Kirjutamata memuaare Paul-Eerik. Sündisin lell Valgres atra kihelkonnas Pärnumaal. Praegu kuulub see Rapla rajooni alla. Muidu, mis aasta mees te olete? 1800 86. aastal. Olete sündinud ja, ja ja nüüd eelduma, augustil sai üheksakümneaastaseks. Mõtlesime ühe aastaseks. Öise null üks ja vanemal oli õieti Talupidajad. Varba täideti. Võetav siin. Sädemeid üks CO2 talu Kurkse uued ajad ja see esimene kontrast siin. Ja siin on siis teine kontra, see on jälle jällegi ballased, need mõlemad on piirid, vastupidi, see on altsauna talu. Aastal 1826 aastal 1826 ja nõuad senikaua kui Eestis vallavalitsuses oli massiliselt makstud saksa keel siis seediga Voleerinko. Kirikuraamatus on mul praegu pool, on, on mu Lemi veel Eeriku aga siis, kui saksa keel moodi tera vene keeliks siis venelased o olime panivat Tjordis lakk. Ja siis jämemeerikult. Üks vanamees sirvib vanu pabereid. Õpi rännutööaastat on elatud elu ja mõtted on jõudnud ringiga tagasi sinna, kus oli algus. Kui suurperede ja isal oli taliraps lina olen 11. laps. Ja kõige nõrgema tervisega Oli arst ja mitte arst, vaid sportlane. Ta suples rapla jões, mitte üksinda suvel, vaid ka talvel raiesse, talvel au käes ja suplusseal. Ja mind hakkas arstima ka suplusega, taia ja võimlemisega ja ja mina võtsin viimati deba oma suplemise, võimeline neid omaks. Ja ma olin kolmeteistaastane, kui ma olin juba täitsa tugev mees. Oli nii tugev mees, et ma vees teiste oma perekonnaliikmetega. Aga kuidas juhtisite Kaug-Itta läksite? Ma olin lõpetanud Tallinna linna, koolilõpuklass oli mul veel teha. Ma ei olnud, sest sütti suurt huvitatud ja mulle pakkus isad oma isatalu. Ja sel ajal tuli Kaug-Idast minu teine vend. Seal paistab midagi huvidagi ja ma võtsin siis keskmise venna ettepaneku vastu ja sõitsime kahu võita. Kuhu? Nikossuriski linna, nüüd suriskonnalt. Ja ma mõtlesin esiteks hakata teenima meremeheks Vladivostoki meremeeste kooli ja selliseid nõudeid kahekuulist. Et meresõitu, enne, kui eksamil lastakse. Ja seal oli eestlasigi, muuseas eestlane olid teine teine tüürimees, tüliviisi esimene oli, mis oli ka eesleri. Ja jääkapten oli lätlane, olite siis kaks kuud selle laeva peal, jah, seal laeva pealt külma madrus või junga või ma olid seal seemis. Fahtinagi noh, venekeelne missa oli vahimadrus loojust vahtinud. Olin see ja kui ma sealt ära tulin, siis. Mul oli, sest laevavärgist isu täis. Kahe kuuga ja vett mitte. Etmann meri kohutas vait. Mul see meremeeste seltskondi meeldinud. Tead muudkui Altpudel ja see oli kõik ja mälu kohta öeldi, et täitsa mere, mis valmis enne viinavõtmise ära õppima. Noh, ja ma tulin siis kahe kuu pärast ära, tunnistus, Taksused oled ikka selle aja ära olnud ja ja tulin siis Nicolsus freeski linna venna juures ja seal siis avastati metsakool avati metsakool ja no vot ja ma läksin siis otsekohe metsakooli võistluse eksamid oli hea ja verekool jäi, kus seda ja teist ja erekuul jäiskusele, sellist jama pole teda kunagi. Senine elu on öeldu kinnituseks ja seegi jutt on räägitud metsade keskel. Kurista metsamajandikeskuses. Kaua see koolikursus kestis seal kaks aastat ja kolmele paremale ei eksi või tegijale, meile anti võimalus valida ametkohti. Ja ma valisin omale siis maamaid koha jaapani mere kaldal olla metskonnas Adroki