Tere õhtust, siin toimetaja maris Johannes. Eesti raadio tähistab 18. detsembril oma kaheksakümnendat sünnipäeva. Ja sünnipäeva kuul on sünnis kuulata, mida eelkäijat teinud. Tänane poleemiline saade on pärit 1971.-st aastast. Meil sünnitas paksu pahandust üks kompositsioon Juhan Liivi elust ja loomingust. Saade jõudis küll eetrisse, aga seejärel korraldati sellele tõeline nõiajaht. Ja kummaline küll, seegi on üles võetud salamikrofoniga ning tallel Eesti Raadio arhiivis. Nii nagu käsikirjad ei põle, ei haihtu ka välja öeldud sõnad olematusse. Õpetlik teada Härma Saarmann, et mikrofoni ees, et kommenteerida Juhan Liivi saate saamislugu. Tema koos helirežissöör Hannes Valdma, aga selle segaduse põhjustajad olidki. 71. aasta sügisel kuulutati välja üks niisugune keskeprogrammile luulekavade võistlus. Luulekavad on pidevalt Eesti raadioeetris olnud, eks ole. Kolmapäeviti olid raudselt tuule ka, et ma ei tea, kuidas praegu. Praegu on kogu aeg kolmapäeviti aga see on hea, et sa seda meenutad, et see ei ole siiski täna alanud. Siis on hea, siis on ikka tükk aega olnud, et kaval, eks ole, noh, mari tarand hakkas neid toimetama ja. Meil on olnud merika röötava kavasid eetris ja hinge Tricelongaasite. Nonii, aga siis on 71. aastal üks kahtlane kava Härma sarm. Johan. Tegelikult oli see minu Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimise kolmanda kursusetöö. Lugesin muidugi läbi, kõigepealt Tuglase monograafia siis mõtlesin, et, et saaks kätte tema päevikud, aga päevikud on erifondis. Siis tuli peatoimetajalt võtta vastav tõend sellega minna siis keskraamatu koguniskuste funktsionäride juurde ja lõpuks sain koju, ma neid ei saanud, raadiomajas. Neil päevil, kui tuua ei saanud, uurisin sealsamas lugemistoas läbi ja nüüd tuli mõtelda selle üldkontseptsiooni peale. Sinnamaani olime harjunud kuulama alati Juhan Liivi, et must lagi on meie toal ja ja niisugune traagiline õhk ka ilus venelasi. Mul hakkas seevastu muidugi ABC klassis suunis on see, et sa mõtled kontseptsiooni peale Stanislavski järgi. Radićho jah. Tekkis mul selline mõte, et selline tunne. Juhan Liiv, mida rohkem temal see haigus süvenes seda lühemaks läksid tema luuletused, aga seda pingelisemaks, need luuletused on läinud ja mõtlesin, et kas äkki selle haiguse ja siis sellise füsioloogiliselt lihtsalt äkki nii ongi, et inimene alateadlikult tunneb, et see selgusehetk on tal väga lühikene. Ja selle selguse hetke jooksul peabki oma loo valmis tegema. Ja võtaksin täitsa niukse süüdistava sõrme vastu, et ta on diskrediteerinud viis diskrimineerinud Vii teinud nisukesi kiirgaa huvitavat, haige liig niukse nagu, nagu nagu erineks tavaliseks kuusega siinse kaskisubreenikkusega loigud rosinaollus on ta läinud liini minule näiteks. Neid liigi kõhe minu võitlemis tema kunstniku, mina, tema traagilise mina vahelist võitlust. Ja näitab seda, et kuivõrd raske oli sellelt kunstnikku, millal läbi murda sellest traagilisest Haitist lihast terviklikult ma ei näe. Ma ei näe, eks selle saatega, milline kahju. See on liialdatud annades tuntud sõnade istudes, ta võib esitada protesti, aga lootes, keda koolipingist tiritud