Kuna Eesti maja ongi peamine, meie koondumised kov. Raske on öelda, sest väga suur teadmatult valitses, eks igaüks ise kavandasin oma edasist saada. Mina olin Siberis syndinud, mu sünnimaa aga Isamaa mulle eestimuki eesti lugu. Tere Eestist pärit naised impeeriumis, Eestist pärit maadeuurijaid, teadlasi, riigiametnikke, arste ja paljude teiste alade tegijaid. Siberis saatsid nende eludega veel karjääriredelil nende abikaasad. Mõned abielud olid varem sõlmitud, kui Siberisse minek pere peal üldse päevakorras oli. Mõned abielud sõlmiti kiirustades enne Siberisse minekut et noored mehed tulid pruudile Eestisse järgi. Mõned naised läksid ise Siberisse, seal abiellu heita. Ja naiste hulgas oli neid, kes oma mõjukate meeste kõrval mõjutasid kohaliku elu või rohkemgi. Väga oluliselt. Aga oli ka neid naisi, kes ise Siberis tuntuks said ja nende hulgas Eesti päritolu kunstnik hinnata nii Siberis kui ka Euroopas. Saatejuht on Piret Kriivan, Tartu Ülikooli professor Aadu Must, räägi Vene impeeriumis teeninud töötanud väljapaistvate baltisakslaste väljapaistvatest naistest ja nagu ma juba ütlesin, vähemalt ühest Eesti päritolu naisest, keda hinnati ja hinnatakse tema enda andetud. Jutt oli ikka sellest ütlesite, et naised on alati mängus. Jah, see on õige, naised on alati mängus ja samas on arhiivides vahel tuleb kurb meel, pealegi kui naisi ei leia üles ja nii see on üsna tihti terve rea nende suurte juhtivate teadlaste puhul me nagu ei leia nende naiste kohta muid andmeid kui mehe teenistuslehes üles kirjutatud nimi. Vahel on ka need väga ilmekad, eriti perekonnanimed, kui hakkad vaatama sugulussuhteid ja kogu seda süsteemi. Siiski oli üks kategooria naisi, keda on päris hästi kirjeldatud, need olid noh, nii nagu tänapäevalgi niinimetatud esimesed leedid. Ma kunagi meelega kohe lappasin ja kirjutasin välja, mis on siis teada nende Eestist pärid esimeste leedide kohta ja, ja no näiteks meil kunagi oli juttu Kamtšatka kuberneriks nimetatud Karl Magnusson Böömist ja tuleb välja, et tolleaegsed kaasaegsed, sealhulgas inglise, tere, mehed kuhugi ekspeditsiooni, mille päästjaks siis tegelikult karmaks on, pigem oli selle liikmed, kirjutavad vaimustusega proua Eeva fon löömist. Sellest naisest, kes on kirjeldatud kui väga võluvat naist kes on kirjeldatud teda teda kui, kui Kamtšatka, kuidas nüüd öelda, mees oli sõjaväelane ja nagu kõrgem juht, aga naine oli kultuurielu hing, kirjeldatakse, kuidas ta korraldas iga palle kuidas pallile tulid kõik ikkagi Böömi proua, kutsutud ballile oma kõige paremates riietes. Mõned tulid Euroopa riietes, mõned veneriietes päris kohalikes riietes ja seda kirjeldatakse kui ilmaimet. Samuti räägitakse, kuidas proua Eva õpetas käsitööd ja tellis kaugelt kodumaalt mingeid seemneid, mis kujutad ette, idanesid, kasvasid ja sai nii-öelda selle Kamtšatka aiandusalusepanijaks. Teine selline traav naine, kellest on väga palju kirjutatud, on admiral Ferdinand son, rangeli naine. Elizabeth Elizabethist kirjeldatakse, kuidas ta oli abiellunud noore mereväe ohvitseriga kes tuli Tallinnasse selleks, et enne kaugele maale minekut endale kindlasti naine leida. Väidetavalt olevat see olnud mingi juhuslik kohtumine kuskil peol, mis ei ole vist väga tõsi, sellepärast et et aga võib-olla on ka, võta nüüd kinni ka Elizabeth oli väga tuntud perekonnast, rassilioonidest Peterburi võõrapärase nimega baltisakslased, kes olid Peterburis väga mõjukad ja tema kohtagi on kirjeldatud, kuidas ta koos oma mehega rändas läbi terve Siberi Kaug-Itta säält siis suunduda Vene Ameerika kolooniasse. Sid, kas Alaskale on kirjeldatud seda, kuidas tuli vahepeal teha kodus sellepärast et proua, kes sellel retkel läks, ootas last. Kui mõtled kõigi nende asjade peale, siis, siis see on uskumatu on säilinud päevik sellest reisist ja Elizabeth kirjeldab seal oma oma reisi kraadises näidata, aga on ka üks imeline sulejoonis. Proua Elizabeth kirjeldab seda situatsiooni, kuidas