Eesti maja ongi peamine meie koondumised kov. Raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandasin oma edasist saada. Mina olin Siberis sündinud, mu sünnimaa aga Isamaa ja pita mulle eesti Muki eesti lugu. Tere, Tartu Ülikooli teadlased, Venemaa, räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must toimet Piret Kriivan. Juttu on baltisakslastest teadagi, aga tänase ja järgmiste saadete sisse mahub ka eestlasi ja venelasi. 1632. aastal kinnitas Rootsi kuningas akadeemia Dorpatensise asutamisüriku. Rootsi sõja tõttu, akadeemiline tegevus soikus. 1008.-ks 102. aastal taasavati Tartu Ülikool balti provintsi ajal ülikoolina Vene keisri Aleksander esimese kinnitatud asutamisaktiga. Esimesel detsembril 1919. aastal alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti vabariigi Tartu ülikoolina. Aga esimestel sajanditel võrsusid ülikoolist teadlased Rootsi riigile ja Vene riigile. Kui seitsmeteistkümnendal sajandil võrsus ülikoolist teadlasi Rootsi riigi heaks, siis hiljem, pärast Põhjasõja lõppu juba Vene riigi heaks Nojah, pärast Tartu Ülikooli taasasutamist 1802 on tõepoolest Tartu Ülikool väga jõuliselt oma nime õigustaja, kui ta oli keiserlik Tartu ülikool, siis case'i riikide tõepoolest ka teenis ja siberis, noh, kui me nüüd Siberi poolt vaatame, siis tõepoolest kohtab Tartu Ülikoolilõpetajate jälgi. No ega väga tihti ma pean kõigepealt nagu sissejuhatuses ütlemegi, seda, et Tartu Ülikooli professorina Siberi lugu ja Siberi eesti suhteid uurida on ikka maru uhke küll. Mul tuleb meelde üks viimaseid Räki, mis oli just Barnooli Al taisse kohtumised kohaliku ülikooli rahvaga ja siis tulid lood, siis tulid lood ei, mitte Siberi ajaloost, vaid sellest, mida nemad teavad Tartu Ülikooli lõpetanute kohta. Jalutuskäik kohaliku muuseumi stendid, loodusteaduslike uurimiste algus, Al Tais, esimene suur uhke pilt, Tartu Ülikooli professor leedebuur võõrama nimega, nii nagu nad siin paljud olid ja tema Altai ekspeditsioon 1800 kahekümnendatel aastatel kohe kõrval aukohal tema uhke kaaslane hilisem professor, Botaanika juhataja, punge ja veel mitmed teised mehed, väiksema stendi peal olid Altai kohaliku arstiabisüsteemi rajajad. Vaatad oi, nimed tuttavad ongi õppinud Terkti või Jurjevi ülikoolis ja kohe tuli kõrvalt mõte, et kui nüüd küsiti hääletust, et kui populaarne ja kui tuntud on Tartu ülikool ikka maailmas kui oleks ikka see Terk Jurjevka juurde pandud, oleks ta tunduvalt kuulsam veel. Väga see selleks muide midagi sarnast juhtuks Tomskis Tomskis on Tartu ja Tartu ülikool ikka väga tugevaks võlusõnaks väga lihtsal põhjusel. Tomski ülikool loodi valdavalt Tartu Ülikooli baasil ehk, või kui veel vallatumalt ja elulisemalt öelda, siis noored Tartu dotsendid, kes tahtsid kiiresti professoriks saada, pidid selleks vastloodud Siberi ülikooli kolima oma professuurid saada ja saada seal ka päris tuntud koolkondade rajajad, eks. No kui nüüd päris alguse ikkagi tulla sellesse 1802. aastasse, kui Tartu ülikool taasavati, siis võib öelda, et, et noh, kohe ja korrapealt ei olnud päris, need sünnib ja kõnnivad, juba avati juba teadlased ka Siberis. Aga mõtteline side tegelikult oli olemas. Ja me oleme siin juba selles saatesarjas paar korda maininud salapärast Andres Gotthard Manteuffelil ja tema tegevust ja peab ütlema, et ekstaasi oli küll ülikooli taasasutamise juures võtmekuju aga ta sõlmis ka muid suhteid. No kõigepealt riisus ära nii-öelda andekamaid päid veel enne, kui need ülikooli jõudsid. Ja nähtavasti ma olen siin ära maininud ka sellised vanad lood, millest ega isegi vene ajaloolased ja venelased käealused päris täpselt aru ei saa. Mis asi oli ikkagi see kindral-kortermeistri