Liil resolutsioon äratab, süvendab tunnet tunda, seda siis on alati omal kohal. Meie südames kui ma leian rõõmsamise. Me ei arvusta siinsamas raadio TÖÖD raadioprogramme vaid avaldame oma mõtteid klassika pärandisse suhtumise kohta. Raadiosaade on praegugi. Võitlustandril ründas Elem Treier kaitses Olav kerke ja korraldas Kaarel Toom ja nüüd mälestusnurgake härmas. Ma tahan ühe asja ära õiendada, meie ei tellinud seda, ei Hannesega, mina ei tellinud seda salvestust. See salvestus tõesti võeti salaja. Mul tuli meelde selle tehniku nimi, eks ole, tehniku nimi, eesnimi oli Maido. Noh, ma tundsin teda hästi ja tema tuli ükskord pärast seda kohut. Me olime enam-vähem, teadsime, mismoodi see koos lõppes. Kerge valgustas seda möla ja Hannesele, aga me ei teadnud, kuidas asi käis ja tuleb ühel päeval kuskil nädalapäevad hiljem tuleb näol. Tead, ma mõtlesin selle linti, mina mõtlesin ausalt öeldes, ära kujuta ette, kui sel hetkel oleks seda teada saanud, saaks selline jaht hakkama peale, ma ei tulnud selle lindi minu kätte. Ma peitsin selle lindi ära. Ei julgenud algul isegi kuulata, kuskil nädalapäevad hiljem mõtlesin, võitsin vaikselt õhtul üksi olin paanikas, kuulasin üle. Aga mingi kumu hakkas levima, et midagi on tehtud. Kaarel Toom tuli kuu aega hiljem minu juurde, Simal. Seltsimees Saar. Kas teie salvestasid selle? Ma ütlesin, ei mingit salast, mina ei tea sellest mitte midagi. Jumala eest, ükski teine selle kohtuliikmetest samuti ei tea, vist ei tea siiamaani, et on. Palju neid veel elus on, eks ole. Et, et sõsasid siiski salvestus. Iga kord, kui ütled-mõtled, mis sellest ütlemisest tuleb ja kuhu kosmosesse ringlema jääb. Õudne tähendab iseenda arengukandi pealt oli see muidugi üks etapp, mis avanes mul natukene mõtlemist just nende raadiovahendite ja vormi suhtes. Muidugi, kus 80.-te teine pool 90.-te algus siis oli raha vähe, eks ole, ja nii edasi, aga praegu on ju see vormiotsingud väga lahti läinud ja mõnusana ära tunda, näe. Alguses teevad hästi, teevad. Ja kui ma oma tudengitele on selle programmi ette välja, siis kõik ütlevad, see tähendab 30 aastat tagasi niimoodi juba tehti. Nüüd on küll viimane aeg hakata kuulama seda 35 aasta tagust kava mis sünnitanud nii palju paksu verd ja kasvatanud imetlejaid. Öölinna kohal ja mina ikka praegu linnakohane. Kui kõrge on siin Tom Janne Mida rohkem siia alla vaatame seda külge tõmbama. Onlased tume kuristik. Ma ei karda enam. Kui te kukuksite maid kukuks. Malli Grexin. Ähvateks raamat kukkus maha, jäin unistama, tähnid poriseks. Mehe looming, kelle kohta Tuglas kirjutas terve raamatu Räägitakse ilma Friedebert Tuglas, õppe poleks meil olnud Juhan Liivi. Kokku sakslane jalutas kunagi linna kohal vaatas värinat ise alla ja kartis paaniliselt. Sõber taanda tõukab. Liiv oli sel ajal juba haige. Ja kui mina sirgusin suuremaks läks, eelmine oli päikene ionees üks helin, nüüd on see helilbja. Kui mina alla täis umbes üks helises, oli väikene. Jäänud maha? Vanemad vaesed põllumaad, kolm mõise väljakest kohast välja siit ja sealt. Otsi doi siit ja sealt ehmatust, haigusi. Praegu Ausk seisvusest ja inimeste otsuse peale ka mõistusest