Tervist head helikaja, saate kuulajad. Tänane saade on selle hooaja viimane saade ja me vaatame tagasi nii mõnelegi muusikasündmusele. Christian kõrveri lürogrotesksest mõistuloost muusikas raudtants jagab oma muljeid Hele-Mai poobus. Nõrgen festivali avakontserti käis 12. juunil kuulamas noor helilooja Madli Marje Sink. Ja saate esimese teemana tuleb Leipzigis toimunud Rudolf Tobiase teose Joonase lähetamine ettekandest. Mina olen saatetoimet nelevasteinselt head kuulamist. Seitsmendal juunil kanti Leipzigis linna 1000. sünnipäeva aastal ette kevand Housis Rudolf Tobiase suurteos Joonase lähetamine. Teost esitasid Kesk-Saksamaa Ringhäälinguorkester koor, lastekoor, samuti segakoor Latvija. Osalesid erinevate maade solistid ja ettekannet juhatas maestro Neeme Järvi. Teose esiettekanne toimus Leipzigis aga omal ajal vähese harjutamise või puuduliku koosseisu tõttu. Kus seal läbi ja teame ju, et Eesti publikuni jõudis Tobiase suurteos üleüldse aastakümneid hiljem, kui teos esiettekandele tuli. Nüüd aga esitati teost Saksamaal Leipzigis, kohal oli palju eesti muusikuid, muusikahuvilisi saal oli täis. Teos võeti väga hästi vastu ja tänases saates räägivad Joonase lähetamise teekonnast Vardo Rumessen. Samuti oli Leipzigis kohal muusikakriitik Tiia Rämmel, kes jagab oma muljeid. Ja kõigepealt räägib kontserdist, kus kõlas Joonase lähetamine lipsi, kes tegutsema Kesk-Saksamaa ring. Pallingu muusikajuht Karsten tohner. Karsten tuhvler sai idee Neeme ja Kristjan Järvilt, et Kesk-Saksamaa Ringhäälingu orkestri ja koorikavasse võtta Rudolf Tobiase teos Joonase lähetamine. Ja kuna teose esiettekanne Leipzigi samal ajal läbi kukkus, siis Neeme ja Kristjan Järvi soovisid kindlasti teos kantakse ette leipzigi linna tuhandenda- sünnipäeva aastal. Laval olid MTR-i ehk Kesk-Saksa ringhäälingukoor, orkester, lastekoor ja kas segakoor Latvija, nii umbes 270 inimest, Kosolistidega ja esituse tase oli väga kõrge ja publiku vastuvõtt oli sea. Publik oli meeldivalt üllatunud, sest ega Rudolf Tobiase ju eriti ei tuntud. Publik oli põnevil ja teos võeti väga hästi Leipzigis vastu. Muusikakriitikud andsid kiitvaid hinnanguid ja ütlesid, et see teos oli tõesti vääriline saksa publikule taasesitamiseks ja annab oma ajaloo tõttu Klaipzigi muusikaelu kohta ka nii mõndagi teada, mis siis toimus rohkem kui 100 aastat tagasi, kui Joonase lähetamine Leipzigis esiettekandele tuli. Neeme Järvi juhatas omaenda sünnipäeval, seitsmendal juunil niisiis Tobiase Joonase lähetamist, aga paar nädalat hiljem oli sünnipäev ka Christian järvil ja sealkandis toimus veel üks eesti muusikat sisaldav kontsert, nimelt kontsert Johann Sebastian Bachi ja Arvo Pärdi loomingust. Bachi viiulikontserdis soleeris Anneakiga, Mayers ja kohal oli ka terve nädala vältel helilooja Arvo Pärt sest nimetatud kontserdikavast antakse välja ka heliplaat ja Arvo Pärt. Tee võeti saalis vastu väga sooja tunde ja kõva aplausiga. Kesk-Saksamaa ringhäälingu muusikajuht Karslen tuhner ütleb, et MTR-i raadiojaam on kõige eestilikum muusikaga raadiojaam väljaspool Eestit, sest kolmest raadio juurde kuuluva muusikakollektiivi juhist on kaks eestlased. Orkestri peadirigent Kristjan Järvi ja 2015. aasta sügisest alustab MTR-i koori kunstilise juhi tööd Risto Joost. Ta on juba mitmel korral ka Leipzigis esinenud. Hiljuti esines Bortnjanskijasnike loomingust koosneva kontserdiga, aga plaanis on Arvo Pärdi juubelihooajal juhatada ka Pärdi looming, ühingud ja veel mitmeidki teisi suurteoseid ja MTR. Muusikali Karsten tuhneri sõnul, keda asja rääkimas kuulasime, on Risto Joost väga mitmekülgne muusik, Jädal Leipzigis väga oodatud dirigent. Nüüd aga räägib Joonase lähetamise teekonna loo Vardo Rumessen. Sobivusele oli see eluunistus, selleks ta Saksamaale läks, et leida võimalus Saksamaal oma suurteose ettekandeks, mida ta oli Tartus alustanud. Kõigepealt pidi ta selle valmis kirjutama, siis ta käis Pariisis, uuris seal uuemat muusikat, kuulaste püssi, muusikat, käis konservatooriumi raamatukogus partituuri uurimas Wagneri uurimas, käis teatrites kontserditel ja siis sõitis Saksamaale kripenisse Ihwaldi, kus ta siis klaviiris lõpetas selle teose ja siis hakkas otsima võimalusi, et seda teost ette kanda. Kuskil selleks käis ta mitmel pooldaga, istud kardis ja rahvas ja pakkus mitmetele tirikettidele välja ka Felix motlile näiteks. Aga need nõudsid kõik nii suurt honorari, mida Tobivusel võtta ei olnud. Kuna tobias sõitis välismaale meie ärimeeste toetusel, kes olid lubanud teda ka edaspidi toetada siis esialgu olid Tobiase väljavaated päris roosilised. Aga kui selgus, et Tallinnast enam raha ei tule ja Toby ja seal ei olnud ka midagi ette näidata, mida ta on seal nagu konkreetselt kirjutanud või saavutanud või ette kandnud siis oli see Jonas ettekandmine tema jaoks lausa eluküsimus. Ja lõpuks ta leidis võimaluse Leipzigis Andrease kirikus kokkuleppe ja see kontsert toimus 26. novembril 1990. aastal. No me võime ette kujutada umbes, missugusel tehnilisel tasemel see oli ja arvestades Tobiase elu, kui ta kirjutab Karl Eduard Söödi letti, Mul on ainult viis Benningut taskus, siis kõht kipitab kolmandat päeva, palun saatke mulle 25 rubla. Need elutingimused olid tema jaoks muidugi äärmiselt viletsad ja ei ole teada, et ta oleks Leipzigis ka mingisuguse kindlama töökoha saanud üritus eratundide varal ennast vee peal hoida. Ja kõige selle tõttu muidugi partituur oli küllaltki niisugune kaootiline, ütleks niimoodi, sisuliselt lõpetamata, aga muusikaliselt jälle lõpetatud aga väga paljude probleemidega. Ja kui tobias suri 1918, siis need noodid jäid kõik Tobiase lese kätte, kes sõitis nendega Ameerikasse. 