Tere, head kuulajad, algab saade helikaja, olen selle toimetaja. Liina Vainumetsa. Tänased teemad on sellised. Kõigepealt kuulame järelkaja Giuseppe Verdi Aida esietendusele. Promfesti etendust külastas ooperihuviline Toomast, supping, kellega vestles toimetaja Anne Brummik. Siis Eesti heliloojate festivalilt 2015. Eesti heliloojate festival kestis 22.-st 29. maini. Review festivali, helilooja Tatjana Kozlova-Johannese ka ja muusikakriitik saale kareda tagasivaate Tallinnas toimunud festivali kontsertidele. Kuidas läks Eesti klassikalise muusika tutvustamine valsis kontaktüritusel, mis toimus 22. mail, räägib lähemalt Eesti muusika arenduskeskuse tegevjuht Marge Raun, keda küsitleb nelevasteinfelt. Aida esietendust vaagis ooperihuviline Toomast supping, kellega vestles toimetaja Annebrummik. Kolmapäeval, 20. mail ja reedel, 22. mail esietendus Tartus ja Pärnus Vanemuise ja prombesti koostöös sündinud Sis epe Verdi ooperi Iida lavastus aidad, laulis Leedu sopran Jomantisle saite, Princess Ameeristanzid, Scocha Ukrainast rada Messali, Eduard Martin Jukk Valgevenest avanastraaž Samson, siis joomas ja Ramphis Roomas Polizzadoks mõlemat läitkist. Egiptuse kuningat laulis Märt Jakobson. Kaasa tegid Vanemuise ooperikoor ja orkester ning Tartu noortekoor. Lavastas ja paralleelselt tegi ka kunstniku töö Madis Nurs. Muusikajuht oli Erki Pehk. Reedest etendust Pärnus käis vaatamas ooperihuviline Toomas supping. Kui nüüd võrrelda nende varasemate prombesti lavastustega, kas võiks öelda, et see oli ootuspärane? Tähendas no kui lavastajat vaadata, kes neid esimest korda oli lavastanud ooperi, siis noh, põis nagu midagi taolist oodata, olles kursis tema varasemate kunstniku töödega prombesti ooperite juures klassikaliselt ka ida on ju selline suur, mastaapne ooper, eks ju, mida paras esitada staadionitel ja suurte püramiidide sfinkside taustal. Kui need reklaam rääkis kammerooperis, siis muidugi esimene mõte oli, et kas siis kõik koolid on üldse ära kaotatud. Jah, koore õnneks ei olnud ära kaotatud, sest et koolidel on siiski väga suur osa selles ooperis. Aga kammerlikuks oli ta peaasjalikult tehtud ka lavakujunduse ja kogu selle tausta suhtes, mis muidu on selline pompöösne, aga nüüd oli siis noh, ütleme redutseeritud seda. No seal olid tegelikult põimitud omavahel erinevaid ajastuid, aga et kuhu sinu jaoks tegevust pigem paiguta. Tuks kui nüüd seda lavapilti vaadata, siis see tegevus ilmselt oli tahetud tuua kaasaja totalitaarsete ühiskondade juurde ja noh, selge on see, et kogu selle aida teema sisu on selline üldinimlik too ajatu, miks kõik, mis ühiskonnas need probleemid tekivad, alati, olgu ta siis nii demokraatliku, nii autokraatlik kui tahes ja ma vaatasin ka, mida siis lavastaja Madis Nurm on oma tekstis kavalehel öelnud, et tema võrdleb seda Iida teemat nüüd ka Putini Venemaaga kommunistliku Hiinaga ja see selgus ka sellest lavapildist, kui vaatasid neid plakateid, kus olid siuksed, moodse tungi taolised ja vene meisteetikaga mehed seal plakatitel ja ja siukseid sotsrealistlikult, pioneerid seal tuvidega ja nii edasi. Kas sellist Nõukogude militarismi oli seal samuti, laps on väga palju, aga teisalt olid toodud sisse ka päris tänapäevaseid elemente. Kostüümid olid nagu kahes osas seal Salid siukseid tänapäevaseid osad olid sihuksed, teatraalsed operlikud, sellised uhked nagu kuningal ja ütleme, selline eklektiline oli kogu see lavakujundus. Aga võib-olla läheks siis kohe lauljate juurde, sest tegelikult eks lauljate jaoks on see lavastus tehtud, et teatavasti need prombesti lavastustes laulavad siis peaosa alati viimase Klaudia Taevi konkursi võitjad seekord siinselt Leedu sopran ja maantee aita oligi see, kes sai valida oma unistuste rolli laulda Iida osa. No kui alustada nüüd peategelasest aidast siis tegemist on sellise noore, väga võimekas opraniga, kes sai selle rolliga üsna hästi hakkama, eks ju, noore inimese pulsi õige on see, et et kõik ei ole veel päris paigas. Kui noh, kui vaadata teist naispeaosalist on see linastus switch cat, aga no ma usun küll, et siit on veel ja veel parem solist tulemas kui meiegi siin nägime, kuigi midagi praegu nii-öelda suurelt ette heita ju ei ole, eks ju. Tema tugev emotsionaalne hääl ja see lavakuju ja aida rolli sobis ta väga hästi. Jah, tegelikult ka ta ju selle ooperijooksul tegi päris tugeva arengu läbi, sest kui kuni aariani redamessweeerraa jättis ta üsnagi sellise intro vertse mulje laulise tegelikult kenasti, aga võib-olla mitte nii tohutult silmapaistvalt, siis peale seda järsku kuidagi midagi temas läks lahti. See läks kõik nii orgaaniliselt ja, ja nüüd ma ei saanudki õieti aru, et kas nüüd see esialgne niisugune vaoshoitus ja hilisem emotsionaalsus olid need teadlikult tehtud või see oli lihtsalt juhuslikult sattus niimoodi kokku, et ta nagu Läks lahti sellest ajast, aga see kõik väga sobiseks, kuna alguses ju need pinged ei olnud veel nii suured, hektes niuksed dramaatiliselt oli see väga kihvtilt lahendatud. Kui tõesti kõrval on selliste kogemustega solist, nagu on sinine spatška, keda Eesti publik on ka mitmel korral näinud karmani rollis nii sealsamas promfestil kui siis ka Estonia teatris. Ja šveitškaa