ilma. Tähendan mõned märkused enda tagakiusamisest üles. Ta on vist ainsad, võivad ehk viimased olla. Olgu kohtutele ehk erainimestele Panovee restoran kaheksa, 92 panin võõrastavaid nähtusi tähele. Kartused sele ulitses Prove Eskoltzi majas elades oli öösiti katuselt paugutus, ei kuule, aja rahvas seletust, mina ka mitte. Ellemmessin, stsenarist võitsid kive visata. Sest et majarahvas minu pärast hirmutada, suhtes kahtlusi äratada. Õhtul oli pimedal ajal kiirelt koerte haukumist Tootsi ümbruses, kuulge mõnikord välja minnes. Kuulsime kedagi kogu aeg enese järel kõndivat. Vaevalt olime sisse astunud, kui kaks politseiniku ukse lahti tõmbasid hakkasid. Tartus loomakliiniku ja vene kiriku poest möödudes kõndis keegi noormees valge kübaraga nagu münt, protsess mulle järele. Silmapilgul hüüdis keegi mu selja taga voorimeeste platsil. Nõmme ääres väike maja. Üksoonibana, kuid Mulleke ja mõtest nägoni, paagoone ja mõtteis nägoni austa. Nii vaikne valul sõnata ja aus, nii vaikne, nii mullane. Nii selge ja õige ja kullane. Seal mu ema mullak. Kullake. Jüripäeval sõitsid vennaga jällegi Tartusse seda käiku kõik silma juba täielikult. Miia sokusõiduks lugeda. Kodunt minnes oli juba esimese kaja hääl vankriratastesse heites Tunga tee viimasel poolel sigines keegi tundmatu mees minu järele kes üle tee kraavi kaldal sõna lausumata meiega kaasas kõndis. Tuisk jookseb võidu tuisuga. Teineteisest mööda, saab üksteise ette tõttavad 11 nad maha jätavad. Vaatamine, kuni väsib, silm. Mõte, vaimuilm, tuisk jookseb võidu tuisuga teineteisest mööda, saa need luulelained väljal. Ja isegi surm on nüüd Mae. Isegi hukatus hea. Mul on raske kahtlusel mõistuse meele tervise kohta kahtlaselt jutud liikunud. Neli pihil käisin koolimajas kirikus. Siit ei leidnud ma muudkui torkimisi või haledaid naiste pilke. Viimased torkasid mind surmani. Ma olen nõnda ära kahtlustatud, et ma kuhugi ei saanud minna. Ometi jäi sel ajal ikka mu kõige valusamaks haavaks kirjutamine. Ma ei leidnud teed, kuidas selle juurde tagasi saaks. Telepole Venemaa laulu menu mõttega. Mäe Ta lina mõttega lasin moodsa teha. Ükskord oli tema eri tunnetaine kortali valge lilleke. Punane, valge, taimesinine. Südamesse paistsid tähed, päikene ulatas ta pikalt ilmutseni pulatesta laialt leidis tähedki. Pisenedki veel. Hobune peatas hullumaja ukse ees ilma et ma oleksin teadnud, et see on. Seda maja, olin ma üksi, jõe pooldsilmitsinud, aimasin ümbriseta, seal küljes on hullumaja. Ette seisma jäädes ärritas mind kliiniku kellalöömine ja vareste karjumine, nii et mulle siia sissemineku mõte vastumeelt ei olnud. Siin tuli kliiniku vana teener, Angreiks nimetatu mulle vastu, kutsus mind ühes minema kõige kartmatumas meeleolus. Käbin juhatas ühte tuppa. Siin tuli mulle minu arvates noor arst vastu kössis tervise järele. Owen teekaaslane astusid sisse. Olin lootuses, et ma tõesti kohe professori jutule pääsen ja astusin teenri järel koridori. Siin paluti mind astuda vannituppa ja minna vanni. Alles selle väljanägemine ja teenrite rohkem nähtavale tulnud viisakuse puudus äratasid minus esimesi ka tase. Aga alles siis, kui mulle mu enese ehk