nende ikka kaasas olnud kunstnik imehästi joonistas üles koguneda laagri Nende hobused. Ühe nimi on see ja teise nimi on too ja kolmanda nimi veel midagi. Ja, ja hoopis ühest teisest arhi fondist tuleb välja üks sulejoonis, mis vastab absoluutselt sellele kirjeldusele ja ma ma ei näe teist võimalust, et see peabki olema sama lugu, aga jälle ka Elizabethi kohta kirjeldatakse, kuidas Alaskas juba õpetab kohalikule rahvale häid kombeid. Kuidas ta seal seal korraldab vastuvõtte, kuidas ta tellib raamatuid, kuidas Alaskale tuuakse laevaga klaver, et kultuurselt aega veeta. Jälle on midagi niivõrd säravad. Ja kõik need, kes tol ajal Alaskalt külastasid kõigil jätkub ikka häid sõnu sellesama esimese leedi kohta. Siis tosin aastat hiljem sõidab sama peaaegu sama teed läbi Siberi. Järgmine Wrangel neiuna frangel, kelle onu oli olnud just äsja kirjeldatud admiral, tähendab Ferdinand von rangel Lilli vennatütar Julia von frangel. Selleks ajaks küll juba Savoyco noore vene mereväe ohvitseri naine. Ja peab ütlema, et sel ajal, kui admiral Ferdinand von rangel oli Kaug-Idas kõikvõimas kaugidaalade kõikvõimas valitseja oli ta siis samal ajal isa Alaskal või juba Peterburis sel ajal see tema. Seda me võime vist onupojapoliitikas peaaegu nimetada, kuigi tegemist on vennatütre mehe edutamisega, järgneb sellessaboigu kõrvulukustavalt kiire karjäär ja mitmetes saladokumentides, kuidas, kuidas Savoikot rakendatakse salajaste ülesannete täitmisel, mis on suunatud ikka sellesama ühe Amuurima hõivamisele. Seal on siis Savoyco ehk perekonda võetud noor sugulane väga võtmekuju, aga pidin rääkima naistest ja jälle jälle tema naine. Julia on inimene, kes kõigepealt aas läbi kõik need läbi Siberi rändamise katsumused. Aga hiljem on erinevad iirlased kirjeldanud neid näidendeid, mida siis Julia lavastas kohalike jõududega jälle, nii nagu vanem põlvkond korraldas vastuvõtte ja kuidas sinna siis kohale sõideti, kes koera põhiliselt koera rakenditega sõideti kohale, sest muide, aisakellade kõlineid nagu kusagilt võtta ei olnud. Nii et teda räägitakse täpselt nagu noh, nagu kui kuber, Meil oli piirkonna isa, siis tema oli kindlasti selle piirkonna ema ja eriti kohalikud hilisemad vene ajaloolased kõiki näidendid ei mäletan, sel ajal avastati, aga on välja otsida arhiividest, mitte mina ei otsinud juba kirjandust, leidsin, kuidas ajaloolased kiidavad, kuidas siis Julia Savoyco ehk neiuna fon, rangeli lavastusel mängiti Gogoli revidenti ja kõik jäid väga rahule. Veel on teada, kuidas Juulia hoolitses kohalike laste hariduse eest oma lapsi tuli nagunii õpetada, siis on ta sinna juurde võtnud ka ümbruse lapsed ja on jätnud väga tugeva jälje piirkonna lukku. Ja, ja kui me hakkasime esimestest leekidest rääkima, siis täpselt samasugused võimsad jäljed on jätnud noh, näiteks nõgesed, teised esimesed leedid sealkandis olid näiteks admirali proua eraldamann. Admiral Hermann oli Kaug-Ida laevastiku ülem ja kuberner ja Tartu Ülikooli professori Hermanni poeg, arstiteaduskonna dekaani Hermanni poeg. Mõnikord on öeldud, et kuidas ta nii hästi seal ta luuretööd koordineeris, aga seal olid üldse Tartu Ülikooli arstiteaduskonna poisid üle või ümber ja kõrval. Aga aga nüüd Henry Planstel silmapaistev inglise spioon, kes külastas Kaug-Ida ja ühtlasi ka admiral Hermanni kodu kirjutas väga soojalt sealsest kuberneri-ist ja admirali Hermani abikaasast inglase saabumise ajal, admiral oli ringsõidul ja siis ta sai abikaasaga nagu lähemalt tutvuda ja rääkida. Ja rääkis sellest õhtusöögist, nagu nagu Balzac kirjeldab kõik käigud. Ja räägib sellest heatasemelise musitseerimisest, mis käis selle õhtusegi juurde. Ja, ja muidugi toonitab jah, et admiral ja tema kaasa mõlemad Baltikumi luterlased on silmapaistvalt haritud erudeeritud inimesed. Või no siis järgmine selline, kellest, kellest tõesti on ka palju rohkem kirjutatud. Ajalookirjanduses oli paruness Sophie Stahl von Holstein kelle ratsaväe