on aidas ennegi üles astunud, nii et tal ei olnud ilmselt sega, esimene kord nagu slaididel oli. Ja tõesti see switch ka oli, väga-väga vingelt esines ja tema kontroll oma hääle üle oli täiesti viimase peal kõik madalad noodi kõrged noodid, kõik olid paigas, näitlejameisterlikkus, kõik kolis küps, küps laulja. Just samamoodi, aga dünaamika ja just need pianud torkasid eriti silma, sest et noh, neid on tunduvalt raskem alati esitada ja noh, lihtsam on kõvemat häält teha. Ta oli tõesti täiesti nauditav kõikides detailides ja nii teda kuulata kui vaadata ja kõik täitsa uskumatu, et ainuüksi tema pärast oleks võinud minna vaatama ootused, mis temale vähemalt minul olid, noh, need olid ületatud igast igatepidi. Aidad saab lugeda ikka tõeliselt õnnestunuks siis kui see esipaar ehk siis haide rada mess on tõesti usutavad ja ka vokaalselt väga head. Et missuguse mulje sulle nende armastus siis jättis, kas oskasid seda? Ja muidugi uskusin armastusliini saab uskuda ju ainult siis, kui mõlemad osapooled tõepoolest armastavad 11 ja see seal tavalt ka selgus ja eriti hinge läksid minule vähemalt siis aida ja rada, mesi duetis, mis olid ja tõeliselt sellised tõelise Baueriga emotsionaalsed. Ja kui nüüd minna radaamesi juurde, kes oli siis valgevene tenor Eduard Mardonjuk, kes hiilgas tõesti oma sellise tugeva võimsa häälega ja meie lavadel selliseid võimekaid tenoreid väga tihti ei satu, temas oli, eks nii, seda lüürilist poolt kui, kui dramaatilist poolt ja tema võimas seal esialgu isegi natukene nagu ehmatas, selles väikses Endla Teatris lõi nii-öelda kohe registrid lahti ja väga-väga-väga võimekas, väga kihvt laulja. Nii et nende lauljatega oleksid vabalt teha ka kontsertettekande ja oleks saanud ka selle emotsiooni kätte, mis sellest aidast. Ja kunagi tahtnud neile öelda, kas lavastus toetas lauljaid selle lavastusega nüüd on, kuigi ootasime kest kammerliku varianti ja ma olen näinud kunagi ka Travjaatad kammervariandis, mis koosneb siis kolmest lauljast klaver ja viiul ja kuigi ma läksin ka niimoodi pika hambaga, et siukene haltuuravärk oli väga vinge, väga lahe. Ta deklaratsiooniks oli üks Veneetsia vana palee ja kõik toimis, eks ju. Noh, ma lootsin ka, et noh, midagi nagu sinnakanti, et on vähendatud ja läbi selle vähenduse ei ole kadunud ka selle ooperi algne mõte, idee, muusika, vokaal, kõik, mis sinna juurde käib, eks. Kuigi nüüd Madis normsasta ütleb ka, et nüüd, kui seda klassikalist lavastust, mis tavaliselt on nende suurte püramiidide sfinkside kuldsete kostüümide paraad olnud, mis siis madise arvates kipub varjutama teemasid, mis ooperis tegelikult olulised ja praegu ka ühiskonnas kõnekad on, siis nüüd tema nägemus meenutas mulle kohati sihukeste diviiliku sebimist, eks. Mis kaader nii ruttu vaheta, said jõudnud nagu kõike haarata ja kui sa hakkasid vaatama kõiki neid tantsijaid, nüüd plakateid, neid liikumisi, kõndimisi, siis see tähelepanu nagu hajus, kas sa pidid nagu valima, nii et mida sa siis vaatad seal lava? No minu jaoks oli natukene või natuke rohkem kui natukene kõike liiga palju. Ja veidi häiris ikka sellised juba nähtud asjana, nagu nüüd lapsed nende relvadega ratastoolis radaames, noh, minu jaoks oli ka neid tantsijaid ja liikujaid ja kõike oli liiga palju ja kohati ma ei suutnud aru saada, miks neid sinna vaja oli. Ja kui nüüd kavalehelt vaadata, siis oli selle lavastuse juures tööl nii koreograaf kui liikumisjuht. Nii et ma arvan, et mõlemad tahtsid midagi panna ja loomulikult igaüks tahab sinna võimalikult palju oma erialast panna sellesse lavastusse. Kõike oli liiga palju ja kohati kippus varjutama just sedasama asja, mida Madisson kavalees kirjutab, et teemasid, mis on olulised Jah, no minagi tegelikult kaamedikust ooperist rääkides kujutasin ette, et ei ole pidevalt niivõrd palju inimesi laval ütleme, et kui ma näiteks meenutan juulist seesarid, kus me nii-öelda tantsutrupp mõnes mõttes just kohe otseselt nagu häiris seda, oli kohati piinlik vaadata Estonias, siis noh, sellega ma olen iseenesest nõus, et, et kui laval on korraga liiga palju tegevust, siis raskendav võib-olla muusikale keskendumist, kasvõi see imekaunis Haida aaria selle alguses ma tõepoolest mõtlesin, et et kuigi mõtestada saite, kindlasti sai selle Aarega kenasti hakkama, aga võib-olla oleks ta ennast veelgi paremini tundnud, kui ta ei oleks pidanud seal rulluma teiste inimeste vahel, kes teda vahepeal üles tõstsid ja et seda oli küll kaunis vaadata, aga just nimelt, et mida siis keegi eeskätt ooperis otsib. Mina eeldan ikkagi, et kui inimene läheb muusikateatrisse, siis ta ikka eeldab, et ta saab nautida muusikat ja läbi selle muusika, tule vad teose sõnumit ja kõik need muu, kõik tantsud, lavakujundus, need on taustaks, mis siis aitavad sellel pea misel sõnumil sellel ideel välja tulla. Aga sinna kippusid seda takistama pigem, eks, mitte kogu aeg, aga siiski seda oleks võinud kõike. Ta maha vaatamata sellele vilgutavale lavastusele solistid olid ikkagi väga võimekad ja, ja tõid selle idee ja sõnumi kohal ja nendevahelised suhted olid väga selged seal laval. Ma just katsetasin seda ka, et panin vahepeal silmad kinni, ainult kuulasin ja see asi toimis võib-olla isegi