Helgaja. Tere, mina olen Kersti hinna algavas heligajas kuuleme järelkajasid festivali tõlkekontsertidelt. 25.-st 31. maini toimunud ida muusika festivalist orient jagavad muljeid ja mõtteid proua Ingrid Rüütel ja Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Reet Remmel. 30. mail toimus Estonia kontserdisaalis Eestimaa valgevenelaste assotsiatsiooni korraldusel kontsert roopa noored talendid. Sellelt kontserdilt jagab muljeid Tiiule valt. Eesti rahvusmeeskoor saabus menukalt kontserdireisilt Prantsusmaale ja Kanadasse. Lühiülevaate annavad sellest koori peadirigent Mikk Üleoja ja direktor Indrek Sumberg. Muusikauudiseid maailmast vahendab nelevasteinfelt head kuulamist. Eelmisel nädalal, 25.-st 31. maini toimus järjekordne ida muusika festival korient. See on Baltimaade ainus festival, mis on pühendunud üksnes autentsele Euroopa välisele, eelkõige aasia muusikale. Festivalile saabus külalisi Jaapanist, Indiast, Taist, Taiwan'ilt, Türgist, hakkasiast, Zimbaabest ja Hiinast. Ma palusin stuudiosse kaks muusikaeksperti proua Ingrid Rüütli ja Reet Remmeli, et anda ka klassikaraadiokuulajale pisut tagasisidet sellest festivalist. Millisena näete teie orient festivali kohta meie muusikaelus? No ta on ikka väga rikastav, sest ta toob meile koju kätte maailma selliste kultuuride muusika, mida me ikka iga päev ei kuule. Et vaevalt kõikidel on võimalus sellistele maadele reisi tegi. Ja see on ikka Peeter Vähi ja Tiina Jokinen küll väga suur saavutus, et üldse õnnestub neid siia tuua, sest me oleme proovinud rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica raames ka tuua eksootilisi rühmi ja enamasti oleme jäänud selle taha, et nad ei saa lihtsalt viisat. Seegi kord me kuulsime, et oli see siin pahe, rühmaga probleeme ja, ja noh muidugi juhtunud ka igasuguseid ekstsesse. Aga see on minu meelest küll ikkagi väga toreda, laiendab Eesti publiku kunstilist kompetents ja silmaringi ja ja kes üldse on võimeline vastu võtma sellist muusikat ja kultuuri, neile pakub see ikka väga palju. Festivale on 23 aastat vana ja jätkaks täpselt selle koha peal, kus Ingrid Rüütel praegu lõpetas. Et minu arvates see ei ole mitte muusika festival, vaid see on üldkultuuriline ja ülimalt hariv tegevus, et seal ei ole tegemist ei kontsertidega etendustega, ainult sest alati on sealjuures mingisugune lisa Katus mida tegelikult naudib ka üldkultuurihuviline publik. Sest kui vaadata publikut, siis ei ole see mitte tavaline publik, kes käib kontsertidel vaid see on publikes, tegelikult huvitub maailmast maailma tuurist. Ja kui ma mõtlesin selle pika aja jooksul, mis riikide esinejad, mis riikide kultuuritoojad on käinud Eestis esinemas, siis tõepoolest alates Tiibetist, botaanistladakist Indiast, Nepaalist, Sri Lankas, Taiwanist, Malaisiast kui üldse maakaart ette tuleb, siis peaaegu kõik võiks nad tõepoolest siin ära nimetada. Tean, et kõige enam esinejaid on tulnud Indiast aga täiesti eksootilisi kultuure, näiteks jaapanlased on käinud mitu korda, aga on käinud ka jaapani ainud mis pole ju otseselt pani kultuur vaid tõepoolest nagu väga eriline ja väga spetsiifiline kultuurikild maailma nurgas on käinud Armeenia, Gruusia, Aserbaidžaani muusikud, tuvalased Usbeki, aga on ka araabiamaade muusikuid tervest rivist riikides. Ja no mis on veel nagu hästi huvitav, et sellel festivalil on järjepannu kõlanud, kas koos laval isegi on Iisraeli ja Palestiina muusikud, on olnud, on armeenlased ja türklased olnud? Mul on tunne, et selle festivali tegelik ja kahtlemata mitte ambitsioon, vaid lihtsalt nagu valgustuslik tegevus on üle väga paljudest asjadest ja see on hästi suur rõõm. Mida nüüd sellelt festivalilt oma Elamustest esile tooksite. No näiteks hakkassid olid minu teada küll esimest korda, see on niisugust rahvast, kellest me teame ja üldse väga vähe, aga kuna ma avastasin ja osalesin ka ka konverentsil, siis hakkasside rühmajuht rääkis natukene maastama rahvast ja kultuurist, et nad elavad seal kuskil Lõuna-Siberis on türgi rahvaste hulka kuuluvaid keeli rääkiv rahvas, aga välimuse järgi oli minu meelest küll küll rohkem sellised monoliitsed, aga jumal teab seda keelte ja siis nende geenide vahekordi, aga igal juhul see on üks selline rahvas, kes on vaatamata oma suhteliselt väikesele arvule hästi oma kultuuri siiski suutnud elus hoida. Ja nagu juht rääkis konverentsil, et kassirahvas oli Aastast 1000 920942 lausa füüsiliselt sõdinud Nõukogude hõimudega ja oli üks ilus naiste lauljad, mehed läksid sõtta valgetel hobustel ja tulid tagasi valgete pilvedega. Aga praegu küll hakkas idanema maa vähemuses ja nii need rahvad välja suretada hakataksegi, neid on ainult 11 12 protsenti oma territooriumil ja enamasti on need Kristjani seeritud, enamik nendest on kristlased, aga siiski on ka osades peavad kinni omasta traditsioonilisest usundist. Ja see kollektiiv, kes esines, oli muidugi professionaalne kollektiiv. Aga see kava põhines ikkagi täiesti autentsed muusikal, kuivõrd see seatud oli, seda nüüd raske öelda, kindlasti seal teatud seade element oli, ta väitis, et orkester on seal mitusada