küll musta särgi asemele triibulist kliiniku oma pakuti, rääkisin ma vastu. Aga nähes, et see mõjunud, et mu kõne siin paigas üleüldse midagi mõjunud andsin maania järele. Viie või kuue haigevoodi vahel oli üks tühi voodi. Ema vastu võtsin üks kätest. Kui keeello ei ka abi üle v? Ka lehe v? Ei lähinekey kõnele mul üle vee ja lainete. Siin laineke seal laineke kuld üle vee ja lainete. Kes meeldida tahab, peab roomama jah, üteldes ei, peab mõtlema. Mis teine näha peab tegema, peab ahelaid kandma. Tänama. Kes meeldida tahab, peab roomama, jah, üteldes ei, peab mõtlema. Mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma, tänama. Must lagi on, meie toal on must ja suitsuga seal ämblikuvõrku peal mäge anritsikaid, prussakaid ka, mis tema kõike kuulnud, näinud ei suuda ütelda, kuis valu viskab pardi, kuis muudab näo ta läinud palju pisaraid, nuttu ja palju riidu ka. Nii palju palju valu. Issand halasta. Must lagi on meie toal ja meie ajal ka nagu ahelais väänleb. Kui tema saaks kõnelda. Poola kuningas kurat, poolakat üldisid Sintevitši mõisa, minul ainult paarkümmend rublaajakirjandus, naera. Juhan Liiv istub Laiuse kirikumõisas. Kuna Poola truud alamad ootavad. Ma olen end tallata lasknud ja mõnikord lüüa. Ja sellest silmapilgust ees olla. Ekeeriand, et aastate kaupa ei vastuseks sõnagi. Kirjutanud enda pärast teiste pärast ka lekkeerjanud kerjuse pärast. Ei mõista ütelda. Kuulsite kompositsiooni Juhan Liivi elust ja loomingust autorid Härmo Saarm ja Hannes Valdma. Valmimisaasta 1971. Saate arutamiseks kutsus Kaarel Toom toonane kuuldemängude režissöör kokku soliidse brigaadi, kuhu kuulusid Ants Lauter, Ants päiel, Mart Mäger, Elem Treier, Enn Vetemaa ja teised. Raadio poolt oli saates südikaks kaitsjaks toimetaja Olav kerke. Härm saar. Lihtsalt äkki nii ongi, et inimene alateadlikult tunneb, et see selgusehetk on tal väga lühikene ja selle selguse hetke jooksul peabki oma loo valmis tegema. Siis mõtlesin, et see on päris hea kontseptsioon. Ma kellelegi sellest eriti rääkinud, pani vastava materjali kokku ja siis mõtlesin, et kes seda nüüd salvestada võiks. Siis oli Hannes juba sõna, Hannes Valdma oli Eesti Raadio üks parimaid helirežissöör siin juba Jaanisele kunstiliselt hästi valgustatud juba geenides, eks ole andmisele kunst ja muusikateese ja hästi ühendatud tehnilise taibuga. Tema oli nõus, teeme ära ja võtame sellest tuuleprogrammide konkursist osa, mis siis oli juba välja kuulutatud seltskond juhuslikult. Terve öö, jamasin sellega, saime lõpuks valmis. See lugu on olnud üks kord eetris kuule on reageerinud seetõttu, et seal olnud midagi väga teistmoodi tehtud ja sealt siis ka see järgnev ärevus, aga teist korda seda vist enam. Ta sai täiskujul, ei ole see eetris kindlasti olnud ja ükskord oli seepärast, et muidu ei oleks saanud sellile riit jõust ja kisa-kära tõustusele ümber. Ma ütlen teile ausalt, võib-olla teie olete harjunud kõige nende vidinate, jubinate ja kahtlaste helidega, mis saate monteerimisel tekivad. Kuid minul kui võikus ja tekib mulje, et on tegemist paljudel juhtunud tehniliste riketega. Antud juhul helitaust ei soodusta mingil määral seda, et