Kultuuriloolane Malle Salupere eelmises saates lõpetasime sellega, et ajad olid väga kehvad, Põhjasõja eel, eestlastel oli suur suur nälg, suureks muutused siis Põhjasõja üle käimine aga võtsime järgmiseks, tähendab tänaseks saateks lootuste sisend avateema üles hariduse ja kooliolud rootsiaegsel Eestimaal Eesti- ja Liivimaal. See igatahes annab usku, et ajad ei olnudki kõigele vaatamata nii hullud. Minu meelest Rootsi valitsuse ja selle evangeelse luteri usu sisseviimise kõige positiivsem külg on kahtlemata haridus, hariduse levik Eesti aladel ja noh, kogu selle rootsi jurisdiktsiooni all oleval alal. Et just tänu sellele Eesti rahvast niisama nagu rootslased ise ja soomlased ennetas Euroopa üldist haridustaset tunduvalt ja, ja väga juba väga varakult. Kurb on, et me ise oma neid kõige positiivsemaid külgi ei oska esile tuua aega ega ära näidata ja teame küll, aga ei rõhunud. Ma pean ütlema, et näiteks kui mul on tulnud tark välismaalastele teha ekskursioone, siis kõige suurema mulje jätab neile alatise eestlaste varane kirjaoskus ja see, millal juba asutati koole ja kui palju trükiti raamatuid, missugused terasid, ilmusid. See on tõesti üks niisugune näitaja, millega me ülalt kultuurrahvaste esirinda võime võime pürgida ja ei maksa kinni väga rääkida sellest õhukesest ja hilisest kultuurikihist. See käib kõrgkultuuri kohta nii, üldine pind on meelik, aga äkki see alus on meil väga-väga varane, see muidugi just tänu luteri usu põhimõtetele, mis eeldas niiskust, teadlikku ja ratsionaalseta suhtlemist jumalaga, arusaamist piibli õpetusest ja põhikäskudest ja selleks, et inimesed need omandaksid, Lotarlus nõuab, et selle omandaksid kõik kristlased. Selleks oli tarvis lugemis oskust ja selleks oli tarvis rahvakeelseid raamatuid ja sellega hakkas siin just kirik väga hoolega tegelema. Kiriku- ja rahvasuhted olid muidugi noh, nagu me juba ütlesime, et küllalt pingelised inimestel oli ise Luteri kiriku õpetus ei olnud väga arusaadav. Esialgu pealegi neil oli nähtavasti kahju lahkuda kõigist nendest vanadest armsaks saanud kommetest ja mida katoliku kirik jälitanud, noh näiteks kas või see ristid majade juures ja talude juures paapildid, igasugused kabelit ja kujud, kuna olid juba olemas ka muinasEestis, mingid jumala kujutised nagu le tihendrikust võib aru saada, tähendab inimestel, kui nad olid need pühakute kujud, nendel Nad kandsid omad arusaamad sinna edasi, nähtavasti, aga kõike seda, luteri kirik asus väga ägedalt, et välja juurima ja hävitama just sajandi alguses, juba 1500 üheksakümnendatel aastatel ja, ja 1000 600600. aastal on läbi viidud kiriku viisitatsioonid tornis, kiriku kontrollimised kogu Eesti alal Eestimaa kubermangus ja isegi Pärnu Pärnumaa kirikutes ka seda selle läbi viia. Järgi nimetatakse neid niinimetatud tubergi vesitatsioon. Ja seal olid ette nähtud küsimused, põhilised muidugi ka see, et kas on, korraldatakse palverännakuid Pühade ristide kabelit juurde. No okkapühad, hiiet muidugi olid seal mainitud, küsiti veel, et kas, kas ikka on levinud niisugune ei ole kommet. Edelatakse koos laulatamata, nii et see oli nähtavasti üsna levinud ja peale selle elatiga kahe naisega veel üks ei ole. Komme, mis sealt välja tuleb, oli see et võeti poistele väga varakult naisi, 10 12 aastastele poistele. Täiskasvanud