tüka välja ajamas. Sel ajal seal ma teenisin siis seitse kuud ja ühtlasi siis täitsin abimetsaülema ülesandeid ka siiski lõõrsi ära lõppes, siis ma ainult metsad ülima käsutusse jääda, see mulle ei meeldinud. Ja ma andsin siis avalduse ja selle avalduse järgi viidi mänzis Habarovskisse metsakorralduse määrati seal kohe Taksaator topo krahviks ja metsakorralduses kössis töö esimesest maist esiku esimese oktoobrini viis kuud. Ei, see oli töö kust tuli elada ainult ürgmetsas. Mul oli sihi raiujaid. Maa Maidu riistasid, kes kandsid ja neid oli neli meest ja. Suve läbi taigas sealt välja tulemata meneeduleid metsad, õieti nagu piiri ei olnudki. Suur osa Kaug-Idamaad oli kaetud metsaga nendes metsades, kui, kui mina olis, siis inimjalg neid põld seal käinud ainult sõjaväe topokrohvid olilt Linnutee juurt, kuidagi Ankardi koostanud. Aga siis, kui meie täpselt üles võtsime, siis sõjaväe topograafia osakond Kaug-Idas võttis päijaid tööd blanketid ja võitis neist ülesvõtted ja täiendas sellega oma töid. Nii et meie töö oli tegelikult esimene töökus inimesi, jalg käis, niide maastik oli seal sisata liinis, sihattalleeli mäeseljandik oli kuni kaks kilomeeter kõrge. Ja sellest ma selleni, kust vaadates oli imetore vaadata, kus vähemalt selja tegud, kõik olid kaetud metsaga, suurimad jõed, jõesängi tulid siis lagedad, jõe ääres olid esiteks lagendik, siis olid jälle üksikud puud, mis seal kasvasid siis, kui me selle tiku puhul ülesse läks. Siis viimati tulivad laialehelised lehtpuud. Kirja pandud lehekülg. Kirja pandud siis, kui mälestused olid kirjutajale aastat 40, värskemad. Juba see sõna sihoti Aliin paneb mu südame rõõmsamalt tuksuma. Ma tunnen seedripuumetsade vaiguküllast lõhna. Kuulen taiga saladuslikku kohinat ja näen enda ees mäehiiglasi pilvedesse kaduvat. Ei, ma seisan nende hiiglaste harjadel ja imetlen, kuidas pool maailma on end laotanud inimsilmade ette nagu peopesale. Kuid nii kaugele, kui silm ulatub nägema, tõusevad taeva poole ürgmetsade latvade tipud vahelduvad orud ja mäeseljandikul, kuni kaovad kauguste sinasse. Kaugel silmapiiril, seal, kus maa ühtub taeva võlviga, läigib idas midagi just taevavõlvi all. See on jaapani meri. Kui möödunud aastal taigasse astudes kõik oli tundmatu ise taiga eluga olin harjumata siis käesoleval aastal astusin taigasse kui oma kodukohta. Töötingimused selles rajoonis olid aga palju raskemad kui möödunud aastal. Et sihid tulid sisse lüüa ainult ühes suunas, siis tuli metsa all alatasa edasi liikuda ega saadud töö ajal suve jooksul kaht ööd mööda saata ühel ja samal kohal. Laager löödi õhtul üles sinna kuu sihiraiumisega, välja jõuti. Järskude ja kõrgete mägede tõttu oli takistatud liikumine hobustega. Toidumoona ja magamisriided viisid töölised edasi seljas. Neil sihiraiumise töödel ei saanud tarvitada ka telke, mis on rasked kanda. Taigas on nõelraskuseks, ütleb taigalaste vanasõna. Vihma kaitseks kanti ligi presentriiet, mis tei paist tellinguile ülestamatult andis küllaldaselt vihma eest varju. Selgetel öödel magati aga lageda taeva all sääsikuis, mis sääskede ja muude lendavate õeluste instantsid palju paremini varju kui suured telgid. Malaaria vastu oli meil kindel rohi. See oli viin piiritus, meie piinajad, taigasse piiritus ja, ja