paremini kui selle koos selle pildiga, kui laval toimuv ei ole orgaaniline ja loomulik, eks ju, aga kas või seda, kui neid aidad, need võõrväed, vägede sõdurid tõstsid seal ja loksutasite edasi hakkab, eks ikkagi seelik üle pea minema, mis ilmselgelt ei olnud ette nähtud. See tundub ju noh, segava asjaoluna, eks ju, või kui seal lõpus hauakambrist mingit sõdurit tagurpidi roomavad seal, et noh, minul on vahemalt jõudnud kohale, et mis selle mõte oli see dramaatiline osas, eriti selles lõpus, eksju nagu alati ooperis nagu tan Grand Opera, see peaks olema see kraan finaale siis ju ka seal. Aga mis iseenesest oli tore, oli sinna toodud Vanemuise näitlejad, Alo Kurvits, tema oleks võinud täiesti vabalt tema osatäitja nimi ka kavalehel, olles itta nihukest, ma ei teagi, mis ta oli siis, kas ta oli siis mingi lakei või kes ta seal siblise kummardas, siis nii kuningannale kui kuningale ette ja taha ja ja väga kihvt oli see stseen, kui kuningas sõdurid autasustas ja siis Alo osatäitja panin talle neid medaleid kätte ja ja kui ta seal üle treppi jooksis üles-alla ja see oli väga huvitav, kihvt asi, mis niuke suhtelist staatilisustele ooperi juures aitas mahendada, eksju ma ei taha nüüd öelda, et see lavastus oli nüüd üdini halb või segav veel oli ka väga huvitavaid selliseid lisandusid, mida originaalis seal sees ei ole. Ma ei tea muidugi, kui paljusid prombesti varasemaid lavastusi sa oled näinud, aga et nagu selle kontekstis, siis kui lugevaks võiks seda lavastust pidada. No ma, ma jätaks ta sinna kuskile keskele, sest et ma olen ikkagi neid näinud, mitte neid kõiki, aga päris paljusid. Mulle meenub üks promfesti lavastus, kus laulis Exus seltsi lauljanna. Noh, sa mõtled täis Taisivad, see on mulle jätnud Veronika chiojeva oli sopran. See on kuidagi meelde jäänud, et kas oli nüüd pistmist just lavastusega või oli selle artisti power nisu ja ma arvangi, et juba nende lauljate pärast tasub seda minna vaatama ja ja loomulikult need lauljad on seal nii võimekad, et noh, nad ikkagi varjutavad selle kohatise lavastusliku ülepakkumised. Kindlasti tasub seda vaadata. Üks etendus on tulemas Birgitta festivalil ja siis järgmisel kevadisel hooajal on see etendus ka veel Vanemuise mängu. 22.-st 29. maini kestis Eesti heliloojate festival nii Tartus kui Tallinnas toimus rida kontserte nüüdismuusika tippinterpreetidelt. Festivalil kõlas suur hulk esiettekandeid, siin üks muusika katkenud klassikaraadio poolt üle kantud kontserdilt, kus kõlas festivali helilooja Tatjana Kozlova uus teos Laits. Neljale solistile esines festivali peakülaline vokaalansambel Stuttgardis Louie vokaal, solisten Stuttgart. Eesti heliloojate festivali helilooja Tatjana Kozlova-Johannes, mis tähendusega on eesti heliloojat? See festival sulle olnud, noh, see on hetkel meil Eestis üldse ainuke rahvusvaheline heliloojate festivali kaasaegse muusika festival selles suhtes loomulikult on äärmiselt oluline, et me kõik saame kuulda nüüdismuusikat elavas esituses ja rahvusvaheliste ansamblite esituses, mitte ainult oma koduansamblite esituses. Et praegu jah, see täidab seda rolli mõnes mõttes, mis on kunagi kandnud nüüd festival ja minu meelest see festival peakski kasvama selle asemele ja laienema ja jätkama. Kuidas oled rahul Stuttgarti vokaalsolistide festivali peakülalise antide esiettekandega Stuttgarti vokaalsolistide esitusega? Aitäh, olen äärmiselt rahul. Nendega olen üleüldse äärmiselt rahul kogu toimunud kontserdiga, see kogu see kava oli väga, väga huvitav ja esituse tase on lihtsalt vapustav. Oma loo kohta oskan ainult nii palju öelda, see esitus oli üsna teistsugune kui see, mis ma ette kujutasin seda lugu kirjutades. Kuna noh, ma olen harjunud sellise eesti interpreedi ajatajuga ajastustega sellise hingamisega ja tempoga. Et alguses oli natuke harjumatu, aga ma suutsin kuidagi sellest oma minu ettekujutuses lahti lasteaiamaania lõpuks rahul, et ma lasin sellest ettekujutusest lahti. Et see lugu tuli teistsugusena, aga ta oli väga kaunis sellegipoolest minu meelest vähemalt minu jaoks. Lisaks minu loole mängiti, lauldi seal Enno Poppe soololoo Kondratennarile ja see avaldas väga sügavat muljet, et see helilooja on äärmiselt põnev ja see on Eestis, ma arvan, umbes kulla teine, kolmas lugu, mida me oleme n Poppelt kuulnud elavas esituses, see helilooja kindlasti väärib suuremat tutvustamist Eesti publikule. Siis lisaks laulsid nad šerina Lalibela della parola, mis on neljal häälele kirjutatud ja mis on nende repertuaaris juba aastaid olnud ja plaadistatud ja, ja siis te võite ette kujutada, milline esitusega Tase on, kui on lugu repertuaaris olnud. Noh, ma ei tea, mitu aastat ma arvan, üle kaheksa, sest mina sain selle plaadi nendelt kaheksa aastat tagasi kõma nende solistidega tegin esimest korda koostööd ja teises pooles kandjate Lotšanobereo Ronne selle teose puhul on minu meelest äärmiselt oluline mitte ainult kuuldavaid näha, et et see lugu vajab just lisaks kuulajale ka vaatajat. Et olen seda kuulanud plaadi pealt ja see ei anna sellist elamust. Ja lisaks ka vokaalsolistide esitusele lisandusid seal väiksed sellised reaalsed efektid, mis siis avasin selle loo sisu võib olla veelgi paremini