Head kuulajad algav saade pole sobilik madalataluvusläve ja viletsa huumorimeelega kuulajatele. Järgmised kaks tundi võivad sisaldada lastele ebasobilikku materjali. Nemad võivad raadioteete jääda vaid vanemate loal ja vastutusel. Saade ei suru peale ühtegi käitumisnormi, vaid tutvustab erinevaid lähenemisi. Saate ajal on lubatud kaaskuulaja puudutamine. Võimalusel soovitame selleks sõlmida eelneva kokkuleppe. Tere tulemast vikerraadio sagedusele. Kurvid alustavad. Tere õhtust, kätte on jõudnud 23. juuli ja kellaaeg on kaheksa minutit üle 11. Vikerraadios on taas vallatute kurvide aeg ja ma usun, et see esimene laul, nene Cherry lugu, vuman umbes andis ka vihje, millest täna tuleb jutt. Täna räägime me kõigest, mis on seotud naistega ja mis on seotud naiste seksuaalsusega rõõmudega muredega muredega, mis tulevad teatud rõõmudest ja vastupidi. Ja mul on täna traditsiooniliselt võimalus teile öelda, et te saate ka aktiivselt saate valmimises kaasa lüüa. Kui teil on mingisuguseid teemasse puutuvaid küsimusi või ka teemasse mittepuutuvaid küsimusi, siis võite katsetada neid postitada vikerraadio kodulehele vallatute kurvide saate foorumisse. Mõned küsimused on sinna tulnud, aga võite kogu saate ajal postitada ja võite üritada ka helistada meile kuus, üks üks, neli, null neli null on saate stuudiotelefoni number, ma ei saa garanteerida, et teiega jõuab eetrisse, aga kui vähegi meie jutus selline õige hetk tuleb, siis kindlasti kuuleme teid ära. Aga ma ei ole mitte siin stuudios üksi. Ja minu esimene külaline on doktor Kai Haldre, tere õhtust. Nii ma võin mikrofoniga sisse tere, Kai. Ma alustan kohe suurelt, kuna kuna mina teatavasti ei saa väga suur ekspert olla selles asjas lihtsalt sellepärast, et et ma ei ole naine ja ma ei ole ka meditsiiniinimene siis ma võtaksin Üheks küsimuseks kokku teatud küsimused, mis on mulle eraviisiliselt naiste poolt saabunute ja kui üritada üks suur küsimus neist kokku panna, siis see on midagi sellist, et mille järgi võiks üleüldse naine hinnata, milliste kriteeriumite järgi, kas tema seksuaalelu on rahuldust pakkuv. Kui võrdleme nüüd näiteks mehega, kellel on teatud füüsilised kriteeriumid justkui selgemini välja joonistunud. No ma arvan, et see eesmärk kõigil ja ütleme, kui me räägime ka sellest, kui inimene tuleb näiteks arsti juurde või terapeudi juurde oma seksuaalteemadega, siis selle eesmärgi mis on see rahuldus ja missugune see peaks välja nägema ja milline on see tore elu ja tore seksuaalelu selle ikka püstitab, inimene ise defineerib ise, et see ongi, see on nagu see suurim erinevus ütleme tavalise arsti vastuvõtu või ütleme sellise noh, kuidas neid õpetatud on, et kuidas me peame inimesi aitama tavapärases meditsiinis või siis mis puudutab nüüd seksuaalnõustamist ja siin on see põhiline erinevus, ongi see, et kui keegi tuleb siin mingi kõhuvalu, nohu, köha või ma ei tea kopsupõletikuga, et siis ütleme, arst kaardistab ära, mis viga on, teeb mingid plaanid? Ta seab nii-öelda ravieesmärgid ja tulemuste ees märgid siis kui me räägime sellest, et mis inimese seksuaalsust puudutab, siis see, kuhu jõuda või mis see inimese jaoks terve, hea ja tore on, et seda ei ütle mitte arstega terapeut ega keegi kolmas, vaid seda ütleb ikka inimene ise. Nii et see on nagu see suurim erinevus ja vahel noh, ma arvan, et noh, nüüd on seda informatsiooni rohkem, aga et võib-olla inimesed ka ise ei taju nagu ja noh, et tulge öelge nüüd, mis ma pean tegema, et