naised, no selleks saadav ma majja tööjõudu, see keelatakse pastorite kõvasti ära. Muuseas, Venemaal kestesse komme väga kaua edasi, veel sellest kirjutab veel Puškin, eks ole, Nyanya selles Oniginis Tanja, näen ja tuletab meelde. Tema maania oli temast noorem, aga, aga temale ja tema oli 13 aastane. Nojah, nii et siinse komme kaotati siiski ära, aga ka selle luteri kiriku poolt. Aga juba sellest Ubergivistitatsioonis esitletakse ka küsimusi, kas on olemas koole, kuidas õpetatakse kirjaoskust ja kas on poisse, keda võiks saata Tallinna või Haapsalu linnakoolidesse õppima, noh, et neid hiljem edasi koolitada. Paistab, et neid poisse õppis siiski Tallinna linna koolide kohta, on olemas mitmeid uurimusi, et seal oli siiski päris mitmeid eesti poisse just vaeste koolis, keda keda koolitati ja mõne kohta on teada ka nimi ja et nad tegelesid näiteks seal katekismuse tõlkimisega, et me neist kaunis vähe teame, tuleb jällegi sellest, et tõlgiti ümber ja, või võeti hoopis uued nimed ja selle tõttu noh, me lihtsalt ei tea, kes nad siis tegelikult Ta oli siis juba olid olemas need linnakoolid kloostrikoolid kaotati ära, nende asemel tulid siis ja Narvas on selles sama viisitatsioonis sellel ajal on ette nähtud asutada nii venelaste ja rootslaste jaoks kui eestlaste jaoks kolm saksa, mul oli nagunii olemas. Ja need koolid on täiesti olemas olnud, vähemalt Narva kirikuraamat on 1640-lt nendest aastatest olemas ja seal pidevalt esinevad need kooliõpetajad vene kooli õpetaja saksa kooliõpetaja, siia saabunud Tartusse ja Liivimaale asehalduriks saabunud Johanson ütles, oli teatavasti Gustav Adolfi kasvataja, aga haritud, laia silmaringiga ees väga humanistliku suunitlusega, jällegi inimene, kes kes siiralt tahtis parandada aga kohaliku rahva olukorda ja ja arendada siin kultuuri ja teadust. Ja ikka peab päris tema teeneks lugema nii Tartu kui Tallinna gümnaasiumi asutamise ja Tartu gümnaasium üsna kiiresti muudeti ülikooliks just selleks, et koolitada kohalikku kaadrit ütleks juriste, neid läks õige palju, vaja ka meedikuid, sest Rootsi valitsuse ajal olid juba ametlikult linnades ja maakondades olid palgalised arstid, kes olid siis linnade ja noh, muidugi olid ka veel arstid erapraksis, aga need olid ametlikult linnade palgal, samuti olid praegu tahetakse, et kõik peavad ennast ise ära majandama, aga tol ajal siiski olid linnavalitsuste palgal kooli õpetajad, rääkimata pastorid, muidugi neil oli lisasissetulekud õpilaste või koguduse liikmete pealt, aga neil oli siiski üks kindlaksmääratud tasu oli ette nähtud. Tuli koolile anti nii hästi laialdane autonoomia kui ka sissetulekud just ingerimaal asuvatest mõisatest. Neid oli vist kaks selle kaalutlusega, et noh, kui peaks Tartu niisuguse koha peal, kus ta pidevalt on sõjaohu käes, nii et kui siin peakski Lin langema rüüstamise ohvriks, et siis need mõisad ingerimaal säiliksid ja sissetulek sealt säiliks. Linnavalitsuse suhted olid muidugi küllaltki pingelised, sest linaburgerid või pürialid ei osanud õieti aru saada, mis kasu neil sellest peaks olema. Jälle selle hirmuga, et kuidagimoodi nende eesõigusi või privileege relvataks, teisest küljest ka ülikooli või akadeemia liikmed omakorda olid valvel oma eesõiguste pärast. Sellel pinnal tekkisid üsna sageli tülid kas või selle