kandjatega Jüri Reinvere kaks osa, Reekviem ist koostöös Monika Mattiiseni ka. Et see oli kauga solistide nagu jaoks selline esmakordne tutvus Reinvere loominguga, mis, ma arvan, oli oluline just selles plaanis, et, et nemad said teada rohkem eesti keele loojatest. Kui vaadata tagasi, siis siin festivali esimeses pooles oli osa sündmusi pühendatud külalisheliloojale Ivan Fedeelele. Kas sellest festivali osast on ka mingeid muljeid kõige rohkem tema muusikat mängis meil ansambel luu, seal tuli ettekandele kolm teost ja ma võin öelda, et tšello ise jäi esitusega väga rahule ja selle ansambliga noh, mis teeb muidugi väga head meelt. Niisiis, see festival on selline hea kohtumispaik erinevatele heliloojatele, interBrettidele siin on olnud tihtipeale jutuks, et kui suur või väike on see uue muusika publik. Aga kui te olete helilooja ja teil on esiettekanne, mis on teie jaoks nagu tähtis, kas publiku suurus? On oluline või on pigem olulisem see, et kes seal publikus on või on olulisem hoopis see teostati enda kõrvade eeskülaks? No ma ütleks, et see hierarhia on lisaks sellele, et eelkõige on tähtis minu jaoks teost kirjutades saavutada mingisugune teatud sorti sügavus ja kirjutatud õnnestunud teos. Et see on kõige olulisem, siis esitus on loomulikult ka see, et kas interpreet mõistab seda muusikat või mitte, see on ka äärmiselt oluline see omavaheline klapp või see, et proovide läbiviimine, see on selline pingeline olukord mõnes mõttes, eriti kui ei ole interpreet sinu ees, kes on pidevalt sinu muusikat mänginud või mitmeid kordi vaid vaid esmakord. Selles osas olen festivalile väga tänulik, et nad viivad meid rahvusvaheliste ansamblitega kokku, et see kõik rikastab, teised kultuurid ikkagi teiste maade rahvas on teistsuguse käitumisega teistsuguste sotsiaalsete harjumustega, et see kõik on väga vajalik meie jaoks, et me õpiks ka nendega iga teistega koostööd tegema. Muidugi teeb hea esitus head meelt loomulikult ja noh, publiku koha pealt on ja siiski selle muusika mõistmine, mis kõlab, see on võib-olla kõige olulisem sammas, teisalt ei saa öelda, et, et mind ei huvita, kas seal üldse on kedagi või, või ei ole, et loomulikult kui tuleb saali viis inimest siis tekib küsimus, kelle jaoks ma seda üldse teen, kelle jaoks see pingutus, et sellist eneseteostust saab ka teisel viisil teiste vahenditega. Kui see muusika ei huvitaks kedagi, siis ma ei ole kindel, kas ma seda kirjutaks. Jah, oluline on see, kes seal publikus on, aga oluline on ka ja see, meil tuleks nüüd inimesi juurde, et inimesi, kes on lahtised, kes julgevad uut asja kuulata, kes ei ole kinnistunud kuskile sellistesse mõtleksid liiga turvalistesse ilu ideaalidesse kasvõi või siis massikultuur ja nii edasi neid inimesi tulema juurde. Mitte sellepärast, et, et minu muusikat on vaja tingimata kuulata, vaid ma arvan, et see on meie ühiskonna jaoks äärmiselt vajalik. Sest noh, tänapäeva kultuuris siiski süvenemise võime, keskendumisvõime kipuvad lagustuma ja kaduma. Ja ma arvan, et klassikaline muusika nüüdismuusika veelgi enam. Et see soodustab sellise keskendumisvõime tekitamist, arenemist jaga süvenemise võime tekkimist. Jaa, jah, ta on niivõrd mitmetähenduslik, mitmekihiline, et see see mitmeti tõlgendatav, kus on tõenäoliselt see, mis paneb inimesed mõtlema. Kui ta kuuleb, ütleme noh, mingisugust tuttavat, klassikalist pala, siis tegelikult see mitmeti tõlgendatav, kus võib sealt ära kaduda lihtsalt pelgalt selle tõttu, et see pala on lihtsalt liiga tuttav. Kuigi võib-olla ütleme, pal ei pruugigi olla liiga lihtne või, või halb, aga lihtsalt just tänu sellele, et, et seda on liiga palju kuulatud kaob selle muusika mõistmine tegelikult ära ja nüüdismuusika on just see, mis saba puteerimist lööb sellest turvatsoonist välja. Ja sellist raputamist on minu meelest natukene vaja. Kas sinu jaoks nüüdismuusikas oluline ilu ja kui on, siis milles seda ilu näed? Ma ütleksin, et üldse Eesti muusikas ma võib-olla julgeksin isegi väita, et eesti muusikas paljudele, mitte kõigile eesti siledale Nende jaoks on ilu väga oluline. See ei ole kusjuures üldse isenesest mõistetav, et ilu on oluline, võib olla muusikas midagi muud kontseptsioon, konstruktsioon, mingil muul viisil, eneseväljendus. Aga mingil põhjusel siin meie tahame luua ikkagi ilusat muusikat. Ja millesse ilu seisneb, noh, minu jaoks on väga oluline, et see muusika tuleks seestpoolt, et see jäljendaks midagi kedagi, kuigi noh, loomulikult ma ei saa väita, et, et see on kõik täiesti puhas igasugustest mõjutustest, et keegi ei saa seda väita. Aga just nimelt olla enda vastu nii aus kui võimalik. Ja püüda kirjutada täpselt sellist muusikat, nagu ma tahan ise kuulda. See ongi see, et sa kirjutad täpselt sellist muusikat, nagu sa kuulda tahad, see on kõige ausam, kõige siiram lähenemine. Ja see ei ole tegelikult üldse lihtne, et see kipub ära libisema, endale vastu vaatamine ei ole tegelikult väga lihtne ülesanne. Et jah, püüda püsida niimoodi, et ei libiseks seest ära, et siis tulebki ilus muusika, kuigi minu käest on küsitud korduvalt, et miks, miks te teete niimoodi, et et see ei ole ilus, noh, see ilumeel, see on ka selline, ütleme, ebaturvaline tsoon. See