1924 ta käis Tallinnas ja pakkus neid müüa haridusministeeriumile, kes ostis mõned väiksemad teosed. Aga kuna proua nõudis Joonase eest üks miljon eesti senti siis niisugust summat ei olnud kellelegi välja maksta. Provodobios sõitis selle partituuri ka uuesti üle ookeani Ameerikasse. Ma oletan, et nende sõitude käigus võib-olla viimased lehed läksidki kaduma, sellepärast et lõpp nagu puudub. Et need võib-olla alguses olid siiski olemas. Ja siis, 39. aastal ta tuli uuesti Eestisse ja pakkus uuesti välja, et kultuurkapital võiks selle ära osta. Moodustati komisjon, kus oli Hugo Lepnurme, Olav Roots, August Opmann ja, ja mitmed teised muusikud veel. Ja leiti, et see on väga väärtuslik teos ja see tuleks kindlasti ära osta. Lõpuks see saigi teoks ja see käsikiri kuus erinevat kausta sai muusikamuuseumisse ja lepiti nii kokku, et Tubin hakkab seda restaureerima. See materjal vajas kõik tegelikult puhtalt ümberkirjutamist, kohati orkestratsiooni täiendamist, probleemide lahendamist. Aga õnneks vokaalpartiid on kõik olemas, kooripartii on kõik olemas. Ja mis paneb imestama ideaalses vastavuses saksa keele rõhkudega mis annab sellele teosele väga tugeva kaalu võrreldes meie teiste suurvormidega, tollest ajast ning riigi reekviemi kui ka Artur Kapi Hiiobi puhul on need probleemid väga teravad ja see andis siis nagu lootust. Mulle, kui 73. aastal ma tegelesin Tobiase klaverikontserdi restaureerimisega, kohtasin ma muusikamuuseumis päris mitmel korral. Silvia Tobiast, kes hakkas mul ikka rääkima, et vot see Joonas oleks vaja ikka korda teha ja see oleks vaja ette kanda ja, ja ja siis ma hakkasin seda uurima ja vaatama ja otsisin kusse, songdorson. No niisugust osa ei olegi olemas üldse, aga lõpuks ma Lepnurme kaasabil leidsin siis teksti järgi selle ülesse ja panin selle 73. aastal Tobiase 100. juubelipidustuste kavasse seal ta kõlaski esimest korda, aga lõpp läks segamini. Sest et materjal oli puudulik tegelikult. Ja 1984 oli Peeter reljeefse julge inimene. Ma olin juba 75. aastal alustanud selle partituuri kirjutamist ja pakkusin välja Avo Hirve sulle kultuuriministeeriumisse, et selle võiks ette kanda üldlaulupeo raames 75.-le hirvesorri nõus. Tegi ettepaneku keskkomiteele, aga muidugi Vaino väljas ei saanud seda mitte kuidagi lubada, et üks mingi vaimulik teos kantakse laulupeo raames kuskil ette ja ja rääts ütles mulle niimoodi, et mis sa tegeled nende vaimulike asjadega, et too meile parem üks Tobiase sümfoonia, siis me mängime selle ära. Tobiase sümfooniat ei ole lihtsalt olemas ja nii kadus huvi ära töö, kõik jäi seisma. Aga 84, kui Peeter Lilje ütles, et tema tahab seda uuesti mängida, vähemalt seda Sanctust, siis oli muidugi kunstiline juht, Parsodoni on selle vastu kategooriliselt, tema ei andnud luba seda ette kanda. Aga kuna oli kantaat Johannes Damaskusest ettekanne 13. detsembril 1984 siis TTL-i lee pani noodid pultide peale ja mängiti lisa palaksonctust publikuni. Niivõrd üllatunud ja väga entusiastlikult võtsid vastu, pärast käisid küsimus. Kuule, et mis asi see niisugune oli ja vot see oli nagu see algpunkt, kust hakkasid sündmused arenema. Ja 85. aasta jooksul sai tööd jätkata. 1086 oli esimese pildi ettekanne järk-järgult, nii, kuidas materjali sai. Korda tehtud. 87 oli tegelikult läbimata tere, kus ilmus sirbis ja vasaras terve rea muusikute väga kiitvaid arvamusi. Seal oli Sumera ja Mustonen ja, ja kes seal kõik sõna võtsid, selle kohta ütlesin midagi erakordset ja 88 Läks edasi järgmised pildid. Aga muidugi probleem oli koorinootidega ja siin ei olnud tol ajal võimalik noote, niimoodi ei trükkida ja paljundada korralikult. Ja ma leidsin kaasabi Rootsi kirikult tänu Harry oldile ja Rootsi kiriku rahaliste vahenditega toimus siis nende vihikute trükkimine, võiks ütelda, need olid tegelikult valguskoopiaga korralikult köidetud ja veksa kaudu sained siis salaja kõik Eestisse toimetatud, sest aeg oli juba selline, et keegi ei teadnud, mis on lubatud ja mis ei ole lubatud. Ja kui siis 89. aastal see esmakordselt kõlas, siis ma julgeks küll ütelda niimoodi, et see oli rahvuslik suursündmus, kõik need koridorid, trepid, mis teisele korrusele viisid, need olid täis üliõpilasi publikut ja saal oli pilgeni täis, õhku ei olnud, uksed olid lahti. D see ettekanne möödus mingis lausa erilises niisuguses õhkkonnas. Ja kuna tal oli väga selgelt väljendatud poliitiline alltekst Jonas on ühe väikerahva esindaja, kes läheb paljaste kätega idapoolse okupeeriva impeeriumi valitsejate juurde ja kutsub neid meeleparandusele loobuma kurjusest ja ülekohtust siis muidugi publikule oli see päris selge, mis, mis sellega tobias on tahtnud ütelda. Oratooriumi tekst on puhas piiblitekst, mis on Tobiase poolt