ametkond tol ajal ja mis asi lihtsalt viita ja, ja kuidas oli ikkagi, mis olid need sõjaväestruktuurid kohe nopiti ära noored 10 11 12 aastased poisid, kellest hiljem said vabandust kõigist kindralid. Või see samas viitas, seesama Manteuffeli mitte mitte ülikooli, noppis ära hilisema Vene sõjatopograafia rajaja kindralit, enneri, aga sinnasamasse sviitasse jääb kirjade järgi peakortermeistriametkonda. Alati veel noor poiss Paul Schilling Tallinnast Tallinnas sündinud poiss, kes juba pärast head koolitust juba vana mehena seitsmeteistaastase poisina alustas luuretööd Baieris. Hiljem juhtis Vene riigis asutusi, mis tegelesid salajaste andmete šifreerimise ja ja vaenlaste liitlaste koodide lahtimurdmisega ja jõudis ka kindrali aukraadi akale. Me oleme luurajate juures, jälle oleme luurete juures, aga ütleme ka 1800 kolmekümnendatel aastatel oli tõeline paroschilling Siberis jahtas tutvus Vene-Hiina kaubandusega, tutvud sellega ikka väga põhjalikult ja rajas tegelikult ikka sedasama Amuurima teed Amuurima ekspeditsiooni suunas. Täpselt samuti. Kindral enner, tulevane kindral teener käis ekspeditsiooni Liinast juba 1805. Saatis, saatis siis krahvi uurigu lokini suurt ekspeditsiooni Hiinamaale, aga ühtlasi on jälle kindralstaabi topograafia depo arhiivis terve rida hämmastavalt hästi koostatud plaane, et nad kaardistamine ilma ilma ilma trengulatsioonita, no tähendab, mis ta siis on? Mitte joonestatud kaardid olid joonistatud kaardid siis mille, mille autoriks on just seesama Tenner samuti ikka seesama Andres Kotsar maantee, otsides Eestist andekaid poisse, no akadeemik Schuberti poega ei olnud raske leida tulevane kindral Schubert, samuti topograafia, kindral ja noh, ja veel mitmeid mehi, aga, aga nüüd ma läksin, astuge Tartu ülikoolist võib-olla siiski kaugemale ja võiks natukene pool sammu lähemale tulla. Ja, ja tegelikult on meil juttu olnud hiljuti just Krusenstern rist sellest, et ta tegi tema ekspeditsiooni justeti teadust ja tehti poliitikat, aga see, mis oli teadusega seotud pool, oli seotud ülitugevalt Tartu ülikooliga. Nukruse staaril kujunes kontaktisikuks Tartu Ülikoolis murtsioon, mängija Hart kes omakorda soovitas siis oma kolleege, professoreid või nooremaid võimekaid loodusteadlasi. Nende hulgas, keda, keda Engel harta Gruusiast olime väga soovitas, oli keegi meile vist suhteliselt tuntud. Carrest on Päär, Johannes šanss Adolf Theodor kopter, Christian Panther, Emil Lents ja teised. Ja pärast imestatakse, et kuidas Krusenstern oli nii suur teadlane käis ekspeditsioonile, jõudis teadust ka teha. Jõudis ikka, kui tal oli Ülikool taga hea meeskond, aga kunagi Tartu Ülikooli juubelit tähistades vaadati Tartu Ülikooli audoktorite nimekirju ja pilte ja öeldi, et nende kruusesteraliga audoktor. Ja seda rääkides usuti umbes niimoodi, et ta oli lihtsalt nii kuulus, et ta valiti audoktoriks. Tegelikult ei, tegemist on ikkagi mehega, kes ülitihedas koostöös Tartut ülikooli ja, ja mitte ainult, et mingi auguma ulatus, vaid see oli ikkagi reaalse koostöö tunnustus. Aga no täpselt samuti meil oli jutuga admiral rangelist ja sellest Vene Kaug-Ida ekspansioonipoliitikast aga täpselt samuti admiral frangel võlgnes ka oma ekspeditsioonil teadustöö eest tänu just Tartu ülikoolile. 