kui inimene tuli metsast Ko õhtuks ta oli kahvatu, jalad nõrgad. Otsekohe andsime lask viina ja tabletzi lee. Ja hommikuks lehti üle jälle. Ja vaata, oli, kui oli esimene ilmasõda algas. Siis suleti kõik alkoholimüügiasutused ja Jeveljandub taigasse, kali. Kaks nädalat mätsus. Õnn oli veel, et sai madalmaast ülese mäegi künka peale. Ja kui ma siis veidi paranesid, siis mul oli metsatöölise seas oli üks vilunud salakaubavedaja. Selle osasin kohe Hiina piiri taha, see oli meilt 60 kilomeetrit eemal. See täi üle usuri jõe tõi kaks pläsku Beritus teha konjakit ka veel ja ja varsti oli terve ja, ja mitte üks tööline puhus töölisest haigeks, ei jäänud. Sihoti Alini mäeseljandikul pea kõrgustiku all elas karusid väga paksult orgudes. Selles rajoonis leidus igal pool putke taolisi taimi, mis on karude peamiseks toiduks. Suvel. Mäe harjadel kasvavad õhukese koorega nulg, puud olid näha ajal siin-seal koorest puhtaks kistud ja näha, kord hammastega ära kraabitud. See oli karude töö. Samas rajoonis. Juhtus kord, et mehed hommikul sihil ees seisvat suurt kuuske raiuma hakates äkki panid tähele liikumist ülal puu otsas ja ruttu puust eemale jooksid. Puu otsast laskuski alla suur must karu ja puges metsa. Nägin seda imet, mõnikümmend sülda eemal seistes pealt, kuid ei saanud püssi tarvitada, sest töölised seisid laske piiri ees. Noh, ma räägin sellest juust ja see oli 1900 14-l aastal ma läksin sihti ja sealt siis otsinud noh, nii-ütelda täisnurga all Siiduse põhja poole. Ja siis sattusin sihukese lagendiku peale, kus olivad kõiksus loomajälgi ka karujäljed. Ja siis oli niisugune lugu, et õhtul peale töö lõpetamist võtsin siis koeralt ligi ja ja läksin sisse sena vaatama, mis seal siis juhtunud on, selle koha peal. Valasin seal kitsi maha. Kujutise ja ilusaid, või mis, mis on neid maha ei matnud määruseleti kalu, tuleb seda otsima. Ja oligi nii. Tulin välja, Karu oligi välja seal. Ma andsin esimese põraga talle ära, noh, see oli kaugel, 400 sülda, peaaegu kiru, veider. Karu Carroegades läks tagasi. Ja siis kaks koera tee peal sai ta kätte. Kuid karu ajas nad me eemal ja, ja kobada metsa poole. Ja andsin veel ühe paugu. Ja karu läks metsast kõige suurema tihvikusesse ja siis, kui ta oli ühest jõest üle läinud siis ma sain oma koerad kinni pidada. Ja laskis siis karu, Oliver tuli kõvasti maas toim, pihta saad iga paugu. Ja siis karu oli läinud tuulest maha viidud puu alla. Puutüve peale ja andsin halveer paugu seisi kai Surbatega. Ja siis ta oli kordi paljandiväärsed, kojad on kõik sees, olid läinud. Ja aga koeri, talve ja minu juurkoerad Jooseid minu juure ja kaevuga. Umbes sama peale ta oli purust eemal, siis andsid talle paugum pähe, siis oli karul valmis. Vaat selles oli mul ühe karu J. No vaat, ja see oli õhtu juba õige käes. Siis ma ei suutnud ära tema nahka maha võtta. Ainult puu peale. Paar nädalat seisis külmas vees ja söödi ära vaatsekule üks karu J. Sandagov jõe ülemjooksul, kus elutses palju põtru ja metskitsi. Liikusin edasi kord mööda põtrade teerada. Äkki tundsin metsa all suitsuhaisu, kuskil läheduses pidi olema inimene, kes tegi tuld. See polnud meeldiv leidus. Võtsin edasiliikumisel tarvitusele ettevaatusabinõud. Koeraga, võtsin rihma otsa ja asetasin selja taha. Teravasti