Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 19.-st juulist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Eesti Televisioon tähistab täna oma kuuekümnendat sünnipäeva. 60 aastat tagasi läks eetrisse Eesti televisiooni esimene ametlik proovisaade. Tänasel esimesel üle-eestilisel avatud talude päeval said huvilised tutvuda 147 talu ja põllumajandusettevõtte tegevusega. Saksamaa majandusminister Sigmar Gabriel sõitis koos äridelegatsiooniga visiidil ekraani. Ta on esimene kõrge lääneriikide ametiisik, kes külastab Iraani pärast tuumaleppe sõlmimist. Prantsusmaa president François Hollande leiab, et euroala juhtimine vajab tugevdamist. Läti piiri ääres. Avatalus peeti kolm päeva. Kümnendat mulgi kultuuri. Festivali. Öösel on muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja paiguti võib tekkida udu. Vastu hommikut jõuab saartele ja Lõuna-Eestisse uus vihmasajualad. Õhutemperatuur on üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval pilvisus tiheneb, vihmasadu levib üle Eesti põhja- ja kirde poole, mitmel pool on äikest ja kohati on sadu tugev. Õhutemperatuur on homme päeval 14 kuni 18 kraadi. Täna 60 aastat tagasi läks eetrisse Eesti televisiooni esimene ametlik proovisaade saatepäev kestis kaks tundi ja 35 minutit. Telemajas tähistasid täna ETV juubelit endised ja praegused teletöötajad. Kohal oli ka meie korrespondent Evelyn Villers. Telemajja oli kogunenud palju endisi ja praeguseid armastatud teleajakirjanike. Oma pöördumises kolleegide poole tuli rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa välja kaks põhilist erinevust teletöö ja mõne teise valdkonna ametite vahel. Esimese asjana üsna tabavalt sõnastanud üks pere 30 aastat tagasi kes ütles keskmisena elegantse käitumismaneeri juurde käib televisiooni kerimine. Tõkete siis kehtib täna ja tulevikus ehk seda on keskmiselt elegantses seltskonnas alati tehtud või tähendab see seda, et televisioonist on alati hoolitud. Tegelikult oli teist teie töös. Teiseks, mis eristab televisioonis töötamist võib-olla kuskil mujal töötamisest, on see, et iga päev, iga tund, iga nädal, iga kuu, iga aasta, toimub mõõtmine skaalal. Hea. Kunagine ETV peatoimetaja meediaekspert Raul Rebane ütles, et kuigi Eesti Televisioon on üle elanud ei, kriitilisi aegu, on Eesti Televisioon alati järginud üht põhimõtet. Nagu Juhan peegel seda sõnastas omal ajal. Et austada oma raha Ma rõõmu ja muret. Mitte seda kajastada, ainult vaid taustada. Siis sa ei tee suuri vigu. Ja minu meelest Eesti Televisioon oma enamikus läbi oma 60 aasta on sellest alati kinni pidanud ja kui ta järgib sama strateegiat ka tulevikus, siis ei juhtu temaga midagi. Tänapäeval meediast kõneledes ei saa mööda minna internetist, mis tundub olevat tohutute võimalustega väga kiire ja kättesaadav kõigile. Raul Rebane möönab, et teatud mõju on internetile televisioonile, aga televisiooni täielikku hääbumist ta ei karda. Koosviibimisel toimus ka teine kate ajakirjanike kätest kips jäljendite võtmine teiste hulgas vajutasid oma käe kipsi näiteks Vahur Kersna, Astrid Kannel, Mihkel Kärmas ja Merle Randma. Tänasel esimesel üle-eestilisel avatud talude päeval said huvilised tutvuda 147 talu ja põllumajandusettevõtte tegevusega. Läänemaal osutus väga populaarseks külastuskohaks