aastat vana nähtus, milline ta oli siis mitusada aastat tagasi? Ei tea, vaevalt nüüd selline, nagu ta praegu on, sest et üldiselt idamaadel ju mitmehäälset muusikat, et ei ole, on, on väga arenenud selle meloodiline kultuur, aga see oli mitmehäälne. Siis ta püstitas probleemiga sellest, et kas mitmehäälsus on tulnud venelastelt nagu on arvatud, ütles, et ei. Et venelased laulvat hertsise, ka nendel on kvart klint mitmehäälsus. No see ei ole nüüd küll kõige õigem põhjendus ehitis, venelased laulavad Tertsis ainult väga uusi laule. Vana mitmehäälsus on neil ka teistmoodi, aga mitte selline nagu, nagu hakkasid, laulsid ja küllap see mitmehäälsus on siiski võib-olla hilisem ja, ja tekkinud mingi võõra kultuuri mõjul, aga ta omanäoline. Ta emiteerib mingisugust muud pit vähesust ja hakkassi muusikat ei saagi lauldadelt, siis ei ole ju funktsionaalse harmoonia reeglite järgi ehitatud muusika, ta on täiesti eripärane. Ja siis muidugi, mis on täiesti eriline hakkassi, kultuuris on see kõrilaul. Ja kusjuures nendel on kolm erinevat kõri, häält on madal, keskmine ja kõrge ja kõikidel neil on oma nimetused, mida ma muidugi ei mäleta, aga see polegi nii tähtis. Ja siis oli samuti, te arvasite, et see nähtus on uus, see tõsine alles seitsmeteistkümnendast sajandist, vot seda ma nüüd küll ei taha uskuda. Ta põhjendas sellega, et ainult hakkassidel on see väga kõrgel tasemel olemas ja säilinud teistel rahvastel on ta nagu Rudimentaalne, aga minu meelest pigem näitab see seda, et see teistel rahvastel on taandunud, kadunud ja kassideransist eriti välja arenenud. Sest tegelikult ikkagi Akootidel ja, ja paljudel teistel seal naabritel ja sugulasrahvastel on põhimõtteliselt kõrilaulik olemas ja näiteks jakuudi uurijad seda küll ei pea. Seitsmeteistkümnendal sajandil sündinud said, arvatakse, et see on ikkagi vana sõber ja Aasia rahvaste selline kultuurielement. Etnoloogia konverentsil said ka erinevate rahvuste esindajad omavahel kogemusi vahetada. Mis seal veel huvitavat päeva karosoli. Siis oli seal veel üks aafrika taar abilaul Sa andsid paari muusikatraditsioonis? No vot, see on nüüd jällegi selline muusikastiil, mis ei ole ürgaafrika. Vaat see on siis nagu tulnud Araabiast ja siis sisaldavad ka siis nagu hoopiski võõraid jooni, aga on seal piirkonnas väga omaseks saanud ja seda tõesti väga-väga professionaalselt esitatakse. See on juba need hoopis teist laadi kultuur. Et üldse Aafrika on ju väga mitmepalgeline. Et ei maksamudel, et aafrika mingi aafrika muusika, sellist asja pole olemas. Minu meelest Aafrika kultuurid on isegi palju rohkem erinevad omavahel kui Euroopa kultuurid. Ütleks sest, et muidugi osalt ka tänu sellele, et, et seal on ikka viimastel sajanditel väga suured teiste rahvaste mõjud ja erinevad mõjud. Aga Aafrika üldiselt peetakse või arvatakse niimoodi ja noh, see on ka tõsi, et Aafrikas on, on eriti oluline on rütmi, tähendab mitmehäälne rütmika, mitmehäälsed, trummid, trummiorkestrid ja pida maadel on muidugi väga peenelt välja arenenud meloodika, eriti muidugi Indias ja idamaade kõrgkultuurides. Aga idamaadel on ka suur vahe on kõrgkultuuride ja nii-öelda talupojakultuuride vahel, sest näiteks Hiinas hiinlaste talupojakultuuris on samuti nagu kunagi vanasti oli eestlastel, kes on üks meloodiad paljude tekstide jaoks on näiteks ühes külas ainult üks meloodia ja see on väga lihtne lühike. Nii et, et tegelikult noh, see kõik on väga keeruline ja väga raske on selles orienteeruda, kui, kui sa noh, spetsiaalselt selleks ei ole ette valmistunud. Osa Aafrika kultuurist oli laupäeval esindatud mitme kontserdiga. Mis mulje neist etteastetest jäi? Laupäeval olid minu meelest saab kassid ja siis Impase see sind panne, kultuur, esindajad, need tõesti sellist ürgset Lõuna-Aafrika kultuuri ja jällegi nad esitasid seal erinevate piirkondade kultuuri, mis ei olnud ka ühtemoodi. Šamaanirituaal need tantsud ja muusika olid seotud siis sellega taotletakse midagi näiteks oma esivanemate vaimudele, ütleme head ilma või tervist või, või peresuhete parandamist. Ja siis laulude ja tantsude ja muusikaga, siis loodetakse seda saavutada pöördudes siis esivanemate vaimude poole ja teiseks on siis sellised tänamise tantsud näiteks saagi koristamise, kes, tänu kui on saadud hea saak või siis näiteks, kui laps sünnib perre, selleks on siis jällegi oma oma tänulaulud ja tantsud, osa tantsu oli selline, mida saatis ainult trummisoolo ja tantsisid siis mehed ja naised. Aga osa oli siis selliseid niinimetatud kooma, kus siis ei olegi nimetust, ütleme, muusika, laulu ja tantsu jaoks, vaid see kõik kokku on kuuma. Enamasti me teame, Lõuna-Aafrika tants oleme näinud filmides tõesti, et on selline kehaasend, kus need on nagu ettepoole kaldu ja siis hästi hoogsad liigutused kätega ja jalgadega. Ja siis teine piirkond oli, kus vastupidine liigutasid ennast keskelt vajutasid paremale, vasakule, aga äraldamaks küll väidab, et sellistes skulptuurides sellist liikumist ei peaks üldse olema. Nii et ma ei tea, kellel siis õigus on, säält tantsuuurijal alal tahaksin või oli see siis natuke seotud