Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab päeva sündmused kokku stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Seakatk jõudis Eestis kodusigade nim. Positiivse prooviga sigu leiti kahest Viljandimaa ja ühest Valgamaa farmist. Taudikoldes kehtestatakse karantiin kõigi kolme farmi. Sead hukatakse ja farmid desinfitseeritakse Eestisse määratud Vahemere kriisi. Põgenikud ei saabu ühe korraga, vaid perede kaupa kahe aasta jooksul. Siseminister Hanno Pevkur ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna alustasid kohtumisi kohalike omavalitsuste esindajatega üle Eesti, et arutada ja selgitada pagulasi rändeteemat puudutavaid küsimusi. Lõuna-Eesti omavalitsusjuhid tõdevad, et kui on otsustatud pagulased vastu võtta, lasub valitsusel ka vastutus nende abistamise ees. Tänavused Saaremaa ooperipäevad sisustab Milano ooperiteater tuntud headuses repertuaariga. Järgmisel aastal võõrustab Kuressaare ealisi prootslavist, kes toovad siia kaks maailmas vähe mängitud lavateost. Digiajastu sunnib ka väiksemaid kinosid uut tehnikat soetama. Paraku on see kallis. Spordist nii palju, et Eesti käsipalliklubid said teada vastased eurohooajal. Ilm on öösel ja homme päeval pilves selgimistega, sajab hoovihma, homme pärastlõunal saju võimalus väheneb ja ka tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 16 kuni 20 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda, Viljandimaal ja Valgamaal avastati kolmest seafarmis sigade aafrika katk. Taudipunktis kehtestatakse karantiin, kõigi kolme farmi sead hukatakse ja seejärelfarmid desinfitseeritakse. Veterinaar ja toiduametis tehti olukorrast, ülevaade on Kristi Sobak, käis kohal. Valgamaal suri katku majapidamisainuke siga Viljandimaal puudutav haigusega ühe tootja kahte farmi, mis tähendab surmaotsust kokku ligi 550-le seale. Loomsete jäätmete suure koguse tõttu on veterinaaramet otsustanud, et need viiakse konteinerites sea põletisse kohale, mitte ei tooda põletit farmidesse. Taudikollete ümber on kehtestatud kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ala ja 10 kilomeetri raadiuses järelevalveala, kus elusloomadele kehtib liikumise piirang. Kõik nendesse aladesse jäävad seafarmid. Meid kontrollib veterinaaramet lähipäevil üle ja võtab sigadelt aafrika katkuproovid. Valgamaal puudutab kümmekonda Viljandimaal aga sadakond sõralist. Veterinaarameti asedirektori Olev Kalda sõnul ei ole selge, kuidas täpselt nakkav haigusmetssigadelt kodusigade Ni jõudis. Kuidas ta metsas sinna siis sai, et ilmselt mingid võimalused viiruse leviku takistamiseks ei ole olnud nii tõhusad või on nendega siis natukene vaadata, et ega me seda ei oska praegu päris täpselt öelda. Et me selle põhjuste väljaselgitamisega tegeleme. Levikuteid on päris mitmeid ja päris palju ja tõenäosus, et ta sealt metssigadelt kodusigade populatsiooni satub, oli üsna kõrge, vaatamata sellele, mis me teinud selleks, tegelikult oleme teinud tegelikult loomapidajad ehk siis rakendunud bioohutusmeetmeid, mille täitmist kontrollinud oleme. Kui loomapidaja on rakendanud kõiki kehtestatud nõudeid, siis hüvitatakse seaduse kohaselt haiguse tõttu hukatud või hukkunud loomade väärtus. Praeguseks ei ole aga tekkinud kahju suurus veel selge. Veel pole teada ka Eestis liha ekspordi saatus. Venemaa juba on kehtestanud Eesti sealihale impordikeelu. Euroopa liidus otsustab selle üle nüüd Euroopa komisjon, kui on selge, kas haigus