mul hea oleks, aga siis esimene küsimus on ikka see, et aga mis, mis siis on, kui on tore ja hea, eks. Et see käib ikka sedapidi. Eks see küsimus ka johtus millestki sellisest, et kui naisterahvas mõtles, et on ju päris tore, aga äkki saaks olla veel parem. No selle ta peab ikka ise välja otsima, et mis see parem on ja ma arvan, et see mõte iseenesest see seksuaalsuse kõik on ikkagi arenguline ja elus. Me läbime erinevaid etappe ja ja saame rohkem aru, mis meile meeldib ja mis meile ei meeldi ja kuhu me välja tahame jõuda ja ja noh, ütleme me küpseme ju isiksustena inimestena. Et see on kõik ju loomulik ja need teemad, mis on nagu aktuaalsed, ütleme seal kahekümnendates kolmekümnendates eluaastates, et või siis viie-kuuekümneselt, et need võivad ka väga erinevad olla ja ütleme, need aktsendid või, või mis inimesele antud eluperioodil oluline on. Nii et selles mõttes on sinnagi üldistuste tegemine suhteliselt raske. Ega me väga suuri üldistusi tõesti tänase saate jooksul teha ei saa, aga läheme edasi statistika juurde, mis ikkagi natukene annab võimalust üldistada natukenegi ja me ei räägigi, me räägime ühest uuringust. Uuring, mille sina tegelikult mulle eile saatsid, et mis uuring see täpselt on? See uuring on tehtud kaks korda 10 aastase vahega. Jah, et noh, Eestis ütleme Eestis naiste meeste seksuaalkäitumist on ühte ja teistpidi riivamisi uuritud ikkagi aeg-ajalt, et erinevaid andmeid on meil olemas, et aga see oli aastal 2004 2005, kui me Tartu ülikooli kaastöölistega professor Helle Karro juhtimisel, et läbi ühe küsimustiku, mis tegelikult oli puksitud soomlaste peal, et aga noh, me lisasime sinna oma küsimusi ja tol korral oli nagu eesmärgiks seal võrrelda, ütleme Eesti-Soome ja siis Sankt-Peterburi niisuguseid vastuseid või ütleme, seksuaalkäitumist ja hoiakuid ja ja, ja nüüd ütleme, selline ühekordne läbilõikeline uuring annab lihtsalt vot need inimesed vastasid sellel hetkel niimoodi, et kui me tahame nagu natukene rohkem või ütleme, sellele andmebaasile ka mingit kaalu juurde anda, siis on alati väga nutikas näiteks vaadata ajas, et okei, meil nii palju raha ei ole täpselt neid samu inimesi küsitleda, et siis nagu on veel vingem, aga, aga ütleme, et nüüd oli nagu korratud see samasugune läbilõikeline uuring, et et siis vaadata, mis siis 10 aastat hiljem enam-vähem samasugustele küsimustele siis inimesed vastasid. Et see ja antud juhul oli siis küsitletud 16 kuni 40 nelja-aastasi naisi, et siin on just fertiilses eas naisterühm ja eesmärgiks oli aru saada siis natuke või rohkem informatsiooni nii seksuaalkäitumise, hoiakute, seksuaalkogemuste kui ka tervishoiuteenust osas, mis just nimelt naiste seksuaaltervist ja seda abi puudutavad, et meil on küll haigekassa, kogu aeg küsitleb tervishoiuteenustega rahulolu ja mis on vajaka ja millega inimesed on rahul, ei ole, aga nüüd spetsiifilisemalt noh, näiteks rasestumisvastaste vahendite või viljatusravi või, või seal ütleme aborditeenusega, et seda, seda ei ole peale selle uuringust nii põhjalikult minu teada Ka küsitletud ma korra läksin sellest uuringust kõrvale, kuna sa tõid kasele vanuse sisse 16 kuni 44 ja sa oled ikka selle põhjuse ära, ma ka enne saate alguses Sult küsisin, miks see uuring lõpeb 44 aastaste naistega, aga vahetult enne saadet see tuli ka meie foorumisse. Üks küsimus. Kus 25 aastane naisterahvas küsib just nii-öelda ealiste iseärasuste kohta. Ta ütleb, et öeldakse, et naiste seksuaalsuse tipp on kolmekümnendates. Mida on siis neljakümnendates veel teha, kas isal? Aga allakäik ja ma arvan, et paljudel algab see tõeline elu siis, kui nad pensionile jäävad, sest siis on üldse aega pühenduda ja tegeleda iseendaga ja ja võib-olla võtta veel viimast enne enne siit ilmast lahkumist, nii et et eks ta natukene selline müütiline on, ma arvan, et see on pigem see noh, laiem teema jälle inimese niukse isiksuse arengu osas, et et me tunneme ennast ikkagi vanemaks saades. 