me võiksime hakata uutmoodi teisest aspektist tulevikus vaatama ja analüüsima Liivi luulest. Koondan täiesti teid helitausta. Kahjuks ma ei tea mulle mulle üldse näiteks ei meeldi kuulata kuuldemänge seal võib-olla minu erinisugune lihtsalt negatiivne kuidagi häälestas nende asjade vastu ja üldse selliseid raat sina tõid mulle nad eriti istu. Mis mõte olnud? Seltsimees muidugi, kui tulime või seeni lääne autod sisse ununes muutus sümbolist kogu kodanikuühiskonna teada, taia ringi iseloomustada. Siis ununes millegi sümboliks tunde, suurepärast luulet, ääretult oleks vaja, et see haiguse lugu jääb omaette nähtuseks ja luule läheb nivoost kõrgemale. Kas enne eetrisse minekut mingisugune kunstinõukogu või või keegi keegi kuulaja kõrv 71. aastal oli või ei olnud? Ei, siis ei olnud, ma arvan just sellepärast, et see oli liiga värskelt, sai valmis, ei jõudnud lihtsalt kuulata, enne seda. Ma olin 63.-st aastast Eesti raadios töötanud juba ja vend tunti teatena. Seal ikka Juhan Liivi on seal ikka teha, saab, eks ole. No vot, ja siis kui kui see eetris oli käinud ja see niinimetatud kirjanduslik kohus Kaarel Toomi ettevõtmisel ja organiseerimisel ette võeti siis ega mind Johannes juuri ei lubatud. See seltskond, kes tuli arutama kolmanda kursuse tudengitööd, see seltskond on siiski väga muljetavaldav. Seal oli Eesti teatriliidu esimees Ants Lauter. Aseesimees Ants täier, kirjandusteadlane Mart Mäger, teatrikriitik, kirjanduskriitik Elem Treier. Kirjanikest oli Enn Vetemaa, rääkimata siis raadio inimestest, milleks oli vaja raadiojuhtidel kuuldemängujuhtide, sellist kaardiväge siia mobiliseerida. Mis sa arvad? Eks ta ehmatab, vist oli küll, sest et ega sellist kontseptsiooni ja niisugust tehnilist ja, ja vormilist lahendust nagu sellel programmil oli ei ole nagu siiamaani ei olnud tehtud. Ja mina isa tagantjärele mõtlema, et, et see oli ju väga Fighelik programm. Aga mida mina tollal Kiischest kui sellisest ajakirjanduslikust vormist võlts ju noh, niimoodi tegemise vormis teada mitte midagi. See oli puhtalt intuitsioonist tehtud just niimoodi, nagu ta oli. Muidugi Valdo Pant, no suurepärane fight tegija tegelikult omal ajal vaevalt valdo isegi teades, et seda nimetatakse finiitseks või midagi taolist, lihtsalt kena publitsistlik saade, eks ole. Aga, aga see läks natukene ilmselt kaugemale sellest, et siin oli niimoodi kunstilise sõnaga niimoodi ümber käidud ja toodud siis selliseid, et noh, eluloolisi fakte sena sisse. Ja ma muidugi lugesin seal sees katkendeid tema päevikust, kus on selgelt näha, kuidas ta kirjutamise ajal äkki läheb paigast ära, tähendab tema tema aju hakkab teistmoodi töötama. Ja niisugused minu arvates markantsamad kohad ma sellesse saatesse sisse kirjutasin, ise lugesin, tema teksti, kehastusin nagu Juhan Liiv üks ja mingil hetkel hakkab, hakkab, hakkab paigast ära minema, eks ole. No ja siis enam-vähem samas aja või samal ajal all ka loodud luuletused kirja pannud ja muidugi nende luuletuste lugemine oli natuke teistmoodi. Esiteks ma ei hoidnud sellest traditsioonilisest ilusast lugemisest kinni sellisest vormist vaid keerasin lugemisalati natukene natuke