tõttu, et, et näiteks, kus kohas keegi kirikus Need endast lugu pidavad instantsid on vahel lausa lapsikud oma tüliküsimustes. Ja ongi, ega see tänase päevani alati just teisiti ei ole, nii et need üldinimlikud omadused on ikkagi säilinud läbi sajandite küllaltki muutumatul kujul. Tõesti jah, pahandused sellepärast, et tudengid olid näiteks istunud seal pingile, mis oli ette nähtud mingit mingi kildi Gildi meeste jaoks, see tundub ju väga-väga naljakas meie arusaamade järgi, nii see oli. Aga nüüd me pidasime siin mõned aastad tagasi Eesti koolialguse kolmesajandaid juubeleid. Aga eks need koolid olid ikka natukene varem juba olemas, lihtsalt, et lihtsalt puuduvad niisugused korralikud aruanded jagu, poleks säilinud Forseliuse-le saadetud seda kirjade pakki, millest ta ise need väljavõtted teinud. Siis me ei teaks isegi Forseliuse vastukajast vastu kajadest suurt midagi. Paistab, et kuna ühest küljest see vandat kõlli katekismus ilmus juba varem ja siis kodu ja kirikuraamat 1632, ega ta ainult pastorit või või muude asjameeste tarbeks ei läinud, kuigi need olid nüüd võib-olla peamised tarbijad. Aga küllap pidi teda minema kuigi palju ka rahva sekka ja kuna lugema õppimine oli juba see nõue oli juba esitatud, siis pidid ole, pidi olema võimalus ka lugema õppimiseks pidid olema mingisugusedki raamatud, mille järgi seda teha, vähem sellest teame aga siis ametisse pandi juba seitsmeteistkümnenda sajandi algusest eesti soost köstreid, keda ja väga sageli nimetati ka koolmeistriteks. Siis antakse nende kohta iseloomustusi, kuidas nad töötavad, on enamus nendest siiski selgub, veel lugeda ei oskagi ja ka mõned ikkagi vaevaliselt. Vot ja, ja noh, mingil määral rahvast valgustavad kirikus, nad pidid oskama laulda, pealegi on kirikus, linna kirikutes eriti jälle tseremooniate juures maetakse kooliga, see tähendab siis seda, et koolilapsed laulavad matusetalitusel, see on nii üldlevinud, järelikult olid, olid olemas koolid, Tartus siin on, on näha, et tehakse vahet eesti ja saksa matuste vahel ja noh, siis on erinevad koolid laulavad seal. Jah, just nimelt ei maksa vist jätta kordamatad, et see kooliharidusse tähendab just eestikeelne, eks ole, kooliharidust. Saksakeelne muidugi oli, oli ka kogu aeg olemas ja need koolid eksisteerisid vähemalt 14 10. sajandil, kui ilmus uus Rootsi kirikuseadusse Karl 11. kirikuseadus 1686. aastal. Ta hakkas siiski kohe levima ka siin Baltikumis, kutid ametlikult viidi sisse siin 1694, aga just sellesama kirikuseaduse ja agarate superintendent, ide, eriti Liivimaa superintendent, Fisher, kes siin tegutses. Nende tegevuse tulemusena oligi see rahvakoolide organiseerimine, mis algas 1600 kaheksakümnendatel aastatel. Läti osas loodi niisugune rahvakooli õpetajate seminar, nagu me nimetame seda Forseliuse omagi. See oli pastor Glücki eestvõtmisel muide seesama glük, kes tõlkis läti piibli ja hiljem tõlkis ka vene keelte piibli, mis jäi küll ilmumata ja tema oli ka selle Katariina esimese kasvataja, see oli seesama seesama pastorklik ja samal ajal ja siis paar aastat hiljem tekib siin Tartus Forseliuse seminar Forseliuse Ta osa mulle tundub siin siiski nii väga suur ei ole, sest tol ajal üldse ei olnud mõeldav, et keegi eraettevõtluse korras midagi kuskil organiseeris või kui asutas ja kuna see asutati