Helga ja tere head klassikaraadio kuulajad, mina olen Kersti Inno. Tänases helikajas kuulame Igor Karsnek arvamust Eesti riikliku sümfooniaorkestri sarja suurlinna tuled kontserdist Pariis, kus Olari Eltsi juhatusel kõlas Sibeliuse ja TPS-i looming muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab nelejabasteinfeld. Arutluse all on 14. rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2015. Mis mõtteid see tekitas? Silmas pidades nii festivali rahvusvahelisust kui meie koorimuusika hetkeseisu. Stuudios on Eesti muusika ja teatriakadeemia emeriitprofessor Ene Üleoja Eesti rahvusmeeskoori koormeister, laulja Igor Nikifarov ning koorijuht ja helilooja Pärt Uusberg. Head kuulamist. Sülgaja. Eesti riikliku sümfooniaorkestri sarja suurlinna tuled, neljas kontsert viis kuulajad Pariisi ning kuulata sai Sibeliuse tibiysii loomingut Olari Eltsi dirigeerimisel. Ma palusin seda kontserti kuulama minna ja oma arvamust avaldama. Igor Karsnek. Palun alustaks sellest, et see kontsert oli mitmes mõttes, oli ebaharilik, tähendab kõigepealt see kava oli ebaharilik ja kontserdi ülesehitus oli ebaharikava, oli ebaharilik kahe teose mõttes kahelda, et väga kuulsad heliloojad klassiks on Jean, Sibeliuse Heino Kloodepressiiv ja kava suhtes oli ebaharilik võib-olla see, et Sibeliuse kolmas sümfoonia kõlas kontserdi esimeses osas ja olles kuulanud kontserti tervikuna põhise põhimõtteliselt väga õige, kompositsiooniline lahendus kontserdikava ülesehituse mõttes. Nüüd Sibeliuse kolmas sümfoonia, mida Olari Elts juhatas, ma alustaksin nagu sellest, seda Olari juhatan ka varem ja ütleme siis niimoodi, et see on materjal, millega Olari Elts on juba varasemast töötanud ja usutavasti on see temal küpsenud sedavõrd ja täiesti vaimustava ots ettekandel selt kõlavad osad olid sümfoonia esimene osa, allegro moderato ja kontserdi finaal, mis on moderaator finaali suhtes. Jelts ühe väikese sellise dirigendi meelevaldsuse nimelt moderaator sai tasapisi, nagu selline Allagreto ja tegelikut Õiga ka tähendab, sellest võitis kohe keebilide motoorika. Ja see finaali agitaator tütar tuli nagu selgemini välja. Samas ütleme finaali keskosas oli tunda seda ilmselt aeglaselt dirigendi mõtetes küpsenud sellist romantiliselt mõjuvat paati, tost, mis nagu tõmbas sümfooniatsüklile joone alla ja kui esimeses osas rääkida jõuan kohe teise osani ka siis siin oli väga kaasahaarav Eltsi kujundatud selline nii-öelda maalähedane karakter selles peapartiis ja selline looduslüürika või selline pastoraalsus kõrvalpartiis. Ja põhimõtteliselt, kui nüüd rääkida orkestri mängus, siis ütleme, puupillide soolod töötluses olid ka väljendusrikkalt välja joonistatud. Siin oli Olari Elts teinud sellise väga mõjuva dünaamilise reži, et see välja kostus, iga budistide soola oli põhimõttelised, nagu peo peal. Ma jätsin hinne teise osa, andante on muuto, ma jätsin nagu selle sümfooniajutt lõpuks sellepärast et selle osa alguses muidugi köitsid jälle väga ühtlase kõlaga puupillide ansamblid. Kuid selle teose selline tsenter keskpaiku, kus on sellised episoodilised muusikalise materjali Sibeliuse kirjutatud mitmesuguste repliikide näol küllalt palju sisse. Seal tundus, et, et võib-olla oleks võinud Olari Elts järgida siiski Sibeliuse märget nimelt siin märgitud Sibeliuse partituuri alguses, ent andante con Monto vaasi, Allecreto et vot siin oleks võinud võib-olla natukene liigutada muusikat ettekandes veto suunas. Antud juhul vähemalt minu jaoks jäi natukene see teise osa keskpaik natukene kuidagi nagu seisma, võib-olla natukene nagu nagu harali. Mitte et midagi oleks viga olnud, aga oleks nagu tahtnud seda paasi Allecretod võib-olla natuke juurde. Kuid kontsert algas Sibeliuse sümfoonilise põimiga. Ookeaniidid, mis on ebaharilik teos? Mai ei julge öelda, kas seda on paremini üldse Eestis elavas ettekandes olnud võimalus kuulata, mina igatahes võib-olla kuskil selle peale nagu sattunud see sümfooniline sibiilusel, selles mõttes on erandlik, see on Norfolki muusikafestivalil tellimus USAst ja väga korrektselt ja ammendavalt koostatud kavalehest võis ka lugeda, et kuivõrd palju tegevusi peeglis tegi seda seda teost ümber. Ja noh, see variant, mis nüüd ettekandele tuli tutvuda, see kõlas sellise dekoratiivse, võiks öelda isegi nagu, nagu filmimuusikana. Küllap Sibelus natukene arvestas nagu USA konjunktuuri ka omal ajal. Ja siin muidugi ma tõstaks orkestris esile just flööti kontileenib ühelt poolt ja teiselt lööte teismeliste mänglevad seista Pesksed joont, mis oli tegelikult väga veetlev. Ja mis puutub Loodi Plusi teostesse, mis kontserdil kõlas, siis muidugi tema kolm sümfooniat, eskiisi meri on meil korduvalt esitatud, aga täiesti uudne ja täis eksperimentaalne teos oli tema laulude tsükkel, see on ekstaas pealkirjaga tähendab sõltuvuse kohe debüsi. Ise ei ole sellist vokaaltsüklit kunagi kirjutanud. Et selle panin, kui Briti Robert Hololei võttes aluseks Tibüsi kuus laulutsüklis unustatud aariad ja lisada sinna veel neli juurde, sealhulgas mis oli eriti põnev, 14 aastase TPS-i kirjutatud soololaulu, mille pealkiri mandoliin originaalis on need sopranile ja klaverile ja Robinho lovi orkestreeri, muuseas tegelikult väga iste orkestreerinud solistiks oli Kareniversba kellaga, kui laulja kohta võib öelda, ehitaks Tal on väga hea karakteri tunnetus. Teiseks, tal on väga hea hääleulatus. Niiet kao, register kõlab. Ja kolmandaks, tal on sellised koloratuuri anded kõrges registris, mis väga hästi kannavad. Nüüd igat kümmet laulumasin eraldi, võib-olla käsitlema ei hakka, kuid juhiks tähelepanu vahele isegi kolmele viimasele laulule. Tähendab 809-l lauskõlasid hästi. 