on levinud teistesse farmidesse. Vastavalt sellele pannakse paika piirangualad, selgitab põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna asejuht Pille Tammemägi. See, mis puudutab nüüd Euroopa Liidu sisest kaubandust Läti ja Leeduga ja et see sõltub nendest kroonide paikapanemisest Missis Brüsselis, otsustatakse, et kas ta tuleb nüüd nädala jooksul või kahe jooksul või lähipäevade jooksul, et kõik veel täpsustub ja see sõltub siis sellest, kui need tsoon paika pannakse. Et kui palju ettevõtteid sinna sisse ja see ei käi riigipõhiselt, vaid käib nende ettevõtete põhiselt, kuhu need ettevõtted siis oma sigu saavad realiseerida ja millistel tingimustel? Tammemägi laiaulatuslikku kodufarmide nakatumist ei prognoosi. Minu prognoos on ikkagi see, et taud küll levib metssigade osas edasi, sinna on väga raske kätt ette panna, aga laiaulatusliku kodufarmide tabandumistame hetkel küll ei prognoosi. Euroopa Liidu siseministrid leppisid eile kokku 55000 varjupaika tavainimese jaotuses. Ümberpaigutamise esimeses etapis võtab Eesti 20 pagulast ja 130 Vahemere kriisi põgenikku. Siseminister Hanno Pevkur ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna alustasid täna kahepäevaseid kohtumisi kohalike omavalitsuste esindajatega üle Eesti, et arutada nendega pagulasi rändeteemat puudutavaid küsimusi. Kõigepealt käisid ministrid jõhviskus, kohtusid Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsuste esindajatega. Varjupaigataotlejad paigutatakse omavalitsustesse vabatahtlikkuse alusel ja iga inimese lõimimise toetab Euroopa komisjon umbes 6000 euroga. See raha antakse valitsuse, mitte pagulase kätte. Tähtis on ka teada, et Eestisse saabuvad juba taustakontrolli läbinud inimesed. Nii ütleb sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Esiteks, me saame ise väga palju kaasa rääkida, kes need inimesed on, keda me Eestisse ootame. Teiseks, et see kontroll tehakse ära ja koha peale siis Kreekas, Itaalias ja siis Aafrikas asuvates laagrites ja nad ei tule kõik korraga Eestis, vaid kui me saame kokkulepe. Meil on ette valmistatud eluase, eriti tähtis, et on valmistatud selline kogukond. Et me saame need inimesed juba tööle rakendada ja lapsed lasteaeda panna, siis me võtame selle perekonna Eestisse vastu. Ja meil ei ole mingit survet peale, et kuna see esimene pagulaspere siia tuleb vaid me teeme seda siis, kui me valmis oleme. Lihtsalt see periood on kahe aasta jooksul. Lääne-Virumaal, kus asub lao vastuvõtukeskus, on kogemus pagulastega olemas. Järgmise kahe aasta jooksul saabuvad 150 varjupaigataotlejad, aga sinna ei lähe ja neile leitakse juhtumipõhiselt kodud üle Eesti. Lääne-Viru maavanem Marko Torm. Et nemad kindlasti ei lähe vastuvõtukeskuses nende jaoks juba case by case leitakse siis koostöös kohalike omavalitsustega sobivad munitsipaal pinnale esimeses faasis ja tegeldakse juba nii-öelda kõiki ressursse arvestades nende tööhõive heliste kavadega keelatud väga ja püüdis nii-öelda võimalikult kiiresti nende nii-öelda sulatamine Eesti ühiskonda. Räägime kas või Rakvere linnast, Lääne-Viru maakonnakeskusena üks kaks peret tõenäoliselt ei ole linna jaoks üldse mingisugune küsimused. Et pigem on ikkagi põhimure on inimeste endi pärast, kui nad siia paigutuvad, selge see, et tulles kaugelt tulles eemaldan ju tegemist ikkagi teatud määral vähemalt kultuuri sokiga. Täna pärastlõunal kohtute juba Tartus Lõuna-Eesti omavalitsusjuhtidega, kes