kindralist kindral andist isale kuulusid Eestisse siin Kodasoo, Rummu ja kääniku mõisad. Tema abiellus Vladimir Troinitskiga. Jaa, Troitski tõusis Tobolski kuberneriks, nii et jälle räägitakse sellest balti päritoluga aadlidaamist kui hariduse kultuurilembusest inimesest, kelle initsiatiivil ehitati Tobolskisse uhke muuseumihoone, mis seisab tänaseni. Millegipärast ajakirjanduses on toimunud muutus, tsaariajal räägiti, et seda rajas proua kuberner. Praegu räägitakse, on kuidagi kuidagi soolise võrdsuse võrdsusega mingid probleemid ja praegu kiidetakse rohkem nagu tema meest nende asjade rajamise eest. Aga võib-olla üks selline asi, mis ma juba hakkasin rääkima sellest, et ainult esimese leidis, kiidetakse hästi, huvitav kuju on muidugi, Julie Wilhelmine Hagen Schwartz. Meil oli juttu professor šartsist. Julie Wilhelmine Hagen Schwartz oli tema abikaasa. Ta oli sündinud Tartu lähedal Kambja kihelkonnas. Tema isa oli maalikunstnik August Matthias Haagen. See Juulia ise oli silmapaistev isiksus, isegi ilma maamehe kuulsused, kui teised olid, see tuli kuberneriproua ja tänu sellele oli kõigi laste ema ja, ja, ja midagi muud ilusat veel. Siis tõepoolest, Juulia oli õppinud mitmel pool Euroopas, oli käinud algul muidugi isa käe all, esimesed õppimised, aga isa vaatset tütar andekam. Kui ta ise saatis ta Dresidenisse, kus ta oli kuulsate õpetajate käe all siis on Münchenis õppinud, siis on saanud tsaari idersonaalseti pendiumi välismaal õppimiseks, sest ta oli niivõrd tugeva mulje jätnud. Oli veel, see, ta usub, siis. Ma ei tea, kas oli kunstnikukarjäärist loobumine, kindlasti mitte, aga professoriga abiellunud oli tal otsustada, kas saata mees ekspeditsioonile jääda ise koju. Juuli otsustas, et tema läheb kaasa ja tänu sellele jõudis siis jõule Irkutskis, kus on ta Maali, nutnud tohutult ilusaid maale. Ma olen mõnda neid vaadanud, mõni on Kadrioru kunstimuuseumis olemas. Oodanuks karmi talvepakast ja lumme uppunud eluasemeid, aga vaatad tema maale, paraku vaatab lõuendit vastu rohelus. Sõbrad, vajalikud toonid. Päike ja Eestis on ka mitmed kirjutanud, kiitnud tema maale, kuid täiusliku ilukandjaid ja ja paadunud moodsa kunsti austajad isegi ütlevad, et see on silmapaistev kunst. Nüüd naistest on natukene veel jutt on ka neid naisi, kes, kes on Siberis sündinud, joonud seal suured kirjanikud ja jõudnud lõpuks oma väimehe koju hoopis Tartusse, kus Väimisena professor, noh, üks inimene Jekaterina-d ja pole vaja, kelle haua hauduma jalutasime, vaatasime Raadi kalmistul. Tema on väga silmapaistev siberi kirja neiu olnud, aga näed, jõudis lõpuks Tartusse. Võib olla veel vahel tundub, et kui me räägime suurtest kujudest, siis tundub, et nad on sellised nagu steriilsed, kui nad on ilma perekonnata. MINA OMA Irkutski ekspeditsioonil võtsin välja sellised allikad Irkutski arhiivist, mida seal ei pidanud olema Irkutski meetrikat, vot need on needsamad, mille kohta öeldi, et meil neid materjale ei ole. Ja lõbus, tuli välja, et muhameedlaste materjalid lõbus olidki. Metskimi Pukwami ja siis olid luterlikud meetrikkad. Aga see materjal oli täiesti vapustav ja ta lõi tervikpildi. Tuleb välja, et üks huvitavaid asju kui ei ole just tegemist miljonite inimestega, ei pea nii suurt sootsiumit uurima, on sünnimeetrikkad näiteks. Seal selgub, et tol ajal sündis palju lapsi, kahjuks palju küll ka suri, aga kõigil on bakterid. Ja siis sa näed seda inimeste ringi, kes omavahel läbi käivad. Ja seda lapates lapad. Näiteks seda Irkutski 1850. aasta lõpu 60.