10. laul kõlas nii esitusliku kui orkas ratsiooni, kuid püsiv muusika tõlgenduse mõttes lihtsalt suurepäraselt. Nüüd ütleme see kaheksas laul, mille pealkiri on puuhobud, see oli noh, vokaalsed Virtoosne ja selline tiivne Scania tuur sinna kohe otsa. Neljateistkümnenda aastase püsikirjutatud mandoliin, mis oli ühelt poolt mänglev ja peksime samas rütmis, kas ja mis kõige olulisem, sümpaatselt naiivne, tähendab 14 aastaselt püsikohta ei saaks öelda, et tal oli see küpsus, mis oli näiteks Neljateistkümnenda Mozartit ja mis siis tähendab, orkestreerinud oli see täiesti sümpaatne ja 10. laul pealkirjaga meri on palju ilusam. Vot seal panin kuulama sopran garaniversba selline vokaalne dramaturgia täpselt samavõrd kui organisatsiooni värvikus ja kahtlemata soli tsükli parim esitus nendest lauludest. Kui nüüd tõmmata eelpool räägitule joon alla, siis me ei tohi muidugi unustada, et selle kontserdi pealkirjaks oli Pariis ja Kloodi püssi muidugi, kui Pariisis tegutsenud helilooja vastas täpselt sellele teemale, aga väga hästi harmoneerub püsiteostega Sibeliuse ja nüüd, kui ma olin selle kontserdi ära kuulnud, ma sain aru, mispärast kõlas kolmas sümfoonia just esimeses osas, seepärast, et esimene kontserdipool, see oli Sibeliuse plokk, mis oli nagu sissejuhatus kusjuures ookeaniidides andnud väga selgelt tunda impressionismi mõjusid, mida Chib eeldusel võib-olla nii tihti ei kohta. Selle teose kirjutamise aeg oli tegelikult juba aastal 1914 ja selline impressionistliku bloksis teises pooles. Nii et tegelikult täiesti vaimustav kontsert. Aitäh. Igor Karsnek. Helgaja muusika, uudised maailmast, muusika, uudised, Briti muusikaelu üheks oodatumaks sündmuseks on kindlasti festivalil BBC proms ja järgmisel kohal oma oodatuse poolest on see päev, mil avalikustatakse promsi festivali kava. Ja nüüd ongi suvine kava lõpuks teatavaks tehtud. Seitsmeteistkümnendal juulil algav ja tänavu järjekorra numbrit 120 kandev BBC proms on väga mitmekesine. Toimub 92 klassikalise muusika kontserti, millest teeb otseülekanded ka BBC Raadio kolm. Festivali kuulsal lõpuõhtul last näitavdab homs, dirigeerib taas dirigent marginaal sopp ja solistidena esinevad sopran Daniel niis, tenor Jonas Kaufmann ja pianist Benjamin Crownar. Tänavune proms pöörab eriliselt suurt tähelepanu klaverile ja pianistidele. Festivalil esineb 25 pianisti, nende seas näiteks Elizabeth Leonskaja ja ka Leif Ove Hansnes koos dirigent Valeri kergia. Viga kantakse, et kõik Sergei Prokofjevi klaverikontserdid solistideks Aleksei Volodin, Daniil Trifonov ja Trifonov õpetaja Sergei Baba. Jon dirigentidest on esindatud proomsilaga sördsaiman rätu, kes juhatas tapmite Londoni sümfooniaorkestrit. Ega ka mitte Berliini Filharmoonikute, vaid hoopis Viini Filharmoonikute. Ja ettekandele tuleb Edward Elgari gerontiuse unenägu. Tänavusel BBC Promsile tuleb maailma esi ettekandele 21 uut teost. Nende seas näiteks James Mc millani Neljas sümfoonia Tommy Andersoni foon ja Eleanor Alberga, ärka Ateena. Viimane on BBC promsi viimase õhtu avateoseks. Promsi piletid tulevad müüki 16. mail. Festival kestab 12. septembrini ja Eesti klassikaraadio Ki kannab üle mitmed kontserdid ja suve lõpul on klassikaraadio eetris BBC promsi teemanädal. Ameerika helilooja Julio Wolf on tänavune Pulitzeri muusikapreemia laureaat. Võidu tõi talle teos nimega antratsiidi väljad. Teose esiettekanne toimus 26. aprillil läinud aastal Philadelphias. Esindajateks olid kollektiiv nimega bänkonda Khan ool Stars ja mendel soni koor. Žürii nimetas teost võimsaks oratooriumiks, mis kõneleb Pennsylvania söekaevurite elust 20. sajandil. Auhinnasaajate seas on olnud näiteks John Adams, Jennifer Higton, Samuel Barber, Elliott Carter ja üle-eelmisel aastal ka nurgiat Herlynžho. Möödunud aastal pälvis Pulitzeri muusikapreemia John Lutter Adams oma teose eest pikkam õhusson. Pulitzeri preemiate võitjad selgitatakse välja kahes astmes. Igal aastal on viieliikmeline žürii erinev ja see koosneb professionaalidest, kellest üks on ka tavaliselt möödunud aastane võitja. Žürii valib välja kolm finalisti ja auhinna andmine ei olegi kohustuslik. Tööde esitaminegi preemiale on lihtne. Seda võib teha igaüks. Oluline on, et kandidaat vastaks nõuetele ja oleks tasutud 50 dollariline osalustasu. Nii võib Pulitzeri muusikapreemia saamiseks avalduse esitada ka näiteks helilooja ise. Tänavuseks võit lisaks oli niisiis Julia valve ja kaks finalisti, tema kõrval olid leiliang Johnsort. Soomes järven pääl toimunud kolmanda rahvusvahelise Sibeliuse nimelisel lauljate konkursil sai eesti noor metsosopran Tuuri tede auhinnalise neljanda koha ja diska Sibeliuse perekonnapreemia Sibeliuse teoste parima esitamise eest. Sibeliuse vokalistide konkursi võitu Soome bariton Aarne Belkonen. Kokku osales võistlusel üle 100 laulja ja finaali jõudis neist kuus. Võistluse. Viieliikmelise žürii moodustasid pianist Gustav jupsibaka Soomest metsas, pran Monika grupp Soomest, sopran Ingerdam Jensen Taanist, bariton Andreas Schmitt Saksamaalt ja bariton Olle Persson Rootsist. Rahvusvaheline Jean Sibeliuse lauluvõistlus toimus 19.-st 25. aprillini ja lisaks tuuri tedele osales ka Eesti sopran Elizabeth Paavel ja teised võistlejad olid Soomest, Rootsist, Poolast ja Norrast. Saksamaal ollakse põnevil, sest lähenemas on 11. mai, mil saab teada tavaks see, kellest saab Berliini Filharmoonikute järgmine peadirigent. Hiljuti korraldas väljaanne Margenfost publikuhääletuse, et keda sooviksid sakslased ise oma parima orkestri peadirigendina näha. Enim publiku hääli saada Andres Nelson 448 häält. Teisel kohal oli 229 häälega Gustavo Dudamel kuus häält vähem sai Kristjan, hiljem on 125 häälega oli neljandal kohal Taaniel paarelm toim. Ja tema järel olid pingereas Morris Jansons, Ricardo Shay, Riccardo Muti ja Janniknesese käen. Kaks viimast muti ja see see käe on ilmselt siiski kandideerida ei saa, sest neid seovad aastal 2018 veel lepingut teiste orkestrite-ga. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised tänase heligaja arutlusteema on 14. rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2015 mis tõi Tallinna üle 1000 koorilaulja 30 koori 11-st riigist, sealhulgas 14 koori Eestist. Esmakordselt Tallinna koorifestivali ajaloos läks Grand Prix Rootsi Adolf Friedrichi kirikuna noortekoorile. Konkursi žüriis töötasid rahvusvaheliselt tunnustatud dirigendid John pits, Patrick Iirimaalt, mood häman Lozans Prantsusmaalt, Ragnar Rasmussen Norrast, Ants Soots Eestist ja Ints deterovskis Lätist. Mis mulje sellest jäi ja mis mõtteid tekitas silmas pidades nii festivali rahvusvahelisust kui meie koorimuusika hetkeseisu. Stuudios on Eesti muusika ja teatriakadeemia emeriitprofessor Ene Üleoja Eesti rahvusmeeskoori koormeister ja laulja ning Teaduste Akadeemia naise meeskoori dirigent Igor nii kihvt orav ja koorijuht kammerkoori head ööd, vend, dirigent ja ühtlasi helilooja Pärt Uusberg. Tervist. Niisiis, milline üldmulje jäi koorifestivalilt Tallinn 2015. Milline oli tase võrreldes võib-olla muude euroopakordadega? Kivalidega üldmulje sellest festivalist oli väga positiivne, tase oli ühtlaselt kõrge, muidugi üksikute eranditega. Nüüd võrrelda teiste konkurentidega on raske, sest konkurss on praegu Euroopas väga palju ja nad on väga erineva tasemega. Aga ma arvan, et meie nii oma nõudlikkuse poolest ja taseme poolest jääme kuskile kuldsesse keskvööndisse. Kui nüüd rääkida üldisest tasemest, siis need favoriit, koorid, kes võitsid, nad näitasid ennast veenvalt isegi avakontserdil ja juba nii-öelda esimeses voorus ja nende hulgas oli ka Eesti koore eesti kooridel on meeldivalt kõrge tase, on tekkinud uusi värskeid koore, perspektiivikaid, noori koorijuhte ja arenguruumi kahtlemata on. Ja ma nimetaksin siin just nimelt vokaalist eetika suunas. Ma arvan, et tulevikus me kuuleme ja näeme veel huvitavamaid kavu ja võib olla rohkem läbitunnetatud kavu. Koorilaul ei ole ju mitte ainult muusikaliste fraaside kujundamine ja ainult õigete akordide häälestamine, vaid siin peab hakkama kõlama ka sõnum, mis on seotud just nimelt tekstiga. Ja selles osas tuleks nii mõnelgi meie kooril rohkem süveneda, et see programm, mis nii-öelda tekstis on antud, jõuaks orgaaniliselt ka muusikasse. Aga üldiselt palju tänu selle konkursi eest selle konkursi korraldajatele, palju tänu kõik organisatoorselt toimis väga sujuvalt ja ma arvan, et kõik konkursist osavõtjad jäid korraldusliku poolega ka väga rahule, nii et aitäh. Väga hea mulje jättis see konkurss, minu jaoks oli väga suur võrdlusmoment ka eelmiste Tallinna konkurentidega, mida ma kuulasin peaaegu et kõiki vist viimase aastate jooksul, mis toimusid Tallinnas ja milliFoliga võrrelda just selle eelmise korraga, et oli nii palju koore esinemas seekord. See oli nagu meeldiv üllatus, et vaadates, mis toimub teistes Euroopa riikides ja kui aina vähem ja vähem koore võtavad osa konkurssidel ja festivalidel siis selline kooride hulk, mis oli seekord Tallinna konkursil, oli väga positiivne ja meeldiv üllatus, kus ma ühinen nende sõnadega, mida rääkis ka proua üle oja, et see tase oli meeldivalt kõrge. Võib-olla ootaks mingisuguseid plahvatuslikku, veel suuri üllatusi või selliseid, et noh, nüüd ei tea, kas on veel midagi rohkemat soovida selle koori puhul. Aga ikkagi oli, oli väga jaa, jaa, minul tekkisid väga palju häid mõtteid, mis võiks ka enda puhul teha, kuhu suunas areneda ja viiega omad koorid. Mina olen siin viimastel aastatel oma kooriga osalenud sellel konkursil ja siis ei ole kunagi olnud võimalust kõiki koore kuulata, aga seekord otsustasin siis tõesti kuulata ära kõik voorud ja kõik koorid sarnasel põhjusel, mis siis ilmselt ka Igor, et arendada ennast nii koorijuhina kui ka siis heliloojana, sest nende päevade jooksul koolis tegelikult väga palju huvitavaid teoseid. Samas tekkis palju mõtteid selles osas, mis koorikonkurss üldse on, mis, mis on selline hea koori kõla. Võib-olla üks mõte, mis ma enda jaoks avastasin, oli see. Ootamatul kombel on fortes minu meelest oluliselt raskem laulda kui pianos. Minu jaoks eristusid koorid, kelle forte jäi hästi balanssi ja tasakaalu ja see tundus, et see tulenes dirigendist kellel oli selline äärmiselt hea kõlataju, seal oli päris mitu sellist koori, kelle puhul minu meelest Forted väga hästi õnnestusid. Aga üldises mõttes minu meelest oli ka see tase erakordselt kõrge, et eriti minu jaoks oli põnev jälgida kaasaegse muusikavooru, kus nagu järjest tulid koorid, kes oleks minu hinnangul võinud selle kategooria võita, et see tase oli tõesti seal vähemalt minu kõrvade jaoks erakordselt kõrge ja seal oli hästi nauditav jälgida CDd, sihuke kvaliteet, kontsert, terve see voor minu jaoks. Kas muidu eristusid siin ka selged favoriidid? Minu jaoks eristasid küll favoriidid ja üsna selgelt ma jätan, et avakontsert oli üks, mis andis juba esimesi signaale. Esimese signaali andis muidugi Grand Prix võitja Rootsi koor, Adolf Fredrik, siin kiriku noortekoor. Ma arvan, et need on kõik Adolf Fredrik Sid kooli kasvandikud, seal on olemas niisugune koorikool erakordselt tugeva muusikalise ja vokaalse tasemega ja seal oli kunagi legendaarne dirigent ja õpetaja puu Johanson, kes on