tants või oli see siis lihtsalt erand, sest igasuguseid erandeid on ju olemas? Igal juhul oli, oli väga põnev ja no üldisesse tohutu vitaalsus tantsud on ju niivõrd hoogsad, nad ei ole, ütleme, võib-olla kombinatsioonidelt keerukad, aga liigutused on väga keeruline, ma ei kujuta ette, et ükski eurooplane oleks võimeline tantsima sooritasid paigal olles võimsaid kõrgeid hüppeid ise lauldes ja ja mängides noh igatahes oli väga põnev. Tantsu süzeedelt olid ju sarnased Kadai tantsuansambli õhtul esitatud tantsustseenid, aga nende stiil on jälle hoopis midagi muud. Mul õnnestus näha vaid kahte etendust tervelt sellel festivalil, üks neist oligi tai maagiliste tantsude etendus ja teine oli Hiina rahvusliku pekingi ooperiteatri etendus. Aga kui tai tantsudest rääkida, siis tõepoolest see, mida liikumine väljendab, see on sootuks erinev sellest, kuidas me Euroopas nagu liikumist üldse mõtestame ja kuidas liikumisest aru saame. Ja kahtlemata ka nii, nagu oli õhtule pealkiri pandud maagilised tantsud. Et tõepoolest liikumise maagia, mille puhul päris kindlasti minusuguse teadmisega inimene ei suuda tõlgendada näite nüansirikkust ja nüanssi, täpsust, aga see koreograafia eksponeerimise detailsuse aste, see on ikka ülitugev neil, nii et küllap ka see, mida need tantsud nagu edasi andsid, väike seletus on loomulikult ka oli festivali bukletis olemas. Aga Nende detailsuse aste ja nende väljatöötatuse aste on niivõrd võluv, et täiesti ennastunustavalt võib sellega kaasa minna. Umbes sama tegelikult ütleks ka ooperietenduse kohta, sest ooperietendus oli nüüd küll üks niisugune huvitav asi, mis näitab nägu Hiina kultuuri väga mitme nurga pealt. Ooper ise on taolist sorti žanr, mis endas liidab hästi mitmeid erinevaid valdkondi. Ja alati, kui tuleb mingi võõrriigiooperiteater Eestisse, siis mul on alati tunne teda randunud, mingi tohutu ookeanilaev siia ja, ja umbes nagu Noa laev tuleb ja ja mis sealt seest kõik välja tuleb. Samasugune tunne oli mul seda yangide naiskindralite ooperietendust vaadates. Kui laval oli õige mitukümmend esinejat, kui dekoratsioonid olid hoolega ja põhjalikult valmistatud, rääkimata tegelikult kostüümidest, rääkimata Meikapist, mis oli niivõrd detailideni välja töötatud, rääkimata sellest, et seal täpselt samuti nii nagu me kuulsime siin aafrika õhtu Mitmekesisuse võimalusega esinejatest, nii ka ooperiesinejad, olid superakrobaadid tegelikult. Ja tagasi posiss, ooper, ise, tema temaatika ka. Ja pekingi ooperihäälekultuur hääle tekitamise nüansid. Üks väga tore asi oli see, et ooperil olid taas subtiitrid, mis aitavad sisusse tohutult paremini tungida. Sest pekingi ooperit on nagu mõned korrad elus olnud, õnn kuulda, aga kui on tegemist tõepoolest süžeega, mis muutub ja areneb, siis väga palju aitab kaasa see, et subtiitrid juhatavad sisu juurde. Nii et kokkuvõttes on mul küll selline tunne, et võib-olla see pekingi ooperiteatri etendus ei olnud nüüd midagi taolist sort D innovaatilist või ka teisest küljest väga etnograafilist. Aga ta oli väga suur kompakt, lihtne võimalus sissevaateks ühes perioodis Hiina kultuuri, seal oli nimelt lisaks lauljatele, kelle puhul paneks võrdlusmärgiga akrobaadid laval väike orkester ja lisaks tuli ka lindilt salvestatud muusika. Nii et hästi rikkalik õhtuvõimalusega tõepoolest eri eri nurkade alt näha nagu hiina kultuuri. Ja siit juurest võib-olla mainiks ka seda, et see aasta 2015 on siis Eestis Hiina muusika-aasta ja see on jätkuks tegelikult läinud aastal toimunud balti muusikafestivalile Hiinas. Niiet et sellel aastal on Eestis väga palju Hiina väga huvitavaid kollektiive. Lisaks võib-olla reel, mis puutub taitantsude kohta, siis Tai tantsud on jutustused programmilised ja kunagi meil oli Baltika üks tantsulist, kes etendas pika eepose sellest, kuidas üks printsess rööviti ja mis sellest sai. See oli üks selline järjepidev, et tegelikult, et allianss vaadata, selleks olekski vaja ikkagi rohkem informatsiooni. Et teada täpselt, mis seal toimub. No mõne tantsu kohta oli seal ka näiteks linnukene, kes taheti ohverdada ja, ja tuleriidal põletada ja kuidas ta siis palusin tal lõpuks veel korraks tiivad avada ja seisukohtade peale seda lendas ilusti tantsudele ka vaja subtiitrid alla panna, mis laval sünnib? Jah, kas subtiitrid või vähemalt niuksed, konkreetsemad seletused iga tantsu kohta. Siis Kerst tõesti iga inimene seda ennem lugema, aga tavaliselt ei loetud. Ta ju seda eriti kontserdil seletatakse, aga võib-olla see olekski väga halb siiski maitse asi, igal juhul need idamaade kultuure tajub ja, ja nendest saab paremini aru, kui nendest rohkem tehakse, on täiesti selge. Mis võib olla eestlasele, teeb raskeks selle vastuvõtmise või? Tajumise no mina olen etnomusikolooge, minule see ei ole raske. Ma olen ju ka kogunud teiste näiteks Venemaa põhjarahvaste muusikat lindistanud ja, ja nendega tegelenud ja, ja minul on see väga ja minul ei ole see raske vastu võtta ka tavalisele kontserdipublikule. Küllap kindlasti on, sest et see muusika keel on ikka täiesti erinev. Ja kui mõni inimene on võimeline vastu võtma ka