-te aastate alguse meetrikkaid tulebki välja just see järeldus, mis ma enne jõudsin nagu isegi vahele öelda, et Ida-Siberi kindralkubermanguvalitsus oli nagu magnet Tartu Ülikooli lõpetanud tele ja tuleb välja, et tõepoolest, seal on neid väga erinevaid erinevates ametites on kõrgeid ametnikke, on keskmise klassiametnikke ja, ja on siiski näha need suhtlemisringid, kes omavahel läbi käivad. Noh, kui nad on lastele vaderiteks, küllap nad siis omavahel ka külas käisid ja hakkab jälle peale juba nendest kubermanguvalitsuse või vabandust peavalitsuse liikmetest meie mõistes nagu ministritest tuleb läbi Richard Richard maak kellest ma ei mäleta, kas me oleme rääkinud või kui, siis väga episoodiliselt käivad läbi. Noh, ütleme seal jälle piir, kutski, peaarst virich käivad läbi. Tuntud loodusteaduste loodusteadusemehed käivad läbi veterinaarid, sest tol ajal õpetati Tartu Ülikoolis veterinaariat käivad läbi farmatseudi ja see on huvitav, huvitav, huvitav seltskond ja siis tulevad sekka muide jälle üks koht, kus selgub, et mehed ei olnudki, ainult et mehed ei sünnitanud lapsi, vaid ikka naised olid ka olemas. Ja tulevad ka siis juba Kärner, Nikolai fontit, mar ikesele, Vändra Mitit, Maretiga sugulased, kaugelt vahel sekka ka paruness Maydell. Muidugi pastor kosman ise aga joonistub ilusti välja inimeste ring kes olid koondunud ümber luterliku koguduse. Ja nagu ma ütlesin, on ka eraldi suhtlemisringid. Miks ma seda nüüd veel kord ütlesin, olge ringid, tuleb välja, et ikkagi nende, nende, nende ringidega, kus ka kindralkuberner Muravjova, Murski võis olla kellelegi Vaderiks, kuigi tema oli apostliku õigeusku. Aga luteri kirik ei teinud probleemi, nagu kindralkuberner ise tuleb Adelex, siis ta lihtsalt võeti tahad ja kiideti. Aga samas oli teine teine luterlaste ring, kes oli nagu teine ešelon ja aga nende hulgas on ka põnevaid tegelasi. Kuulus siberi fotograaf August Hoffmann keelest on palju pilte säilinud. Väga kallis hinnas tõsi, maksavad küll umbes 100 või või 500 korda vähem kui Hagen Schwartzi Fonaginsharsi maalid. Aga on ka väga tuntud, ka need inimesed kuulsid suhtlemisringidesse Schwartzi kohta võib-olla üks kild veel omas ühest suuremast ebaõnnestumisest. Ma nägin, nägin vanavara poes ühte maali mis oli signeeritud Julie Hagen Schwartzi poolt, juuli fon agent Schwartzi poolt. Ta oli minu rahakotivõimekuse piirides, aga ma ei usu seda ära, sest ega kunsti ei saa välja viia. Oli nagu selline tunne. Pärast tagantjärgi mõtlen, et nähes seda, seda kui madalaks ta oli hinnatud või ära tundmata oleks pidanud ikka ära ostma võtma tšekid, ilmselt oleks saanud korralikult tollid, kõik makstud. Aga, aga see on noh, tagantjärgi tarkus, mida vahel ajaloolastel juhtuvad nad asjadest väga hästi aru, aga veidi hiljem, kui need on toimunud Ma hakkan siin ühest nimest nüüd kinni Richard maak, kellest on juttu olnud meil varem kullapalaviku saatesse vihjamisi, siin ja seal ka, aga mitte tema teadustööst. Oja tähendab, Richard Richard maagiga oli selline lugu, et. Mis selles saates kõiki tema töö tahke jõua kirjeldada ja ega mul ei jää muud üle kui vihjata, et ma olen kirjutanud sellest ajakirjas akadeemia pikema artikli, kus on näha ka tema tõusud ja mõõnad ja läbimaagi kuju, on näidatud seda, kuidas, kuidas toimus võitlus baltisaksa ja tugevalt venestamismeelsete ametnike ringkondade vahel. Maak tegi tõepoolest silmapaistvat karjääritooli ka võimekas teadlane ja tema näiteks viljoy ekspeditsiooni aruanne kujunes kogu maailmas sündmuseks suureks teadvus sündmuseks. Huvitav oli see, et ta ei jõudnud seda tähtajaks valmis, töö oli gigantne juba juba vahepeal ametisse tulnud. Siberi kindralkuberner, kes oli vene ohvitser jai baltlasi sallinud juba leidis mingi teise ohvitseri, kes kirjutaks seal selle paarkümmend lehekülge ja noh, ja võib-olla oleks see nii pidi ka läinud. Aga kui lõpuks ilmus maaki raamat, siis see oli see, mille eest tulid tänu autasud küll keisrikojast ja rahvusvaheline teaduslik tunnustus, välis, välisriikide ordenid ja nii edasi. Nii et see maak on mees, kes väärib eraldi raamatuid, eraldi käsitlusi ja oma elu kõikide tahkudega. Teadlane. Kõrgem noh, võiks öelda, et Ida-Siberi, nii-öelda hariduse ja kultuuriminister kui tänapäevaseid terminit kasutada kullaga kaevanduste omanik, vanglakomitee liige, mees nagu orkester. Aga kui meil uuesti tulla selle