meil ka siin olnud üle-eelmisel korral žüriis. Tähendab, see koor mõjus esimesel hetkel mulle niuksed täiusliku, tasakaalustatud kõlapildiga just nimelt tasakaalustatud kõlapilt. Väga kaunis vokaal. Mul tulid meelde meie pianisti Erna saare sõnad, kui ta ütles niimoodi, et esimene, mida mu kõrv püüab, pianistide puhul on kõla kõlakultuur äärmiselt kõrge siis faktuuri selgus ja ülim täpsus intonatsioonis agoogikas rütmikas, miski ei lagunenud kuskilt nii ära, mis näiteks juhtus ühe teise kooriga, kes mulle ka väga meeldis, oli Sloveenia konservatoorium krimikoor. Seal oli võib-olla rohkem fraasi paindlikkust ja, ja niisugust romantilisust. Adolf Fredrik, see puhul on niisugune tüüpiline Põhjamaade karge koori esitusstiil. Väga selgelt andis endast märku meie Estonia noorte meeste koor Hirvo Surva ka et nad on ühed kindlad favoriidid vähem võib-olla mõjus avakontserdil kaugelt Indoneesiast tulnud koor, kes pärast muidugi köitis mind just nimelt oma teistlaadi olemusega nad tulevad teisest kultuuriruumist teise filosoofiaga ja seda oli väga huvitav jälgida, kuidas nad vanamuusika kategoorias laulsid Euroopa vanamuusikat. Ma mõtlesin selle peale sügaval, et kui palju peavad olema need inimesed töötanud selle muusikaga, et seda kvaliteetselt ette kanda. Ja miks ma nendest räägin, Nad ei olnud absoluutselt võitjad, eks ole, aga just see oskus omandada stiili ja säilitad Ta mingi oma elufilosoofiline tunnetus. Sest kui nad laulsid vana muusikat, siis ma jälgisin kehakeelt, millega koor esines. Kui alguses oli ilmselt koorile öeldud, et Euroopa koorid seisavad käed kõrval, nii nagu me kõik laulame siis laulmise ja protsessi käigus hakkan ma nägema, kuidas laulda nii, et hakkavad oma käsi ühendama. Nad vajavad nagu energiaringi kinnihoidmist ja kuidas need käed hakkavad väljendama fraasi intuitiivselt, see oli lummav. Tähendab, ma tajusin siin nüüd keha, hinge, vaimu ja hääle sümbioosi, mida Euroopa koolide puhul me ei näe. Nii et ta oli üks värskendav ja väga austust tekitav elamus sellel koorikonkursil ja kui rääkida veel fosforiitidest, siis tõusid kaks väga kena eesti naiskoosseisu kohe välja säravalt need olid siis kammerhääled ja naiskoor sireen ja andsid endast märku ka potentsiaalsed ilmselt tulevikus veel väga palju saavutavate dirigendid. Nii et sellest oli rõõm ja minul isiklikult see oli tõesti väga isiklik rõõm, oli mul segakooris noorus, kes on taas tulnud välja ja saavutas neljanda koha kammerkooride kategoorias, see oli kena saavutus ja muidugi sega koorhoik oli ka märgiliselt, et, et siin on tegemist ühe niisuguse ohtliku võistleja, aga nendele suurtele koolidele ja muidugi võib-olla on sellesama kontserdis ei avaldunud veel Soome kammerkoori Gambin lauljat, kogu potentsiaal. Aga nad väga kindlalt sammusid ka niisuguse stabiilse sammuga erinevatest kategooriatest läbi. Ja Gambin laulu puhul ma ütlen niimoodi, et nendel on väga homogeenne kõla, väga ühtlane kõla, võib-olla mitte nii särav kui rootslastel ja minu meelest nad natukene kaotasid sellega, et kavavalik oli veidi ühesugune. Oleks võinud kontrastsemaid teoseid panna tempoliselt ja selles osas ma pean ütlema, et mulle väga meeldis meie segakoor huik kava väga hästi valitud ja ma teen suure kummarduse sellele noorele dirigendile, kes leiab üles ka konkursi jaoks Mart Saare. Tõesti olen ise ka juba aastaid imetlenud oma kolleegi ja aeg-ajalt ka konkurenti heas mõttes Kaspar mändi, kes tõesti oskab erakordselt hästi konkursi kava valida ja ka selle filigraanselt ette valmistada, et mina isiklikult väga naudin tema musitseerimist. Minu meelest manuaaltehnika peegeldab väga detailselt kõiki muusikalisi sündmusi ja see on alati nauditav elamus. Nii et ma arvan, see, et aga siit konkursilt dirigendi preemia pälvis, oli igati õigustatud. Ja olengi sellega lauset sõjakord, noorus minu meelest, niipea kui nüüd viimastel aastatel olen kuulnud, kogu aeg areneb ja seda on hästi tore näha. Teine koor, mis minu meelest eesti kooridest pidevalt areneb, on Noorte segakoor Vox Populi kes minu meelest esines väga värskelt rahvamuusika kategoorias täitsa oma näoga koor. Ja sellest lähtuvalt minul oli küll heas mõttes uhke olla eestlane, sest minu meelest on Eestis hästi palju huvitavaid koore ja väga erinevaid seejuures. Et juba siin mainitud need Kammernaiskoorid, Kammer hääled ja sireenid ja segab, huikab aga näiteks e-stuudio kammerkoor, kes on ka pigem üsna noorkoor ja järjest arenenud või siis hoopis musa marilastekoor, et mulle tundus, et üldiselt eesti kooride tase oli väga kõrge. Ma olen nõus Pärdiga, mul näiteks väga meeldis ka Noorte segakoor Vox Populi, ütlen ausalt, ma kuulasin neid esimest korda, oma isikliku elutihedusega ei jõudnud ma nende kontsertidele enne, aga Ma arvan, et ma olen üks kindel käia. Ma arvan, et kõikidest koolidest koor eraldus sellega kui nad tulid lavale, tekkis selline atmosfäär, et nad tahavad siin olla, nendel meeldib siin ja see kõik oli sellise haarava positiivsusega koos, kui nad lõpetasid oma esinemise Lõuna-Aafrika Aranžeeritud lauluga. Mul oli kerge naer näos, sest see mind võlus. Ja see mulle meeldis see laulmine ja see tantsud, mis nad selle juures tegid ka laulude vali. Kas selle folgikategoorias mulle meeldis, et need mõned sellised slaavipärased helli keeled, mis kõlasid väga tihti Tallinna konkurssidel, ei kuule, et tundus värskena, see oli midagi noh, nii-öelda uut. Ja see oli huvitav. Väga suure üllatusena oli minu jaoks kooli koorid seal Tallinna konkursil. Ma poleks uskunud, et kooli koorid on võimelised üldse sellisel tasemel laulda, eriti sellises