pilku ümbruskonda heites nägin äkki nööri, mis teerajale ette tõmmatud. Püünis. Ettevaatlikult torkisin eemalt püssipäraga nööri. Kui Bransatades langes alla suur pakk ja läbi õhu sähvatas maa sisse terariist. See oli seatud üles põtrade püüdmiseks, kuid oleks silmapilkselt surma võinud tuua ka inimesele. Olin täis viha ja kiusatus leida selle omaniku oli suur. Suitsuhaisu järgi jõudsingi viimaks kuusekoorest meisterdatud onni juurde. Sealt ei leidnud ma ühtki inimest, kuid ilusal päikesepaistelisel mäenõlval ilutses kenamooni väli. Seal metsakolkas kasvatas hiinlane oopiumimoonipõllu ääres oli ka hiinlase väike palvela, mida ära märkisid punasest riidest narmad. Niisama ettevaatlikult nagu olin tulnud, läksin tagasi oma laagrisse. Hulhoosid olid seal teatav niisugune element, neid olid hiidlased ja elasid selles, et vahetevahel tungisid peale elamiskohtadele, röövisid sealt, mis teil vaja oli ja viisid oma metsades elasid seal jälle, aga metsa korralejaid nad naljalt ei puutunud. Ja kord oli niisugune, et tuli metsas metsaurkas, mitte veidi sügavas metsa ääres. Tuli ööd olla vanamehe juures. Ja seal oli juba. Noh, ehk röövleid, röövleid jah. Elamismagamiseks ja mina maa rahuliselt ja netis mu seltsis olid valvasid, siis olid valvurid. Ja me läksime ilusti sealt Venemaa ja meid ei puudutanud midagi ja meil jäi kai puudused. Ja siis lõppesid metsamehe rännuaastad Kaug-Ida taigas pärast mida Eesti metsad tundusid väikeste hooldatud parkidena. Ja siis sündis Audru metsaülema Peeter-Eeriku peres poeg, kellele pandi nimeks Ülo. Olin Tartus haiglas jah, Maarjamõisa haiglas olid siis, kui ilu sündis. Mäletan seda Audru metskonda tolleaegset elu-olu veel küllalt hästi, siis muidugi oli hoopis teisiti kui praegu. Metsatööstus oli muidugi metskonnal tol ajal veel juures ja seda sagimist metskonna kantseleis olivas tunduvalt rohkem kui praegu. Hobuseid oli alati palju, talvel inimesed käisid puid ostmas. Vahest oli niimoodi, et hobuseid oli õu täis ja neid oli väga huvitav vaadata. No siis hiljem, kui olime Alatskivi metskonnas, siis sai juba Tartus koolis käidud, siis koolivaheaegadel mäletan, talvistel aegadel oli väga palju, oli siis neid hobuseid õues ja siis oli maha jäänud heina kõrrekesi. Siis kuuvalgel öödel käisid siis jänesed ja kitsed metskonna õues seda heina Pepreselt söömas. Ja lähedastel metsalankidel veel põlesid õhtuti need tuled, see oli ka niisugune müstiline külm ilm oli jaanuarikuus noh, tol ajal oli ta ka suur jahimees. Ja näiteks jänesejaht. Praegusel ajal lubatakse seda ainult laupäeval, pühapäeval, tol ajal oli ta lubatud iga päev vahest, kui kui tal nii-öelda isu täis sai, sellest kantselei tööstis laskis koera lahti, pidasime jänese jäi maha, tuli siis tagasi, jänes peos, sellepärast et jänesed tol ajal väga palju. Helistasime paberite juurde tagasi jälle tagasi ja petrooleumilambi valgel ja töötas edasi. Talvistel aegadel möödusin maast madalast sai ju metsa näha ja kõik need juttudki, mida aeti, ikka olid metsaga seosed. Ja kui keskkool sai lõpetatud ega siis osanudki muud midagi paremat tahta kui minna metsandust õppima. Ja muidugi ega ma valesti teinud. Mina töötasin alguses Järvamaa metsamajandis insenerina hiljem purdi ja Järvakandi metsaülemana siis Pärnus, Pärnu metsamajanduse insenerina siis Suure-Jaani metsamajandis peametsaülemana ja direktorina. 