välja valitud, aga algse idee on ilmselt andnud talle Rudolf Kallas ja Peeter Lilje võttis seda tööd väga tõsiselt. See ettekanne on mul kuidagi siiamaale väga hinges. See emotsionaalne pinge selle asja taga ja Peeter tegi väga tõsiselt sellega ka proove ja me saime siia kutsuda mitmeid külalissoliste, kes seal osalesid. Oli 1992 tobias ümbermatmine, me olime teinud televisiooniga ühe filmi Tobiase eluteest Kaheosalise ja käinud läbi kõik kohad, kus tobias elas Peterburi, Hiiumaa, Tartu, Saksamaa, väiksed külad, need linnad, Pariis, helkolland, leitsik, Berliin, Berliinis käisime Helen Tobias, ega siis ka otsisime üles Tobiase haua. Ja Helen Tobias otsustas, et tuleb ümber matta. Eestisse jõuti asjaga nii kaugele, et seitsmendal juunil 1992 toimus niisugune pidulik matusetalitus Estonia kontserdisaalis kus Kaljuste juhatas kahte laulu. Kreemjar juhatas pärast seda kaks ettekannet Joonasest. Sealt tekkis idee viia see Saksamaale, sest neutreemer oli meie peadirigent. Ja tal tekkis suur huvi sellise teose vastu, kus on väga tugevalt, ütleme, luteri traditsioon nagu selgelt tunda. Ja nii toimus 1999, siis kontsertreis Saksamaale kanti etes Baieris, Nürnbergis ja pärast seda muidugi igal pool mujal ja märkimisväärne oli muidugi see kontsertreis, mis tekitas siin väga kaksipidiseid, arvamusi. Paljud inimesed ei mõistnud üldse, milleks seda kõike tarvis on ja kuhu need rahad kadusid ja nii edasi. Lõpuks süüdistati muidugi mind, et mina olen raisanud 2,8 miljonit, et riigi raha ja nii edasi täiesti absurdne. Mina ei ole selle oma töö eest siiamaale mitte kopikatki tegelikult saanud, mis ma tegin, ma tegin kuus aastat seda tuli ja käisin no vähemalt 10 korda Moskvas Fortunatovi juures konsulteerimis. Pärast seda siis Neeme Järvi juhatas seda mitte ainult Skandinaavias, vaid ka paljudes teistes linnades oli juba Kölnis väga mälestusväärset kontserdit suures küll nii filharmoonia kontserdisaalis 2600 kohta kaks õhtut järgi mööda täissaalile, siis oli Melbourne'is pärast Volmeri juhatas seda veel Pariisis ja siis tuli see Peterburi ettekanne ja nüüd vahepeal olid Tallinna ettekanded. Väga märkimisväärne on muidugi see, et tegelikult juba 1995 sai tehtud pisfirmale CD-plaat, mis oli väga oluliseks läbimurdeks, mis äratusmaailmas ikka päris suurt tähelepanu. Mul need arvustused kõik olemas, kus seda ülivõrretes kiidetakse. Seda teost võrreldakse maailma suurimat, ega mis üldse saab olla uskumatu lihtsalt, aga, aga no nii on need arvustajad leidnud küll on seal Mandelson ja, ja küll on seal Bachi nimi ja Suumann ja, ja Malleri ja vaadener ja ja ma ei tea ühtegi teist heliloojat, keda oleks meil võrreldud niisuguste maailma tippudega üldse. Ja nüüd 2008 Ameerika kompanii v i tegi veel videosalvestusi sellest, nii et see on ka praegu maailmas saadaval. Samal aastal ilmus siis ka oratooriumi partituur ja oratooriumi graviir veel kord siis juba arvutigraafikas. Samuti sellel aastal. Selle kontserdipuuks ilmus minu raamat Joonase sõnum, kus on väga põhjalikult püütud anda ülevaade kogu sellest taustast, saamisloost kõigist nendest arvustustest, nii positiivsetest kui negatiivsetest sirvitatakse lausa selle asja üle ja siis on suured kiidulaulud välismaalt selle üle väga-väga kummaline niukene konglomeraat tekib kahevahel. Nendele on siis järgnenud nüüdse Lentsigi ettekanne, mis tegelikult, et sai see idee alguse juba 2009. aastal, kui möödus 100 aastat leipzigi ettekandest ja ma hakkasin seda Neeme Järvile rääkima, et sellel puhul oleks tore, kui saaks Leipzigis kavasse panna. Ja see pandigi kavasse 2012-ks aastaks mingitel põhjustel lükkus edasi, nüüd siis 2015. aastal lõpuks seisabki teoks. Sellest kontserdist toimus raadiosalvestus, mis oli järgmisel päeval ka eetris MTR-i programmis ja see filmiti täies mahus siis arte firma poolt, kes müüb oma produktsiooni paljudele telejaamadele, aga nendel oli viis kaamerat saalis. Publik võttis väga entusiastlikult seda vastusaal oli peaaegu täis ja pärast lõpuaplaus püsti seistes tingis selle, et funktuseks kordamisele koor oli väga hea, seal Latvia koor koos MTR-i kooriga ja muidugi Emmdeeerry sümfooniaorkester, suurepärane orkester ja solistid, kellest ma eriti tahaks esile tõsta Ain Angerit, kes oli mulle üllatus. Sellepärast et ma olin ain Angeriliseda rolli pakkunud 1995. Me kohtusime Estonia teatris ja ma mängisin talle mõned kohad sealt ette. Ta ütles, et tema jaoks on see kõrge ja ta ei võtnud seda, muidu oleks olnud sellel reisil juba siis tema solistiks. Nüüdseks oli ta nii palju arenenud, et kui me valisime soliste, siis ma pakkusin ain Angerile passi rolli. Aga siis sain Londonist Barretti firma käest teated. Ain Anger on nõus osalema, kui ta saab laulda Joonase osa. No ma olin väga meelitatud, miks mitte. Palun väga. Saatke talle noot, las ta tutvub ja kui ta ütleb jah, et siis jääb tema ja nii sündiski. Väga meeldiv oli Susan Bernard noor sopran, kes oli absoluutselt puhta häälega ja väga musikaalselt laulis, oli kogu aeg tekst selge ja ta oli kogu aeg kuulda. Samuti Iris fermiljon metsosoprani partiis väga heade alumiste toonidega nii nagu see peaks olema kahjuks domini. Tenor jäi natukene varju oma veidi nõrga