situatsioonis, kus sa oled Tallinna konkursil, sest Tallinna konkurss on viimaste kordadega aina taset juurde ja juurde saanud. Kui need noored lapsed tulevad sinna lava ja ei ole sellist nagu värelemist või kartmist, vaid nad laulavad julgusega, nendel meeldib see asid ja kõik on dirigendi poolt paika pandud. Ma mõtlen kõik see töö kooriga, tehniline esitus, interpretatsioon, kava, valik. Ma tahangi kummardada nende juhendajate eest. See oli väga hea. Siin on huvitavad mõtted, mida ma väga jagan. Kõigepealt see, kui sa ütled, et Vox Populi tuli lavale rõõmuga. Ma ei hakka nimetama koore, aga selgelt on tunda, missuguse hoiakuga koor tuleb lavale kasta, tuleb saama, võida, tuleb andma publikule elamust ja väga sagedasti need koorid. Koor on oma kori juhi nägu, ütleme niimoodi. Kes tulevad tingimata saama, laulavad ennast kuidagi kinni. Või paistab välja seal niisugune dress suur mis väljendub isegi selles, et isegi miimika adresseeritud välja, mida ma ei usu. Muidugi, seda ei näe õnneks žürii, sest žürii jälgib kogu aeg ikkagi partituuri, eks ole, aga kuulajana ma võin seda peaaegu kindlalt öelda, et, et siin on taga, on hirm, vägev soov igal juhul midagi saada sellest konkursist. Tähendab ka konkursi tingimustes hakkab tööle see, kas musitseeritakse vabal kas koori ja koorijuhi vahel on koostöö. Kas koorijuht näeb oma kooris kaasloojaid, võimed on tema kamandada. Võit tuleb ikkagi nii eelnevast, ütleme dressorist, ilma milleta ei tule, see on töö, eks ole, ja siis tuleb juurde anda see muusikaline vabadus. Ja nüüd ma lähen teise asja juurde, mida sina, Pärt puudutasid forte nüansid ja ka pianoforte märk ja piano märk on tingmärgid. Nendel ei ole kirjutatud juurde detsi Bellide arvu. Forte ei tähenda ilmtingimata röökimist. Ja eriti võikalt mõjub niisugune agressiivne forte siis, kui näiteks lõpetatakse mõni vaimulik teos Aameniga. Kindlasti on seal forte märk peal, aga kas ta on jube leeriv? Kas ta on imetlev forte forte on nüansse tohutult palju. Samamoodi on lugu pianuga. Me kuulsime mitmeid koore just eesti koore, kes kasutasid nüüd super pianos laulmist minu jaoks vahel oli see põhjendamatu. Piano on nüanss, mis tegelikult on väga pingestatud nüanss. Ta ei ole passiivne, kui ma kuulen lihtsalt passiivsed peanud, mis on viidud detsi Bellide tasemele kus on niisugune tunne, et ma laulan võimalikult vaikselt, aga miks ma seda nii vaikselt laulan, mul tekib see küsimus. Ja siin mõnegi koori puhul tekkis minu sisemuses vasturääkivusi, et ma tean, et sinna piano kirjutatud, aga kuidas ma seda pianosse interpreteerinud, mida ta kannab? Missugust infot kannab, eks ole, Piano on sagedasti laetud, mitte kaetud ja nõuab ta ju tegelikult piano, laulmine ikka väga head vokaaltehnikat, eks ole, sedda oleks hingamistoe peal. Et kui ta lihtsalt niimoodi vaikselt kuidagimoodi niriseb või kahiseb, siis ta juba enam ei tööta muusikaliselt ja lõikul kooli koorides rääkida, siis ma tahangi öelda niimoodi, et mul on ka suur lugupidamine õpetajate vastu, kes tulevad oma kooridega välja. Ja siin oli nüüd minu jaoks kaks niiskust, koori inglise kolledži koor tuli laulma. Reaalkohvikoor tuli võitma, võitis ka, tähendab, sai sammukese ettepoole. Mõlemad on tänuväärsed ja, ja ütlen veelkord ka, suur tänu nendele kooridele, aga vahetevahel võtke ka lastelt natukene pingeid maha, et uskuge, see koostöö niisuguse muusikalise ja musitseerimisega rõõmu nimel toob teinekord parema tulemuse kui ainult nii-öelda puhta akordi taotlemine. Ennist Pärt mainis Temale jättis kõige tugevama mulje, on kaasaegse muusika kategooria konkurss ja kõige põnevama mulje, et, et räägime sellest natukene, et mida seal kuulda sai, huvitavat? No üks põhjus, miks sellise kirka mulje jättis, oli lihtsalt see, et sinna koondus kokku väga palju häid koore, kes esimeses voorus olid eraldi kategooriates, et tuli seal häid kammerkoore, häid segakoore, häid naiskoore, et siis oli hästi huvitav vaadata, kuidas nad nüüd ühes kategoorias koos kõlavad. Märgi panin maha neidude koor, kammerhääled, kes siis hiljem ka selle kategooria võitis. Et võib-olla veel varajases hommikutunnis, kus nad laulsid pool 10 ei osanud aimatagi, et see nüüd ongi see võitja koor. Kuigi mulle tõesti väga meeldis nende esitus, aga pärast tuli seal seal ridamisi teisi väga õnnestunud esitusi ja kui vaadata seda zürii punktitabelit, siis need vahed siin ladvikus jäid ikkagi üpris väikseks. Võib-olla üks asi, mida ma nüüd konkurss jälgides olengi avastanud, et võib-olla ise kui osaled konkursil, siis eriti veel, kui ma laps olin siis kuidagi punktitabel mõjus justkui mingisuguse jumaliku tõena. Aga kui kuulata ikkagi ja kõik koorid, siis ilmselgelt sellist 100 meetri finišijoont koorikonkursi puhul ei ole, et ikkagi ka selles kaasaegse muusika kategoorias vabalt oleks võinud võita selle kategooria minu jaoks kolm neli koori, et see oli juba selline misasi, et kellel, mis õnnestus paremini halvemini. Aga et minule sealt meeldisid väga kammerhääled, meeldis väga tegelikult Campin laulu, Adolf Friedrichi kiriku noortekoor meeldis huik ja meeldis väga. Tegelikult kammernaiskoor, sireen ja ka E stuudio noortekoor, et minu jaoks need olidki väga nauditavad esitused. Aga mida uut ja põnevat sai repertuaari osas kuulda seal? Noh esiteks juba kohustuslik laul oli kirjutatud ju Tõnu kõrvitsa poolt in paradiisum, mis oli siis justkui mitmekordne esiettekanne selles kategoorias? Mul on küll raske selle kohta, Tõnu on minu õpetaja olnud, aga, ja minu meelest oli see väga hästi kirjutatud kohustuslik laul just selles osas, et ta osutus kõigile pigem jõukohaseks. Samas