1969. aasta esimesel oktoobril asutati Eesti metsainstituut ja sellest ajast peale ma olen siin töötanud. Ülo Erik metsainstituudi direktor No kui niisama mõne lausega seda öelda siis meie ülesanne on metsade tootlikkuse tõstmine ja loodusvarade heaperemehelik käsitamine. Meil on muidugi väga mitmesuguseid teemasid, mida me uurima peame. Need on kõik väga huvitavad ja ikkagi ühel või teisel viisil seotud sellega, mida ma varem mainisin. Jah, mul on siin üleval istutud, on, olin 13 aastat, olid seal Petsvele 1404 tundi 5,54 sajandikku hektari see on nii palju metsseisud sajandiku pealt kahe ajakirjas, siis mul oleks võinud kõik seal jagu peale ütelda, aga mul pole meeles, aga vot siin on mul see lipakas. Ja siis metsa raiutud oli. Siin ei ole Audru üksinda vaid siin on ei siin on kõik kohad, kus te olete olnud täpselt ja see on, see on ju, see on mind kui palju üldse esimetsades oldi töötanud ja aiaAudust viidi viidi üle see Agas kivile. Seda niisugust asja Alatskivil ei olnud. Asukoht Peipsi järv ja seal oli ilus töötada. Sajandiku täpsusega kirja pandud arve istutatud, langetatud hooldatud metsa otsekui arvepidamine aastate elu üle. Aga ükski eluarve ei saa paberilehel olla iial täpne, sinna ei saagi mahtuda kõik kauged päevad Audru ja Alatskivimetsades. No lapsepõlve mälestused Audru aega enam ei ulatu, aga Alatskivil on ikka need kõige magusamad lapsepõlve mälestused ja sellest ajast. Ta on juba esimesi kokkupuuteid metsaga karjapoisipõlves ja ka hästi mäletan, isa juttusid igaõhtuseid, vestlusi oma oma kaugest minevikust, kui ta teenis Kaug-Idas riigimetsad teenistuses ja, ja metsakorralduses ja ja juba need nihukesed metsajutud ja jahijutud, nagu me nimetasime korrujutud, need juba avaldasid muidugi teatud mõju nii looduse hoolika hoidmisega. Sealt kahja niisugused mälestused, esimesed tõsisemad mälestused metsa, puude puudestki, puudega kokkupuutumisest üldse seal see koht Alatskivi oli väga ilus, Alaski metskonna keskus on väga ilus, ümberringi oli seal väga ilusaid, metsasid ja poolparkmetsad ja ja need juba nagu, nagu mõjutasid juba juba lapse hinge ilmselt nagu metsa poole ja looduse poole kalduma. Ain Erik koristaja metsamajandi direktor. Korista metsamajand on võrdlemisi suur, metsamajand, teistega võrreldes ei ole, ta mitte väiksemate hulgas. Paikneb Ida-Eesti piirkondades, aga kui niuksed üldisi jooni võtta, siis üks ots puudutab vastu Peipsi kallast. Lohusu kandis. Üks pool läheb vastu, Endla rabasid ja lõunapoolne ots Puurmani kandis. Puudutab juba suuri laevametsi ja neid Võrtsjärve nõupoolseid madalike siia vahele umbes mahutama siis ära. Ja selle territooriumi peal paiknev kurista metsamajand võib-olla võrrelda teistega. Siis võiks öelda, et metsa koosseisu poolest on ta tugevasti rohkem leht puisem. Kui paljud teised metsamajandid. Siis tema niisugune looduslik telg jookseb nagu Pedja jõge mööda ja paljud metsad paiknevad kee Pedja jõe madalatel aladel. Ja sellepärast on ka meil väga palju kuivendustöid tulnud teha metsades ja, ja seda on ka tehtud juba pikka aega. Vanad traditsioonid juba sellel alal. No siis hoolega, me tegeleme ka siin metsamajandi