häälega lüürilist loodia häälega ja, ja samuti passi pääsenud iiliti nagu mõjule NATO-l on seal vähe laulda ka. Aga üldiselt solistide koosseis oli tugev ja eks see aitas ettekandele kõvasti kaasa. Mul on hea meel, et seal oli kaasas ka televisiooni võttegrupp eesotsas Joonas Hellerma, aga nemad käisid juba proovides üles võtmas katkendeid. Ja me käisime siis selle televisiooni võttegrupiga ka otsimas, seda kohta, kus kunagi oli asunud Tobiase kirik, kus ta selle ette kandis ja mis nii kurvalt läbi kukkus. Need arvustused, mis 1909 siis leipzigi ajalehtedes kirjutati, need on ikka kohutavad küll. Osalt võib see kõik tõsi olla, aga muidugi tuleb arvestada ka seda, et eks seal taga on kindlasti kõva annus saksa rikku niisugust üleolekut ja tõrjuvat suhtumist sissetungija peale. Ja televisioon kavatseb sügisel, minu teada oli see kolmandal septembril anda eetrisse tunniajase saate selle kohta, kuidas see Joonas ettekanne Leipzigis toimus. No see saab olema väga põnev, nii et jään ootama. Selline oli Rudolf Tobiase teose Joonase lähetamine saamise lugu ja vahepealne käekäik kuni viimase Leipzigis toimunud ette kanda nii seitsmendal juunil ja sellel kontserdil käis kohal ka muusikakriitik Iierremmel, kes jagab nüüd ka oma muljeid. Joonase lähetamise ettekanne laipsikuski wandousis oli tõesti väga, aga muljetavaldav. Kõigepealt tuleb olla väga-väga tänulik Christian Järvile, tänu kelle targale ja läbimõeldud tegutsemisele ja ütleme ka võib-olla siis mõningate õnne ikka asjaolude kokkulangemisele. Sellel väga suure teose ettekanne teoks sai, nimelt samal ajal pühitseti lipsigisse linna tuhandendat asutamisaastat ja Emmdeeerry sümfooniaorkestrile oli siis käimas selline kontserdisari nagu kõu noort mine põhja ja, ja siis sellega seoses osutuski võimalikuks. Noh, ilmselt siis oli mingeid lisarahasid seoses sellega võimalik saada. Ja teiseks tobiase Joonase lähetamine sobiskasina saaja väga hästi kui selline eriline ja omajagu ju Euroopas ikka veel tundmatu teos põhjamaalt. Minu varasemad kuulmiskogemused tobiase Joonase, st on siis aastast 1989 mil see siis oli selline nagu rahvusliku ärkamise ja peatse loodetava vabaduse selliste pilvede ja looridega kaetud ja mis oli ju meeletult, et selline emotsionaalne ja rahvustunnet tõstev ja, ja väga eriline elamus. Ja teine kord, kui ma kuulsin Joonase lähetamise, oli aastal 2008 Estonia kontserdisaalis dirigeeris Neeme Järvi, esimest siis teadupärast Peeter Lilje. Ja sellest ettekandest tehti ka DVD nimekas USA firma way, selle tootis ja seda nüüd ka siis levitatakse, müüakse Ameerikas. Noh, juhul kui keegi ei tea, et DVD on leidnud seal väga laialdast levikut. Nii et mul oli nagu võimalik alus neid ettekandeid omavahel võrrelda. Ja ühe väga olulise asja panin tähele. Nimelt kui palju annab juuda sellele teosele kontserdisaali suurus? Kauss on ju suurem saal kohtade arvult palju suurem ja mis eriti tähtis, ta on palju kõrgem kui Estonia kontserdisaal ja see on uskumatu, kui palju see loeb selle noh, hiiglaslike mõõtmetega teose juures. Sest et selle teose suurus, tobiase Joonase suurus ega ta Estonia kontserdisaali peaaegu et ei mahu ära või teatud kulminatsioonikohtadel ähvardab peaaegu selle savaid võiks öelda, lõhki lüüa. Heas mõttes. Aga üks asi veel, et tegelikult ta tajub teoses peituvaid ikkagi erilisi väärtusi just sellises suures saalis. Ja mina tajusin nüüd kõigi imekuulamise peale tegelikult esmakordselt. Milline vormiline ülesehitus on sellel teosel? Muidugi selleks, et seda vormi Jakot üldse hoomama on vaja ka, et ees oleks buklet, kus on ära toodud sisse selline liigendus. Noh, me ju teame, et seal on mitu koori topeltorkestri koosseis pluss veel solistide tol ajastul, 20. sajandi algul, kui ta on kirjutatud, oli selline monumentaalteoste loomise mingi selline maania, et, et neid on meil teisigi, samalaadseid ka näiteks Arnold Schönbergi mure laulud, nii kummaline kui see ei ole, aga see veel Todecafoonia stiilis. Ja komisjoni ülesehitus on, on tegelikult meeletult suurepärane. Ma ei tea, kas raadioeeter vaatsa saan seda kuidagi edastada, aga noh, ma püüan kuidagi kirjeldada, kuidas see siis kajastub seepärast, et jah, see on jaotatud sellisteks osadeks, eks ole, seal on poloog siis on ta jagatud piltideks osadeks, osad on jagatud piltideks ja siis neid osi on seal tegelikult kulm ja Bagoda liigenduvadel koorinumbriteks, solisti repliikideks plussis on sinna sisse toodud, nagu me teame gaasisse koorosmistikus see on siis selline nagu ebareaalne hääl kuskilt kõrgemalt kaugemalt taevastest sfääridest. Ja siis Cavese laste foorumis lõpus lisandub, siis on seal veel sees töödeldud koraalikatked ja, ja kui nüüd seda teksti jälgida mine, siis tobias on algselt kirjutanudki saksa keeles, siis on ju näha, seal ei jutustata mitte ümber üksnes prohvet Joonase lugu, vaid sinna niukseid pilosoofis, Alhooseid aga palju sisse peidetud, kuni siis nagu nihukeste tulevase messia ja päästja sünni eelmärkideni. Ja vot selliseid koomilisi asju hakkab nagu hoomama väga-väga suures saalis ja muidugi samal ajal ka siis seda bukleti jälgides. Ma pean ütlema, et see oli üks üks nagu meeletu elamus, et kus hakkasid tajuma, mis selles teoses tegelikult veel peitub, sest et jaht on võimas. Ta on meie patriootilisi selliseid tundeid kuidagi nagu ülendav olnud aegade jooksul. Aga tegelikult tema nagu kompositsioon, tehnilised väärtused, on ka ikkagi nii suured, et võtavad nagu veel avastamist. Ja tõtt-öelda ma ei kujutagi ette, kus Eestis seda niisugusel kujul kuulda, saapad ma ei tea, võib-olla nüüd sügisel me saame ju seda veel kuulda. 