võib olla väga erinev erinevatel inimestel erineva taustaga inimestel. Selline oli vestlus Eesti heliloojate festivali helilooja Tatjana Kozlova-Johannese ka muusikakriitik saale kareda külastas festivali kontserte Tallinnas ja teeb neile tagasivaate. Liina Vainumetsa palus mu arvamust küsimusele, mis on uue muusika festivali funktsioon, sest muusikamaailmas nüüdismuusika ajab muusikamaailmas ja ühiskonnas omasoodu ühte olulist liini. Selles kajastuvad kahtlemata meie ajastu pinged, pained otsingud Traswormatsioonid inimestes, inimeste ümber, inimeste vahel ühiskonnas. Nüüdismuusika kaudu toimub lakkamatult olemasoleva mõtestamine ja ümbermõtestamine Tänaste kaasaegse muusika vahenditega helimateeria kaudu eksistentsi, tuumstruktuuride ja põhiküsimuste läbivalgustamine või vähemalt püüd seda teha. Tänapäeva inimene elab enamasti niinimetatud olemis unustuseseisundis, kui kasutada filosoofilist sõnavara. Tänapäeva inimene on ühiskonda kujundavat mehhanismide poolt enamasti pandud kaasa loksuma pealiskaudse ühiskonna ja selle üha enam nihkesse minevate väärtushinnangutega mis loob teatava olemist tardumuse. Nüüdismuusika oma parimates tugev aimates ilmingutes aitab inimest välja tulla sellest olemis unustusest. Nüüdismuusika esitab küsimusi, annab uusi impulsse, inspireerib ka liikuma sissepoole oma tuum olemuse suunas. Nüüdismuusika loob uusi seoseid, piltlikult väljendudes ühendab lahti tee sünapseid seal, kus on tekkinud rutiin ja ühendab sõnapseid kokku uutes kohtades. Nüüdismuusika elustab inimest ja loomulikult nüüdismuusikat esitades. Meil on kontserdisaalides nii suurepäraseid kui ka võib-olla vähem õnnestunud teoseid. See kõik kuulub nüüdismuusika juurde. Et meil eesti nüüdismuusikamaastikul on erakordselt intensiivne suund just nende eksistentsi põhiküsimuste uurimisele. Ja kui nüüd tulla Eesti heliloojate festivali juurde siis kui Eesti muusika päevad tõi kogu ilus ja mitmekesisuses esile meie oma nüüdismuusika Aktuaalse seisu siis väga oluline on, et on kaasatud ka nüüdismuusika klassika ja nüüdismuusika praegu väljaspool Eestit kirjutatav looming. Ning Eesti heliloojate festival tegi teatud mõttes nagu sammu selles suunas, millest me kindlasti peaksime minema, et taastada rahvusvahelist heliloojate festivali. Meil on olnud äärmiselt rõõmustav kevad, nüüdismuusika, kes tõesti, kui vaadata seda esiettekannete rohkust, kõrget taset Eesti muusika päevadel, sellele järgnes rahvusvaheline Rostrum ja nüüd rahvusvahelise dimensiooni ka eesti heliloojate päevad siis võimalik testi on sel kevadel olnud kõige nüüdismuusika tihedam maa maailmas. Eriti vaadates, kui vähe meil on elanikkonda. Nii et Eestil on mingisugune huvitav roll nüüdismuusikamaastikul ja mitte ainult nüüdismuusikamaastikul, sest igast kuuldavale toodud teosest jääb järele mingit sorti energeetiline jälg meie ümber nähtamatuse, nii-öelda eeter, maastiku ja see mõjutab protsessi, milles me kulgeme inimestena, ühiskonnana. Ja see mõjutab meid tegelikult rohkemgi, kui me esmapilgul arvata oskame. Kõik meid ümbritsev on ju üksnes informatsioon, ükskõik on ta siis tahkes, vedelas, gaasilised plasma või peene energeetilistes olekus. See kõik on energeetiline informatsioon ning muusika kaudu edastatav informatsioon võib ideaaljuhul nii-öelda üle kirjutada vigaseid faile meie ühisteadvus väljas. Neid faile, mis on inimesi programmeerinud, olema majanduskasvu instrumendid ja tarbijad. Seega nüüdismuusikas peitub väga suur reaalsust mõjutav ja k muutus uute potentsiaal. Näen nüüdismuusika loomises esitamises hästi võimast ja olulist otsinguteekonda, et muuta meid ümbritsevat reaalsust ning avardada inimeste teadvust. Nüüdismuusika esitab aeg-ajalt väga intrigeerivaid küsimusi, nagu eesti heliloojate festivalil esiettekandele tulnud Timo croisari articulatsioonis. Nüüdismuusika kuulamine ei ole seetõttu mugav tegevuskoha, kindlasti ei ole see meelelahutus ega ei saa ka kunagi olema. See nõuab teatud vaimset konsultatsiooni fokusseeritust. Sellise konsultatsiooni fokusseerituse treenimine keset meeli üha enam pealiskaudsuse ära lahustavat pseudokultuuri. Selle fokusseerituse treenimine on kõrgkultuuri säilimisele säilitamisel võtmetähtsusega nagu öeldud, eesti nüüdismuusika süvenemist taotlus on hästi intensiivne ka Eesti heliloojate festivali Eesti heliloojate esiettekanded, mida mul oli võimalik kuulata, kompavad kõike omal kombel just selliseid tuumküsimusi, millest ka eelnevalt juttu oli. Eesti heliloojate festival oli sel aastal esimest korda Ma väga tugevalt esindatud Tallinnas. Ja sellega seoses kerkis esile huvitavaid teemaasetusi. Kõigepealt ühest küljest on see suurepärane, et üks festival on võimsalt esindatud kahes linnas. Samas tekib küsimus, et milline on festivali fookus? Kui Eesti muusika päevad olid nagu väga tugevalt ühes liinis kujundatud, kuigi ka seal oli väga palju eriilmelisi sündmusi, kontserte siis Eesti heliloojate festival on rohkem nagu kollaaži taoline siin on väga tugevaid erinevaid koostisosi. Et Eesti muusika ja teatriakadeemia toodi Eestisse Ivan Fedeele pidama meistrikursusi loenguid. Jaa, sellel festivalil oli teatud kõrgpunktid Tallinnas ja teatud kõrgpunkti tart