olid seal omad momendid, mille järgi siis ka vaadata, kellele see nagu paremini õnnestub, aga et igal juhul ta ei olnud nagu üleliia raske, mis oleks tekitanud situatsiooni, et seda oleks väsitanud olnud, kuulata sai nagu nautida neid esitusi ja just vaadata, kuidas keegi seda muusikaliselt tõlgendab. Kui rääkida repertuaarist, siis ma tahaksin öelda niimoodi, et väga palju kõlas Pärt Uusbergi muusikat ja kus need nii põlv ja oli küll ja ma ütlesin seda ka heliloojale, et see on nüüd üks huvitav nähtus, et kui meie põlvkond kasvas üles koos tormisega ja kui me olime nii noored nagu teie praegu, siis tormise enamus loomingust oli kirjutamata järjest kirjutas järjest meie põlvkond teda siis interdikteeris ja me hakkasime nüüd viimastel aastatel nagu muretsema ja vaatama ringi, kust tuleb see uus helilooja ja minu meelest see uus helilooja istub praegu siin minu kõrval. Järgmine põlvkond ilmselt kuuleb ja kasutab tema muusikat veel palju, mis on alles kirjutamata, sellest oli tõsiselt hea meel. Nüüd minus tekitas natuke vastakaid tundeid või muljeid või mõtteid kohustusliku loo teistes kategooriates. Noh, ühest küljest on tõesti see hea, et ei olnud nii komplitseeritud teosed, romantiline stiil, aga samas ma pean ütlema, et kogu mu tähelepanu siiski suundus koori enda poolt valitud teistele lugudele, et need olid huvitavamad ja need olid põnevamad, need olid kõnekamad ja need panid palju paremini need koorid ritta, mitte kohustuslik lugu. Ja muidugi me oleme nagu vähe rääkinud, et praegu sellest meie noorte meeskoorist, kes tegelikult võlus oma erakordselt kauni ja erilise noorte meeste häälte kõlaga, kuigi siin ütleme seda balanssi, nagu ma ütlen, tasakaalustatust oli vähem pakku, noored hääled on paritonaalsed ja tenori rõhk kõlas väga kaunilt, aga no passirühm natukene jäi teinekord veidi nagu tahaplaanile, aga üldiselt on see suurepärane muusikaline elamus kuulata niisugusi noori hääli musitseerimas aktiivselt ja elurõõmsalt ja särtsakas ja kuigi seal Pärdi looga konkursil juhtus üks pisike aps, aga õnneks nad tulid sellest eluga välja. Mis puudutab kaasaegse muusika kategoorias, siis see kohustuslik laul oli vokaaltehniliselt väga raske, ta võib-olla naiivselt selline lihtne pole midagi teha, aga tegelikult ta kohe reetis kui mingisuguse vokaalse võttega koori saanud hakkama, et siis oli kuulda ka nii šopperintel need üksikuid kõrgeid noodid ja see akordika ehk siis kooskõlad, kuidas nad toimivad, kas koor kuuleb neid ise ja nii edasi ja vot selles kategoorias kaasaegse muusika kategoorias mine jaoks kavadi, jäid veidi igavad, nad jäid ühetaolised, ehk siis, kui kohustuslik laul Tõnu kõrvitsaparadiis on, oli selline nagu eelmainitud selline rahulik, aeglane, siis väga paljuski teised laulud, mida valisid dirigendid juurde jäid noh, peaaegu et samad või, või see printsiip, kuidas nad üles ehitavad oma kaasaegse muusika kategoorias kava oli ikkagi noh, võtame laul, kus on mingisugused imeilusad kooskõlad, mingisugused klastrid ja kuidas ilusasti neid ära laulame. See oli tõesti väga hea, aga kui ma juba seda kuulan ühes laulus ma tahaks midagi muud, tahaks midagi teistsugust. Ja selle koha pealt ma võib-olla eraldaks just kaks koori, minu maitse järgi oli segakoor huvik ja kammernaiskoor sireen, kelle kava just selles kategoorias oli tõesti mitmekülgne, oli huvitav ja mis näitas, et kaasaegne muusika ei ole ainult ilusat The heli pilvide nii-öelda näitamine. Minu meelest lihtsalt ka Adolf Fredrik kiriku noortekoori kaua mulle isiklikult väga meeldis, et nad targalt valisid oma maas väga kuulsat koorimuusika kaasaegset heliloojat Toomas NFLi ansansloni sinna lisaks need mõlemad lood olid väga värsked ja samas üsna erinevad. Tõnu Kõrvitsaloost väga nõus, et hulgikava sireenidega mulle väga meeldis. Ja mina pean ütlema, et siin peab olema tänulik meie eesti koorikultuurile, uskuge mind, see Eesti koorijuhtide kava tegemise oskus on pärand nendest vanadest vägevatest, korijuhtidest, kes meile õpetasid. Ma nii mäletan, kuidas professor järgnes, hakkas seda alati, rõhutas et kontrast töötab, seda ei tohi unustada, eks ole, täpselt nii nagu Igor sa ütlesid, eks ole, et ma kuulan klastreid, aga lõpuks ma tahaksin kasvõi häälset muusikat, aga äkki huvitava rütmikaga siis kuidas helistikke kõrvutada ja samas helistikus ja siis seesama positsioon, et see kogu aeg ei oleks ühes nii-öelda kanalis. See tähendabki tempode muutust ja kaugete aegade konkursside kogemustest lauljana ja pärast kori juhina teinekord üks niinimetatud piitsavarre lugu nagu Eduardo ojakanga kudumise laul annab sulle selle viimase plussi selle eelmise koorile ees, kes laulab suurepäraselt. Mõni lihtne lugu, kontrastiks, mida meisterlikult esitatakse, lükkab sutt jahti ülespoole kui sellest väga viimistletud steriilsed ja võib-olla veidi igavast. Ja see on meie kooride traditsioon, eesti kooride hea traditsioon, et kalad on nagu mitmekülgsed, nii et see on eesti kooride tugev külgkavad. Aga mis on meie kooride võib-olla nõrgad küljed, probleemid? Need on lihtsalt vähe. See on meie rahva probleeme igas valdkonnas, meid on vähe, kui me mõtleme seda, kui suured valikud andeks suurematel rahvastel ma pean ikka, ütleme, sõelume noh, nii-öelda välja maksimumi sellest, mis meie ümber on ja selles mõttes on, on meie koorid ikkagi erakordsed, et nad üldse suudavad suhelda rahvusvahelisel tasemel suurte kultuurrahvastega, kellel on massitaga, kust on võimalik selekteerida ja ka koorijuhtide ettevalmistus, on ju seesama, et kui palju meil on siis neid noori inimesi, kes ennast pühendavad sellele erialale