õlikanepikasvatusega tegelev tammejuure mahetalu, teatab Juhan Hepner. Läänemaal Martna vallas Suure-Lähtru mõisa külje all asuv tammejuure mahetalu on teraviljakasvatusega tegelenud juba palju aastaid, kuid viimasel ajal on talu tuntuks saanud eeskätt oma kanepitoodetega. Tavapärasest erinev põllukultuur tõi täna tallu arvukalt külalisi nii Läänemaalt kui kaugemalt. Kanep, mis siin kasvab, on õlikanep ning narkojoovet ei tekita tänaseks ligi 40-l hektaril laiuvate kanepi põldudel kasvavast toorainest, valmistatakse tammejuure, mahetalus, kanepiõli, kanepijahu ning teisi tooteid. Seda taime on talus kasvatanud tuntud juba kuus aastat. Õlikanepi kasvatamise mõte tuli talus elavale perele. Ootamatult jätkab tammejuure mahetalu Peretütar Karin kuusema. Isa tegi õhtusöögilauas ettepaneku hakkamegi kanepit kasvatama ja me vaatasime talle väga imeliku näoga otsa, aga siis tuligi välja, et terve maailm juba kasvatab kanepit ja siis see on jõudnud ka Eestisse ja saabki teha siukseid, tervislikke tooteid ja toite enda perele ja siis teistele. Märjamaalt kohale sõitnud Meelis puurmeistrile meeldis eeskätt asjaolu, et tegemist on pereettevõttega, mis suudab end edukalt majandada, jätkab Meelis Burmeister. See on tänases Eestis väga teretulnud, et terve talu on nagu ühe tootmiska seotud ja väljastpoolt tööjõud on küll vähe kasutatud ja see viib edasi meie talukultuuri. Karin Kuusemaa sõnul on kanep taim, mis saab Eesti heitlikus kliimas päris hästi hakkama. Karin kuusema. Kanep kasvab väga omapäraselt selles mõttes, et ta on küll ebaühtlane ja sihuke kord on madal ja siis on järsku kõrged, ei tea tema hingeelu natuke, oleme küll sellega kurssi viinud ennast, aga muidu üldiselt on, sobib talle see kliima. Tammejuure mahetalutooteid on tunnustatud ka üleriigiliselt, näiteks pälvis just selles talus valmistatud kanepiõli 2013. aasta parima mahetoote tiitli. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Suure-Lähtru. Põlvamaal ja Võrumaal oli külastajatele avatud 23 talu. Meie korrespondent Mirjam Nutov Käis Põlvamaal asuvad Peedo talus, kus varem peeti lehmi, ent juba viimased kolm aastat seal kasvatatud mustsõstraid. Põlvamaal Hanikases asuva Peeda talu peremees Aare Rätsep on üks neist inimestest, kes nurka arutama jää. Kui sai selgeks, et lehmapidamisest asja ei saak, keeras iseenda jaoks uue lehekülje ning otsustas hakata kasvatama mustsõstraid, jätkab Rätsep. Vajadus on elust enesest, et noh, midagi peab tegema, et eks me oleme siin omal ajal lüpsikarjaga pool elu tegelenud, et sellega lõpetasime ärad, proovime teha midagi muud, teha midagi sellist, kus me teeme ise algusest lõpuni ja siis küsime ka hinna selle toote eest, mis siis nendest lehmadest sai, et tapamajja ei viited. Ei, nad on ikkagi hetkel täiesti alles ja noorem vennas üritab, et vaatama, et ega see lihtne ei ole. Kokku on Peedo talus 13 hektarit marja puhmi, millest loodetakse esimest tõelist saaki just tänavu. Kuid juba praegu tehakse marjadest mahemahlasid glögi ja jäätist ning kõike seda said oma silmaga näha ja ka järgi proovida. Tänase Peedo talu külastajad, kes lisaks justkui kingituseks pikkade maha sõitmise eest said võimalusega Marju koju kaasa korjata ning seda vaid 50 sendi eest kilo kohta. Kuid nagu tuleb välja Tartust