20 aastasele võib tunduda tõesti, et no mis see viiekümneaastane enam onju või kuhu enam minna või? Aga ma arvan, et see, kui me saame nagu järjest küpsemaks ja siis läheb nagu see elu järjest nagu huvitavamaks ja ja maailm läheb järjest laiemaks ja et, et eks see avaldub ka selles seksuaalelus, et see, kui inimene ikkagi küpseb, siis tal on nagu palju huvitavam ja palju rikkalikum olemine. Seda ennem aru ei saa, kui ikka oled jõudnud. Kui palju naise seksuaalsust mõjutab menopaus? Ma arvan, et ta mingil määral mõjutab, aga, aga ma arvan, et seal on rohkem mütoloogiline, et nüüd on viljakas iga möödas ja hormoonid kukuvad ja nüüd mul peab kohe kindlasti midagi, hakkame halvasti minema, et ma see esmane, mis ikka mõjutab, on ikka noh, enamasti inimesed oma seksuaalsus tajuvad sellises paarisuhtes või partnerlussuhtes, et see number üks ikka, mis mõjutab, on see, milline see suhe on ja milline on olnud, ütleme, kogu see elu jooksul suhted ja millised tulemused on ladestunud ja et mida tahetakse veel kogeda ja mida mitte, et, et see puhtalt bioloogia hakkab mõjutama mida, noh on ütleme, uuringutega vaadatud on see, et mis asi on seksuaalhäire, seksuaalhäire on tõesti see, kui midagi on nagu liiga vähe on, seda iha puudub või orgastilisust ja see häirib hirmsasti inimest, et, et siis on nagu leitud seda, et okei, võib-olla neid häireid on natuke rohkem. Aga noh, mida vanemaks inimesed saavad, seda vähem neid häirib, nii et tegelikult seksuaalhäireid tegelikult nii palju ei olegi enam vanemas eas, kui arvata võetakse, sest et mõned asjad ei häiri inimest niimoodi ta nagu võib-olla noores eas. Aga see müüt, et menopausi siis laksult kohe ja arvan, et see on kindlasti üks müüt, mida ei peaks edasi edasi levitama, et see kindlasti nii ei ole ja et see on ikka noh, pigem vastupidi, et tihti on ju ka nii, et et kuna lapsed saavad täiskasvanuks ja hakkavad oma elu elama ja, ja inimestel on rohkem aega üksteisele, et see võiks olla just nimelt võib olla vastupidi, on aega, võib-olla on ka ütleme, mingi majanduslik stabiilsus ja võib-olla on aega kuskil ma ei tea, reisida või midagi ühist ette võtta Ta ja pühenduda ja see on ikka hoopis teistsugune hüppe, võib olla nii, et see sellele bioloogiale ei maksa nagu noh, tal võib mingi roll olla, neid asju saab kindlasti aidata, aga sellele bioloogiale ei maksa nagu väga suurt hinnangut anda, et et pigem on see ikka psühholoogilist ja psüühilist ja ütleme niisugust elu kogemuslikku laadi, et kui me Kõrvalepõike järel tuleme tagasi uuringu juurde, millest me rääkima hakkasime siis, kui hästi lühike üldistust teha selle põhjal, mida mina lugesin siis 10 aastaga. Kuidagi. Meie naiste seksuaalsus on liikumas lääne poole. No ma arvan, et eks nii on, see on see ütleme, need märgid olid juba aegu tagasi, et me oleme natukene vaadanud sedapidi, et mida on nagu soomlased leidnud, nendel on väga pikk selline traditsioon niinimetatud rahvastikupõhist seksuaalkäitumist, et uurida, seda tüüpi uuringuid, on Eestis, korra on soomlased ise korranud Eestis kaas oli 2000. aastal samasugust, nagu nad ise on teinud juba 70.