juurde, et kas siberis ikkagi ka naisi oli või nii siis ega nendest naistest tõepoolest palju ei tea. Me teame, et Richard maagiloli naine tema nimi oli Sofi Kõik need killud nii maaki Richard maagi abikaasa kohta kui paljude teiste kuulsate Siberlaste elu kohta loeme välja kiriku meetrikatest, seal tuleb välja, et kui palju neil oli lapsi, milliste perekondadega läbi käidi, kus oldi Vaderiks ja nii edasi. Täpselt samuti saame teada kuberner Nikolai Montytmaril, olin ainult Alexandra neiuna paruness von Rosen. Gerrard, Maydeli naine käib kiriku meetrikidest läbi. Naine Elizabeth, neiuna Grassildikuva, kellega ta abielus Irkutskis, eks ole. Vastavalt Kozmann väga kuulus mees, kes oli seal Ülem-Suetuki koloonia juures tähtsamaid tegelane ka tema, proua jakobiinid, katteriine kohta käivad andmed läbi ja nii edasi. Aga kui nüüd vaadata veel seda naiste probleemi natuke laiemalt siis Need, kes on lugenud ajalugu ja, ja, ja diootika Briste ütlevad kindlasti, et oi, me mäletame, kui Diego Bristid saadeti Siberisse, siis naised läksid järgi. Ja noh, tegelikult ka sellesse samasse mudelisse võime kah mõned Eestist pärit inimesed sisse sisse sisse keevitada, nagu öeldakse ja 19 inimestest, kes siis ristidega Bristegi Siberis tega Bristiga abiellusid, mitte järgi ei läinud, et paraku küll alles järele läks, oli näiteks Jossephina backman fina prakman üks nendest Eesti linnakodanike seisudest neidudest. Temast sai 1839 tega Brist Aleksander kuravjovi tuntud Gabristi vene tuntud aadliperekonna esindaja naine. Noh, ta päris see lugu ei ole, kuidas, et oi, mees oli ahelates sunnitööl ja nüüd naine läks järele nagu mõtlesin Läks järele hiljem, kui juba tega priistid elasid natukene paremini. Nõukogude ajal oleks kirjutatud José fenofon prakmanist muidugi selline raamat, kus ta ohverdas kas või kodumaad minna armastatud mehele järgi. Kui Marii materjali vaatan, siis on natukene teistmoodi. On näha jah, et Josephine oli haritud ja Ta noh, tugeva iseloomuga naine, kõik, nii, aga tegelikult. Ta vist oli oma tulevase mehega ikka enne tuttav, küll. Ta oli nimel. Ta. Töötas teenis Kuverlandina ja ta oli jätnud ka Muravjova perekonnale mulje kui väga heade kommetega, väga hari. Eeskujulik naine, keda või tüdruk, kellel oleks nõus isegi oma pojale naiseks võtma. Romaanikirjanikud räägiksid kindlasti sellest armastusest, mis neil aastakümneid juba juba silmi säras juba varem. Kuivad arhiivimaterjalid jätavad küll mulje, et vanemad saatsid pojale järele väärikama ja kõige sellise, kelleks nad arvasid. Mehepojal on kõige rohkem kasu. Nii et ta on abiellunud Jahales siberis, nad on elanud siis need murayovid on elanud päris uhkes majas Irkutski külje all, üsna jõukalt on dokumenteeritud, kuidas öelda, maja ümber olid mitmed majapidamishooned mis kõik olid ehitatud Sandri ema saadetud raha eest. Siis tuleb välja, et nad on seal kohalikus elus siiski liidrid. Kuigi riigivastased olnud aga, aga ikkagi liidrid. Nimelt, et on nad alustanud ettevõtlusega. Lai profiil jälgisid turu nõudlust, kus ikka nõudlus oli, neil tarkus üle käis, seal nad rakendasid seda karja loetelu, seal tuleb välja, et neil oli ainult üheksa, 40 hobust rohkem ei olnud. Vaesel Deckab ristil 40 hobusekari, kes kõik ei olnud mitte Kjell stepis ringi jooksmas, vaid pagendatud talvistel vedudel paikalist kuni Tomskini, nii et see on suur ja uhke elu. Veel on investeeritud küll Baikali omuli pööki ja kohalikud räägivad, kus oli paragrahv koos oma naisega üks kohaliku ettevõtluse arendaja, vaid siis on peetud suuri plaane kullatööstuses kaasa lüüa. Aga vaata, selleks viimaseks ei andnud Peterburi kõrged ametnikud luba, leidsid, et võib-olla ikkagi läheb juba liiale. Ja on näha, et tegemist oli haritud perekonnaga sest neil oli suur raamatukogu, mis pärast pärandati sellele külale. Need naised on tegelikult seda siberi elu ikka päris jõuliselt ümber kujundanud. Noh, on mitmeid selliseid vahvaid kirjeldusi. Näiteks