sellise groteskse kandi peale. Ja väga teinekord väga ühe ülbaliselt mõistetavuse kandja peale manipuleeris ja manipuleeris on ja mis on tänapäeval noh, täiesti tavaline asi. Ja nüüd kõlab Enn Vetemaa 35 aasta tagune kommentaar sellele Juhan Liivi kompositsioonile. Rahvusliku kultuuripärandisse rahvuskirjanduse suhtumisel on tõepoolest nagu näha kahte ilmingut viimasel ajal. Nojah, meie kultuur ei ole väga pikk, meil puuduvad vastama oma Dostojevski kolleeria ja näiteks osta vaid, kes on põnevad ja geniaalsed, samal ajal siis siis ühest küljest otsime, nüüd püüame paari tantsuga geniaalset meest Sul on see Windows vahel ja muide liiv ju siin ongi iseenesest. Aga, aga see on muidugi sihuke noor, norra kultuuri pingutatud püüdlikkus, et leida ka omale nüüd üks niisugune, see, see on nagu üks üks külg sellest. Kuidagi arusaadav, see tendents on jälle suur pühitsemine kõigi meie vaikse vaimukultuuri, niisuguste, isegi vahest nii hermeetiline suhtumine, et mees on teinud kolm voori, laulistame kuskil Tseeveniumit ajastust ja siis siis meie paneme tahvlit sentidele imetleme. Kuigi nüüd nendest midagi ei kujuta, läheb see niisugune üks suhtumine leida seda põnevat haigust ja teine olnud pateetiliselt akadeemilised vaadata kui huvitav ja kui tõsine ja ühesõnaga mitte mitte mingisugust ketserlikum lähenemisel kultuuri vähemusele, seda just kaks kaks suhtumist paistavad siis me nagu siin kuulsin seda esimest korda, nagu siin oli tuisk, jookseb võidu tuisuga teineteisest ette, saame siis need kaks fraktsiooni mõlemad mõlemad olemas. Mis puutub sellesse konkreetsesse saates, siis on kohe päris imelik näha nii suurt arukat arutlejast anda selle saate arutamise juures mis, mis iseenesest jõle ei ole nii halb ega ole ta ka nii hea, minu arvates kaunis, kaunis keskpärane keskpärane saade mõningate andekuse välgatusega mõningase suure lapsikusega selle muusikalisel kujundamisel ja selle juures siis seda on väga püüdlikult tehtud ja see muusika oma andlikus ei ela niisugune hetk, kus oli see kolaasi tütarlapsest, kus ta laulis seda rahvuslikku baasidel, see oli sellisel väga huvitav, missugune mõnedest taotle saade, mis on kuidagi vildakalt natuke üles ehitatud, kuid mille siiski oma oma väiksed väiksed mõjud on, aga, aga mingit skandaali või mingit hirmsat hirmsat õnnetust näiteks kirjandust sirvides on õige tihti niisugune asi. Juhtub. Et kui seos millegi poolest vaatasin natuke isegi vildakas ja planeerida kunagi ei saa, siis harilikult kirjanduse klassiku loomingu sündis ja siis siis temaga tehakse umbes niisugune saatus, nagu märgitakse ära. Kuid kuna selle saate koostamisel on püütud niisuguse sünteetilise kunstivormi poole siis on see jällegi hinnata. Henn töötas konkreetse muusika rakendada, siis siis mina hindaksin siin selle asja juures seda, seda tööd ja seda, seda, seda, seda vaeva ja seda hindu. Kummastav on see ja see on väga paljude luulekavade puhul on muutunud natuke muusikaline maitse, tänapäeval oleks sinna kindlasti pandud mingisugust tehnot, et seda kriginat ja närvilisust nagu nii-öelda valusamalt edasi anda. Mood dikteerib nagu muusikat tugevamini kui, kui seda