-test aastatest. Et juba mingid märgid olid, et, et eks me niimoodi järgime mingeid trende, niisuguse paarikümneaastase nihkega ja ekssuundumus on kindlasti edasi, et ma arvan, et see noh, mis meie öelda sotsiaalses taustas ka siin 25 aasta jooksul toimunud, et see on kindlasti väga mõjutanud, et sellist informatsiooni kättesaadavust ja tulva ja abi kättesaadavust ja igasuguseid ajakirju ja analüüse ja kõike seda ju ei olnud. Ma mäletan väga hästi, kui ma ülikooli lõpetasin, mida me teadsime, kui me püüdsime alustada nagu sellist teavitustööd, et mis võimalused siis olid, et kus kas või ühe voldiku 1000. eksemplaris printimine tundus juba nii suur asi ja info selline jagamine, et see ei ole nagu, ütleme ma mõtlen aastatel 193 94, et see ei ole nagu üldse võrreldav sellega, kuidas praegu inimesed saavad ennast ise harida või minu pärast mingites foorumites noh, nii-öelda ventileerida ja, ja vaadata, et see, see kindlasti noh, aitab kaasa nii-öelda arusaamisele, kes me oleme ja miks me oleme ja. Päris mitmes saates Me oleme puudutanud erinevate külalistega ka seda teemat, mis vanusest alates on meil ühiskonnas mingisugune kadunud põlvkond, kes on nii pikalt elanud selles Nõukogude kinnises ühiskonnas, et no lihtsalt ei ole enam midagi päästa, mis te arvate, kui vanad on need naised, et praegusel hetkel, kellele võib-olla ikkagi see informatsioon kätte jõua, kuigi kõik on lahti? Ma arvan, et nii neid inimesi, ma arvan, et inimesed püüavad vastavalt oma nii-öelda taustal erinevat informatsiooni ka praegusel ajal, et ka praegu on inimesi, kes noh, mõtlevad samamoodi nagu siis, kui info ei olnud kättesaadav, et sinna, see sellega tuleb lihtsalt leppida ja lihtsalt nii ongi, et Ma tean, et seda põlvkonna, kus mina olen, mina sain just 50 ja ütleme, meie lõpetasime ülikooli, siis kui algas uus Eesti vabariik seda nimetatud võitjate põlvkonnaks. Samas ma, sa noh, rääkides ka vanematele inimestega või põlvkonnaga varem, et ega siis ilusaid aegu on ju alati olnud, et ega siis ütleme, inimene on ikka väga kohanemisvõimeline ikka küll ei julge väita, et ütleme, need, kes olid kuuekümnendatel noored, et nad nüüd noh, okei olnud osasid asju, ka inimene kohaneb ja võtab võimust, võtab, võtab nii-öelda siis parima, mis nagu saada on ja naudib seda, et kui on tervist ja, ja nii edasi ja noorust ja niimoodi, et et noh, see lahterdamine on jah, muidugi selline tinglik muidugi on, kui ma mõtlen oma vanemate põlvkonnale ja ütleme sellele potentsiaalile, mis on nagu kasutamata jäänud, et ma arvan, et see on kõige traagilisem, et see on alati, ma arvan, kõige traagilisem nii. Noh, kui me mõtleme sellele nõukogude ajale või teisest küljest, kui me mõtleme inimese niisugusele isiklikule elule, millest kahju tuleb, või seksuaalelule, et kui see potentsiaal, mis meile on antud ja see mingite väliste või mingite tegelikult muudetavate asjade tõttu jääb nagu kasutamata, et see ongi see, millest tegelikult kahju on. Et. Üks näitaja, mis sellest uuringust välja tuli, minu jaoks on see, et sisuliselt sama on see suhtarv naiste osas erinevates vanustes, kes eelistavad, et nad oleks oma siis mingisuguse seksuaalhariduse saanud mitte kodust, vaid pigem kuskilt väljastpoolt, ehk siis sama palju on neid 16 aastaseid, kes ei taha, et kodus räägitakse seksuaalteemadest, kui oli 40 