis jälle Rootsi valitsejad siin muide lühike Rootsi periood oli juba 1600.-st kuni 1603. aastani ka Liivimaal, hiljem poolakad vallutasid selle jälle tagasi, sõitsime, oli siis Karl üheksas jändine södermanlandi hertsog, muide seal, kes niisugune huvitav situatsioon, et 16. sajandi lõpus istus Rootsi ja Poola troonil oli Rootsi ja Poola troonipärijaks üks ja sama isik. Nii et kahe sõdiva riigi valitsejaks oli üks ja sama isik oli Rootsi kuningas Johani poeg Sigismund, keda kasvatati tegelikult Poola troonipärijaks, nii et kuus aastat varem oli ta siis saanud Poola trooni ja kui suri tema isa Johann, siis sai ta ka Rootsi. Troonipärijaks ei saanud küll kuigi kaua olla, sest ta oli kasvatatud katoliitlasena jana hakkas ka Rootsis püüdis lahendada vähemalt katoliiklaste ja luterlaste, mis muidugi sealsetele võimumeestele ei meeldinud ja nii siis asehalduriks sai tema onu, see oligi seal all. Hertsog Karl kes siis kuulutas enda üsna varsti kuningaks Karl üheksanda nime all ja see Sigismund jäise Poola kuningaks üldse poolakad on, noh, see on niisugune ajalooliselt huvitav moment, lihtsalt minu meelest poolakatel on sajandite jooksul nende tuhandeaastases riigis pidevalt olnud puudus kuningatest ja ikka on neid valinud kusagilt Euroopa kuningakodades ja ikka on, et troonipärijat noh, mingisuguste sugulusastmete tõttu kuskilt siit ja sealt tulnud tuldud ja saadab päris oma kuningate dünastia, neil justkui ei olegi. Kuningas Karl, üheksas ma ei tea õieti, mispärast nii väga on Karl üheteistkümnendat nimetatud just talupoegade kuningaks Karl üheksanda kohta on see nüüd päris päris õige siiski ja tema tegi ka katse kaotada pärisorjust 1601. aasta maapäev Tallinnas, sinna esitas ta kaunis pikka märgukirja ettepanek kutega nii talurahva olukorra parandamise kohta kui mitmesuguste muude mode ettepanekutega ja maabe, aga vastus sellele noh, pikk ja põhjalik, väärib küll täiesti niisugust iseloomustust nagu, mida me nimetame sõitlikuks, sest ülistades kuningat ja kiites tema tarkust ja ettenägelikkust lükkab maapäev tegelikult kõik ettepanekud tagasi, sest iga iga kiituse peale tuleb üks niisugune väike, aga ja siis selgitatakse, miks seda ikkagi ta ei saa. Et talupojad harjunud oma olukorraga ja nad ei ole üldse võimelised tugevam niimoodi vabalt elama ja pealegi peksuga on nad ka harjunud ja ettepanek tehti, et peksan inimese jaoks alandav ja, ja noh, et nad võiksid selle asemel parem rahatrahvi maksta. Et nad ei taha trahve maksta ja las las neid parem pekstakse edasi ja isegi organiseeriti üks talupoegade delegatsioon kuninga juurde. Arvatavasti ei olnud kuigi raske leida neid vastavaid inimesi ja pealegi seda me oleme ka kõigil aegadel näinud, et kui ikkagi asja serveeritakse küllaltki oskuslikult, noh siis võib inimesi ükskõik milleks ässitada. Niisiis õieti peale postikorralduse ja teedeehituse ja mõned niisugused asjad ei läinud õieti ükski kuninga ettepanek läbi. Ja kui hiljem kerkisid noh, selle Rootsi aja jooksul veel mõned korrad mõned sellised küsimused, siis oli Atlil juba olemas võimalus viidata sellele, et näete juba Karl üheksanda ajal ja need talupojad ja nemad on niisugused, et nendega ei ole midagi peale hakata. Aga huvitav, kust kuningal sellised väga eesrindlikud ideed? Ärme unustame, et see oli osa humanismi periood kogu eur, kas need humanistlikud ideed levisid ju, miks nad ei võinud siis levida kuningakodades? Sel ajal ju Dante oli juba ammu elanud ja elasid Se Xperia servantes tol ajal teha, noh, see oli just just see, mida me nimetame humanismi perioodiks järenessansiks, nii et talurahvas läheb õieti siis neid vitsu ja kõva kätt küllalt heaks. Kui me jõuame 18.