interpretatsiooni, sest minu jaoks olid sina seal näitlejana üks suuremaid üllatusi, sest noh, ma tean sind ikka sellise akadeemilise vee nägeda seal sealne näitleja vigurid või näitleja mäng oli ka tänases tänases situatsioonis selline huviga jälgitav, aga just see muusika igasuguse kujunduse suhtes on see vist nii, et see vananeb kiiremini. Ja, ja ma olen seda ise ka tähele pannud, vanu filme vaadates ja seda muusikat ja kujundust kuulates, siis ta ju aeg on teine. Täna tänasel päeval enam nii ei tehtaks. Muidugi raadio näitleja 35 või 40 aastat tagasi töötas natuke teistmoodi, töötasime natuke pateetiliselt kõrgelt, natuke tuge vaevalt ta ei olnud, intiimne, püüdsin siinsele intiimsust kätte saada, mis, mis tollal ei olnud üldse aktsepteeritud, eriti Juhan Liivi lugemisel ei ole vaja niimoodi lugejale. Ei tohiks niimoodi lugeda ja jumal hoidku, kui see antakse veel noortele kuulata. Nagu mõni soovitas, eks ole selles kohtuski. Et äkki hakkab teistmoodi mõtlema. Ja muusika juurde, nii hull. Ai. Siin on vaja kasutada teie vastu, kui ma seal mingisugune idealistlik, ühi küllastunud hammas, rasvased. Ja vastuseks, seltsimees. Ma ütleksin nii. Kui see meeldiks saada, siis on see väga halb ja meie peaksime selle vastu võitlema. See oli niisugune, saab. Ja kui me ei osta, kui me ei oska teha niisuguseid saateid, mis noori suunavad emotsionaalselt õiges suunas selles suunas milles on vaja, siis me olime kehvad töötajat, vaat selles suhtes me peame nuputama. Ma ei teadnud mitte midagi sellest, et umbes kaks-kolm päeva hiljem, kui see materjal oli juba eetris käinud tuli ju televisioonis Juhan Liivist saada, jaa. Jaa, ja seal oli ka niisuguseid huvitavaid eripäraseid jooni sisse tulnud, kuigi ta oli võrdlemisi traditsiooniline ja üks kuu või poolteist hiljem tuli Pärnus väikesel laval Juhan Liiv, eks ole, üks kella mängis peaosa. See oli juba võimsalt teistmoodi tehtud Ingo Normeti lavastuses. Ei, minul on endal selline tunnepaat, vaatlane olid ka unisoonis unisoonis, tähendab, see Liivi teema oli kuidagi üles tõusnud. Ikkagi see must lagi on meie toal Kirjanike Maja must lagi, see on natukene sümbol, eks ole. Pastalised nagu koos seal. Elab minu arvates oma loominguga, kui suur vaidlus on ka meie tänapäevase tulevikus ja mitte kellelgi meist ei tohiks rikkust olla tema isikule ega loomingule. Meie oma arvamist ja maitset peale. Me võime tema loomingut interpreteerida ainult sellisena, nagu ta on. Aga just see kontseptsioone, mida haigemaks joodiibley seda lühemad olid need selguse hetked, kui ta midagi kirjutas. Ja seda pingelisemaks läks, ta sel hetkel tegi. Naljakas oli muidugi see, et ja vot siin päris lõpus on. Härra Hanson ütleb niisugused minu jaoks Hanseni seltsimees Hansen ütleb minu arvates tolle aja kohta ajaloolised sõnad, mõtelge selle peale. Miks Juhan Liivi raamat kukub por. Kogu aeg, ainult see mõte, et kui läks saateauto üles 1000 raamat, mis tal käes oli, mida ta nagu raamaturiiulit peaks kaamerat pühkima, piditter Kukonsfor. Lugu oli väga lihtne. Tähendab, selle tegemise käigus hakkasime kuskilt 10 või hakkasime niimoodi salvestama. Ja mul materjali oli