tus kahjuks ei ole võimalik enamikel inimestel pendeldada kahe linna vahele. Niimoodi on siis tallinlastel kujuneb nagu üks pilk ja tartlastel teine pilk, mis ei ole kindlasti mitte paha. Aga tulevikule mõeldes siiski võib-olla ka korralduslikus mõttes, kes oleks see fokusseerimine üks mõte sest ka näiteks suurepärasele kontserdile ansamblite figuuraja point osalusel jõudis kahjuks ainult väga vähe inimesi. Nii et kui fookused on erinevates linnades erinevatel teemadel, siis võib tekkida niisugune tähelepanu hajumine nii kuulajata mõttes kui ka ütleme seal logistiliselt korralduslikus mõttes. Hästi rõõmustav oli, et siis lisaks ühele pea heliloojale Ivan Fedeelele oli Tatjana Kozlova-Johannes festivali peahelilooja ning väga rõõmustas, et lisaks väga kõrge tasemega väliskülalistele festivali peakülaline oli Nuia vokaalsolistid. Stuttgart sai meie juhtiv nüüdismuusika ansambel U kaks täiemõõdulist erineva kavaga kontserti Tallinnas siis su teele ja Tartus suum Kozlova-Johannes kontserdil sulum Fedele Mustpeade Majas vapustas järjekordselt ansambli kontsentratsioon intensiivsus, pühendumus ansambli maagiline ühiskulgemine protsessides. Ansambli U puhul hämmastab ikka jälle see, kuidas nad iga helilooja puhul suudavad läbistada kõik selles muusikas olemasolevat kihid miski ja nende eest varjule. Konkreetselt selle aja ja ruumipunktis tuuakse see kõik kontsentreeritult esile. Helilooja isikupära, muusika, energeetilised, tasandid, strukturaalne, selgus ja detaili interpretatsioon kui ka hämmastav terviklikkuse taju. Teele teosed kõlasid ansamblilt do säravas kirkas ühistunnetuses filigraanselt detaili peenuses strukturaalselt hästi selgena Kozlova-Johannese ja Tulve teosed Pedele muusika vahele jällegi just nende heliloojate heli ja vaimumaailma avamas võnkesageduses mõtlesin energeetilisest mõttes võnkesagedust. Helena Tulve Lats Daini süngele luuletusele languse ööl loodud teos in an act fun ja rida on just vaimses mõttes ehitamiseks väga raske pähkel. Ansambel U esines siin koos Iris Ojaga erilise tunnetus sügavuse ja imetlusväärse väljendusjõuga meie säravaima jõulisaima nüüdismuusika vokaal solistiga. See Helena Tulve ühtaegu süngemast süngeim, aga samas Kirbelt kaunis muusika pääses mõjule oma paradoksaalsuses ja ambivalentsus s väga tugevalt. Ansambli U kontserdil oli võimalik kuulata aga Tarmo Johannese meisterlikkus ehituses teele, sooloteost, aforisma ja siia juurde. Kohe tahaks ära märkida eesti muusikat laevadel Johannese esituses kõlanud Reinvere soolo teostrikordantsa, mis tookord selles Eesti muusika päevade külluses jäi võib-olla isegi kahe silma vahele. Festivali peaesineja Nuia vokaalsolistina Stuttgart on erakordselt võimekate virtuaalsete lauljate ansambel kes on pühendunud just nüüdismuusika esitamisele. See kontsert on kahtlemata selle hooaja üks üks tippsündmusi. Nende kava oli väga heas tasakaalus. Ühest küljest oli vaikuse esteetikat esile toov kõlamaailm ja teisest küljest äärmiselt vaimukas ja fantaasiarikas inimhääle kasutamine selle kõikvõimalikes ilmingutes väljaspool tavapärast traditsioonilist vokaalmuusika arsenali mille käigus eriti erksalt tuuakse kuulaja välja sellest olemist tardumusest just nagu selle olemise absurdi väga niisuguguse intensiivse esile valamise kaudu. Nõiavokaalsolistina Stuttgardi kontserdil Pealkirjaga naits valgused tuli esiettekandele Tatjana Kozlova-Johannese samanimeline teos vokaalkvartetile, mis vaatles erinevaid valgusolekuid. Selle vaikusega. Külgneva muusikaliiniga haakus samal kontserdil Jüri Reinvere reekviemi kolmas ja neljas osa mis toodi ettekandele koos videoga ja kus tekkis ka niisugune täiesti erakordne vaikuse piiril kulgev fluidum, mis viitas sellele, mis jääb teisele poole kõlavat. Nõustun siinkohal helilooja ka, et tegelikult oleks huvitav, kui seda Reinvere reekviemi toodaks esile ka ilma videota, sest ta on iseseisev teos ka ilma videot. Ja need aktsendid on erinevad või need rõhuasetused on erinevad. Kas teos kõlab koos videoga või ilma, et meil on natukene võib-olla liiga jäädud kinni ainult sellesse videoversiooni? Kontserdi nii-öelda selle teise pooluse tugevad teosed olid Ennobope Pespe herilane. Ansambli kontratenori Daniel logeri con geniaalsus ehituses. Enno Pope. Muusika üks pool on nisugune, kuiv, intellektuaalne, aga teine pool on väga tugev just orgaanilist energeetiliste olekut edasiandmisel ja Marcel Meyeri luuletusele loodud Vespee herilane kuulub just sellesse suunda, kus ta lausa vapustab ja hämmastab oma dünaamiliste protsesside stiifiliste, kiiriste ja täiesti meie tavaettekujutust vokaalist ületavate ja rabavalt avardavate muusikaliste arengute poolest. Kontserdi teises pooles kõlas Luciano Peeerryo kuulus teos A Ronne viiele lauljale ja live-elektroonikale. Väga vaimukalt intelligentselt fantaasiarikkalt kirjutatud teos, mis raputab kuulajad välja niisugusest tava ettekujutusest. Milline võiks olla vokaalmuusika ja see interpretatsioon nuia vokaalsolistina, Stotkaadi solistidelt, see ületas kõik ootused, see oli niivõrd, et mitte ainult vaimukalt, vaid intelligentselt, vaimukalt ja väga maitsekalt kogu väljenduspaletti kasutav interpretatsioon, hõlmates siis