-sse sajandisse, siis näeme, et analoogiline asi organiseeriti siin kohe Põhjasõja järel ka Peetri asehalduri ettepanekutele ja üldse on ju nii, et küllalt väikest rolli mängisid siiski need üle mere valitsejad või isegi kui nad hiljem Venemaalt ainult piiritagused valitsejad ikka pidid nad arvestama selle kohaliku vaadelkonnaga ja selle huvidega, kes omakorda jälle väga kiivalt jälgis, et ühtegi tema nii kunagi antud või arvatavat privileegi mingil määral ei rikutaks ja kes omavahel oli kah äärmiselt niisuguses kõrgis ja saksa keeles on näiteks Aitalkaid tähendab äärmiselt äärmiselt edevad oksakad ja tülid tekkisid pidudel ja juttudel vahelisel lihtsalt sellepärast, et keegi istus lauas kõrgemale kohale, kui tema seisus või aadli aadlisoo-vanus võimaldas või pulmarongis asus ettepoole noh, ütleme teisest teisest mehest, kelle, kelle sugu oli vanem poeg jälle. Kelle auaste oli tähtsam, need asjad isegi vahel sattusid kohtusse, nii et tänu sellele On mõningad sellised lood, säilis talupoegadel siinjuures ei jäänud siis vähemalt mõisnike ja pastorite silmis nagu midagi inimlikku üle ja neid õieti ei peetudki vajalikuks nendega arvestada. Samal ajal me väga vähe teame katoliku vaimulikud kude tegema tegevusest, noh välja arvatud need mõned jesuiitide kirjad, mis on publitseeritud meil, aga luteri pastorid siin oli väga mitmesuguseid sellel esimesel perioodil ja eriti ennast siin Põhja-Eestis enne seda üldist Rootsi aega oli see pastorit saamine kah kaunis raske ja nende haridustase oli tihtipeale üsnagi vilets küllalt tihti nad ei osanud eesti keelt ja ja, ja on küllalt neid kaebusi, kus nad on joodikud ja, ja liiderdajad sellest kooliharidusest, mida nad oleksid pidanud andma, noh sellest eriti palju veel seal juttu ei ole. No aga sellest me räägime vist järgmises saates, aga nüüd tahaks veel Rootsi aeg edasi. Nuh üsna pea sai Rootsi kuningaks Gustav Adolf 1611.-st aastast. Tema oli muidugi üks oma haritumaid päid ja suur reformaatorite, tema oli see, kes Rootsi sõjaväe viis Euroopa kõige eesrindlikum Ale tasemele tegi väga palju majanduslikke poliitilisi ümberkorraldusi oma riigis ja viis siin maal siis kah selle kohtukorralduse, mis kehtis ka terve vene ajal, muidugi oli ta ka peale selle luteri usu levitamiseks suur humanist millest siis ka see ülikooli asutamine, koolide koolihariduse levitamine, aga et tema järeltulijad, noh, seal oli see Kristiina suhteliselt kergesti mõjutatav vähemalt ja, ja ilma erilise valitseja tarkuseta, kellel lõpuks ei jäänudki midagi muud üle, kui panna kroon maha ja minna minna üle roomakatoliku usku, sest ta oli riigi niivõrd laastanud, et ei teadnud enam, mis edasi teha. Noh, see on nüüd minu versioon, ajaloolased räägivad nii või teisiti, aga tegelikult tegelikult oli ikkagi asi selles, et kõik need valitsejad, no Rootsi riik pidevalt sõdis, Gustav Adolf ise langes kolmekümneaastases sõjas sellega küll Rootsi riik omandas kogu peaaegu kogu Lääne Läänemere ja Põhjamere lõunakalda peale Nende Venemaa bioloode, loodealade tähendab Venemaale sulges just Gustav Adolf väljapääsud igasugused väljapääsud Läänemerele. Ja kiitis, kiitles, et see on nüüd igaveseks ajaks, et Venemaa peab küsima, kui ta tahab kasvõi lutsikut Läänemerele lasta, peab küsima