võõrast ja mõnda seest huvitab ja mõned on siis sellesse väga piiratud ühe Vilbolise maitsega ei tahagi millestki muust teada kui nüüd sellest ühest konkreetsest asjast, mis ta parasjagu meeldib, et inimesed on väga erinevad. Ka hästi, usun tõesti, et lisainformatsioon aitab siin vastu võtta ka seda kultuuri poolt ja minu arvates orient, et kui nüüd hästi laias laastus võtta, tõepoolest olen hästi tänulik selle eest, et selle aasta oriendil olid näiteks idamaade köögid toodud välja et idamaade maitsed, idamaade lõhnad, need kõik rikastavad tegelikult arusaamist sellest keskkonnast, kus need rääkinud ja mida sellega öelda tahetakse. Et sugugi ei oota ka mina üheltki oriendi õhtult pelgalt seda, et lähen ja istun ja kuulan vaid, et see on üks väga suur kompleks asju, mida peaks seal tajuma ja igasugune igasugune lisainformatsioon näitab Ja ka suur aitäh teile selle tagasiside eest. Orient festivalist rääkisid proua Ingrid Rüütel ja Reet Remmel. 30. mail toimus Estonia kontserdisaalis Eestimaa valgevenelaste assotsiatsiooni korraldusel kontsert Euroopa noored talendid. Seda kontserti käis kuulamas Tiiulevalt Tiiu, kes seal esinesid. Esinesid kõigepealt ta Rasavinova, keda me siis saime kuulata, need, kes Pärnus olid. Poolfinaalini Klaudia Taevi konkursil siis 2009. aasta Klaudia Taevi konkursi võitja Anatoli, siit ka siis 2011. aasta laureaat bariton Andrei Savtšenko ja siis üks Valgevene niukene noorukene tenor Andrei madjušeenu. Ja kõik see kontsert oli noorteorkestri saatel ja vot siin on nüüd üks väga, ma arvan, niisugune mõtlemist pakkuv fakt. Mina näiteks ei olnud kuulnudki, et Valgevenes on selline linn nagu Mawaditšina. See tuleneb sõnast noorus, seal on muusikakool, see linn on 100000 elanikuga ainult. Ja selle muusikakooli direktor Grigori Sarokka. On osanud moodustada, ma arvan, see orkester koosneb vähemalt 50-st liikmest, väga suur keelpillide osalus olid puhkpillid, olid pillid ühesõnaga täielik noorte sümfooniaorkester. Selge on see, et kuna see on muusika pool, siis need on õppurid ja see kvaliteet võib-olla iga loo puhul ei olnud just nüüd maksimaalselt kõikide muusikute nii-öelda meeli rahuldav. Aga ma pean neile kiituseks ütlema seda, et keelpillirühmad kõlasid väga ilusa kõlaga. Ja mis on ju teada, et näiteks teatrite, orkestrite lon, Se lauljate saatmine lauljatega kooslus on loomulik asi, aga nii noored lapsed, noorukid pidid saatma praegu niisuguseid väga nõudlik ja mu kaal numbreid. Nii et see oli imekspandav, juhtus seal ühte koma teist, nende nii tempode kui ja võib-olla seal löökpillide puhkpillide kvaliteedis oli võib-olla kõige suuremad niisugused väiksed, mida annab arendada, see on kõik köömes selle kõrval, et laulsid ikkagi sellised lauljad juba siis, kui sai teise koha Anatoli sifoon. Ja olid siis võimalus laulda oma lemmikooperit ja Ta oli ju sellel konkursil alles 23 aastane ja ma kuulsin. Ta valis Verdi Attila. Siis ma ütlesin, kes nüüd hulluks läinud, nad tõesti selle ooperi võtavad. Aga see oli uskumatu, mismoodi ta tollel korral siis kahe aasta pärast seda ooperit laulis, sest vahepeal olin ma kuulnud teda laulmas ka nimelt Soomes toimus Merjam helini konkurss ja Soome klassikaraadio andis igal õhtul niisukese Päevase vooru ülevaate. Ja seal ma järsku kuulsin seda noort lauljat, keda ma olin Klaudia Taevi konkursil kuulnud ja tema kulgemine ongi olnud nüüd vast kõige suurema võiks öelda lausa tähelend, sest tuleb välja, et alles hiljuti nüüd laulis Covert kaadenis Erdimaski pallis ühte vande Seltslast, kus ferenatot laulis Orozdovski jahvarozdovski olevat talle pööranud nii suurt tähelepanu ja andnud talle oma agentuuri võimaluse. Ja nüüd ta lähebki varsti ka jälle kord kaandenis Don Juani selle Borelat laulma ja praegu ta on 27 aastane ja ja ta on ametlikult tähendab Valgevene rahvusooperi solist, aga ta on laulnud. No vot nüüd siis kord kaadeni, siis on ta Zürichi ooperis, Läti rahvusooperis, Barcelona lyseeoo teatris ja no võib-olla see ei ole nüüd nii väga määrav sellest võib-olla rääkida, aga mul oli siiski hea meel selle üle, et siis kui ta võitis siin meil Claudio Taavil, siis mul teda kuulates oli selline mõte, et, et ta ilmselt kulgeb nagu bariton oma tuleviku ees, siis me vestlesime tollel korral ja ei, ma ikka olen kindlasti pass ja mõtlesin, et no vaata, mis aastad teevad. Nüüd tuleb välja, et Mentriforozdovski olevat talle täpselt sedasama öelnud. Ta laulis küll sellele meie Estonia kontserdil, pangu aariat ooperist Mckbed, aga midagi ei ole teha, kuulad ja saad aru, et ja ta on meeletult andekas, ta on väga intelligentne, ta on väga lavaline, ta on väga sisuline ja see kõlas kenasti. Aga kui ta laulis pärast koos taara Savinovaga serline Don Giovanni, siis oli päris selge, et last kujuneb ikka niisugune. No võib-olla bassbariton, nagu tänases maailmas on, sest ta laulis ka seda kuulsat Aleeco aariat, Rahmaninovi operest alko. Ja see oli suurepärane ja jääb vaid pöialt hoida, et teekond kulgeb sama hästi, nagu see nüüd alanud on ja et meie teater ka teda kunagi siia pole, kutsub Taara Savinova, kes tõesti