12. septembril Pauluse kiriku taasavamisel. Kuigi seal ka see ruum ei ole noh, võib-olla selline, aga see akustiline kogemus annab jälle mingisuguse uue mulje sellest teosest. Ja muidugi suur rõõm seda teost siis 13. septembril põhiosas samas koosseisus mängitakse ka Estonia kontserdisaalis, ERSO ava kontsardina. Jah, et tõepoolest tuleb sõda tänulik olla MTR sümfooniaorkestri juhile Christian Järvile ja muidugi Neeme Järvi lekkest seda meeletut suurvormi imeliselt võimeline koos hoidma seda tervikut nagu edasi andma publikule. Ja ma tahaks ikkagi veel tagasi tulla selle juurde, et see on tegelikult otse uskumatu, millised väärtused ikkagi meie rahvusklassikas peituvad. Ja muidugi aeg-ajalt nad ikkagi kõlavad meil ka nüüd nagu õnneks Joonas saab sellist tähelepanu. Aga ikkagi ma jälle ütleb, et võib-olla need meie rahvusklassika nagu suurteosed võiksid ikkagi kontserdipraktikas rohkem kõlada. Esituse juurde tulles MTR orkester on ka suurepärane kollektiiv, seda oli igati kuulda ka puurid tegid minu meelest väga suurepärased esitused, sest et see kooride osa on selles teoses väga suur ja tõttu aeda koorikäsitlus või see, kuidas tobias on need koorid, kirjutavad nad, see on nagu seina Ohilik virtuoosse, Bachi mitmehäälsus tajumine, sellised geniaalsuse ilmingud on seal küllaltki sagedased, et täiesti noh, otsustavad hetked, kuidas ta seda polüfoonia, et on seal arendanud fuuga, mis on seal ühe osa lõpus seal, siis ühesõnaga esimese osa lõpus see on täiesti erakordne pluss siis ka tegelikult imelised osad on siis need, kus tuleb sisse lastekoor seal võib-olla ütleme proovi pompöössus ja võimsuse ei ole nii suur, aga päris viimases osas on imeline number see koraal koraalitöötlus, mida laulab lastekoor, et ma seekord lihtsalt täiesti lummatud sellest hetkest, kui külasse lihtne koraali viis ja kuidas tobias seda töötles siis orkestri pilli nagu nihukeste liinidega ja millised imelised põimingute sealt kokku sai, et see oli nagu absoluutselt eriline hetk kogu selles teoses. Ja selliseid nagu detaile selles tohutus. Ma mõtlen selles uues vormis selles kompaktsuses hiigelvormis on nagu sadu selliseid ülihuvitavaid detaile veel, samas et nüüd seda kõike niimoodi jälgida selleks jälle ka noh, on ikkagi vaja seda suuremat saali, sest seal ka need detailid kõlavad rohkem välja. Nii et, et jah, et kooritagid minu meelest väga suurepärased esitused seal ja andsid väga palju juurde nendega, kuidagi oli tehtud väga head tööd. Et solistide juurde tulles noh, selge see, et bassipartii siis Joonase osa on seal kõige ulatuslikum, kõige olulisem. Ja seda laulis Inger, sellest on ka erakordselt hea meel ja temale omase süvenemiseni põhjalikkusega tai sellega teinud mingit väga erilist tööd. No igatahes see partii kõlas nii nagu ei kunagi varem. Et selles oli nagu ilmunud mingisugust sellist, mitme kihilisust ja sügavust ja natuke ta mõjus nagu mitte ooperiroll, aga ta oli nagu elav roll, ta ei olnud lihtsalt tooriumi solist, vaid sei nagu elav ja kannatav inimene seal ees, see, mis ta suutis siis oma tõlgenduse edasi anda, see oli kuidagi väga emotsionaalne ja väga hingeliigutav. Lihtsalt solistid olid ka väga head, aga vot sellise tasemeni nad ei jõudnud selles esituses. No võib-olla mängis seal kaasa ka ikkagi see, et Ain Anger laulis oma maa suur teostad, see oli tema hingele ka kuidagi lähedane igal juhul see oli väga-väga liigutav, kuidas ta seda mitte liigutav, ütleme pigem isegi ülendav, kuidas ta seda oli teinud seda sooloosa. Nüüd, kui ma mõtlen, et kuidas siis nagu saksa publik seda vastu võttis? Kõigepealt see buklet oli koostatud hästi, aga asjatundlikult sest kui saksa publik, kes pukki ju ei tea, palju midagi ei Toby asesti tema teosest, siis peab ikkagi olema piisavalt selgitusi ja materjali, mille põhjal ta saab endale pildi luua. Kõigepealt ois tobias, sest elulooline osa paljuski Publett toetus vaadava mässani materjalile. Aga mulle väga meeldis siis viimane lõik sellest bukletist, kus see autor, kelle nimi on Thomas Frencel, oli siis iseseisvalt analüüsinud seda teost. Ja vot see tema analüüs oli mitmeski mõttes väga huvitav. Kas ta muusika teadnud, seda ma ei tea, aga võimalik mida tema oli selles teoses näinud, muidugi ta esitas seal mingisuguseid kõrvutusi kust siis võiks olla mingisuguseid mõjutusi teosega. Muidugi ta mainib Mihkelsoni jaga voognerit, mainib kuidagi nagu Wagneri leitmotiivide süsteemi, noh, seda ma nüüd nii väga kindel ei ole. Kas edasele tingimata on, kuid tema seda niimoodi näeb, saadi, meenutab ta kavad, barokiajastu, polümf, hooniat siin toob välja neid erinevaid polüfoonia võtteid, mida tobias, aga meisterlikult kasutatakse nagu puuga siis polüfoonia imitatsioon, sealsamas ütleme ka niukseid ooperlikke võtteid, retsitatiivi