piiskopi mõisas, mis kuulus just sellele samale superintendent Fissarile, siis muidugi oli see Fischeri eestvõtmisel. Kest lihtsalt leidis väga sobiva inimesele selle töö jaoks see, et ta tõesti hästi tundis eesti keelt ja et ta viis sisse nähtavasti oli tuttav ka, nagu ajaloolased on märkinud tuttav ka Comenski õpetustega tol ajal kõige eesrindlikum pedagoogiline õpetus. Ja püüdis seda ka siinmail mingil määral juurutada tema aabits ja tema lugemisõpetuse metoodika kasutus väga efektiivseks, see kirjaviis. Ühest küljest oli see suur samm edasi eesti ortograafia kirjaviisi arenguks, teisest küljest oli see suur õnnetus. Sest vanameelsed pastorid ei tahtnud kuidagimoodi seda vastu. Ta rõhusid selle peale, et Henrik Stahl on juba selle kirjaviisi teadvustanud ja kirja pannud ja kui taluma jaheta räägivadki teisiti ja harimata kombel, siis tähendab, tuleb nad õpetada õigesti rääkima, aga mitte mitte nende järgi koostada raamatuid. Sest Stahli kirjaviis oli muidugi üsna saksa ladinapärane ja grammatika samuti imet tol ajal üldse sellest keegi eesti soost inimene arus. No ja mina ise arvan, et pastorite hulgas oli ikka neid eesti soost inimesi rohkem, kui me praegu teame, sellepärast et nii mõnedki olid mitmendat põlve pastorid ja lihtsalt nende pärit talukohta, keegi midagi ei teadnud, aga näiteks on Ühes konsistooriumi dokument, kes käib mulle ette üks küllaltki tuntud nimi tol ajal praost haidiken, keska esineb küllalt palju selles piibli tõlkimise tülide ajal ja on ise ka ühte teist tõlkinud, et tema kohta oli kuskil öeldud, et kah mittesakslastest pärit. Küllap neid võis olla teisigi ja nendesamade Vergini osta kohtab. Vähemalt vähemalt olid nad suured päraselt kah kodus eesti keeles lõunaeesti keeles häid eesti keele tundjaid oli palju jääga piiblitõlge. Sest õieti oleks ju läti piibel ilmus ära neil aastatel eesti piibel jäi just sellepärast ilmumata, et need vana ja uue kirjaviisi pooldajad vaatamata mitmetele koos istumistele ei saanud kuidagi kokkuleppele ja vastastikku esitati kaebusi üksteise peale kuninga, nii välja ikka selle keele solkimise pärast ja õige keele kirjakeele kaitseks. Forseliuse kirja viis hääletati maha, pärast saavutati mingisugune kompromiss. Aga ikkagi valmis piiblitõlge, jäi siis põhjasõjale jalgu ja, ja lõpuks sai ta ilmuda siis alles 1739. aastal kui ta oleks võinud üks, 50 aastat varem tulla, kusjuures veel pealegi selles lõplikus tõlkes kasutati põhiliselt ju neid materjale, mis olid juba tõlgitud seitsmeteistkümnendal 100. Nii et selles mõttes siis Forseliuse vanad pastorid ja muud kirikutegelased olid äärmiselt solvunud. Ja pealegi see konsistooriumi Eestimaal ei võinud kannatada seda, et Liivimaa konsistooriumi asjaga tegeles jääthorziloska oli Liivimaal omakandi kõrkus, Need tülid viisid siis selleni, keelati ära ka üks Lõuna-Eesti kirikuraamat, see oli kas testamendi väljaanne ja üldse tol ajal olid ilmumas juba meiesugused mitmes hobused, raamatut, mille kohta näiteks Tallinna trükkal Brendaken konsistooriumi-le, et temal on noh, kõik need laotud lauluraamat ja ei hakka, tekkis mus ja, aga noh, et ei ole väljaandmise lubajad, kas siis ikka see oli uues kirjaviisis nähtavasti et tema kannab suuri kahjusid ja kas ikka lastakse tal need välja anda, aga lõpuks ikkagi lastud