väljaehitamisega, näiteks tänavuaastane ehituse vaht, juba siin metsamajandus on juba veerand miljonit, kõik allikad kokku ja tahame teha korda oma keskuse, sest kui keskus on korras, et siis on parem kogu majandit juhtida. Järgmise etapina tahame tugevasti võtta Ta käsile metskondade väljaehitamise. Üldiselt, ega isa nii väga ei seganud oma tööd perekonnale ega ei pakkunud seda nii väga peale. Meie vaatasime ikka rohkem kõrvalt, kuidas tema oma asju ajas ja katsusime seda siis nagu isetegevuslikus korras järgi teha. Aga tema küll nii väga meid nagu ei vedanud, et metsa ega ta ei püüdnud meid meid ekstra kohe nagu kiskuda ega, ega vedada selle selle ameti poole vaid see nii-öelda kasvatamine metsa vaimusse tuli kuidagi teistmoodi nagu kuidagi vaikselt ja sisemiselt. Ja nii põhimõtteliselt rohkem niisugune jagame jah, jälgisime nagu kõrvalt. See tuli rohkem omal soovil. Mina küll soovitasin oma pojale metsandust õppima minna. Tema tahtis võibolla kangesti bioloogiat minna õppima minale aitasin selle maha. Ja nagu nüüd selgub, on tema oma valikuga ikkagi rahul. Jeni kõneleb selles saates veel üks metsamehest, Eerik tabadestopistel või jahi trofeedel peatanud pilgu oma tööruumis. Noh, metsis on mul isa kingitus poja sünni puhul. Siis need suured põdrasarved nüüd sattusid siia üpris naljakal moel. Nimelt metsatehnik Kruus ütles, et tal on kodus ühed ilusad sarved, aga tal naine ei luba neid seina peale panna ja ta just sellepärast, et madal lagi ja ühtepuhku taob oma pead sinna vastu ära. Nüüd hoiab need pööningul, mõtlesin, et mis seal siis neid seal hoiatetoosis, parem see siis see karu kolju on pärit meie metskonnast. Kümmekond aastat tagasi suvise karu hundimürki ja paar aastat hiljem mehed leidsid selle koljumetsast. Ja selle põdra sarve leidsin kevadel. Mart Eerik Vihterpalu metsaülem Vihterpalumetsad on üldiselt kehvad. On põhiliselt loomännikud siis ja nõmmemännikud samuti. Väga palju on raba ja soid. Ja Parema metsa murdis maha 67. aasta torm. Tänu sellele, et torm on siin nii suurt laastamist teinud, tuleb muidugi mõelda ja on ka mõeldud metsa uuendamise abinõudele. Metsa kultiveerimisel, looduslikule uuendusele, kaasaaitamisele. Mis puutub minusse, ma olin kõigepealt sportlane iga hommiku ma võimlesin ja peale võimlemist suplesin. Ja seal siis kasvas. Puid veel viie summurboide pooled lõhkusin ära. Vaat mis loeb metsaõhk sees ja see ole metsaõhk, vaid minul oli külg. Kuule raamat, maja siis ema, doktor möra. Milleni see harjutused olid? Temal, raamatu pealkiri oli pätnadset minut 15 minutit. Ja nüüd ma teen ainult viis minutit hommiku, üksikud kohad ainult. Muidugi see muidugi ei saa kõiki võtta. Mu tegevus on nõrgenenud, aga igapäevased jalutuskäigud ikka ja kus te seda olete, kes, kes ma arvan, nii igapäevased jalutuskäigud ja nüüd ma ei tee rohkem üks kilomeeter-pool kilu mõtet sinna pool külmutatult tagasi. Metsateed või häälded, täitsa munandid maanteel, seal, kus ma saan treeniks sammu võtta. Mavrodi treening samu. Ja siis ma seda keppi palk maha ei pane. Kui autod tulevad ikka seestpoolt või tagantpoolt siis autusi ma võtan vastavate kepiga metsa, vaatan alati isalt, meie oma. Seal on siis kohati paistab suur okasmets ja okasmetsaääred elamise igal pool on lehtpuuvõsa.