1921 23 aasta ekspeditsioon, ettevalmistaja ajal ja eel tekkisid tal väga tihedad suhted, isiklikud kontaktid Tartu ülikooliga. No mis olid küll noh, nagu öeldakse, episoodilised, ent ometi väga sisukad. Rangel ise omandas ekspeditsioonil, oli nii-öelda täiendõppel Tartus. Ülikooli juures konsulteeris seal just professor, Moritz mängija Harti ka Georg parrarty, Villem Struve ja teadusloos ju väga tuntud nimedega. Väga tihe koostöö oli tal Tartu Ülikooli vilistlase arsti- ja loodusteadlase meditsiinidoktor August on kiberiga ja noh, kes osales range liigeldes Siberi ekspeditsioonil arsti- ja loodusteadlasena. Et täiesti sujuvalt sujuvalt lülitusid Tartu Ülikooli teadlased, noh nagu maade uurimiseks positsioonidesse ja tegid seaduslikku toetust vene armeele või noh, antud juhul Vene laevastikule, aga täpselt samuti täpselt samuti oli Tartu ülikool ka vene armee vene kindralstaabi intellektuaalseks aju Trustiks. No võib-olla just sõjaväe poole pealt vaadates on tulema algul nagu sõjalise poole pealt, kuna laevastikus sai alustatud kuus armeega, siis jääb. Nii, näiteks on üks väga huvitav tegelane Siberi ajaloos ja Siberi uurimise ajaloos on professor Karl Ludwig Schwartz tunnustatud astronoom. Tema ekspeditsioonide materjalid on, mul ei olnud eriti huvitav teda käsitlevad andmed, kuna temaga oli kaasas tema noor ja võluv naine ikkagi tol ajal Euroopa kuulsusega kunstnik, kellest võib-olla pärast võib paar sõna veel eraldi rääkida just tema maalidest, mis ta Siberis tegi. Aga just seesama periood, kui Vene impeerium valmistus laienema, valmistus oluliselt laienema siin Hiinale kulunud alade üle, millest meil asi oli juttu hiljuti siis siis avastati, et Vene armee ei tundnud ennast väga hästi just kartograafilise toepoolest tuli välja, et neil oli küll hulk kalleid ja suure raha eest koostatud kaarte, aga jälle vahe oli selles, et et öeldakse, seal peab olema joonestatud ja põhinema topograafilisel mõõdistusel. Need olid kohati ilma kinnispunktideta, ilma igasuguse triangulatsioonivõrgustikud ta tehtud. Ja, ja, ja vene armee oli hädasi. Nende kaartide järgi oli niimoodi, et mõni mõnisada versta oli kolm korda pikem kui teine. Ja, ja vahel kompassiga tuli nagu vahepeal asimuut muuta. Nagu oleks midagi nagu mõned sirged läinud kõveraks kõverad sirgeks muutus toimus, nii kirjutavad ka tähtsad armee allikad kuskil 1850.-test aastatest muide just seesama aeg, kui toimuva alla sõita muuril. Ja siis siis üllatus-üllatus-üllatus on komandeeritud Ida-Siberisse astronoomiaprofessor Schwartz kes tegelikult juhtis sõjaväelaste topograafiaalast tööd. Ilm on veel samas viibinud, nii et noh, üks nendest nimedest, keda mäletavad nii sõjaajaloolased kui kui teadusloolased oli ka mitmeid selliseid ülikooli lõpetanud teadusmehi, kes noh, ei olnud enam ülikooliga seotud, kui nad siberisse läksid. No üks nendest hästi tuntud mees on Karl Ferdinand Müller, kes oli Tartu Ülikooli lõpetanud, siis töötanud Pulkoos kuulsas observatooriumis, aga tema teadustöö oli episoodiline ja, ja hiljem ta töötas Irkutskis kohalikus gümnaasiumis, ülemõpetajana aga sooritas selle kõrvalt ikka ja jälle Venemaa geograafia seltsi rahastusel uurimiseks traditsioone, mille kohta anti hinnang, et nad teenisid väga jõuliselt impeeriumi vajadusi. No võib minna ka päris kindralite, nii või nendele, kes ülikooli lõpetasid ka pärast ei olnud enam ei professoridega veel veel ka mitte mingid ametlikud, vaid päris no näiteks üks hästi tuntud nimi sõjaajaloolaste jaoks on kindralleitnant Gioodi topograafia, astronoom Paul Villem, kuulberg Taali Tartu Ülikoolis õppinud matemaatikat, astronoomiat, mees, kes oli silmapaistev juba oma tudengiaastatel, sest ta on pälvinud tudengina Venemaa trahve seltsi. Lüdke kuldmedali. Ei hakanud pikemalt uurima tema teaduspoolt. Meil on teadusajaloolaste koolkondade tartus nii tugev, kui teadvustame hea küsida, siis nemad räägivad vahvamad ja paremini. Mind huvitab rohkem ikkagi sidepoliitikaga, kindral kuulbergil on see ikkagi väga selge. Ta oli. Nojah, kuulas ka kindralstaabi Nikolai akadeemias teoreetilist kursustel pärast no Tartu