samal ajal kooliharidus, Lewis Forseliuse seminar, tegutsesseumite, mitte kuigi kaua 1000 osta 86 juba Forseliuse hukkus. Või oli see 88 ja uut õpetajat ei leitud või juba noh, siis tuli suur näljaperiood peale ja poliitiline olukord läks väga teravaks ja asi jäi sinnapaika, aga need õpilased läksid siiski laiali ja nendel omakorda olid jällegi küllased ja nendest küllalt palju. Me teame Eiklatsiaagust, kes käis koos Forseliuse ka Rootsi kuninga juures demonstreerimas, et eestlased on täiesti õppimise arenemisvõimelised. Mõisnikud ei tahtnud uskuda ja oli hiljem Kambjasse õpetajaks ja veel mitmel pool ja sellest samast Ignatsi Jaagust pärineb ju meil küllalt tuntud Ignaatsejaste perekond kes olid noh, esialgu siis köstrid köstrikoolmeistri taga, hiljem juba pastorid segunesid ka juba aadlikud. Aga huvitav, kuidas meie selle saate põhiteema on hariduskool kuidas niisugune tavaline lihtne, just seesama tuim ja niimoodi võõrastele mõjudele mitte eriti aldis inimene seda selle kuuliasjakese kaasa läks, kas oli talle peale surutud või ja pidi lihtsalt tegema või, või endale oli ka huvi. Paistab, et noh, alguses seal seda seda huvi oli küllalt, oli vähe. Aga see tuli sundusena, sest kirik kirikust nõuti küll selle kombetalituste täitmist alguses seitsmeteistkümnendal sajandil veel on, on päris palju neid sakramendi, põlgajaid, neid, kes ei käi armulaual ka ei tule kirikus, mõned isegi ikka veel on, on paavstiusu küüsis, nagu seal kirjutatakse. Aga nende suhtes hakati rakendama siis niisuguseid survevahendeid, mis nähtavasti ühiskondliku noh, niisuguse arvamuse seisukohalt olid küllaltki mõjusad neid näiteks ei maetud surnuaiale, vaid kirikuaia taha ja isegi näoga põhja poole. Et see pidi siis olema väga häbiväärne, ilma kellade helistamised. Ta need tseremooniad olid ka tähtsad, et jaa, kuigi ühest küljest inimesed olid küllaltki ükskõiksed võib-olla nende surnute suhtes ja väga kiiresti püüti neid maha matta. Wiedemanni veel kirju tähendab, et, et uskumuse kohaselt ei tohtinud tööd teha, kui surnu oli majas. Võib-olla see kiiresti mõõtmine oli sellega seal ja selle tõttu küllalt palju maetiga varju surnud nähtavasti kirik oli ju veel üks niisugune koht, kus kus mitte ainult ei kuuldud tõrjuklusi ja jumala sõna, kuidas nad kunagi seal ettevalmistatud olid. Vaid seal levitati ka igasugust muud informatsiooni, seal loeti ette valitsuse teadaandeid ja kubermanguvalitsuse määrusi ja ja teateid taga otsib kate kohta, nii et mõnikord võib arvata, et vastoril kulus teist nii palju aega ja plakatite ettelugemiseks, kui jutluse jaoks oli plakateid, mida pidi aastas kolm või neli korda ette lugema, pidevalt, et kõik oleksid. Noh, näiteks oli lapse tapmiste kohta plakat, eeskirjad üks plakat, mulle tundus üpris huvitav, noh see on, tähendab see, mida, mida ma olen lugenud, see oli välja antud ja hiljem on seda uuendatud, aga kusagil seitsmeteistkümnenda sajandi teisel poolel esimest korda eeskiri selle kohta surnud ei tohi matta enne kolme päeva möödumist, noh kui on kindel, et ta on ikka surnud. Et vältida seda varju surnu matmist. Ja teiseks on seal õpetatud selles samas plakatis uppuja päästmist. Meie siin hiljaaegu arvasime, et näiteks suult suule hingamine on nüüd leiutatud, tuleb välja, et seda õpetati, õpetatakse juba sellest