kõik ilusti kirjutatud. Johannes ütleb niimoodi, et peaksime kuskil välistausta võtma. Kuhu minna? Linnas öösel, Toompeale seepärast, et see on kõige vaiksem linnamüra tuleb kaugelt, eks ole. Ja, ja sealt saaks nagu korralikult lindistada, mõtlesime makki kaasa, sõitsime tompiale, hakkasime salvestama seal ja ma lugesin sealt sissejuhatust sissejuhatus saatele. Ja oli umbes samasugune ilm nagu praegu siin, eks ole, porine ja aga linn, mees oli. Ja loe ja tõepoolest mul kukkus kogemata see materjal või see raamat maa, millest ma nüüd lugesin, eks ole. Mõtlesin selle ülesse ja lugesin edasi. Ja muidugi see ütlesin ka enne kukkus maha, kukkus porri, ma pidin selle asja puhtaks. Mõtlesin pärast kokkumängu ajal, et ilus detail. No nagu reality show umbes, eks ole. Tollal absoluutselt ilus detail, elavdab, on huvitav algus peibutis, nagu asjadel magan, nüüd tagantjärele mõtlesin, ma mõtlen niimoodi. Jätsime selle siis selle koha ja sees. Saime peaideoloogi niisuguse matsu kujutage ette, raamat kukub Juhan Liivi luuletuste kogu kukub por. Tähendab sellest arvati, et seal see on midagi niisugust revolutsioonilist, mida ei tohi mingil juhul. Eesti elanikele kuulatan. See on päris ilus, kuidas kujundi sündi ja loome on ikkagi väga juhuslik ja, ja selle peale üles ehitada kogu ideoloogia, et see on nagu kummastav. Kuule, aga mis sa arvad? Sellesama olemusloo, nimetame fiidsed nüüd Eesti raadios olemuslooks. See lugu nagu mõjutas sinu edasist, sest ta raadiomõtlemist No praktiliselt, ega ma sain üks pooleks või kolmveerand aastaks nii-öelda mitte mitte käskkirja, vaid mittesoovitava lillamise maine, sanan Ankrat ja täpselt. Sest ega nii-öelda kunstilise kallakuga asju, mida ma tahtsin tollal väga teha, ma enam keskööprogrammis teha ei saanud. Aga ma töötasin siis toimetajana reporterina, väliseestisaadetes ja mina oma niimoodi leivaraha sain sealt. Aga vot see 72. aasta teine pool. Siis hakkas äkki nagu asjad hakkasid muutuma. Hannes oli tollal juba hea, väga hea oli, režissöör oli ikka kogu aeg vaja, eks ole. Aga siis meiega võeti täpsemalt kontakt ikkagi 72. aasta niimoodi teisel poolel uus raadiumajaks valmis saama ja oli vaja naguniisugust hakata mõtlema stereotoimetuse loomise peale tänu Slutskile tollasele raadiopealikule, eks ole, tänus Lutskile, kellel oli vaja stereotoimetus näidata veel üleliiduliselt kui sellist laborit ja me tõesti tegime seal päris häid asju minu arvates ja neid muidugi demonstreeriti üle liidu ja, ja siis terve toimetus koos tema tema, tema avaliku arvamuse uuringute osakonnal, eks ole see kokku siis oligi tema Eesti Raadio, eks ole, mida ta üle liidu läits. Kes meeldida tahab, peab roomama jah, üteldes ei, peab mõtlema. Mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma, tänama. Kes meeldida tahab, peab roomama jah, üteldes ei, peab mõtlema. Mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma. Sõnana. Kuuldu oli kompositsioon Juhan Liivi elust ja loomingust valmimisaasta 1971 ning sellele järgnenud arutelult, mis salvestatud salamisi ning tänane kommentaar oli autorilt härmas Aarnilt kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.