on kirjeldatud ikka ja jälle, vabandust nüüd Siberis edasi tol ajal Siberiks loetud, aga, aga Vene-Ameerika noh, just just on öeldud, et mis see esimene leedi siis, kas ta mõjutas, midagi ei mõjutanud. Tuleb välja, et näiteks Elizabeth von rangerit loetakse suureks reformaatoriks, kes olevat muutunud lausa mentaliteet. Mis see tähendab, öeldakse esimese leedi saabumise järel. Asendusid lõpin, ohvitseride lõputud joomingud, korralike õhtusöökide, pallide ja ametlike klubilaadsete kogunemistega. Ilmselt joomingu ja klubi vahel on oluline vahe. Ja sellesama Elizabeth von frangeli kohta on siis kirjutatud, kuidas ta tõestas ennast väljapaistva noore naisena ülivõrdes väljaspool igasuguseid kiitusi, alati heas meeleolus. Ja ta oli sisenenud igas mõttes uude maailma ja nii edasi. Nüüd täpselt samuti tee, loeti teda uue mentaliteedi loojaks, kogu teenistuskäigu mõttes seniloetu, Alaskale sõitmist, tööl käimiseks. Üllatus-üllatus, aga tuleb välja, et mõni inimene, kes töötas Alaskal või teenis Alaskas, on samal ajal Pärnu hingekirjades, nagu ta ei oleks Pärnust ära sõitnudki. Ta oli siinses maksunimekirjas, ta käis tööl. Tegelik elu hakkas sellest lahklema ja tuli välja, et vaata, kui sa oled sellises noh, 20 kolmekümneaastane, parimas töömehe eas poissmees saabus see hetk, kus hakkasid tööle läinud inimesed abielluma kohalikega. Ja tuleb välja, et just seesama Elizabeth von rangel on saavutanud selle. No öeldakse, et mees on pea, naine, kael, mis seda pöörab just sinnapoole, kui vaja. Et neid inimesi, kes sinna tööle läksid ja seal abielusid ei hakatudki Alaskalt pärast teenistuse lõppu ära tooma. Vaid jäetigi sinna ja tehti sinna kogukond, kuhu nad võisid ennast sisse kirjutada ja nad said, jäidki sinna püsielanikeks. Et sinna tuli selline uus mudel, et Vene alamad võivad olla abielus, elada perekonnaelu ja see ei olegi selline patuga pooleks või midagi muud, vaid see on no ikka ikka päris ja päris nendest samadest esimeste leedide mõjudest on aastakümneid hiljem veel kirjutatud. Me rääkisime, eks ole, oli juttu Elizabeth von rangeliste, siis oli juttu tema sellesama admirali vennatütrest noorukitest Juuliast Julie von rangerist või õigemini Julia Savoycost, nagu ta mehe järgi oli, oli juttu sellest, et tema korraldas pidusid ja palle ja nii edasi, aga mind huvitas hoopis teine tahk. Ma lugesin huviga läbi Tartu Ülikooli professori poja, Amuurima kindralkuberneri, Paul unterbergeri mälestusteraamatu ja Paul utterbergi, aastakümneid hiljem külastasin sedasama kand, tšatkat ei saa mööda ka, kirjutab, et ja siis ma nägin siin kunagisi aiamaalappe ja kui põllule mis on küll võt sa kasvanud ja mis tuleks jälle puhastada ja kasutusele võtta, mis rajati kuberner Savoyco ajal. No tegelikult kõik mälestus ütlevad, et sa võiko tegeles laevastikuga ja riigiasjadega ka. Aga kõiki neid põlde ja aiamaid oma isikliku näitama varal arendas ikkagi tema naine, Juulia fon, frangel või abielu, siis Savoyco ja, ja veel aastakümneid hiljem mäletatakse, kuidas tema ajal kõik muutus, aga vaata, vahepeal jälle langes ära ja aastakümneid hiljem leitakse, et võib-olla peaks need põllud uuesti jälle taastama. Ja võib öelda, et see kas baltisaksa ametnik ohvitser kindraladmiral, kuidas ta abiellus, sellest ju sõltubki. See, mis perekonnast sai 19. sajandil, on üsna vähemalt sajandi. Kahel esimesel kolmandikul on üsna levinud veel see, kus abiellusid baltisaksa ohvitseride tütred baltisaksa ohvitseride poegadega. Kuid. Mitmed no näiteks kunagine Ülem-Suetuki Jenissei kubermangu luterlane kolooniate köster Jüri Veem on kirjult tänud selle eest, kuidas ta kohtas ühte, teist või kolmandat baltisaksa perekonda. Need on alati olnud sellist rõõmsat kohtumised. Tuleb välja, et sakslased küll, aga, aga, aga kui eestlased näevad, siis räägivad hoopis eesti keeles. Täiesti noh, nagu üllatav, harjumatu isegi. Aga tema siis kohtunud seal näiteks Krasnojarski sealse Tartu Ülikooli