jättis Pärnu Klaudia Taevi nimelisel konkursil väga hea mulje. Kahjuks ei saanud teda kuulata finaalis orkestriga, kuidas ta pani maksma ennast siin Estonia kontserdisaali laval orkestriga? No selge on see, et seda Savinova esiteks peab kohe mainima, et ta on Eestis koolis käinud, gümnaasiumi lõpetanud, tal on väga ilus puhas eesti keel. Ta on õppinud Saksamaal Salzburgis Mozarti, mis ta on sellelt Zürichi ooperiteatri juures tegutseva ooperistuudio solist. Ja ta on väga lavaline, no väga kaunis inimene sinna juurde ka veel, mis ei ole vähetähtis tänases päevas ja tal on lenduv hääl ja see kandis, teine asi on see, et kuidas tal õnnestub nüüd edaspidi oma repertuaaris, mina näen seal kindlasti, nagu öeldakse, need Hoosen rollid, ühesõnaga püksrollid seal Keru piino siis Roosikavaler oktav jaan, need rollid on kindlasti praegu tema niisugune minek, milliseks ta kujuneb 10 aasta pärast. Ta laulis sellel õhtul ka Carmeni sigid, hiljad, ta tegi seda väga musikaalselt, aga no lihtsalt see võib-olla ei ole just tema nii-öelda pärusmaa praegu. Ja siis põnev oli ka veel ilmselt et tema poolt siia kutsutud samast Zürichi ooperikooli laulja, kes on ühtlasi ka juba Zürichi ooperiteatri solist, oli Ameerikas pärid, selli Jackson. No ma arvan, et ma ei olnud vist ainukene, kes ennustate sellele lauljale ka väga suurt tulevikku, sest ta väga kompaktse ilusa sopranihäälega ja ta laulis tra peatast esimese matuseaariat laulis just sellise häälega, nagu ma kujutan ette kunagi Verdigi ju kirjutaski oma lemmiklauljale, selle, kes oli ju ikkagi dramaatiline sopran ja Nad laulsid ka naera saaminovaga ohvenbachi Hoffmanni lugudest seda kuulsat barca rooli, seal oli jälle tõesti nauding kuulata, et mõlemad on siis seal Zürichis ühes nii-öelda muusikalises mõtlemises, nende hääled sobitusid väga hästi ja nii, et see oli igati meeldiv. Ja oli veel üks laulja, kes on ka Taevi konkursil olnud laureaat, et see on bariton Andrei Savtšenko ja tema kahjuks praegu ilmselt ei ole saanud teatrisse tööd, ta tegeleb õpetamisega, aga ta on korralik bariton, ta laulis Figa rott Sevilla habeme Ast väga niisuguse hea koolitusega. Ja siinjuures ongi huvitav see, et valgevenelased on ju meil ka ikkagi nii lähedal, aga me teame nendest siiski selles mõttes väga, väga vähe. Nii et see on selge, et seal paistab olema niisugune hea lauljate koolisest järjest, kes sealt on meile siia tulnud Taevi konkursile need on näidanud mitte ainult, et neil on kaunid hääled, vaid nad on näidanud kultuuriga selles laulmises ja jääb vaid lihtsalt loota, et nende tegevusväljad seal ka kuidagi paremas suunas võib-olla saavad liikuda. Aga siin Estonia kontserdisaali laval oli siis muusikaline nauding. Euroopanutest talentidest võib nii öelda, sest et üldine mulje oli kena ja nii, et noortele jääb ainult pöialt hoida, et neil teekond edasi areneb. Hästi, aitäh Tiiule valt. Kaja. Muusikauudised maailmast muusika uudised. 30. mail lõppes Brüsselis kuninganna Elizabethi nimeline viiuldajate konkurss, mille võitis Disc 20 aastane korea viiuldaja Lemmy Jong. Konkursi peapreemiaks oli 25000 eurot ja nelja aastane laenuleping kasutamaks Stradivari viiulit, mille oli välja pannud nipp, pani muusikafond. Teise preemia pälvis kuninganna Elizabethi nimelisel viiuldajat konkursil oleksi semenenko Ukrainast ja kolmandaks tuli ameeriklane William Haagen. Kuigi žürii hääletas vastavalt reglemendile, siis levisid arvamused, justkui oleks esimesele kohale valitud viiuldaja, kelle esitus on küll eksimatu, aga siiski pisut igavad. Samas pälviskaks publikupreemiat ja tormiliselt aplausi saanud viiuldaja Stefan paarts alles konkursi viienda koha. Kuninganna Elizabethi nimeline viiuldajate konkurss Brüsselis 1937. aastal ja see on üks mainekamat viiuldajat konkursse maailmas. Aasta hiljem võistlesid esimest korda ka pianistid ja nüüd aastal 2017, plaanitakse teha korskalt tšellomängijatele. Briti üks suurimaid muusikafestivale BBC proms sai endale uue juhi, kelleks on David Pikaad. Hetkel tegutseb David Pikaardvel klann Bourne'i festivali peadirektorina ja uuele ametikohale BBC kromsi festivali juures asub ta tänavu aasta lõpus. David Pikaad on suurt kogemustega festivali juht, sest Klandermooni festivali juures on ta tegutsenud juba 14 aastat. Samuti on ta olnud ookestra afi Jofen lintmenti, mänedžer, juhtinud katkendit, ooperit David Pikaar ise kiindus nooruses klassikalises muusikasse just tänu BBC kromsi festivalile. Ja nüüd püüab ta jätkata festivali ammust missiooni ja tuua parimat klassikalist muusikat võimalikult suure publiku kuni leipzigi keelpillikvartett esimene viiul Stefan Arts Berger on saanud New Yorgis süüdistuse, mis katses väidetavalt olevat ta tunginud Hatsoni hotellis Alasti ühe naissoost hotellikülalise papa ja teda seejärel lämmatada proovinud Stefan Arts Berger on süüdistuse tagasi lükanud ja tema advokaadi sõnul langes Arts Berger ise hoopis prostituudi ohvriks. Kes oli Arts Bergeri uimastanud ja seejärel paljaks röövinud. Stefan Arts Bergeri järgmine kohtuistung peaks aset leidma juuni keskel. Senixon Leipzigi kvartett