loomulikult lisaks kõik mõeldavale hääle tekitamisele, žestikulatsiooni, miimika, kehakeele ja hästi elustav oli, et iga solist tõi esile oma karakterist just selle, talle eripärase maailma läbi huumoriprisma nägemise võime. Igaüks pani sellesse just selle korduma too kunstniku nägemuse ja see kõik kokku moodustas tervikliku vabastava kogemuse kuulajatele ning seda peaks kuulama tõesti iga muusikahuviline juba selles mõttes, et nüüdismuusika ei ole, ainult et surmtõsine mediteeriv eksistentsi kõige sügavamates kihtides kaevab muusika vaid vaid nüüdismuusika võib olla äärmiselt vabastav, äärmiselt tervendav. Kolmas kontsert, mis toimus sõltumatu tantsu laval, Skandinaavia ansamblite figuuraja, Poingi kaastegevusel oli saadetud väikesest ebaedust, kuna figuura laulja haigestus ja oli oht, et jäävad ära kaks esiettekannet. Samal päeval meie võrratu nüüdismuusika vokaalsolist, Iris Oja võttis ad hoc, et Timo Steineri uudisteose, nii et see uudisteos toodi siiski seal kontserdil ettekandele. Ja Mart Siimann reisi ettekande asemel toodi figuura resideeruv helilooja Nikolai Mosso teos Ansambli figuuraja ansambli pongi peale. Kokku saadi väga huvitav instrumentaalkoosseis, milles siis oli kaks kontrabassi kusjuures figura kontrabassimängija Jesper heegelund mängis hos teoses ka ergut. Niisiis kaks kontrabassi klarnet ka bassklarnet, saksofon, akordion ning Timakroizeri teoses lisandus klaver. Märt-Matis Lille esiettekandele teoses Citync kvaietli Tuing Nothing tuli hästi esile selle teose seesmine pingestatus välise passiivsuse sees ja tundus, et skandinaavia muusikud said selle teosega hea kontakti. Sama hea kontakti said muusikud Timo Steineri esiettekandele tulnud teosega In Evri Von sõul Silver Sepa tekstile mille Peeerrseid kujundid muusikud ilmselgelt väga nautisid. Selle kontserdi peateoseks oli väga huvitava muusiku mõtleja looja Timo croisari eksperimentaalne articulatsioon, mis kaasas multimeedia ja milles oli kokku toodud väga palju erinevaid teemasid. Tema Cruiser on tõesti väga erinevaid valdkondi läbi töötanud ja see teemade ballett, mille ta oli kokku võtnud teosesse oli väga muljetavaldav. Samas kahjuks tollel Tallinna kontserdil ei käivitunud õigel ajal lõpuvideo, seal tekkis ka muid tehnilisi probleeme. Esile ekraanile manatavad tekstid kadusid liiga kiiresti, ühesõnaga visuaalne külg oli häiritud. Ja seetõttu tõttu kannatas ka koguteose niisugusest üldkontseptsioonist lõpuni arusaamine. Tahaksin ka siinkohal lisada, et see teose esiettekanne ja jäi niisugune mulje, et see materjal vajaks siiski veel filtreerimist. Kuna muusikaline pool oli niivõrd palju seotud improvisatsiooni ja kohapeal tehtud otsuste kaudu väljendava kõlamaailmaga, siis teose visuaalne pool peaks kindlasti olema rohkem paigas sest vastasel juhul tekib anarhia, mis ei anna meile tegelikult kunstilist tulemust. Ühest küljest on äärmiselt inspireeriv, et meil on sel kevadel olnud võimalik kuulda nii palju nüüdismuusikat. Teisest küljest on selge, et see kontsentratsioon võiks olla hajutatud rohkem terve aasta peale. Ja nagu kuulda, Eesti heliloojate festival järgmisel aastal liigubki oktoobri peale. Nii et mõeldes selle potentsiaali üle, mis on Eestil nüüdismuusika valdkonnas, jääb soovida, et liikumine rahvusvahelise nüüdismuusika festivali taastamise suunas jätkub heas koostöös erinevate institutsioonide vahel ning Hay tegelikus mõttes olemasolu varjule jääv olemine tuleks nüüdismuusika abil ja kaudu järjest enam esile. Nii kõneles Eesti heliloojate festivali Tallinna kontsertidest muusikakriitik saale kareda. Nelevas teenfeld küsitleb Eesti muusika arenduskeskuse tegevjuhti Marge Rauni, kes räägib lähemalt Walesis toimunud kontaktüritusest. Estonia Music Power Hous. 22. mail toimus või Scarlifis Eesti klassikalist muusikat tutvustav kontaktüritus Estonia Music Pavarhaus kus sõlmiti eel kokkuleppeid eesti heliloomingu tellimiseks ja kollektiivide viimiseks Suurbritanniasse. Muusikute kontakt sündmuse korraldasid Eesti muusika arenduskeskus ja Eesti saatkond Londonis. Eestist sõitsid valsi kohale 22 kas muusikaelu, juhtfiguuri ja muusikaasutuste direktorit. Kogu ettevõtmine toimus juba 46 aastat. Muusikasõpru rõõmustanud kaasaegse muusikafestivalil Vailov kla Morgan, mis tänavu oli pühendatud Arvo Pärdi 80.-le sünnipäevale. Eesti muusikakollektiivid andsid sel festivalil kokku kolm kontserti. Eraldi kontserdiga Benaardis. Kõikide pühakute kirikus esines Eesti filharmoonia kammerkoor Kaspars Putinsi juhatusel ja seal tuli Suurbritannia esiettekandele ka Märt-Matis Lille teos unejõgi. Eraldi kontserdi andis ka Tallinna kammerorkester. Nende kontsert toimuski muusikute kontakte ürituse päeval 22. mail. Võisi, kes milleeniumikeskuses kammerorkestri kavas olid Jaan Räätsa, Erkki-Sven Tüüri, Arvo Pärdi ja Tõnu Kõrvitsateosed. Muusikute kontaktüritusest räägib nüüd vähemalt Eesti muusika arenduskeskuse tegevjuht Marge Raun. Eesti muusikaesitlusi on välismaal tehtud juba varem, Eesti muusika arenduskeskus on neid teinud ennegi nii Londonis, Helsingis, Peterburis, Berliinis. Tegu on siis viimase kahe aasta jooksul juba teist korda Suurbritannias käimisega. Eelmine muusikute esitlus toimus Londonis ja nüüd siis Weilov kla Morgan festivalil kaardifis. See oli hästi hea võimalus teha just selle festivali raames selline üritus, sellepärast et väga pikaaegsete traditsioonidega festival millel paari aasta pärast täitub juba Viiekümnes aasta. Selle festivali kunstiline juht John matkal on Eesti muusika suur austaja ja ka varasematel festivalidel on Eesti muusikat ja eesti autoreid palju esitatud. Ja seekordne festival oli pühendatud Arvo Pärdi 80.