Ülikooli Volkova juures oli ja nii edasi, aga just tema on see mees siis, kes 1800 seitsmekümnendatel aastatel juhtis astronoomilisi ja topograafilisi töid amuuri maal. Loomulikult oli ta vene geograafia seltsi Siberi osakonna liige. Kõigest ilmselt ei jõua rääkida, sest ta hakkab pärast küll Türgi sõdades, kus ta kõik on käinud, aga see võib olla antud hetkel nii väga ei huvitagi. Aga sellesama kindralleitnandi loo juures hakkas mind huvitama üks asi. Me räägime siin kogu aeg professoritest ja kindral küttest ja, ja juba juba, kui me rääkisime esimese või Peeter Esimese aegsetes sõjavangid ohvitseridest, Diana alamväelased ja. Aga mind hakkas huvitama, huvitav, kõik need suured mõõdis kaardi sisestamist tegid, kas neil olid ka abilised, kes need olid. Ja kui natuke sai kaevata, siis tuli välja üks lihtsalt. Noh, kuidas nüüd öelda, ma ei saa öelda, et ettearvamatu, pigem ikke loodetud loodetud leid. Ja tuligi välja, et see saama kindral kuulberg on kirjutanud mitmeid käskkirju või päevakäske ühte või teist inimest, nagu au tasustades ta oma aruannetes. Üllatus-üllatus, märgib ära ka neid nii-öelda alandada väelasi, kellest on palju kasu olnud. Ja neid jälgi mööda käies jõudsimegi välja näiteks sõjaväe topograaf, Jüri truusa isikud või teenistuslehele mees, kes oli siis kindral tol ajal ta ei olnud veel hetkel küll kindral Mul vist alles küll kapten Amuurimal, aga kes siis tema tööd aitas ära teha, see on selgelt siis dokumenteeritud Jüri truusa pärid kursist tartumaalt, luterlane. 24 aastase noormehena oli ta nekruttiks võetud ja sattus esialgu Turkestani sõjale ringkonna staabi juurde ja lõpuks oligi siis suurte tähtsate sõjaväe topograafide käe all eriti vahva on tema kohta lugeda siis seda, mille eest kiita sai, sai kiita selle eest, et ta oli üle tanud vapralt oma eluga riskides kiire vooluga, mingeid piirijõge, mitu korda koguni tekib küsimus, aga miks on vaja ühel topograafil ületada piirijõge? Igatahes peetiliseda vapraks teoks ja teda sellest kiideti. Siis on kirjutatud, kus ta oli lõunaUžuurimaal samades piirkondades, kuhu pärast tekkisid taanlaste külad ja seal sai ta veel rohkem kiitust. See oli Paikus, töötati täie ja oldi vahepeal täieliku üleujutuse meelevallas. Ja vapper sõjamees Jüri truusa ise rinnust saadik külmas vees, läbinud pikki vahemaid, ujunud kusagil jälle viiel korral üle Kallasest välja tõusnud muu jõe. Jõgi oli nii lai, et Kallast ei olnud hästi näha, aga, aga Jüri truusa ujus nöör hambus, miks tal tüür hambus oli, et sellega järve kerida pärast köis, miks köis, köie otsas oli parv ja parvepärlid väga kallid, geodeetide topograafide instrumendid ja siis tema oli see, kes selle kangelaste ära teegi. Jaa jaa. Erru minnes oli ta juba uhke allohvitseri mundris mees rinnas hõbedane medal sousserdie ja nii võib öelda, et siis vahel käib, käib selliste uhkete ja kõrgete kindralite taustal läbiga noh, maarahva poegi. Huvitav just selles mõttes veel, et baltisakslastel paljudel selgub ikkagi, et lähemad abilised, tentsikud assistendid noh, sõjaväelasi nimetad assistendiks, aga alluvad, sest noh, nii-öelda lähemad lähemad abilised on just Baltikumi lihtrahva hulgast pärit mehed. Aga nagu ma ütlesin, neist kirjutatakse vähe ja siis, kui nende suur ja tähtis ülemus leid, kiidab Jüri kruusa puhul on veel selliseid asju, kus ülemus ei häbene kiita ja tegi korduvalt töid, mis oluliselt ütlesid, et tema ameti kvalifikatsioonist ette nähtud taseme nutistes särad tegigi oma oma kindral tulevase kindrali töö ja tegi talle karjääri. Nüüd, kui hakata vaatama, siis neid Tartu ülikoolist ametnikuna läinud Siberisse läinud tegelasi siis üks vaieldumaid tegelasi, temast on palju räägitud. Ei