palunud esimest viiulit mängima Konrad Muki, kes tavaliselt mängib Petersoni kvartetis Vigmorahulis olla ipzigi keelpillikvartett, et juunikuine esinemine igatahes tühistatud ja põhjuseks on toodud see, et kvarteti liige oli nii ootamatult välja vahetatud. Daniel parenboim arendas välja koos belgia klaverimeistri Krism laenega uue kontsertklaverit, mis asub Londonis Royal festival hoolis. Ettevõtmine toimus Steinway ja Sons firma abiga ja uus klaver kannab parenboim maine nime. Kui Daniel Warren Seenas neli aastat tagasi ferenduslistile kuulunud klaveril esines, tekkis tal soov luua uus klaver, mille kõla meenub taks vanaaegsete pillide kõla. Vanade klaverite kõla oli läbipaistvam ja selgem ning häältejuhtimine tuli selgemalt välja. Paren poeemi sooviks oli alles jätta kõik nimetatud omadused ja siduda need kaasaegsete klaverit. Aitäh heade omadustega nagu suurem kõlajõud, välimus, klahvi käiguühtlus ja häälestuse püsivus. Ja nüüd ongi selline klaver olemas. Parem vaim. Maine kontsertklaver erineb tavapärasest Steinway pillist selle poolest, et klaverikeeled ei ole pilli sees pisut diagonaal algselt vaid täiesti sirgelt piki klaverit. Välimuselt on uus klaver traditsioonilise Steinway klaveriga üsna sarnane. Aga eritellimusel on valminud näiteks haamrid, mille paigutus klaveril on ka teistsugune. Mai lõpus esitas Daniel parenboy huvi uuel klaveril Franz Schuberti klaverisonaate pärivaldkonnas on tehtud uuring, et 85 protsenti kuulajatest, kes käivad vaatamas pärite live ülekandeid kinosaalides suurel ekraanil ei tunnegi elamu pärimajja mineku järele erilist vajadust. 75 protsenti vastanutest arvasid, et pole erilist vahet, kas vaadata ooperit saalis või kinolina vahendusel ja 10 protsenti tundis ooperiteatrisse mineku vastu endisest veelgi väiksemat motivatsiooni. Seega ooperite kinolinal näitamise eesmärk kasvatada nooremas ja uues publikus huvi elava kunstivormi vastu on läinud mõnevõrra luhta. Uuring teostati Londonis ja uuringust selgus, et kinosaalides ooperite vaatajate keskmine vanus on üle 60 aasta. Vaid 10 protsenti vaatajatest olid alla 50 aasta vanad. Ooperiteatris käiva publiku keskmine vanus on sellega võrreldes aga palju madalam. Kuuendal ja seitsmendal juunil kõlab Leipzigis vanud Houssi suures saalis Rudolf Tobiase arad toorium Joonase lähetamine. Teose esitavad MTR orkester ja koorid ja solistid Susanne Bernhard iiris vermiljon Dominik Vortig, Ain Anger ja Torsten rõmbel. Ettekannet juhatab Neeme Järvi ettekanne. Leipzigis on eriti tähelepanu väärne selle tõttu, et just leipzigi Andrease kirikus kõlas tobiase Joonase lähetamine esmakordselt 26. novembril aastal 1909. Ettekanne kukkus Aga partituuri, pooliku viimistluse ja ebapiisava ettevalmistuseta too läbi. Pärast seda jäi teos aastakümnete vältel täiesti tundmatuks aastatel 1984 kuni 89 restaureeris ja lõpetas oratooriumi Vardo Rumessen. Teose terviklik esiettekanne 25. mail 1989. aastal Peeter Lilje juhatusel kujunes Eesti iseseisvumise protsessis väljapaistvaks rahvuslikuks suursündmuseks. Joonasele võtamine salvestati Neeme Järvi dirigeerimisel Rootsi firmale BIS 1995. aastal. Seni on see suurteos kõlanud suure menuga paljudes maailma suurtes muusikakeskustes ja kokku enam kui 20-l korral. Pärast menukat kontsert reisis Skandinaaviamaades 1995. aastal on Joonase lähetamise esitatud veel näiteks Melbourne'is, Nürnbergis, Kölnis ja Pariisis. Tallinnas esitati viima Joonase lähetamise 21. novembril aastal 2008 ja see ettekanne edastati klassikaraadio vahendusel Taani, Norra, Läti, Leedu ja paljude teiste maade raadiokuulajad telesarjas Nordic Baltic kontsert, siis on ja salvestati ETV poolt koostöös Ameerika režissööri Jansons tarri ja Eesti kontserdiga. Teos ilmus ka Ameerika firma way poolt DVD-plaadil Tobiase suurteos ka Tartu Pauluse kiriku taasavamisel 13. septembril Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja segakoori Latvija esituses. Joonase lähetamine kantakse ette ka Tallinnas Eesti riiklikus sümfooniaorkestri uue hooaja avakontserdil Neeme Järvi juhatusel. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Eesti rahvusmeeskoor saabus mõne päeva eest koju kontsertreisilt Prantsusmaale ja Kanadasse. Stuudios on koori kunstiline juht, peadirigent külaoja ja direktor Indrek Unberg. Tere tulemast. Räägime teie muusikalistest ja kunstilistest saavutustest nendel reisidel alustasite palun? Susmaalt alustasime Prantsusmaalt Shatroo festivalilt kus meil oli kaks kontserti ja kaks töötuba. Minu põhielamus sellest sata roost on see, et tegemist on. Kui ma väga ei eksi, siis kuskilt jäi meelde number 90000 elanikku. Ehk Prantsusmaa mõistes väike linn. Ja keset seda linna on selline multifunktsionaalne saal, kus saab tegeleda nii draamaga kui kontsertidega ja seal saalis on 1100 istekohta. Siis tuleb vägisi ikkagi mõte sellest kultuurikihi paksusest Kesk-Euroopas ja ja siin meie kandis, kus linn on palju suurem ja saal on natuke väiksem ja on tihtipeale täidetud auguliselt. Prantsuse kultuur teeb kadedaks natuke. Jah, ja siia lisada juurde veel see, et kui huvitatud oli