pärit Irina orjekova jutust, polegi Hince kõige määravam. See on väga tore võimalus lapsele näidata, kust marjad tulevad üldse ja kuidas need marjad külmikusse näiteks saavad, et sa pead ikkagi natukene vaeva nägema ja kus neid asju saadakse, sellepärast meie elame linnas ja mis seal salata, enamik toidust tuleb laual ikkagi poest pakendatud kujul ja kindlasti on lapsele ka lõbus, et esiteks saab ise marju noppida, et see on hästi arendav ja teine asi on see, et saab jäätist süüa. Siin ju ise näete kohe, et kust Mariann ja paistab, et hind on ka soodne ja hind on väga soodne, aga ma arvan, et siis hind võib olla meie jaoks ei olegi nii oluline faktor, sellepärast oleks isegi kallim, siis ma hea meelega toetaks seda juba missioonitundest, et et maal jäävad ellu ikkagi kõige tublimate, kõige tugevamad. Et neid inimesi tuleb toetada. Pärnust pärit Ervin raud leiab aga, et avatud talude päev on ka üks hea võimalus näidata, et seni, kuni maalne jagub ettevõtlikke inimesi, ei saa rääkida ääramaastumisest, jätkab raud. Siin on rõõmus pererahvas, seoff, ettevõtlikud inimesed ja eks nende peale ikka rajaneb meie maaelu tulevik, sellepärast et kui selliseid ettevõtlikke inimesi ikka jätkub Eestimaale, siis, siis me ei saa rääkida mingist maastumisest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Mirjam Nutov Hanikasest Peedo talust Jätkame välisuudistega. Ta sõitis visiidile Iraani, Saksa majandusminister Sigmar Gabriel. Ta on esimene kõrge lääneriikide ametiisik, kes külastab Iraani pärast tuumaleppe sõlmimist. Gaabriel kohtub Teheranis Iraani presidendi Hassan Rohani ja Iraani valitsuse liikmetega. Teda saadavad visiidil Saksa ettevõtete ja teadusringkondade esindajad, teatas Saksa majandusministeerium. Delegatsiooni kuuluv Saksa Kaubandus- ja Tööstuskoja juht Eric Schmidt nimetas visiiti julgustavaks märgiks ettevõtetele, mis ei saanud sanktsioonide tõttu aastaid Iraaniga äri ajada. Prantsuse president Francois Hollande'i teadlased. Prantsusmaa toetab euroala tugevamat organisatsiooni. Holland rääkis sellest intervjuus, mis avaldati nädalalehes Journal tüüdimaaž. Tema sõnul jäi lõppeval nädalal Kreeka kriisist peale Euroopa vaim, ent nüüd ei saa jääda paigale. Holland lisas, et ta tegi ettepaneku võtta kasutusele kunagise Euroopa Komisjoni presidendi Jacques tellouri idee eurovalitsusest koos eelarve ja parlamendiga demokraatliku kontrolli tagamiseks. Holland ei täpsustanud lähemalt oma ettepaneku üksikasju, kuid nentis. Praegu on euroala juhtimine ümber korraldada. Ukraina president Petro Porošenko kinnitas, et Donetski ja Luhanski oblasti teatud piirkondi puudutav kohalike omavalitsuste eriprotseduuri seadus ei tähenda kogu regioonile eristaatuse andmist. Porošenko ütles, et ei seadusega põhiseaduse muudatuseelnõud sisalda ainsatki sõna Donbassi eristaatuse kohta. Porošenko teatas presidendi võrgulehel avaldatud videopöördumises samuti, et seadus saab jõustuda vaid mitmete tingimuste täitmisel. Nende tingimuste season, äärmuslaste relvitustamine, vene vägede lahkumine, Ukraina kontrolli taastamine kogu piirile ning ausad, vabad ja demokraatlikud valimised. Briti peaminister David Cameron teatas, et Suurbritannia peab võtma suurema rolli võitluses äärmusrühmitusega islamiriik. Cameron ütles