luba, nii et tema oli teinud väga suuri tegusid ja lõiga Rootsis regulaararmee, mitte enam palgasõdurit tähendab koodi mujal Euroopas, aga kõik see nõudis tohutut raha, nii et Rootsi riik pidevalt sõdides oli ka muidugi küllalt vaene, nii et selle tõttu ei saanudki siin erilisi ehitusi. Kas nendel vallutatud maadel ette võtta. Ja Baltikum kujunes ju rootsi viljaaidaks. Siit veeti välja tohutul hulgal teravilja, mis küll peamiselt ei läinud mitte rootsise, toitis ennast ise ära, vaid müüdi edasi Euroopa turgudel ja andis riigile olulist sissetulekut ja sellega on ka seletatav, sellega sajandi jooksul tekkis juurde sama palju, isegi mitte sajandi. 70 aastaga tekkis juurde sama palju mõisu, kui oli tekkinud eelneva nelja sajandi jooksul. Muidugi tõi see kaasa talupoegade koormiste tohutu suurenemise. Ja nende ka väga häbematu koorimis peab ütlema. Muide, siis see, et mõisate arv nii tohutult suurenesse siis tõi kaasa ka sealt Rootsi poolt niisuguse suure kolonisatsiooni veel omakorda või kollane satsioonist ei 100. Keda tähendab rootslasi tuli siia siiski küllalt vähe, rannikualadel ainult aga kuna oli olnud 1601. aastal kohutav nälg ja Eestimaal oli jäänud jälle inimesi noh, mõningate hinnangute järgi nii 100000 ringis eestlasi siis valgus muidugi vabadele aladele, Põhja-Eestis küllalt palju soomlasi, näiteks 1641. aastal tehti seal mingisugune loendus, selgus, et Virumaal oli soomlasi umbes 20 protsenti, samuti oli Harjumaal, seal oli neid vähem, midagi 14 protsenti. Neid on vahetevahel nimetatakse nendes kohtutoimikutes soomlase rootslasteks, nende tulekut soodustati ja ühtlasi oli antud ka käsk, noh, nemad tulid kui vabad inimesed ja neid ei tohtinud ka siin pärisorjadena kohelda ega neid pärisorjadeks muuta. Ainult mõnede inimpõlvede ja nii umbes 100 aasta jooksul 18.-ks sajandiks juba see unustati ära sageli ja siis selgub küllalt sageli, et need endised vabad rootslased, soomlased on siiski pärisorjadena kirja pandud ja pärisorjadeks peetud. Ja, ja loomulikult ei olnud siin jällegi tegemist mitte mingisuguste valitsuse pahategudega, vaid ikkagi ainult need kohalikud mõisnikud seadusejärgselt, kui nad kaebasid, aga noh, inimesed olid selleks ajaks juba küllaltki allasurutud ja tihtipeale nad ei pööranud sellele ka tähelepanu, kuidas, kuhu nad kirja pandi ja noh, nagu ühes protsessis üks mees on 18. sajandil juba ütleb, et noh, et ta elas küllalt hästi ja talle see ei läinud korda, kuidas teda seal peeti siis elu juba kitsaks läks, siis oli hilja, eriti kui ei olnud neid dokumente ja vabakirju säilinud noh, millest on väga palju juttu, kasvõi näiteks kas selles nägi madalates, Sergo on siiski väga palju dokumente tollest ajast läbi uurinud ja käsitlenud ja niisugune ulmeline foon on tal ikkagi hästi paika pandud. Nojah, me ütlesime, et Rootsi riik oli vaene, peale selle nii Kristiina kui ka tema järel tulnud seal Karl, 10. ja siis olid veel seal regent valitsused, riigi Maide, mõisu kingiti tohutul hulgal anti igasugustele soosikutele ja igasuguste teenete eest, mis tõi kaasa selle, et kuigi sissetulekud kahanesid katastroofiliselt. Karl 11. oma kellad pikal valitsusajal asus seda olukorda oluliselt parandama, uusi seadusi välja andma ja üks asi, mis ta ette võttis, algul Rootsis hakkas siis ka Baltikumis see oli see mõisate reduktsioon tähendab nende laiali jagatud mõisate taastamine riigi omandina nende jaoks, kes olid harjunud neid juba enda omaks pidama, oli see