saa isegi aru, kes ta siis oli ametnik või teadlane, lõikamist ametnik, loetakse Tartu Ülikooli kasvandik uksest, ta ise on öelnud, et ta oli Tartu Ülikooli kasvandik Tartu Ülikooli arhiivist. Mina neid jälgi, et oleks olnud üliõpilane ei leidnud. Ja selle mehe nimi oli dias. Noh, venepäraselt muidugi Matvei fon, Hedenst rööv. Rootsi päritoluga mees, osa kirjeldust väidab, Rootsi päritoluga baltisakslane baltisaksa võis olla, nagu me kunagi rääkisime ka siis, kui sinus ei olnudki saksa verd sellisena Sealne staatus. Aga ta ise on jutt rääkinud, kuidas ta piss Tartu noores äsja avatud Tartu Ülikoolis, kuid ei lõpetanud seda matriklisse kantud ei ole, või olen ma ta nimi nii ära nõiutud, et loed ja ei leia üles? Ei oska öelda. Nii teisiti ta ise väidab, et ta on õppinud Tartu Ülikoolis pärast seda töötanud Tallinna tollis sattunud mingisse salakaubaasja nagu kohtu alla. Ja edasi väidetakse, et võib-olla ta ei ikkagi ei läinud oma pattude või kellegi teise pattude pärast. Venemaa ajaloo arhiivis Peterburis on Hedenstremi isiku toimik. Ei, seal on öeldud, et ta tema töötamises Tallinna tollis ei ole sõnagi. Vaida kirev karjäär on olnud, no peaaegu Tallinnas tegelikult Riias. Vahel lähevad sassi sellised suured ja tähtsad linnad. Aga ta on tõepoolest olnud, on olnud ka krahh, Nikolai Romi, Ansse viras sekretär ja näib, et nii räägivad mitmed kaudsed allikad. Ja see võib olla tõsi, et oli võtnud suuremeelselt enda peale krahvi süü mingite mingite mahinatsioonide pärast vahel ikka juhtub, et ja selle eest tulnud tal teenistus jätkata Siberis. Teenistuslehes ei ole mitte midagi tema väljasaatmisest teenistuslehe järgi ta komandeeritud Siberisse. Aga noh, nii ehk naa. Ka seda juhtus tõesti Siberis on etendust rõõm korraldanud, üllatus-üllatus kui ta Siberisse jõudis, selgus, et ta oli tark inimene, ta oli haritud inimene ja selliseid oli seal väga vähe. Ja nii juhtuski, et talle tehti ülesandeks korraga köigepealt suur ekspeditsioon Põhja-Jäämere äärde on selle üle teinud teinud kaardistustöid ja abilisi, värvanud seal Jakuutide hulgast ja nendega hästi läbi saanud ja ja siis on ta säält leidnud, oh õudu, suure hulga sellised salapäraseid leide küll selliste loomade koljusid, kes pidid küll hiigelsuured olema ja, ja mammutite luid ja midagi, mis koljut ei, ei ole mammutite omad, neid on hiljem kirjeldatud, noh, ma olen maha kopeerinud ka kõikidelt täpselt kirjeldused, mis, mis nende kaljude kohta on öeldud ja mille eest talle anti punase lindiga kuldmedal ja, ja kõik muud. Muuhulgas otsiti maad, mis, mida just nagu kutsutavad Tsannikovi maaks. Kõik need põnevad asjad käivad läbi sammas teenistuslehe alusel, samal ajal, kui Peterburist antakse, saadab need uhked asjad vaata tsaari õukonnas kingituseks. Selle eest uued auhinnad tulevad küll seal kuldsõrmused jandiga, mis ta kõik on välja teeninud. Teenistuslehe andmetel on ta küll vahel komandeeritud kuhugi aga, aga ametlikult oli ta ida Ida-Siberi peavalitsuses ametnik. Ja Ta on olnud võimekas, haritud, lahke, abivalmis, väga õnneliku elu, elanud, õnnelikus, abielus olnud, laaberdab nagu röösus, raha nagu jalaga segada. Siis kui tuli kuulus vene reformaadosteranski Siberisse kas seal võitlema mingisuguste onupoja poliitikatega, eri, eriti korruptsiooni vastu, siis on edestrew süüdi jäänud, et tal on nagu läinud ka mõned mõned kassad oma taskud vahel sassi. Seda heidetakse ette, aga ta väga hullusti ei tohtinud karistada, sest tal olid tsaari autasud mis asi on isegi ette võtad. Siis on sellesama natukene nagu Tartu Ülikoolis käinud mehe kohta langetatud hämmastav kohtuotsus ametialaste kuritarvituste tõttu saatada karistuseks välja Vene