usutluses USA telekanalile NBC viijad Califad tuleb hävitada nii Iraagis kui Süürias. Tegemist seni selgema signaaliga, et Cameroni valitsus kavatseb taotleda parlamendi nõusolekut Suurbritannia rolli laiendamiseks USA ja teiste liitlaste toetamisel. Ja tagasi Eestisse Läti piiri ääres Nava talus peeti kolm päeva kümnendat mulgi kultuuri festivali. Nagu ikka, esietendus tänavugi talu peremees Jaak õdari kirjutatud näidend, mis kord kirjeldas Siberisse küüditatud Mulgimaa talu perenaise ana soodsi teekonda koju. Jätkab Ragnar Kond. Arved kui sul on vaja aega selle mõttega harjumiseks, siis ma ei lähe veel. Muidugi laev, ei, ma võin minna järgmise laevaga. Sa oled nii kaua oodanud, et saaks oma laste ja lastelaste juurde Misest edustika venitada. Nii mängis luule Komissarov Nava laval suure Mulgimaa talu perenaise Anna soodsi rollis lahti asumis aastate loo mis pole ainult lugu sellest 10 lapse emast. See on lugu paljude Eestimaaperede saatusest, kuid seekord teises võtmes nagu anna soodsi päevikus kirjas, kõneleb lavastaja Silvia Soro. Ta on tegelikult üsna üsnagi rõõmus ja üsnagi lõbus ja isegi eile päris rahvas lustis ja naeris päris palju, et ta on ikkagi nelja naise teekond Siberist tagasi, et me just siin ise ka omavahel arutasime, et vähe on niisugusi lugusid, kus näidatakse Siberist tagasi, tuleb, et näidatakse seda hirmsat viimist tavaliselt ja kõik ja seda, kuidas seal Surdi ja, aga aga see lugu räägib, räägib üle elajatest, räägib nendest, kes ellu jäid ja nendest, kes tagasi tulid. Muidugi oli nendel ka seal vintsutusi ja kõike võimalikku juhtus seal tee peal, aga tegelikult see teekond on üsnagi selge ja lõpeb ikkagi koju jõudmisega. Nii aga kõlab Nava talu vana pianiino Ratkemis festivali puhuks talu rõdule toodi ja millel mängis pianist Mihkel Poll sopääniga. Neljaprelüüdi Mihkel Poll selle pilli kõla on väga ilusa helisev ja, ja niisuguse noh, kui nii tohib öelda, eaka pianiino kohta on see väga haruldane, et ootad tavaliselt, et, et tuleb väga suur võitlus pidada kui mängida, aga see klaver tõesti olid selles mõttes väga positiivne üllatus. Tänava talu peremehe Jaak Kõdari eestvõttel on Läti piiri ääres mulgi kultuuri festivali peetud 10 aastat. Talu vabaksostmisest on aga möödunud 150 aastat ja kui ta räägib, miks põllumajanduse asemel Naval kultuuri tehakse. Ta on avanenud selle kultuuri tale sest põldu ei olnud võimalik harida, siin on 70-st hektarist, on järgi haritavat maad ainult paar-kolm hektarit ja mis on ka kivine. Ja me korra proovisime, sellest ei tulnud midagi välja ja siis siis hakkasime jah, teatas teele. Ilmast räägib sünoptik Ülle Jõemaa. Järgneval ööl põhjapoolne madalrõhkkond hääbub, Poolas kiirustab aga samal ajal kirdesse väike osatsüklon, mis toob meile homseks sadu. Ööl vastu homset on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, võib tekkida udu. Tuul aga nõrgeneb ja on muutliku suunaga kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval pilvisus tiheneb ja vihmasadu levib üle Eesti. Kohati on sadu tugev ja võib olla äikest. Ennelõunal on tuul veel nõrk ja muutliku suunaga, pärastlõunal tugevneb loodetuul nelja kuni 10 meetrini sekundis ja õhutemperatuur jääb 13 kuni 18 kraadi piiresse. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.