praegu? Neid on ka suhteliselt vähe. Mis siin ette heita, ei ole midagi ette heita lihtsalt ja silmad ja kõrvad lahti hoida noortel dirigentidelt jälgida, kuidas maailma muusikakultuur areneb ja teha sealt oma järeldused, nii et mina soovin ainult kõigile tuult tiibadesse. Kas probleemide suhtes on teil midagi lisada? No veidigi on, võib-olla olen liiga julge, aga ma ütlen oma mõtted välja küll. Ma haarasin sellest fraasist, mida ütles proua Üleoja, et dirigendid, et ettevalmistus ja mina lisaks veel ka siia dirigentide hulk, nende arv, ma näen, et neid väheneb aastast aastasse, kui võrrelda, et kui mina astusin Georg Otsa muusikakoolis ja meil oli ühel kursusel üheksa inimest siis nüüd, kui ma ei eksi, on neid kokku nelja kursuse peale kas kaheksa või üheksa inimest. Põhjus on võib-olla ka see, et selle eriala eest elada on mingil moel perspektiivitu ka sest see rahastamise küsimus tuleb nüüd siia väga teravalt sisse. Et see noor muusik, noor koorijuht, kes õpib seda ala, kas ta saab selle ala eest lihtsalt elatud elementaarselt, et ta saab oma üüri maksta, kas ta saab papa perekonda toita ja nii edasi? Ma olen väga suur punkt, võis suur nurgakivi, kus peab nagu alustama, parandama seda situatsiooni, mis praegu on, sest aastast aastasse ta iseenesest ei parane. Peab olema mingisugune teistmoodi finantseerimine, mis puudutab dirigeerimise või koorijuhtimise eriala Eestis. Räägin praegu globaalmastaabis riigi mastaabis, et see on väga suur probleem. Praegu. Ja veel on üks probleem, mis seondub muusikaõpetajatega. See on praegu vabariigis üleval see probleem, õpetajate palk, kõik algab koolist. Nii kaua, kui meil on muusikaõpetajaid, kes teevad tööd ja toovad oma lapsed rahvusvahelisele konkursile. Nii kaua elab meie koorimuusika ja nii kaua elab meie laulupidu ka, aga oht on selles, et õpetajaskond vananeb, väheneb ja täpselt nii, nagu sa, Igor, ütled, noor inimene ei lähe ka kooli õpetajaks enam selle raha eest, mida ta saab. Need on valusad küsimused ja, ja neid peaksime me väga häälekalt tõstatama, kui me tahame, et see osa meie kultuurist jääks püsima, see on haridusse on muusikaline haridus ja see on koorijuht ja tema motivatsioon materiaalsel tasandil. Tahaks veel lisada mõtte. Teine oht on üldse see muusika kogemise muutumine ajas, et ma kuidagi kujutan ette, et kooris laulmine võib-olla veel 50 aastat tagasi, kus mina pole elanud, aga võis olla selline väga selline vitamiinirohke muusikakogemise võimalus, inimesed tarbisid nii-öelda muusikat, ma arvan, et palju vähem. Ja seetõttu see oli üks võimalusi ta üldse muusikaga sidet, aga tänapäeval enamasti inimesed, esiteks kuulavad hoopis teise süsteetikas muusikat, millel ei ole koorilauluga väga palju ühisosa ja teiseks, nad tarbivad seda nii suurtes kogustes, et see, et ise muusikat teha, ma lihtsalt, et ei pruugi olla nagu enam nii suur ime või selline tunne, et ma nii väga tahaks seda teha ja ka need koorilaulud, mis on Eesti, ütleme, koorimuusika kullafondi kuuluvad, et nad ka ajas uute inimeste jaoks see taju ikkagi paratamatult muutub. Et ma arvan, et mingisugused Ernesaks ja Mart Saare laulud kahtlemata paarkümmend aastat tagasi palju praktuaalsemalt võib-olla kõnelesid inimesega võib-olla tänapäeval siin ei ole üldse küsimus muusika kvaliteedis, kompositsiooni kvaliteedis, et kahtlemata on see väga kvaliteetne kompositsioon. Minu meelest aga lihtsalt, et ma olen sellele mõelnud, et see on ka siuke õrn teema. See on väga õige, mis sa ütled, sellepärast et me ei tohi unustada seda praegune kommunikatsioon, mis meile igalt poolt ümbritseb, eks ole, visuaalne audiovisuaalne toob meile tohutult informatsiooni ja ütleme, niisuguse massikultuuri pealetung on ju noh, ega see ei ole teadlik pealetung, aga ta lihtsalt tuleb, eks ole, ja nii nagu inimene on aldis vastu võtma kõike, kerge ja kergesti seeditav, et nii on ka kultuuris täpselt samamoodi ja see on selge, et koorilaulu osatähtsus inimeste elus on kindlasti muutunud, aga ma tahan öelda niimoodi see aegs, kui sa räägid 50-st viimasest aastakümnest, siis mina olen läbi elanud, eks ole, see oli suletud ühiskonnas olemine ja koor oli üks võimalus, mitte nii kangesti nautida muusikat, vaid tunda ennast mingisuguse iseseisva üksuse osana ja mõelda natukene avaramalt ja teistmoodi kui ametlik kultuur, poliitiline situatsioon seda lubas. Ja peale selle eesti koorid kandsid ikka tugevastika mingisugust, kas teadliku või alateadliku identiteeditunne, eks ole, midagi, mis läbi koorilaulu säilitas, noh, ütleme siis meie eestluse ja ta oli vähemalt protest süsteemi vastu teadlikult või alateadlikult. Ja ma mäletan seda murrangut, kui Eesti vabariik taastus ja ma mõtlesin selle peale, mis saab meie kooririkkumisest nüüd seest omale, seal hoidis koore koos kaseharuharv, võimalus vahetevahel välismaale pääseda, konkursile Tallinna kammerkoor, näiteks me olime väga õnnelikud, kui me pääsesime Tšehhimaale ja Ida-Saksamaale ja lõpuks isegi Rootsi ja lõpuks isegi Itaaliasse, eks ole, jah, see hoidis koori koos nüüd tekisuse võimalus, sõida kuhu tahad, koorijuhtide staatus muutus oluliselt ja selles mõttes ma tahan öelda, et ma väga hindan praegu neid noori inimesi, kes käivad koorides ja neid noori koorijuhte, kes hoiavad ja teevad koore, mina ütleksin, et see on märgatavalt ausam ja väärtuslikum töö kui see, mis meie nõukogude ajal nagu olude sunnil tegime või tal olid mingid teised motivaatorid, nii et veel kord ma tahaksin rõhutada, et ma olen väga tänulik sellele konkursile võimalusele näha uut ja huvitavat põlvkonda peale kasvamas meie koorimuusikasse. Ja