lõpetanud veterinaarinspektori perekonnaga. Kõik põlised tartlased aga tuleb välja, et see perekond hääbub. Lapsed olid juba täiskasvanud väga andekad, muusikat õppinud, pandi klaveri taha, mängisid Euroopa heliloojate klassikat aga Nad kuulusid teise kultuuriruumi. Nad olid juba venelased. Ja nagu v ütleb, et ta pani tähele, et koos elus imevad suured rahvad vähemusrahva endi sisse. Ja just leiab, et see veterinaari perekond oli täiesti lootusetult unustanud kõik oma lapsed ei teadnud suurt midagi saksa kultuurist. Teadsid, nagu neid oli õpetanud, aga ise nad kindlasti sinna enam ei kuulunud. Või tõusis näiteks, ütleme seal mingist politseiülema abist õuenõunik Aleksander von Engel, Alexander von Engelbrecht ist, kes kurdab oma saatust ja ütleb, et tema liin nagu lõpeb ära, tema oli esitanud ülemusele palveteenistuse jätkamiseks kusagil Balti kubermangus. Ja saanud teada, et kohtuministeeriumisse lisanud küll vihje, et see on võimalik, aga oot-oot, aga miks ta veel vene usku läinud. Ja, ja oli selge riigi poliitika, et kui ta ikkagi Apostlik-Õigeusku ei lähe, siis ta ikkagi Siberist väga ära ei sõida küll. Ja nii ta oligi kommenteerinud saalibaine jurist, et perekond on mulle juba kadunud, nemad on kõik venelased, nüüd pean ise ka veel järelemine iialgi, eks ole, neid isiklikke perekonnalugusid. Ja, ja nii edulugusid, kui kadu lugusid on siberi ajaloos hästi palju. Ja nagu kunagi varem juba öeldud, et mitte ainult eestlastest. Juhul kui eesti sunnitööl osteti ost, jakki, tüdrukust, naine. Täpselt samuti baltisaksa kõrgete ametnikega, kui nad abiellusid vene ringkonda saigi suure vene rahvatornini. Professor Aadu Must rääkis 400 Viieteistkümnenda Tiloos naistest, kes seisid oma meeste kõrval rohkem või vähem tuntud edukad Eestist pärit meeste kõrval Vene impeeriumis nii nagu näiteks Alaska esimene leedi Elizabeth frangel, kellest Ameerika uurijad on raamatuidki kirjutanud ja naisest, kes oma talendiga ise tuntust kogus, mis püsib tänaseni. Nii nagu Julie Hagen-Schwarz, maalikunstnik, kes esimesena naiskunstnikest sai Peterburi kunstide akadeemia liikmeks akadeemikuks. Julie Wilhelmine Hagen Schwartz sai kuulsaks portratistina. Aastatel 1855 kuni 58 saatis ta oma abikaasat, hilisemat astronoomiaprofessorit Peter Karl Ludwig Schwartzi uurimisreisidel Siberisse. Juulia abiellus oma õe lesega, olles enne tühistanud kihluse teisega. 19. sajandi keskpaigas ei olnud see heaks kombeks ja ei olnud ka nii väga tavaline, et naisel peale pereelu muud huvid olid. Juuli haakeanist tema suhetest, maalikunstnikust, isaga teiste pereliikmetega, kihlatuga ja sellest, kuidas sõprusest õemehega kasvas välja armastus on kirjutanud raamatu, kaotused ja leidmised. Kristin Konrad, selle tõlkinud kunstiteadlane EP Breen Loen siinkohal ette Ludvig Schwartzi viimase ja otsustava kirja oma tulevasele äiale. Armas isa, kui te sideme tõttu, mis meid siiani on köitnud mõninga armastuse, minu vastualale olete hoidnud. Kui te teades minu iseloomu, mis on teile avaldanud mitmesugustes minu elu õnnelikesi õnnetutes olukordades minu vastu austustunne, et siis las see kõik olla toeks sõnadele, millega teie poole pöördunud et see minu eest kõneleks ja võitleks ja võiks teid mõjutada inimlikult ja armulikult kaaluma suurt ja rasket palvet, mis mul on teile esitada. Andke oma tütar Juulia mulle naiseks. Kõik, mis mind ennast puudutab, on teile täpselt teada. Te tunnete mu iseloomu, minu varanduslik seis on teile teada ja väljavaated, mis sulle kaugemaks tulevikuks avanevad, räägivad enda eest piisavalt selgesti, mida ka sellest, mis ma siiani ja lähima tuleviku tarbeks saavutanud olen. Järeldada võib, ja nimelt kindlustatud koht seltskonnas, nimi teaduses ja mulle kallite inimeste austus. Niisiis ei kõnelema neist asjust enam pikemalt, vaid asun nende olude juurde, millesse Juulia astuks, kui ta minu naiseks saaks. Siin on oluline vaid üksainus küsimus. Kas need olud takistavad Juulial