Siberist, Venemaa sisekubermangude esse Siberis Siberis ja niisugused seedimise verest Euroopa Venemaale. Veel naljakamaks, kuid saar on kirjutanud, et seniste teeneteotsus ära muutnud ja leevendanud ei ei tule, ei tule Euroopasse saata ja mees määrati ametisse Tobolskisse. Muide, peab ära märkima, kes samal ajal nagu kelle süütegu arutati, olid muidugi karmima karistuse. Ei, tal läks tõesti hästi, hiljem on tulnud Tomski kubermangu postiülempostmeister, see oli tähtis ametikoht mitmeid ametit pidanud, aadlitiitli omistatud ja mis seal kõik on, et tal on palju põnevaid lugusid on jälle elanud vahepeal päris laialt ja 1945 Tomskis maetud, noh see oli nagu üks sellistest, üks sellistest huvitavatest meestest, kellest õigsist kirjutatud terve raamatu, sest Peterburi arhiivis on tema kohta väga palju põnevaid asju, kurioosseid asju, üksteisega vastu minevaid andmeid ka ja kõik tema autasud pudelid üles loetud, niiet saadetigi pahanduse peale välja, aga, aga pärast on palju autasusid, auastmeid ja kõrge kõrge pensioniga on ta olnud seal üheks meheks, kes juba noored Tartu Ülikooli esindajana kirjutas oma nime, siberi uurimise, Siberi geoloogilise uurimise ajalukku oli Gregor von Helmersin. Ta oli selles valdkonnas terves impeeriumis aastakümneid liidripositsioonil. Ta sündis Tartumaal kammeri mõisas eluaastad 1803 kuni 85 või nagu tol ajal ikka, oli ka tema puhul tegemist sellise, noh kuidas ütelda toetajate ringiga. See, et keegi kedagi toetas, endale järele, aitas see, mida meie nimetame onupojapoliitikaks ei olnud muide tol ajal erand, vaid reegel. Võib-olla siin on ka teatud põhjendus taga, sest kui väärikas inimene soovitas, siis seda usuti seni, kuni ta tegi äpardunud soovituse. Ja võib-olla anti nii edasi, kollektiivset kogemust võta kinni. Igatahes Gregor von Helmerson oli pärit vägava huvitavast mõjukast perekonnast. Sugulussuhete läbi olid nad ka seotud paljude teadusringkondadega, noh näiteks sellesama Gregori õde Anna abielus füüsikaprofessor Emil Lentsiga tütar aga Robert Glentsiga ja nii edasi, aga sedasi. Ja mis on hästi põnev. Gregori enda isa oli Peterburis diaatrite direktor ja Mariinski Tride hektari, mis ametit ta seal õukonna juures kõik pidas, aga teater oli tol ajal kuluaaride koht, läbirääkimiste koht, kokkusaamiste koht, ta oli ka veel see isa oli veel ka vabamüürlaste looži juhtivaid tegelasi ja nii edasi. Kregor ise õppis Tartus ülikoolis algul õigusteadust, siis loodusteadusi ja oli professor muritsioone enge Harti temast korraks juttu, üks andekamaid õpilasi ülikooli lõpetamise järel ta ei valmistunud akadeemiliseks, karjääriks läks oma sõbraga hoopis rahandusministeeriumisse. Jälle tuttavad soovitasid hea karjäär. Rahandusministriks oli mees, kellele tol ajal kuulus näiteks muuhulgas ka Raikküla mõis, krahv gangreen Vene impeeriumis väga mõjukas mees. Aga tuleb välja, et rahandusministeeriumit huvitasid kullaväljad, huvitasid maavarad, huvitas Siber ja nii koma komandeeriti Gregor von Helmersen. Algul majanduse õppimiseks mitte ei, mitte Siberisse, vaid kõigepealt koopasse tõbis kõik kunstid veel juurde, mis sellega kaasas käivad, küll Berliinis, Haidelbergis, Bonnis, Freiburgi, seal edasi. Ja siis pärast saadeti ta juba Siberisse, et oma omandatud teadmisi rakendada. Ja tema teadlasetee, kus oli jälle nii teoreetiline kui praktiline pool. Teoreetiline pool, mis läks teadusajalugu ja praktiline pool, mis salastati, rääkis kullast jänesele leiukohtadest, tootmisest ja sellega seotud saladustest. Mõlemad pooled olid tal võimsalt esindatud. Töötas jälle sealsamas Altai piirkonnas. See oli ühtlasi üheks etapiks tema karjääriteel ja 1838 oli juba Helmersen asjanduse teadusliku