muidugi äärmiselt valulik kaadel aadel, kond siin Liivimaal eriti tõusis tohutult selle vastu. Ja kuigi nad lõpuks sunniti reduktsiooni vastuvõtt, vanasti paljud ikka sellega leppida ei tahtnud ja see Patkuli tegevus, kes asus nagu selle vastaspartei etteotsa ja, ja tegutses nii saksi kui, kui vene valitsejate juures selle liidu loomiseks Schwartzi vastu. Eesmärgiga muidugi reduktsiooni tühistamiseks. Nojah, aga samal ajal seal on, ma ei tea, kas Karl üheteistkümnendat nii väga tasubki kiita selle talupojasõbralikkuse eest, sest reduktsiooniga seoses mõisad jäid endiste omanike rendil. Aga need ei tahtnud muidugi oma sissetulekute vähenemist ja nemad püüdsid talupoegadele välja pigistada siis nii hästi oma seniseid sissetulekud, pluss ka veel need riigimaksud, nii et asi ähvardas kujuneda täielikuks röövmajandamiseks selleks, et, et seda ära hoida, et, et ära hoida majandusliku krahhi ja et säilitada siiski talupoegade, noh niisugune tootmis ja töövõime olid need talupoegade kaitse seadused hädavajalikud ja mööda möödapääsmatud. Ja nii see muidugi oli, Rootsi valitsuse jällegi üks Euroopa eesrindlikum ettevõtmine, tol ajal koostati Euroopas võib-olla maailmas esimene maa kataster, tähendab kõikide kõlvikute kirjeldus pandi nii talu kui mõisamaad kirja nõhnad liigitati seal ära, headuse järgi, oli mitmesse klassi ja hinnati Talri vääringosmoide taldrites, hindamine kehtis veel isegi Eesti aja alguses. Koostati vakku raamatut, kus pandi kirja kõik talupoegade kohustused ja mõisnikud ei tohtinud sellest rohkem nõuda, need tehti talupoegadele teatavaks, need olid kõik kinnitatud ja pitserdatud ja nii edasi ja muide, nad olid väga teadlikud nendest ja jälgisid hoolega, et sellest rohkem ei nõutakse. Ja niipea, kui neile tundus, et midagi on nõutud rohkem või kuskil on neile ülekohut tehtud, siis nad olid väga varmad. Kaeba kaebamistega läks mitut pidi, sest ei olnud ei olnud ka sel ajal siin need kohalikud kohtumõistjad teistsugused kui hiljem vene valitsuse ajal näiteks Virumaal oli üks parun Wrangel, kes oli ühtlasi segamees kohtu kohtunik, tema talupojad kaks venda olid koguni kaks korda Rootsi kuninga juures käinud kaebamas oma ülekohtuselt ära võetud loomade pärast ja ja talust väljaajamise pärast. Tema oma seletuskirjas seal kohtutoimikus vastab umbes selles vaimus, et kas mina siis ei või oma talupojaga teha, mis ma tahan, see siiski tal tuli, tal tuli välja maksta need, see oma ülekohus. Ta oli väga kosutav, on kuulda, et, et Eesti talupoeg on ikka saanud oma õigust vahetevahel jah, ja üldse. Kohtus käimine oli vahelduva eduga, muidu ei oleks kindlasti ka seda julgust olnud, aga aga need juhtumid, kus kuuldi, et, et see või teine on õiguse saanud noh, need nähtavasti julgustasid ka rohkem neid kaebusi esitama ja talupoeg nii õiguseta ei olnudki üldse peabki ütlema ja mulle tundub, et et seesmiselt ega eestlane nii väga tiivaga küürakaks ja alandlikuks ei muutunudki ta lihtsalt teatud määral siin võib isegi võrrelda, meile on väga palju on ilusaid, armsaid ja, ja haledaid lugusid loetud indiaanlastest nende niisugusest seismisest, väärikusest ja uhkusest, mis muidugi väljendus aktiivsemalt ja agressiivsemalt võõraste suhtes. Eestlane vast oli vaiksem, aga samal ajal ega ta endale nii väga liiga teha ka ei lasknud näiteks neid maha löödud kupjaid ja mõisavalitsejaid tuleb ikka ka läbipekstud test rääkimata. Tuleb ikka päris sageli esile enda enda inimväärikusest neetika lugu.