plakatist. Et surnu tuleb veest välja tõmmata ja siis tuleb talle õhku sisse puhuda ja, ja, ja noh, rindkerele vajutada taia, seesama südamemassaaž, mida praegu tehakse. Aga üks asi, mida seal õpetatakse, seda meil praegu ei tehta. Varsti on ka väga efektiivne, et kui on rohkem abistajaid, siis tuleks karedad karedate harjadega hõõruda peopesi jalataldu. Teame, et seal on väga palju igasuguseid närvilõpmeid, nii et inimesed said kirikust. See jumala sõna oli nagu üks asi, aga teine asi, et nad said ka mitmesuguseid teadmisi ja nad said maailmast ühte, teist teada sellepärast, et kõik ka poliitilised sündmused teadaanded sõjaliste võitude kohta kaotustest muidugi rääkida või sealt troonipärijate sündimise kohta ja ja nii edasi sõdade kohta. Need kõik loeti seal, et siis kuulutati seal võime ette kujutada, kuidas, kuidas talupojale mõjust näiteks teadaanne, et see või teine mõisa mõisateenija on ära jooksnud ja tal on nii ja niisugused tunnused ja võib-olla, et mõni, kes muidu poleks kargu läinud, läks just sellepärast, kui kellelgi õnnestus juba. Kusjuures need teadaanded on väga huvitavad selles mõttes, et et mõni mees on lausa lausa unikaalne, räägib mitut keelt ja, ja oskab lugeda, kirjutada ja muidugi tavaliselt nad ei läinud oma leivavanemate juurest ka mitte tühja käega, vaid võeti mingisuguseid väärtasju või muud kaas. Ei tea, kui palju neid kätte saadi, sest kohtuasju ma ei ole, ühtegi niisugust kohtuasja muidugi kõiki ju lihtsalt ei taba. Aga olete jäänud ühtegi, ühtegi sellist, kus oleks niisugune ärakaranud teener kinni püütud kohtu ette tuntud enamasti vist läks õnneks juba seegi, kui mõned kiriklikud talitused jäid inimestele meelde väljendid see, et eesti keeles nüüd tänapäevani on väga palju piiblist kõnekäänud ja noh, kõikides kristlikes, risti usustatud maades, see on ikka nii selle kirikukirjanduse lugemise kui kirikus kuuldu mõju. Kui ükskord üks mees põllul sõimas teist sena Pontius Pilaatus, siis see oli ka kindlasti kirikus kuuldud ja 1702. aastal Pärnumaal üks. Üks talupoeg tahtis pastori käest teada, kas eestikeelses piiblis on kõik seesama kirjas, mis saksakeelses ja kui pastori tahtnud matsiga sel teemal hakata rääkima siis järgmisel nädalal jutluse lõppedes meest oli kantsleri ette ja ütles pastorile. Räägid valesti, et piiblis on teistmoodi kirjastama, oli lugenud ja uurinud seda asja ja ütles, et tema oskab ise palju paremini jutustada sellest loost. Me teame, seletatud. Pastor solvuse kaebas mehe kohtusse, kust ta küll midagi eriti õigust ei saanud, aga, aga selle tõttu on seal täpne kirjeldus, kuidas mees tema juurde oli tulnud ja pastor temaga rääkida pole tahtnud ja meest üritanud välja visata, kes oli öelnud, et tema on ise tulnud ja läheb ka ise jah, et kuidas sina õpetatud mees minuga niiviisi räägid, nii et me oleme ju kõik ühesugused inimesed ja teridalast kurdeti ühe väga, see oli ka sajandi keskel pastori arvates väga jõleda ebausu kombe üle, see tähendab, aeti pulmas naisel pea paljaks, sellest on varasematel aegadel, seal ma ei mäleta enam täpselt, kas oli Reneri kroonikas või särne, kroonikas on sellest kombest kirjutatud, noh siis koli naistetõmbamine. Siis aeti taldult, dub ja paljaks, noh, et enam keegi teda ei tahaks, et oleks näha, et ta on juba nii-ütelda ära rikutud, aga