publik sellest asjast ja kuidas ta elas kaasa ja kuidas ta üldse suhtus sellesse, et noh, muidugi, eks seal oli ka juurde väljaspoolt seda linnakest sõitnud inimesi just spetsiaalselt festivali pärast. Aga ikkagi see andumus mööda kontserte käia ja kuulata ja avatud tud osavõtt kõigest, et see oli jah, tõesti muljetavaldav. Prantslane hästi emotsionaalne, ta reageerib kohe, seal ei ole mingit viiteaega seal, kui on millelegi reageerida, siis välk ja pauk nii-öelda reaktsioon järgi kohe. Ja prantslased olid seekord huvitatud just meeskoorimuusikast ja, ja meie Eesti rahvusmees. Koori ka ajaloost, Tarmise muusikast? Jah, et tormis oli ühtepidi nagu sellel festivalil hästi selgelt esile tõstetud ja võib nii öelda, et ega vist mujal nii väga väljaspool Eestit tormuse juubelit sellises mastaabis ei tähistatagi, et, et seal oli tormis tõesti esid nii meie mõlemal kontserdil kui ka töötubades. Ja tõepoolest, nagu sa ütlesid, rääkisime ka koori ajaloost ehk siis üks selline töötuba noh, sisuliselt oli lahing, kus me tutvustasime koori ajalugu koos Indrekuga. Et kust see koor pärineb, millistest impulsidesse on lähtunud, millised on olnud need tingimused, kus on kujunenud. Jällegi nagu Indrek ütles, et tõepoolest, see publik kuulab seda täie kaasaelamisega. Et ma olin nagu pisut skeptiline enne seda töötuba, et nad, kesse viitsib seda kuulata või miks see peaks neid huvitama, otse vastupidi, nad kuulavad, nagu sa räägiks oma perekonna lugu, millest nad on sügavalt huvitatud. Kas see oli nüüd koorimuusikaspetsialistidele? Seal oli jah, koorijuhte ka ja ilmselt koorilauljaid. Ega ma ju väga täpselt ei tea, et seal paar inimest tulid rääkima, kes ilmselgelt olid nagu koorimaailmaga tihedalt seotud, nüüd aga huvi oli tõesti suur, nende poolt. Ja Prantsusmaalt lendasite otse edasi Kanadasse 16 aastane paus on jäänud rammi Ameerika mandri külastamisel. Kes nüüd selle reisi organiseeris või mis need seal siis ees ootas, mis programm? Reisiinitsiaatoriks, kellele tuleb olla väga tänulik tohutu töö eest, on arvanellis Reintam kellega ma kuskil kaks pool aastat tagasi Tallinnas kohtusin ja kes esmapilgul pisut hullumeelse idee välja kõik see, et kui teeks rammile Kanadas ühe tuuri ja noh, muidugi minu peas hakkasid kohe numbrid ringi käima ja muu, et kas ta ikka annad endale aru, kui suure asja ka ta nüüd ametis kavatseb olla. Aga edasine suhtlus näitas, et plaan on väga tõsine ja professionaalselt ette valmistatud ja läbimõeldud. Ja mingil hetkel tekkis selline sügav usk, et see tõesti võib õnnestuda. Ja nii ka juhtus, et siin tänulik tuleb olla muidugi paljudele institutsioonidele inimestele, et Norman Reintam on küll idee initsiaator, autor ja koordineerija tegelikult Kanada poolel tegutses terve komitee. Seal koosseisus oli nii väliseesti organisatsioone Eesti Sihtkapital Kanadas kui ka Kanada struktuure, Toronto linnavalitsuse kultuuriosakond. Siis kojas on Dario Tegi ära väga suure töö. Ja ei saa salata, kui palju eraisikuid toetas lihtsalt meie tuuri. Et eelarve tervikuna ikkagi oli küllalt suur. Ja õnneks meie kultuuriministeerium toetas samuti väga tugevalt ta kontsertreisija elas sellele kaasa. Nii et sel kombel ta siis teoks sai. Kui palju oli Kanadas kontserte ja mis kaaluga saalides neid olid ja osa olid vist ka festivalil esinemised. Meil oli kokku seitse kontserti, nendest kuus hakkab bella ja üks kontsert koos normanni orkestriga. Kahvlid val las Symphony okstra selle orkestri nimi. Lisaks sellele oli meil rida sellist väiksemat toimetamist, et me olime Roman Toila Kultuurkapitali elutöö preemia üleandmisel ja laulsime seal ja siis me käisime vähemasti kolmes telejaamas. Aja jooksul tuleb tunnustada, et organiseerijad olid suutnud meile ikka kõva promo tekitada, et kohe alguses me esinesime üle kanadalises hommikutelevisiooni programmis mida tõesti oli näha üle riigi. Lisaks sellele me käisime kahes kohalikus telejaamas nii-öelda, mis siis seal piirkonnas, kus meil kontserdid olid, olid siuksed, hea leviga võrgud. Lisaks sellele laulsime Kanada Parlamendis ja Ontario provintsi parlamendis. Käisime ka laste täienduskoolituse lõpuaktusel Eesti samas laulmas ja sellist väikest Laumis siin-seal oli kogu aeg väga palju, lisaks nendele kontsertidele. Kontserdid ise olid organiseeritud kirikutesse valdavalt, et välja arvatud viimane, mis oli siis ühes muusikakoolis ja konservatooriumis, aga ülejäänud kontserdipaigad olid kirikud. Mõned täiendused võib-olla ka, et sellised esinemised näiteks kas või ehatares või kooli lõpetamisel need kontserdid ei olnud küll suured täispikad, kontserdid, aga nende emotsionaalne väärtus ja tähendus on väga oluline sealses kontekstis nagu öeldi, et kas või need lapsed, kes selle täienduskooli selle eesti kooli lõpetasid, mäletavad oma aktust ilmselt eluaeg. Ja kuigi parlamendis konkreetselt publikut väga palju, siis järgmisel hetkel teadis kogu parlamendihoone, mis ja kus toimus ja mis oli see, et ükskõik mis töötajat koridorides nägid, et ahaa, te olete ju need. Aga suured kontserdid ja need kõige olulisem osa. Suured kontserdid