laadseid ja nagu aariaid siis ka nagu seda kuraalia koraalitöötlust, mida ma seal eespool juba mainisin ja siis samuti osaga sihukest hili maalingulist osa, sest et üks koht on ju seal see, kus ta nagu sõna otseses mõttes kirjeldab seda pahelist niinive linna vega iroonilisteks värvides ja siis Luunjas, et kuidas ta seda muusikast edasi annab, seal on küllaltki palju ka nagu sellist, mida ta mooner on teinud. Kui ta on tahtnud nii-öelda varjatult irvitada, siis sellise kodanliku totrusele jahmoolerita meenutab jagapusoonid veel. Nii et vot selliste miiloojat nähtustega näeb see autor siis seost. Joonase puhul. Ta räägib ka teose ülesehitusest ja siis tema arvates gaase teos nagu selline mitmekihiline. Et ta jutusta mitte ainult piiblilugu, vaid sinna, nagu siis siis põimitud ütleme jah, need piibli nagu need prohvetlikud ennustused ka jah, messiasetulek ja see messiaseootus mesilasetuleku ennustamine siis ühtlasi nagu liitub, ütleme siis eestlaslikkusega tol ajal, kui tobias selle kirjutas, ehk siis eestlaste vabaduse soovi ja vabaduse ihaga, et kuidagi see varjatult tuleb ka sellest teosest välja. Sellest repliigist oli mul väga hea meel, et saksa kirjutaja midagi sellist selles teoses oskas näha. Seda oleme meie ka tundnud, et see on ehk midagi sellist, on noh, ajalehtedes ilmus seal ka mitmeid kajastusi nendest ilmselt tuleb siin saates veel juttu detailsemalt. No mõned nagu kirjeldavad rohkem esitust ja seda, kuidas publik vastu võttis ja oli standingovation ja pikad aplausi. C kõik oli tõepoolest nii Laixigis kui ka päev varem ühes teises linnas suulis, siis seda ka esitati. Teos võeti väga soojalt vastu, tõepoolest ma võin tunnistada, et saksa publikust nagu tundus, et nad nagu väga mõistsid seda seda teost, sest et On ka omas laadis ju vägagi saksapärane peaks ütlema, alates sellest, et originaaltekst on saksa keeles ka stiililiselt seal lähedust saksa Eiuvatega maks, reegel, ega minu mehest, kes siis õigs nagu sakslasele, küllaltki mõistetav olla. Nii et kokkuvõttes oli see väga suurt rõõmu valmistav, et selline ettekanne sai toimudegewandhausis ja ka selles teises linnas. Ja teiseks see tõdemus, et me ise võiksime oma Nii-öelda ajaloolisi muusikateoseid ka rohkem propageerida. Kuulasime muusikat, kriiti Kiierremmeli muljeid Leipzigis toimunud kontserdist, kus seitsmendal juunil kanti ette Rudolf Tobiase teos Joonase lähetamine. Sellest teosest saavad õige peaosa ka Eesti kuulajad, sest 12. septembril avatakse selle muusikaga Tartus Pauluse kirik ja päev hiljem avab oma uue hooaja Tobiase Joonase lähetamisega Eesti riiklik sümfooniaorkester. 12. juunil toimus Estonia kontserdisaalis tänavuse Nargen festivali avakontsertlaval oli Eesti riiklik sümfooniaorkester, tran Maria Valdma ja õhtut dirigeeris Tõnu Kaljuste ja kontserti käis kuulamas Madli, Marje Sink. Millised on teie muljed sellest avakontserdist? Ma pole nüüd päris ammu käinud küllaltki eriti tihedasti kontserte kuulamas, kuna mul isiklikult helistan kontserte, kus ei ole nagu väga mitmekesine kava sees. Antud kontserdi puhul ka, et ma leidsin, et publiku puhul see ei olnud realise sünergiat sinna tekkinud, kuna need teosed olid kuidagi liialt eri maailmadest pärit. Isiklikult see ei lasknud nagu väga süveneda sinna, et praktiliselt ainus teos, mida ma kõige enam sealt nautisin, oli esimeses pooles kõlanud rauda vaara kandes aktikus. See kuidagi kõlas aga omalaadselt. Ma isiklikult lihtsalt elasin teose atmosfääri sisse, mida ma alati teen muusikat kuulates. See teos on lihtsalt rauda selle koha pealt väga hästi õnnestunud. Ta ei nõua ebaloomulikku pingutust, vaid on väga loomulik ning hingelähedane. Et isegi inimestele, kes ei ole võib-olla looduse keskel üles kasvanud, ei ole kogenud seda niivõrd sügavuti looduslikku keskkonda, ma pean silmas sele. Teose atmosfäär oli väga intensiivne heas mõttes, et ta pakkus väga sügava elamuse. Ta kandis minema see tõus. Mulle meeldibki tema muusik juures omalaadne siirus. Et ta ei püüdle otseselt originaalsuse poole, kuigi tal on. Ma ei oska öelda, kas intuitiivselt või tahtlikult õnnestunud selline äratuntav helikeel mille järgi enamus inimesi tuvastavad ära, et tegu on ikkagi raudavara muusikaga. Kuid ma arvan, et see helikeel olgu ta kas tahtlikult mitte tahtlikult originaalne, igatahes ta pakub just seda, mida ei oleks muusika pakkuma, peaks inimesele vaimset kogemust mitte anda ruum isegi muusikateooria tegemiseks vaid lihtsalt tungid inimese sisse ja rääkida temaga isiklikul tasandil. Enne kui Nargen festivali avakontserdikava jõudis õhtu suurteose nii, milleks oli Gustav Mahleri sümfoonia number üks titaan, esitati veel Joseph Haydni, see nadi Bereniitseja sealsoleeris sopran Maria Valdma. Millise mulje see teos jättis ja selle ettekanne? Ausalt öeldes ma ei ole väga antud helilooja kõige andunud fänn, et ma vahest kuulan hea meelega tema muusikat, kuid antud teosega ei tekkinud väga suurt kontakti, et ma otseselt ei panekski seda võib-olla esitajate nimele seda vastutust, kuid antud õhtul läks kuidagi kõrvust mööda minust see teos. Ma ei oskagi väga pikki kommentaari siin anda selle teose kohta. Aga kuidas õnnestus kontserdi teises