tunnistavad, et üksi nad saabuvate pagulastega toime ei tule ehk riik peab pagulaste eest hoolitsemise suures osas enda peale võtma. Madis Hindre LUGU. Tartumaa väikevalla Võnnu volikogu esimees Urmas Paju on ühel meelel paljude omavalitsusjuhtidega. Kui sõjapõgenikud Eestisse jõuavad, peab nende eest vastutama riik. Võnnu vald on valmis kaasa lööma kõikides heades asjades, mida riik ette võtab, aga see muidugi eeldab seda, et riik ka kannab kulud ja, ja vastuse meie. Kohalike omavalitsuste ülesanne on siiski esmajoones oma rahva eest seista ja kohapealset elu korraldada. Veel täpsemini võtab valitseva meeleolu kokku Tartu abilinnapea Artjom Suvorov on teada, näiteks tuleb pagulane, tal on kaasavara miljon eurot, noh, ma arvan, et me suudame natukene rohkem nüüd võtta, kui võib-olla 40, just 40-le pagulasele suudetakse Vorv sõnul mitte Tartus vaid kogu Tartumaal töötada. Kuda keerulisemaks küsimuseks on tema sõnul eluasemed. Kui rääkida sellest aspektist, mis seis meil on sotsiaaleluruumidega siis on ümmargune null sest meil endal kodanikud vajavad seda ja meil on iseenesest praegu kassots korterites järjekord. Samas tõdes Suvorov, et ilmselt langeb Lõuna-Eestisse toodud pagulaste põhikoormus siiski Tartule, kuna väiksemates omavalitsustes on probleemid veel suuremad, sama usuka Tartu lähedal asuva vara vallavanem Väino Kivirüüt, isegi hea tahtmise korral nemad aidata ei saa. Ara vallal ei ole kuskil need elama panna ja töötuid pidevalt kuskil 40 ringis endalgi, et kus me nendele tööd leiame ja kõik asjad. Lisaks töö ja elukohaprobleemidele on omavalitsusjuhtidel pagulastega seoses ka teisi küsimusi. Nii näiteks usub Helme vallavanem Tarmo Tamm, et äsja Brüsselis kokku lepitud numbritele tuleb peagi lisa. See talle aga ei meeldi. Ma väga loodan, et see jääb viimaseks numbriks, kuigi kartus on hoopis teine. Parema meelega ma võtaks oma kogukonna lähedasemaid inimesi jääd liiga kauged maad, liiga võõrad kultuurid. Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees Agu Kabrits aga leidis, et Eesti tohikski pagulasi pimesi vastu võtta, vaid peaks siia lubama need, kes meie eluolu edasi aitavad viia. Me peaks praegu keskenduma hoopis sellele, et kuidas me saaksime leida just niisugused kvaliteetsema ja tublima osa, et me ei läheks täiesti sellist põrsast kotis ostma, vaid leiaksime kvalifitseeritud tööjõu, seal on ka tublisi inimesi, nii arste kui muud eriala inimesi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre Tartu. Ja vahetame teemat tänavused kaheksandat Saaremaa ooperipäevad, kus peaesineja on ooperiteater teatrode Milano Itaaljastava teele, aga täna avalikustas Eesti Kontsert juba ka järgmise aasta ooperipäevade peaesineja, see on ooperiteater Poolast prootslavist. Margus Muld jätkab. Suur osa Saaremaa ooperipäevade tänavustest peaesinejatest saabusid eile Milanost otselennuga Kuressaarde. Kokku on Saaremaale tulnud umbes 130 itaallast, kes pakuvad viiel korral ooperi sünnimaalt erilist ooperinaudingut. Carlo pesta teatradimielana direktanu läärteid jäämäe kääntodele Dance. Itaallased toovad Kuressaarde väga antiikset Itaalia kultuuri, tantsu, laulu ja fantastilist, ooperit ja muidugi meeleolukat seltskonda. Aarne Mikk, Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht. Ma arvan, itaallaste eneste selline emotsionaalsus ja atraktiivsus, ütleme kasvõi Shevilja habe. Maja puhul annavad nendele teostele ühe erilise