komitee liige mäe Instituudi professor, direktor, mäekorpusekindralleitnant, sest kogu geoloogiaga seotu oli seotud ka sõjaväeliste süsteemidega. Ja hiljem Peterburi Teaduste Akadeemia liige, kõik sellised toredad uhked ametid olid. Tema oli üks nendest meestest, kes nii nagu me rääkisime kruusestamist, kes 30 aastat suunas Vene laevastiku uurimisekspeditsioone. Samas rollis oli Gregor fon, Helmersem, kelle kohta öeldi natukene kauem, oli nagu asja juures. Et 60 aasta jooksul neid Vene geoloogide tähtsamad ettevõtted ühte või teistpidi seotud tema eestkostekontrolli ja ideedega. Ja jälle võib-olla hea ära nimetada, et kohati tehti tööd lausa perekonniti ja nii nagu Helmerson, Gregor von Helmerson oli üks tippmehi ega vene geograafia seltsi rajamise juures ja nii edasi. Nii oli ka temal vennapoeg Peterson Helmersen ülituntud tegelane siberi uurimisel. Tõsi küll, see mees oli kindralstaabi polkovnik, kes töötas samuti siin ja sealpool piiri. Teda tunti teadlasena, hiljem selgus, et ta oli ka silm või kõrge aukraadiga sõjaväelane. Selline oli nende meeste lugu. Esialgu on Tartu Ülikooli teadlased õppejõud Siberi uurimisel seotud Vene Teaduste akadeemik spitsioonidega. Murrang toimub 1800 neljakümnendatel aastatel kui nende mõjuakadeemias mõneti nagu väheneb või on väike kursimuutus või uurimissuundade otsingut otsingute aeg. Ja järgnevalt on Tartu Ülikooli teadlased ülitugevalt seotud vene geograafia seltsi iga on selle tuumikus. Ja võib-olla võib öelda niimoodi, et veel üks aeg tuleb just läbi Venemaa geograafia seltsi, kus nende ekspeditsioonide suunaks on jälle tuntud mees, Carlepson Päär kus palju geograafia seltsi asutamise liikumisest keerleb ümber Middendorfi. See oli seotud ühelt poolt teadusega, teiselt poolt loomulikult ka Vene riigi impeeriumi huvidega. Aga nüüd täpsustame ikka see kindral-kortermeister ja sviit. Ta uuris ametikohale kindral-kortermeister ja sviita on sellised asjad, mille kohta isegi mõned sõjahuvilised vahetevahel küsivad, mis see selline siis üldse oli? Asi on selles, et see sviita võiks tõlkida võib-olla kaaskonnaks. Piltlikult oleks see siis keisri kaaskond, asi on sellised, 1007 96. Tsaar Paul, esimene likvideeris Vene armee peastaabi ning kõik seal teeninud ohvitserid saadeti tagasi armeesse. Aga midagi peab juhtimiseks ju alles olema ikka mingisugune keskne staap ja kindralstaabi asemele tekkiski tema majesteedi kaaskond ehk sviita sviita ja, ja selle juurde siis ka sinna tekkis, kas viita kortermeistriosakond mille ülemaks oli siis Hollandi päritoluga kindral Tarmo suhtelen, keda nimetatakse ja jälle huvita piruett, keda nimetatakse vene kindralstaabi sisuliseks loojaks. Kõik see viitab, et teatud perioodil see kindral-kortermeistri osakonda oli midagi. Ja kui ma kui nüüd meiereis ajaloolastele vaid nii-öelda laiale ringile siis ütlen, et see oli midagi väga sarnast kindralstaabile. Ja kindral-kortermeistriosakonnal oli selles viidaga ülitihe side sviita. Kui nüüd ajas ka nagu arengus juba ettepoole lähen, oli tõepoolest nagu tsaari kaaskond, ta oli sõjaväe eliit, suur autasustamine oli see, kui ühele kindralile teatati, et ta on arvestatud sviitasse kaaskonda ses viida võib-olla minu põlvkonna inimestel aitaks seda ainult paar minutit ja mitte poolteist tundi seda lahti seletada. Aitaks lahti seletada, kui ma ütleksin ta natuke midagi oli kompartei sarnast ühiskonnas, ta oli ustavate eliit inimeste kogum. Minule kui arhivaaridele, arhiivides, õppejõule on muide hästi huvitav olnud, vaadata seda sviit arhiivi siit arhiiv on praegu Moskvas. Ja tuleb välja, et kõiks viita liikmed omasid õigust kõiki muid bürogranud kraatlikke institutsioone vahele jätta siis