pooles kõlanud Gustav Mahleri titaan? Tegu on kahtlemata väga võimsa sümfoonia, aga säärast pikemat sümfooniat on vist päris raske kuulata. Ühel õhtul, kus on veel teisi teoseid kõlanud kuid ma isiklikult leidsin, et tegu oli küllaltki nauditava esitusega. Kuigi mul jäi mulje, et esitajad ei olnud kõige parem mini selle teose lainele häälestunud. Et ma ei oska öelda, et alati ei õnnestu kõik esitatud võrdselt hästi. Et oli kuidagi tajuda, et nad justkui oleksite teinud prooviesinemist või et oleksid proovinud, kui külm on vesi, selle asemel, et sinna kuidagi ujuma minna. Lihtsalt nad ei läinud päris sinna laineharjale välja, võib-olla seal õhtul jäime lihtsalt leian, võib-olla alguses oli raske lihtsalt saada nii-öelda vedama. Ja ma ütleks, pärast läks raskusi pidama saamisega, kui nad said käima mitte kõladeliga dramaatilised, siis see esitus ei olnud halb otseselt. Et ma ei ütleks üldsegi seda, et lihtsalt võrreldes nende esitustega, mida ma kuulnud olen varasemast. Et siis lihtsalt kuidagi tundus, et elatub veel päris sisse sinna esitusse. Et ühesõnaga, kui jutt oleks sellest, mille poole püüelda, võib-olla anda rohkem hingamisruumi selle esitusele. Koguteos on loomulikult orgaaniliselt ühendatud, kuid mõni osa, õigemini sellest sümfooniast nõuaks suuremat nagu ruumi olemiseks. Mis mul silma paistis, oli seal heakõlaline läbipaistvus, et see oli ikkagi teosega, oli tööd tehtud, et praktilisem minu jutu mõte ongi see osa selle sümfoonia, ega, et sellega oli kogu vajalik eeltöö yldiselt ära tehtud, aga lihtsalt see kuidagi hakanud lihtsalt päris õigel ajal tiksuma õiges rütmis. Minu meelest edasine pärast esimest osa hakkas sümfoonia küllaltki hästi jooksma. Sealtmaalt muutus kuidagi nauditavamaks, et iga inimene, kes siseneb kontserdisaali omast maailmas ning omas mõtetest kuulama muusikat ning siin tekibki küsimus, et kas muusika peaks kõlama taustaks inimese enda isiklikule maailmale. Mõtetele ei peaks inimene tegema ise pingutuse, tulla sealt välja ning saada ainult see üks kogemus mis leiab temaga aset kontserdisaalis. Olen palju kuulnud, et see pidavat lihtsalt rohkem publikut tooma kontserdisaali kui mitmekesisem kava kuid ma leian, et see ei ole eriti hea idee. Harilikult sellepärast et eriti kui igav muusikapala on pärit eri ajastust, siis see nõuab küllaltki pikaldase ümberhäälestamist. Et kuna saal oli ka päris korralikult rahvast täis, siis ma arvan, et see vastutus on veel suurem. Et peab arvestama kogu selle inimhulgaga, et nad saaksid rahulikult mõtlemisruumi ning keskenduda järgnevale, mis neid ees ootab seal. Kui ma isiklikult tundsin, et, et see kõik oli kuidagi liiga palju ühe õhtu kohta, et ma isiklikult ei poolda eriti seda ideed et teha jah, just mitmekesiseks kava selle sellepärast, et ma leian, et iga teos peaks teise, ka, kasvõi mingis läbiva idee poolest olema seotud. Et see ei tohiks olla päris juhuslik, et lihtsalt oleks põnev iga inimese jaoks midagi sealt välja noppida vaid et see on ainult siis põhjendatud, kui sellel on mingisugune kahe kihilises või tagamõte sees. Et miks seda on tehtud, aga antud õhtul lihtsalt ma ei tajunud seda. Sellest jäi natukene segane mulje, just edaspidi ootaksid kontserdilt sellist loogilisemalt kava ülesehitust, et oleks arvestatud sellega, mis atmosfääri tekitab mingi muusikapala inimestes ning et nad ei saaks sealt atmosfäärist välja rebitud liiga vägivaldselt vaid et see toimuks pehmemalt ja loomulikumalt. Et kui inimene tuleb kontserdilt ära, sest ta tunneks, et ta on läbi elanud midagi tervislikku Nargen festivali avakontserdist jagas muljeid noor helilooja Madli Marje Sink. Ja saate lõpetuseks kuulame Hele-Mai Bobuse muljeid Christian kõrveri kammerooperiraudtants etenduselt, mis toimus 12. juunil Katariina kirikus Tallinnas. Hele-Mai poovusega vestleb toimetaja Anne Brommik. Esmaspäeval ja teisipäeval etendus Tallinnas Püha Katariina kirikus Christian kõrveri Kultuurkapitali aastapreemia pälvinud kammerooper. Raudants esines ansambel resonaabilis, kelle see teos on kirjutatud koosseisus Iris Oja, Tarmo Johannes, Kristi Mühling, Aare Tammesalu ja Andrus Kallastu. Lavastuse autoriks on Ott Aardam, valguskunstnik Rene Liivamägi. Helikaja stuudios on nüüd helemaipoobus. Nooravdantsa esiettekanne oli Saaremaal Ninase poolsaare metsas suurtüki laskepesas ja teist korda sai seda teost kuulda Hiiumaal Tahkuna tuletornis. Seekord oli siis esimene kord, kus saime seda kuulda Theatrumi kodusaalis Katariina kirikus. Kus ma isegi natukene pelgasin seda eilset etendust, et äkki ta jääb kuidagi alla, sellepärast sest et eelmisel aastal oli väga sobiv ilm oli tohutult tuuline, see tuulemüha oli ka sinna sisse kosta ja selle teosega haakus väga hästi samuti täiskuu. Mis lõi sellise müstilise meeleolu ja selles mõttes Bells mõju. Katariina kirik esialgu mulle tundus, et see akustika ei olnud kõige parem. Aga peale viite kuute minutit, et see ei häirinud mind enam. Nii et iseenesest arhailine ruum sobis selle teose esituseks. Millest see lugu sinu jaoks räägib? Ta on ikka mõistulugu, ta on väga-väga mitmekihiline mitmeplaaniline. Ma tahaks teda nagu veel päris mitu korda kuulda, et iga korraga nagu avaneb