sammumas edasi kunstnikuteel, mida ta on seni käinud. Närvihädad on Juuliel senini juba sageli kunstiga tegelemist takistanud. Mina olen aga arvamusel, et abielu selle takistuse pigem kõrvaldab, kui seda suurendab. Et abielu ise jälle teistlaadi takistusi endaga kaasa toob, on tõenäoline, kuid need saavad olla vaid mööduvad. Ma pole aga nõus selliste järeldustega, mida te võite teha lause põhjal. Niipea kui naine abiellub, on kunstiga läbi. See lause on vale. Seda võib väita, kui kõneldakse keskpäraste võimetega naiskunstnikust ja tavapärasest abielust. Mina vaatan asja teisiti. Hindan Juulia kunsti kõrgelt, pean täielikult lugu suurest andest, mille ta oma isalt on saanud ja muretsen juuli ja kunstniku nime pärast, samuti kui teie ise panen mängu kõik, mis minust sõltub, et Julie saaks oma kunstnikuteed edasi käia ja temasse elutsev vaim sunnib teda pidevalt looma. Mis temal minu naisena peatselt ees seisaks, oleks kahtlemata suur reis koos nii mõnegi raskusega. Kuid sellest, mis ma oma esimesel reisil pidin välja kannatama, pole praeguse puhul enam juttu. Sinna, kus ma olin mõeldamatu maisse ja külalislahkusetumaisse siberi paigusse ei lähe ma iial enam. Selliste reiside jaoks on mul kolm abilist. Pealegi olen ma ekspeditsiooni juht ja minu võimuses on valida reisisihte, mida pean otstarbekaks. Niisiis ei saa tõenäolisi reisiraskusi minu vastu ette tuua. Aga maa, kuhu me koos reisile läheme, on alati suurejooneline, oma avaldustes kohati Vitareskne ja sageli määratult ilus asustatud erinevate hõimudega, kujutate endast põhjatud allikat loodusuuringuteks. Väljakutsetest kunsti harrastamiseks ei tule eales puudu. Mina ei astu iialgi sellele väljakutsele vastu. Juuli mappidesse koguneb terve maailm, uusi kaugusi ja inimtüüp Pepe ning tema pintsli tubliduse hoolitseb selle eest, et ta neile uutele nähtustele vajaliku kuju annab. Sellega, et juuli ja teile selle kirja, mida ta on lugenud, üle annab, ütleb ta välja, et ta mind armastab, alati on armastanud ja tahab saada minu naiseks. Mul tarvitseb öelda teile vaid mõned sõnad, et juuli ja see samm ei paistaks meele kindlusetusena. Juulia andis Killile, kellega teda sidusid kunsti sümpaatia, oma sõna, kuna tema õilis meel keelas tal järgida oma tunnet mida pealegi õhutati, mis pidi tollaste suhete juures talle tunduma ülekohtune omaenda õe vastu. Mõlemad suhted katkesid. Üks hirmsate valudega, teine pärast rasket võitlust. Rahu ja armas mälestus kallist kadunukesest. Viimane tervitus raskelt proovile pandud sõbrale. Te peate meie mõlema suhtes tunnistama, et me oleme käitunud nagu inimestele ja põhimõtetele sünnis. Armastan Juliat kirjeldamatult. Julie jagab seda tunnet. Apelleerin kõigele, mis teis on armsat ja suurt apelleerin austusele, mida te olete alati ilmutanud teiste iseseisvuse vastu ja palun niisiis veel kord, andke Juulia mulle naiseks. Väliselt pole midagi, mis võiks olla meie kavatsuse teokssaamise vastu selleks abieluks vajan vaid teie ja ema nõusolekut reisile ei asuma varem kui 15. jaanuaril selle kirja saata esmaspäeval, 27. detsembril enne järgmist, pühapäeva teist jaanuari peaks teie nõusolek koos Juulia ristimistunnistusega siin Peterburis olema ja teisel jaanuaril toimuks esimene mahakuulutamine kirikus üheksandal jaanuaril teine ja kolmas mahakuulutamine ning laulatus. Sealt alates kuni ärasõiduni on mul piisavalt aega muretseda Juulijale reisiks vajalik. Kuna asi, mille üle peate otsustama tema iseenesest nii tähtis on, siis peaksite selles asjas peatselt otsuse langetama. Olgu veel öeldud, et kunstnik Julie Hagen Schwartzi pojapoja sõnade järgi oskas vanaema läbi kogu oma pika elu suurepäraselt ühendada truuduse, valitud elukutsele ja koduperenaise ja ema rolli. See Eesti lugu oli väljapaistvatest eestist pärit naistest Vene impeeriumis. Saate toimetaja Piret Kriivan. Saate kodulehel ja Facebookis. Kuulake ja vaadake lisa Kuulmiseni vikerraadio eetris nädala pärast.