pöördu otse tsaari poole, see on tohutu privileeg. Neil oli veel üks privileeg, oli otsene korraldus, millest üllatus-üllatus, näib, et isegi on kinni peetud. Isegi sandarmeerial salapolitsei ei tohtinud nende järel nuhkida. See on midagi imelikku. Kõik, kes on aktiivsemad igaks juhuks võiks ju silma peal hoida. Süüta puhul seda ei olnud. Svida algaegadel, millest me siin praegu rääkisime, oli institutsioon mis koondas endas see ja sõjaväelise koolituse. Eriti selle poole, mis oli nagu salajasem. Ja, ja sellesama kindral-kortermeistri osakonna näiteks üheks ülesandeks oli. Võib-olla ma olen sellest siis alustama. Kindral-kortermeistriosakond kindlasti pidi tegelema kindlustuste ehitamisega rajamisega sildadega transporditeedega hilisem, väga selge kindralstaabi ülesanne. Ta pidi tegelema ka luuretegevuse ja kartograafiaga. Kartograafia Teppo on see, mis sinna alla kuulub ja pidi tegelema rahuajal ettevalmistustöödega tõenäolise vaenlase territooriumil. Tõenäolise vaenlase oli alati kõik need, kes kellega piirid kokku kuskil käisid, need olid ju tõenäosused vaenlased. Nii et selles mõttes sviita on midagi unikaalset erilist, kuhu muuhulgas korjati õigemini sinna Svida juures töötavasse nii-öelda koolikoolituskeskusse ehk kolonni juhtide korpusse koondati tee andekaid noori 10-st 12-st aastast peale ja neid korjati erinevatest kohtadest. Komplekteerimise allikaks pidi olema üks selline koht, mida vene kultuurilootundjad teavad paremini kui, kui sõjaajaloolased. See nimelt oli sarsku ja see loob lütseum. Aga nagu oli jutu sinna kolletiga noori andekaid poisse eesti alal. Tartu Ülikooli professor Aadu Must rääkis ülikooli panusest Riia kogu Venemaa arengusse. Tartu ülikooli 350. aastapäeva puhul. 1982. aastal oli Tartus vabaõhuetendus viivat akadeemia, milles mängiti läbi kogu ülikooli ajalugu. Kaheksateistkümnes sajand absoluutset monarhiat, aeg, valitseja sõna on seadus. Ainsad kõrgemad koolid Vene riigis. Slaavi kreeka, ladina Akadeemia Ülikool Moskvas, vaimulik akadeemia Kiievis, Leedu kõrgem kool Vilniuses. Liivimaa on ilma ülikoolita. Baltimaade ülikoolilinna asukohana pakuti välja kas Jelgavat, Pärnut või Paidet, jäädi aga lõpuks ikkagi Tartu juurde, kus kliima tervislikum hinnad turul odavat ja mis peaasi, ülikooli traditsioon juba olemas. 21. aprill 1802 oli see päev, mil kellade helin teatas suur kooli taasavamisest Tartus. Nüüd pidi sellest saama kitsalt aadli huve teeniv Landes universite Dorbad. Sellel ei olnud ette nähtud isegi mitte oma rektorit. Neid ülesandeid pidi täitma prorektor. Selleks sai prantslane Georg Parrot. Oma kõnes ülikooli avaaktusel 22. aprillil 1802 ütles ta Ma tean, et saatus on, teil on ära kõrgema seisvee kui teie toitumine töötajatele talupoegade kõikuma rõõm ja nauding. Võlgnen tänu nende vaevarikkale tööle. Sest sel ajal, kui teie hakkate siin kasutama kõiki teadus- ja kunstisaavutusi peab maamees teie jaoks põldu harima. Ta kasutab selleks koguma päev ja isegi osa ööst. Ja, ja sellepärast oma kultuuriliselt Nendes maha. Niisiis austagem inimklassi, kes teie jaoks nii paljude eemale mõtleb kurjast kohtumisest. Tal on õigus rohkemaks kui ainult millegi olemasolu peale. Nad olla õigusega ära teeninud. Teie tänu ja austuse. Meie kõigi tänu ja austuse. Vabaõhuetendusel viivat akadeemia Tartu Ülikooli 350. aastapäeva tähistamiseks mängis ülikooli esimest taastamisjärgset rektorit Georg Friedrich parrati Tõnu tarus. Pikemalt ikka kodulehelt Vikerveebist ja Facebookist. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Kõike head ja Kuulmiseni nädala pärast, siis kui juttu tuleb sellest, kui palju Tartu ülikooliharidusega arste Siberis töötama ja elama asus.