midagi uut ja seal on nagu erinevad asjad kokku pandud. Ta ei ole üldse üheselt mõistetav, seal on väga palju nauditavat groteski, muusika ja teksti sümbioos ja see on väga vaimukalt tehtud muidugi ka suur kiitus esitajatele, et ilma nendeta ei tuleks ka välja. Ta on väga kujundite rohkem, siis mul on isegi natuke võib-olla kahju, kui see teos nüüd jääb kusagile seisma. Et ma väga loodan, et seda ootab selline tulevik, et teda esitatakse veel ja veel, sest ta on seda väärt. No selge see, et esitajad on teinud ära väga suure töö, kas sinu jaoks oli ka vaheesituse kvaliteedis, kui sa võrdled nüüd aasta taguse korraga seda on nagu raske öelda. Kuna ma Iris Oja, kes on jutustaja rollis, tunnen väga pikki aastaid, siis ma võin öelda lihtsalt, et eelmisel korral oli hääl veidi ära ja esimest korda ma ei ole kuulnud, kui seda esimest korda etendanud, aga ma arvan, et neil on kindlasti toimunud nagu areng, et nad tunnevad ka iseennast mugavamalt. Mulle tundub ka, et need tekstiosad olid nagu sujuvamaks, nad mõjusid reaalsemalt, et väga hästi kõik, nagu klappis ta juba eelmisel korral natuke seal oli ka veel mingit ebalus. Seda enam raske, et see on ju kõik niimoodi läbi komponeeritud, et sa pead täiesti õigel ajal väga kiiresti ära ütlema ja oma nii-öelda oma asjaga edasi tegelema. Ja peestiga instrumentalistidele ei ole oma hääle käsitlemine võib-olla nii tavapärane kui lauljatele, nii et selles mõttes täiesti müts maha. Eri Häid näitleja omadusi ilmutas minu arvates Andrus Kallastu, kes oli nii-öelda dirigent. Nii et need võiksid nagu täiesti muhelema, et väga hea koostöö oli minu arust neil kõigil. Andrus Kallastu ka kohati võttis endale sellise tõelise ooperidirigendi rolli. Kõik need žestid ja miimika kõik oli nagu ääretult põhjalikult läbi töötada. Seda küll, aga neil oli, ütleme, et ka nende soengud, nende kostüümid, kõik see haakus selle ettevõtmisega. Seal ei olnud mindud lihtsalt seda lugu esitama, vaid nad ise olid kanade väliselt selleks valmistunud. Mõnes mõttes on isegi paratamatu, et kõige suurema tähelepanu osaliseks saab siiski laule, kuna tema kannab seda lugu ette. Ja selles mõttes ma julgen väita, et Eestis ei ole teist lauljat, kes sellise partii ära laulaks. See on täiesti fenomenaalne. Seal on veel selline nüanss ka, et kuna ta on, ma ei tea, kas Kristjan Kõrver ise seda ratastega armastab kammerooper kuid see ooperlikus on seal sellises grotesksed võtmes veidi nagu ülekeeratud. Samas on väga palju deklameerimised väga palju loomuliku häälega lausumist. Ooperilauljal on väga raske momentaalselt muuta neid võtta kas või selle teose lõpp, mis kuulub juba nii-öelda siis nagu natuke folkmuusika valdkonda. Selles mõttes on Iris Oja ikka tõeline multitalent väga mitmekülgne. No ilmselt on see ka juba vastupidavuse osas väga nõudlik partii. Tekkis seos Straussi ooperiga Salomee, noh, millele on tegelikult ka. Ma ei saa öelda, et otsesed tsitaadid, aga kuna teoses on kasutatud Johannese nime ja seostub siis jaanipäevaga siis Nostrausson võib-olla siis üks helilooja, kellele on selles teoses väga otseselt osundatud ja siis need on ka kohad, kus siis tuleb tõesti kasutada sellist romantiliste operliku häälekäsitlust. Aga samas on ka väga palju kohti, kus tuleb lihtsalt kõnelda. Ma küll täpselt ei saa väita, aga ma arvan, et neid nii-öelda ooperlikud kohad on tegelikult selles teoses lauljale väga nauditavad, sest seal saab nii-öelda natuke vinti üle keerata. Et pigem on keeruline jahe, et ta on väga suure ulatusega, tehniliselt väga raske. Ta ei ole ju siiski tonaalne muusika. Ta nõuab täiesti momentaalselt ümberkehastumisvõimet. Laulian jutustaja rollis, samas ta laulab või viite kuute rolli veel ja need sekundi murdosa jooksul need ju muutuvad. Et selles mõttes peab väga väga kohal olema ja ega seal tal väga palju puhkust ka ei ole, et see lugu on väga huvitav, aga ta ongi mitmetasandiline, et selles mõttes ühekorraga on teda väga raske haarata. Kuigi ma sellegipoolest, kui seda nüüd veel tõesti mängitakse, millalgi ma soovitaks kõigil seda vaatama minna. Isegi kui inimene ei ole väga kaasaegse muusika austaja ja talle võib see helikeel tunduda alguses võõras, siis see väga ruttu, minu arust läheb mööda see võõrastuse tunne, et sa hakkad seda lugu jälgima, kuidas lahti koorub. Võib-olla mõnes mõttes olekski hea, kui kuna tegu on ikkagist ooperiga, et siis võib-olla võiks olla ka tekstiraamat, et siis saaks pärastpoole seda sirvida, veel lugeda. Sest ega tänapäeval oopereid ei kirjutata, palju, ta on selline žanr, mis on süntees ja minu arust paljud heliloojad ei tahagi nagu seda teekonda ette võtta, sest ta ei ole lihtne. Toimetaja Anne Brommikule jagas muljeid Christian kõrveri teosest raudtants Hele-Mai poobust. Ikka ja selline oligi hooaja viimane helikajasaade, kus vaatasime tagasi Nargen festivali avakontserdil ja kuulasime ka muljeid Eesti muusikaelu suursündmusest Leipzigis, kus kanti ette Rudolf Tobiase teos Joonase lähetamine. Helgaasatele tegid kaastööd Hele-Mai poovus ja Madli Marje Sink. Helimontaaži tegi Helle Paas ja mina olen saate toimetaja, neleva Stein feld ja kõigile ilusat suve, et kohtuda heliga, ütles juba jälle sügisel.