tuleb välja, et seda kommet peeti ja pastor pahandab, et noh, et on olemastanud ja paugu, siis pangu siis naisele talu pähe, aga milleks siis seda hirmsat ebajumala kommet, et naisel aetakse pea täiesti paljaks, juuksed põletatakse ära, aga visad olid need kombed kaduma. Üks, see oli Järvamaalt tuli üks teade. Paistab, et rahvas oli küllalt tähelepanelik, pastor oli hirmus pahane, et rahvas ei, ei taha armulaual armulauaviina võtta. Et suruvad hambad kinni ja ei võta suhu või siis jällegi sülitavad välja või noh, minu meelest see on väga ilus näide sellest, et rahvast nähtavasti noh, see oli ju pärast neid katku ja igasugu taudide epideemiaid, et rahvas oli vist märganud, et noh, et kes käisid armulaual, jäid haigeks, sest ühe ja sama lusikaga järjest kõigile ja noh, kõigile pastori parandamisele vaatamata inimesed ei võtnud. Üks asi oli siis inimeste matmise ja tseremooniate pigistada teadmine, et ei näe, kuna oli ette nähtud, et kõik täisealised, et noh, täisealiseks saamisest pidid läbi tegema konfermatsiooni või leeri õpetusena. Leer on puhtalt saksakeelne sõna, mis tähendab õpetust, eks ole, leer pidid sellest õpetusest läbi käinud ja nad pidid vähemalt katekismuse pähe. Aasal markeeriti lugemist ja jällegi näkimadalaid meelde tuletades see ei olnudki nii väga harv nähtus, kus õpiti lihtsalt kõik pähe ja, ja loeti Puriennalete, aga veel on eesti keelde jäänud ju väljendus lugemas käimine, see on siis pruutpaaride kuulut vastamine, nii et kui mindi pastori juurde ennast kirja panema ja laskma maha koolutada, seal kontrolliti lugemis oskust, kui selgus, et ei oska noh, siis sõltus muidugi pastori printsipiaalsuse staga, ta võidi saadada, saata täiendavale sõprimisel, aga see haridus ikkagi puudutas ainult lugemist, mitte kirjutamist veel, eks, ja, ja seda kindlasti, sest kõik need Forseliuse aegsed koolid ja selle õpetuse eesmärk oli ikkagi hingeõnnistuse eest hoolitsemine. Ja tähendab katekismuse omandamine kirikulaulu mingil määral seda õpetati seal koolis januga kirjutamist isegi veel 19. sajandil õpetati väga harvades külakoolides siis alles hakkasid tekkima kihelkonnakoolide rehkenduse, oli sama lugu, selle kooliõpetuse eest vastutas kirik, aga ta pidi seda tegema kah nii käsikäes mõisatega, kui see mõisad ei olnud asjast muidugi üleüldse huvitatud. Kõigepealt ei tahetud anda õpetajaid või püüti sinna sokutada siis mõni sant või vigane, kellest mehena asja ihaldanud. Teiseks vanemad olid vastu õpilaste koolisaatmisele, sellepärast et küllaltki raske see oli. Saata laps kodust ära, sa pidid tale. Tähele maksma aga selle tõttu, kui nad majapidamised ütleme, olid suured küllaltki saksa keeles, oli isegi sind, kus elas pererahvas, kui sulas pered ja, ja ikkagi sealhulgas mõni inimene leidus, kes lugeda oskas ja siis püüti lapsi kodus õpetada ja, ja käidi neid kusjuures või Köstneri juures loetamast näitamas, et nad ikkagi midagi on õppinud, sellega pääseti kooli saatmisest, nimise kooliõpetus. Lewis aga raamatut, noh, sellest me küll räägime järgmises saates, sest no hakka juba juba seitsmeteistkümnendal sajandil ilmus ju küllaltki ball eestikeelset kirjandust. Ja noh, 18. sajandil veel eriti nii, et kui kui huupel kirjutab, et igas igas peres on vähemalt mõni raamat olemas, noh siis ta kahtlemata ei liialda.