värvi. Tänavune ooperimaja Kuressaare lossihoovis on eelmise aastaga võrreldes umbes 300 koha võrra suurem võimaldades korraga etendust jälgida 2200-l ooperihuvilisele. Jüri Leiten, Eesti kontsertide direktor. Meil on sellel aastal täiesti uus ooperimaja täiesti uutest materjalidest suurim, mis kunagi on olnud, ja kohal on ka Itaaliast ajaloolised, väga kaunid dekoratsioonid, ma arvan, et kõik on väga hästi, kaasa arvatud ka Saaremaa jahe ilm. Etendused ooperimajas algavad homme õhtul ja kestavad pühapäevani. Itaallased mängivad Verdi Rigolettot putšinima daam, pate flaid, Rossini, Sevilla habemeajajad, lisaks ka balletiviiva Verdi ja Alexela. Ooperi kaalat avalikustati aga Kaie leping, mille kohaselt aasta pärast sõidab Kuressaarde ooperiteater Poolast veel kord Aarne Mikk prantslane teatri on nii surra, repertuaar, et meil oli võimalik nendega kokku leppida kolme teose osas, mida pole Saaremaal kunagi varem mängitud ja isegi pisipärlipüüdjaid ei ole Eestis kunagi ka laval esitatud, vaid korra kontsertettekandes noverdi hotelloton tehtud nii Estonias kui Vanemuises ja Shimanovski kuningas Roger seda üldse on mängitud ka teistes maades väga harva. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Euroopa ooperisaarelt Saaremaalt. Kuna enamik uusi filme jõuab kinodesse üksnes moodsast TCP standardist, tuleb kinopidajatel leida vahendeid oma saalide uuendamiseks või leppida sellega, et uusi filme enam näidata ei saa. Juhan Hepner lugu. Lihula kultuurikeskuses asuv kino on sarnases olukorras paljud Eesti väike kinodega digipööre filmitööstuses on kaasa toonud selle, et ilma oma tehnikat uuendamata ei ole enam võimalik ekraanile tuua uusi filme filmide levitamise üldse. Standardiks on saanud TCP formaat, mida pole vanatehnikaga võimalik maha mängida. Uued projektorid, helisüsteemid ja muu tehnika maksab aga kümneid tuhandeid eurosid. Lihula kino läheb digistandardile üle aasta lõpuks teoks saab see tänu kultuuri kapitalist saadud ligi 30-le 1000-le eurole, millele lisandub vallavolikogu poolt veel 20000 eurot. Lihula kultuurimaja juhataja Tiina Lobja sõnul on väga oluline, et ka kaugemates paikades elavad inimesed näeksid uusi linateoseid. Kas siis maailm tahab ka kinos käia, aga kui me peame hakkama Sid Tallinnasse või Tartusse sõitma, see on pikk aeg ja aeg on kallis igalühel ja seal on kinopiletite oluliselt kallimad kui meil. Neid väheseid filme, mida praegu veel Lihulas näidata saab, käiakse Lobja sõnul usinalt vaatamas ning huvilisi oleks näiteks lastele mõeldud animafilmide osas kindlasti rohkemgi, kui tehnika lubaks värskeimaid kinokunstiekraanile tuua. Hetkel me oleme lihtsalt ajale jalgu jäänud, et me ei saa enam filme näidata, kõik on digitaalselt ja bluuride peal ka enam ei toodeta. Et Haapsalu kultuurikeskuses sai digipööre täielikult ühele poole tänavu kevadel, pil samuti tänu kultuurkapitali toetusele mindi üle moodsaim Aile digiformaadile. Rajati võimalused kolmdee filmide näitamiseks. Digitaalse kino eeliseid selgitab haapsalu kinoprojektijuht. Hele Oti. Haapsalu kultuurikeskuse kinokülastatavus on oluliselt kasvanud peale tüdigina saamist. Kui varem saime näidata filme, mis meile anti, siis nüüd me saame oma filmivaliku ise teha ja kõige suurem pluss on, et me saame kohe apsus näidata kõige uuemaid Film esialgu pole Lihula kinno plaanitud kolmde filmide näitamise võimalust, kuna see nõuaks märksa suuremat investeeringut. Lihula kino on tuntud laiemale üldsusele näiteks selle poolest, et võõrustab iga-aastaselt rahvusvahelist publikut sest just siin linastuvad paljud Matsalu loodusfilmide festivali teosed. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Lihula. Ja sünoptik Kertu sild saab nüüd rääkida pikemalt ilmast, palun. Täna õhtul tekib Stockholmi lähistel uus osatsüklon, mis liigub homme päeval üle Soome lahe. Eelolev öö tuleb pilves selgimistega ning vihmane. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 12, saartel ja läänerannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 11 kuni 16 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm ning paljudes kohtades sajab hoovihma. Pärastlõunat võimalus väheneb. Puhub läänetuul seitse kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 16 kuni 20 kraadi. Neljapäeva öösel määrab meie ilma lauge kõrgrõhuhari, on vähese ja vahelduva pilvisusega, peamiselt sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa, öö hakul rannikul läänetuul kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 15 kraadi. Päeval jääme üle läänemeresoome liikuva madalrõhkkonna serva on muutliku pilvisusega ilm ning paljudes kohtades sajab hoovihma, võimalik on äike. Puhub edelatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 18 kuni 22 kraadi. Reedel sajab madalrõhkkonna servas veel kohati hoovihma, edela läänetuul tugevneb viie kuni 12 hommikul ja päeval rannikul puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel 10 kuni 15, päeval 16 kuni 20 kraadi. Ja Taavi Libe võtab nüüd kokku päeva spordisündmused. Viinis loositi käsipalli eurosarjade esimeste ringide paarid tugevuselt teises eurosarjas, EHF kapil esindab Eestit valitsev meister Põlva Serviti tugevuselt kolmandas sarjas Jerlents kapil HC Kehra ja Viljandi valitsev Eesti meister Serviti alustav VHF kapi mänge kvalifikatsiooni avaringist, kus kohtub Leedu tšempioni Klaipeda ta. Kunnasega edu korral minnakse järgmises ringis vastamisi Šveitsi klubi intertüürifaadiga. Esimene kvalifikatsiooniring peetakse viiendal või kuuendal ning 12. või 13. septembril ning teine ring 10. või 11. ning seitsmeteistkümnendal või 18. oktoobril. Tra, kuidas vastu peavad Serviti avamängu kodus võimaliku esimese duelli faadiga Šveitsis. Jens kapi teises ringis loositi eurosarjas Debeteeriva Eesti pronksimeeskonna viljandi vastaseks neutracki Poseidon Kreekast. Selle paari võitjat ootab järgmises ringis pressano ballamanio. Kreeklastega kohtuvad viljandlase esimeses mängus võõrsil. Võimalik avamatš itaallaste vastu peetakse kodus. Pääses kolmandasse ringi kevadel Eesti meistrivõistluste hõbeda võitnud Kehra, kes läheb seal vastamisi Londoni Handbalklaviga. Paari oma matš toimub Suurbritannias Jerlents kapi teise ringi matšid peetakse 10. või 11. ning seitsmeteistkümnendal või 18. oktoobril ning kolmanda ringi duellid 21. või 22. ning 28. või 29. novembril. Sloveenias Mari Boris alanud laskmise Euroopa meistrivõistlustel juhib Reino Vellest juunioride kaarrajal avapäeva järel 75 märgiga 75-st. Homme lastakse veel 50 märki ja finaalvõistlus. Purjetamise Laser Radial ja Laser Standard klasside Euroopa meistrivõistlustel Taanis ohus, siis on Anna Pohlak kahe võistluspäeva kestel peetud nelja kvalifikatsioonisõidu järel 26.. Karl-Martin Rammo on 43.. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai Päevakaja 21. juulil. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.