kahtlemata, no kui me mõtleme niimoodi, miks laulab vaata rootslased, miks laulavad soomlased, heaoluühiskond meil on kõik olemas, eks ole, sõida, võida või tee, mis tahad, tähendab ikkagi inimestes on olemas vajadus muusika järele ja minu meelest just selles niisuguses demokraatlikus ja vabas ühiskonnas näitab see inimese tegelikkus sisemist vajadust muusika järel. Aga see maitsed muutuvad sellest, ma saan täiesti aru ja sa ei pea vabandama, et me Ernesaks ei laula. Ajalugu teeb korrektuurid ju igasuguses muusika arengus, eks ole, kui palju jääb teoseid unustusse ja kui vähe jääb neist kõlama ja kui jääb ühelt heliloojalt kas või üks lugu kõlama, siis ta on juba väga hästi oma loominguga meid nii-öelda rikastanud. Kuidas te jäite rahule žürii tööga, kas teie mõtted üldiselt ühtisid žüriid? Üldiselt küll võib-olla see aspekt, et kui sa oled vaba, kuule, sul ei ole partituuri ees siis see loob seda vahet, et kui ei ole väga teravat kõrva või absoluutkuulamist, kui sa näed seda part, kultuuri, siis on see võrdlusmoment palju rikkalikum võib-olla, sest nagu seal reglemendi on ka kirjas, mida hindavad žürii, on kava interpretatsioon, kava, vallik ja kava raskusaste selle koha pealt võib-olla see haaramine koheselt, kui võit raskesse partituur nagu ka välja näeb. Väga oluline, et see on see vabavaatleja kui žürii, kuulaja vahe aga see tööga ja nende hindamisega oli noh, üldiselt üksmeel. Mina pean ütlema ka, et, et see on minu mäletamist mööda mulle isiklikult üks kõige enam kooskõlas olev žürii töö Kumanni Endale tegin riste, kes võiksid olla kolmikus, siis need praktiliselt kattusid ja selles mõttes mulle žürii väga meeldis. Aga mida ma küll sooviksin, on see, et, et žüriis võiks olla alati ka üks slaavi kultuuri kandev koorijuht. Sellepärast et praegu oli põhiliselt Põhjamaad ka Läti, eks ole, Eesti, see on üks kultuuriruum, et me peaksime võtma ka teisest kultuuriruumist, sellepärast et kui tulevad siia siiski näiteks kas või vene koorid või Ukraina või Valgevene või isegi Sloveenia neil on siiski teistmoodi muusikatunnetus ja stiilitunnetus, helikeel ja ka interpretatsiooniprintsiibid teistmoodi ja neid tuleb hinnata ja neid tuleb osata hinnata. Ja üldiselt ma tundsingi seekord puudus, kuigi oli tore, et oli palju väliskoore, et oli vähe koorel, ütleme kasvõi Venemaalt, see toob alati värskendust, erinevate kultuuride kokkusaamine, eks ole, ta tekitab ka küsimusi ja probleeme ja ta igal juhul avardab seda skaalat. Et praegu oli väga kena Tallinn, nii nagu ühele poole kõik. Aga no järgmine kord äkki on teistmoodi. Jah, seekord oli 14. rahvusvaheline koorifestival Tallinnas järgmine festival, 15. kahe aasta pärast, mida nüüd oleks sellest festivalist võib-olla õppida ja järgmise festivali korraldamisel silmas pidada? Mina ühe hästi väikse mõtte võib-olla ütleks, mitte et seda neid tingimata peaks arvestama, aga ma arvan, et rahvamuusika kategooriast ei pruugiks võib-olla kramp Privooruma koori valida, et olen käinud ise mõnel välismaa konkursil, kus ongi siis nii olnud, et see on selline kategooria, kus võib osaleda ja tihtilugu isegi väga paljud koorid just osalevad seal, aga selle teadmisega, et sellest kategooriast nad seda Grand Prix vooru pääseb, endale pälvida ei saa, et selleks peavad nad siis vähemalt osalema kuskil kas kammerkooride kategoorias või kaasaegse muusika kategoorias. Põhjus minu jaoks on väga lihtne, et kuna see rahvamuusika seaded on minu meelest täiesti selline spetsiifiline valdkond koorimuusikas ja neid on nagu raske võrrelda selle kavaga, mis lauldakse näiteks kammerkooride või segakooride või nais-meeskooride kategooriates. Et siis, kui mõni koor osaleb ainult rahvamuusikaga teoorias ja väga võluvalt ja tuleb hästi välja, siis tegelikult puudub aimdus, kuidas nad laulaks sellist klassikalisemad kava. Nii et ma arvan, et võib-olla Tallinna konkursil samamoodi võiks siis olla see niimoodi nagu mujal välis. Ja veel üks mõte, me rääkisime siin aegade ja maitse muutumisest, on küsimus reklaamist, saal oli hõre, kui me ütleksime isegi tühi rahvusvaheline festival, suuremas varased koorid, tähendab see reklaamitöö enam ei too rahvast saali, nagu ta oli praegu tehtud, tähendab, reklaami tuleb teha ilmselt kõvema häälega ja lihtsalt jõulisemalt. Mulle tundub, et selles osas on võimalik edasi areneda. Ma mäletan, kui me tegime koos kooriühingu arengukava ja kuidas me rõhutasime seda, et koorikultuuriga seotud sündmused peavad olema ühiskonda Ale kättesaadavad ka info osas, et nad oleksid kuuldavad, sest noh, aeg on tõesti nii palju muutunud, et inimesed, et mingi osa näiteks ei käi veel internetis, teine osa surfab seal nii palju, et ta ei jõua kõiki kodulehekülgi läbi vaadata. Kuskil peab olema mingisugune kõva häälega või visuaalselt nähtav mingisugune plagu, nagu ma ütlen. Reklaaminduses on ikka see, et kes on kirevam ja kes kireb kõvemini, selle juurde tullakse. Stuudios olid Eesti muusika ja teatriakadeemia emeriitprofessor Ene Üleoja, Eesti rahvusmeeskoori koormeisterlaulja Igor Nikiforov ning koorijuht ja helilooja. Et Uusberg rääkisime 14 10.-st rahvusvahelisest koorifestivalist Tallinn 2015, mille tase oli kõrge ja eesti koorid tublid. Edaspidi peaks aga rohkem tähelepanu pöörama festivali reklaamile. Meie kuuri elu globaalsetest probleemidest oli jutt too koorijuhtide ja muusikaõpetajate järelkasvust ning nende inimväärsest tasustamisest. Festivali Grand Prix vooru saab järele kuulata klassikaraadio kodulehelt. Sülgaja. Tänasele heri kajale tegid kaastööd nelejevastenfeld ja Igor Karsnek. Helimontaaži tegi Helle Paas. Toimetas Kersti Inno.