-le sünnipäevale. Festival kestis pea 10 päeva. Igal festivali kontserdil kõlas siis nii Arvo Pärdi muusika kui veel Eesti kaasaegsete heliloojate muusikat. See andis hea võimaluse esitleda nii eesti heliloojaid kui siis festivalile kutsutud kollektiive. Eesti filharmoonia kammerkoori ja Tallinna kammerorkestrit. Lisaks Arvo Pärdi muusikale, mida mängiti tõesti igal väljaklamorgan festivali kontserdil sai tänavusel festivalil kuulda veel seitsme eesti autori teoseid ja nendeks autoriteks olid Veljo Tormis, Helena Tulve, Jaan Rääts, Erkki-Sven Tüür, Tõnu Kõrvits, Toivo Tulev ja Märt-Matis Lill. Helilooja Märt-Matis Lill ütles, festivalil toimunud Eesti heliloojate esitlusüritus kinnitas, väljendas suurt huvi eestimaise heliloomingu vastu. Lille sõnul olla kohal viibinud Briti ajakirjanikud ja festivali korraldajad kiitnud Eesti muusika isikupära, kõrget taset ja kunstilist kvaliteeti ja ilmutatud oli valmisolekut ja huvi eesti muusika Suurbritanniasse toomise ja selle kajastamise vastu. Meil on väga hea meel, et sellele eesti muusikute esitlusele pani oma õla tugevalt alla Eesti saatkond Londonis. Kohal oli suursaadik Lauri Bambus, kes avas ka meie kontaktürituse. Meil oli väga hea meel, et esitlust oli nõus modereerima valsi helilooja Pieter Reynolds ja oli suurepärane ja hämmastav kuulata, kui palju ta teadis eesti muusikast Eesti ajaloost, eesti heliloojatest. Ka filharmoonia kammerkoori kontserdile eelnenud tutvustaval sessioonil rääkis ta pikalt nii Eesti ajaloost, Eesti heliloojate loomingust, nende helikeelest ja samamoodi siis tutvustas ta eesti muusikat ka kontaktüritusel. Ja mis oli hästi tore kuulata, et kui me varasemalt olime kokku leppinud ta meie heliloojatega, kes kohal olid Märt-Matis Lill, Helena Tulve ja Tõnu Kõrvits, et ta nende igaühega räägib paar-kolm minutit, siis tegelikult need intervjuud, mis Pieter Reynolds meie heliloojatega tegi, olid pea veerand tundi ja hästi põhjalikud ja, ja väga huvitavad. Peale nimetatud heliloojate astusid kontaktüritusel üles ka Tallinna kammerorkester, Eesti filharmoonia kammerkoor. Ka nendega tegi Pieter Reynoldsi intervjuu, kus siis nii Kaspar sputnik kui Margitta ohver, Aints ning esinejad ise rääkisid siis eesti muusikast, Eesti kaasaegse muusika mängimisest, selle esitamise keerukusest või mitte keerukusest. Et kohale tulnud ajakirjanikud, festivali korraldajad ja agentuuride esindajad said sellise toreda emotsionaalse laengu nii orkestri kontserdist, koori ülesastumisest kui ka nendest väga-väga vahetutest intervjuudest. Festivalil Willow kla Morgan oli eesti kollektiividel kokku kolm kontserti. Ühel kontserdil esines Eesti filharmoonia kammerkoor, teisel kontserdil Tallinna kammer, kester ja ühisel kontserdil astub üles 23. mail Sand Tavidi hoolis, mis asub täiesti kaadifi kesklinnas ja seal. Kontserdil tulid ettekandele Arvo Pärdi ja Tobrinka tabakova teosed. Tobringada vaakova on 30 viieaastane noor Bulgaaria helilooja, kelle teosed olid samuti tänavusel festivalil suurema tähelepanu all. Kontserti saanud David hoolis juhatas Kristjan Järvi ja kontserdi lõppedes oli festivali peakorraldajalt John Metkav Eesti kollektiividega väga rahul. Ja ta lubas Tallinna kammerorkestri ja Eesti filharmoonia kammerkoori ühine esinemine ei jää kindlasti Vailov Clamaagan festivali ajaloos viimaseks. Eesti muusikat on võimlas glamulgan festivalil varemgi palju mängitud. Tänavu on eriti suure tähelepanu all eesti heliloojad. John Metchow on ise eesti muusikast väga võlutud ja tal on sellega juba suured kogemused. Tarvis panus Eesti muusikasse on väga suur, tema loomingut ka sel festivalil kuulame. Lisaks Arvo Pärdi-le on Eestis väga-väga palju huvitavaid heliloojaid ka noorte seas, kes samuti tänavusel festivalil on kohal. Ja on tore, et on nii mitmekesiseid, helitöid. Hästi tore oli rääkida festivali kunstilise juhi John Metcalfiga kes ka ise on helilooja ja esindusüritust siis modereerinud Pieter Reinold siga, kes mõlemad mainisid eraldi ära eesti heliloomingu erilist kõla ja Eesti heliloojate teoste kõlavärvi ja samamoodi toodi esile eesti kooride teistsugune kõlavärv kui enamustel muudel kooridel maailmas. Need on sellised, kas tärminid, mis neid hästi võlusid Eesti muusika juures? Eesti muusikute kontaktüritusest valsis festivalil Weilov Clamaagan rääkis üritust korraldanud Eesti muusika arenduskeskuse tegevjuht Marge Raun. Eesti muusika arenduskeskuse tegevjuhi Marge Rauniga vestles nelevastenfelt. Kuulsite saadet heligaja, mille teostas tehniliselt Helle Paas. Toimetas Liina Vainumetsa ja suur tänu abi eest ka teistele toimetajatele, kes osalised saate ettevalmistamisel, need olid Annebrummik ja nelevaste ilmselt aitäh kuulamast ja kaunist päeva jätku.