kirikutes, kuidas seal publikut oli? Kui me jätame kõrvale esimese Ottawa kontserdi siis kõik ülejäänud olid puupüsti täis. Ottawasse oleks rohkem mahtunud, ütleme nii, et seal seal oli veel kohti. Aga ülejäänud kontserdid kaasa arvatud kontsertorkestriga olid tõesti puupüsti täis ja vastuvõtust rääkides, siis me nägime ainult seisvalt publikut. Kontserdi lõpus. Räägime ka kavadest, kas need kavad varieerusid või te esitasite umbes samaga. Aga Bella kontserdid olid sisuliselt sama kavaga, et olid kosmeetilised erinevused, meil oli olemas nii-öelda selline kahe poolega täispikk ja teatud kohad soovisid kuulda ühe poolega kava. Aga need olid tõesti kosmeetilist laadi erinevused, et päämiselt. Me viisime välja seda, millega me oleme viimastel aastatel intensiivselt tegelenud ja mis meie arvates kuulub praegusel hetkel sellise uue muusika tippu ja seal oli Grigorjavad banaatot, mida oleme ka nüüd salvestanud, siin viimastel aegadel. Ja kava teine pool oli koostatud tormi, sest need tormise suunas me teeme kummarduse kogu aeg välismaal vasakule ja paremale. See reaktsioon publiku poolt oli väga eriline, et üsna valjud tulid juurde ja ütlesid, et nad ei ole elus midagi sellist kuulnud kanada pinna peal. Et loodame, et see oli siiras ja tõsija. Kuidas nüüd selline intensiivne ja teises keskkonnas kontserdireis rammile, kollektiivile lauljatele mõjus? Ma peaksin ütlema, et mulle fantastiliselt meeldib selle koori käitumine keerulistes oludes. Ma olen professionaalseid muusikuid piisavalt näinud Eesti vabariigis, kuidas nemad toimetavad. See seltskond ei virise. Kui keeruliseks läheb, pigem nad vinguvad siis, kui kergem on siis siis nagu kipuvad hädad kallale. Siis kui on asi tõsine, siis ei ole sellist hädaldamist või? Noh, ma ei tea, see reisi lõpuni tõesti intensiivne Meil oli viimasel päeval kaks kontserti. Üks nendest oli kahetunnine täispikk ja teine oli pooleteisttunnine ühe poolega pluss bussis pluss bussid, oleks seal keegi virisenud millegi üle selle päeva jooksul. Vot see mulle meeldib, see tõesti meeldib. Reis ei olnud küll ülipikk, aga me olime kokku ära ikkagi kaks ja pool nädalat. See on juba aeg, kus inimesed hakkavad 11 ära tüütama selles mõttes, et kui sa hommikust õhtuni näed neid samu nägusid et siis nii-öelda on juba oht, et hakatakse hõõruma, tead, vastu 11. Ei näinud mina ühtegi probleemi selle kahe poole nädala jooksul, et selles mõttes oli hästi mõnus reis. Jah, ja mikrokliima on üldiselt ka hea ja 11 toetav. Eks natukene nii sõbralikku lõpia, nalja ikka saab, aga aga pigem on see selline 11 toetav ja ka, kui keegi hädas on, siis tullakse ka üsna ruttu vappi. Julma nalja muidugi oskame teha, aga see on ka nii-öelda niisugune heatahtlik, julm ja nii, et, et see ei ole kunagi ei lähe kurjaks või. No igal juhul oli see väga uhke reis koori juubelihoo ja lõpetuseks kuigi jah, hooaeg ei ole veel lõppenud, sest teil on veel ees vastutusrikkad, kontserdid han ooperis ja seal osaleb siis ramm Šostakovitši 13. sümfoonia ettekandel. Eriliseks teeb selle vastu ehk see siis teist korda rammi ajaloo jooksul me laulame seda saksa keeles. Et esimene kord oli poolteist aastat tagasi Berliini filharmoonia suures saalis koos Berliini ringhäälinguorkestriga nimelt Šostakovitši ühes oma erakirjas kunagi kirjutanud, et kui seda lugu Saksamaal esitatakse, siis võiks seda saksa keeles teha nii et sakslased on sellest usinasti kinni haaranud. Ja enne seda Berliini kontserti ma mäletan, et mul oli nagu natuke kahtlusi, et kuidas see võiks töötada. Aga mul ei tule nagu meelde, et ma kontserdi kuulates oleks mulle kordagi nagu imelik tundunud või toimis küll saksa keeles väga hästi ta muidugi natukene karakterit siis teistsugune, sest keelekvaliteet on väga erinev. Samas võib öelda, et mõni asi on ehk huvitavam, Ki noh, võib-olla see, et oled venekeelse variandiga nii harjunud, et oli päris värskendav seda saksa keelset varianti kuulata. Jah, mõned nüansid rõhud on võib-olla teise koha peal või tulevad teistmoodi välja, aga aga kindlasti ta on publikule vahetult jälgitavam, võib-olla Saksamaal kergemini. Nii aitäh nende muljet Eesti ja siis võibki öelda, et ramm lõpetab oma juubelihooaja 12. juunil Saksamaal Hannoveris. Tegelikult ei pea, ei pea aga see päris palju, siis me tuleme tagasi ja, ja meil on veel kaks kontserti, et me laulame 18. juunil Tartus Jaani kirikus selle poistekooride festivali raames. Nii ja hooaja lõpetame 19. juunil Suure-Jaanis, kus me kanname, et koos Arsise kellade ansambliga Kadri Voorannaga, Peeter Vähi teoses priim Sailats. Ja siis puhkame. Peeter Vähil on ju ka ümmargune aasta, et see on selline tore lõpetusega tore koostöö, mis meil on temaga olnud. Ja Suure-Jaani kontsert võib olla küll eriline selle poolest, et ta tahaks näha, kuidas mehed loevad, mitu takti puhkuseni jäänud on. Nii tänan ja soovin siis teile Jaksoft viimaseks pingutuseks. Jaa. Toredat puhkust, et koguda uusi ja värskeid impulsse uueks hooajaks. Tänasele helikajale tegid kaastööd Tiiu Levalt ja nelejevastentselt helimontaaži tegid Katrin moodik. Toimetas Kersti Inno. Sülgaja.