aastaseid. See on jah, ma arvan, et see on jumala loogiline, sellepärast et üldiselt on ju nii, et ega siis noh, kuni mingi vanuseni ikkagi ütleme, vanemad ei ole meie jaoks nagu sellised seksuaalsed või vanemate jaoks lapsed ei ole muidugi kui lapsed saavad täiskasvanuks ja, või küpsevad, et siis see nagu muutub, et, et ilmselt see, kuna need rollid on vanematel lastel teistsugused, et võib-olla ei taheta, Ta neid rolle niimoodi segi ajada ja võib-olla ei ole selliseid suhteid perekonnas, kus saaks nii tundlikel teemadel rääkides, mis, mis, miks see nii raske on, et see muudab meid väga haavatavaks, kui me räägime väga niisuguseid korda minevaid ja ihu ligi asju kellelegi, et et ma arvan jah, see võib nii olla, et on nagu alati neid inimesi, kes ei taha oma väga intiinsetest asjadest oma, ma ei tea, ema, isa või, ja teisalt on kindlasti inimesi, kelle kõige lähedasemad on näiteks ma tean ikka kaksikõed või õed või vennad, et et see on väga-väga erinev või ema nagu sõbranna eest eluaeg olnud ja aga, aga alati jääb kindlasti üks osa, kes ei saa omavahel rääkida. Kui palju sa oskad hinnangut anda ja millise hinnangu sa annaksid sellele seksuaalharidusele, mis meie üldhariduskursustel visatakse? Noh, mina arvan, et noh, teades seda, mis oli nii-öelda enne, mis on pärast, et ma arvan, et noh, me võib-olla siin võime viriseda ja kõik võiks olla alati paremini ja kindlasti on see Eestis ebaühtlane ja osades koolides on hästi, osades on kehvemini. Aga kui me võrdleme ennast nagu sellest, kust me tuleme Läheme või ütleme ka võrdluses paljude teiste maailmamaadega, siis Eesti on ikka ikkagi edulugu ja edulugu, mida on ka rahvusvaheliselt publitseeritud, et et see võib kõlada paljudele sellistele noh, natukene, mitte nii optimistliku ellusuhtumisega inimeste kuidagi nagu uskumatu, aga see on niimoodi, et see, et omal ajal tehti see samm 96. aastal, et seksuaalhariduse tunnitud inimeseõpetuse raames olid nagu kohustusi kana kooliprogrammis, see ei ole üldse enesestmõistetav asi. Noh, ütleme enamuses maailma riikides, see on vähemuses ja see on väga suur progress, tol korral selline otsus vastu võeti, seda on tahetud mitmel korral ära nii-öelda nullida. Õnneks on jätkunud sellist noh, jõude, kes on sellele vastu hakanud ja nagu ikkagi kaine mõistus ja terve mõistus on võitnud, et et ma arvan, siin peab olema lihtsalt tähelepanelik, et jälle ei saabuks meile need jõud, kes tahaksid selle nagu ära lõpetada. Sest see edu on tõesti saavutatud ja praeguseks on nagu seda ütleme, inimeseõpetuse kooli, kuidas seda öeldakse, õppekava siis nii palju ringi tehtud, et või noh, täiendatud ja, ja ütleme, see, mis võib-olla tol korral tundus isegi natuke primitiivne nii, aga ta oli ikkagi esimene samm, millest nagu edasi minna, et see praeguseks ma arvan, see, et ta on nagu selline väärtuskasvatus ja põimitud võib olla sellise inimese arengu ja ühiskonna nagu sotsiaalsete oskuste arendamisega ja et anda nagu sellele seksuaalsusele seksuaalharidusele nisugune laiem dimensioon, et ta ei ole. Et, et see, see on nagu väga õige suund ja et kui selle suudaks nagu sellisele heale tasemele igal pool viia. Sest ma arvan, et õige on nagu see lähenemine, et ütleme, on mingid tehnilised teemad, mis võivad olla bioloogia õpikus ja ma olen isegi kirjutanud bioloogiaõpikusse neid peatükke, mis puudutab seal ma ei tea rasestumist, kontratseptsiooni või suguhaigusi, et see on niisugune tehniline kõikaga see, see kasvatus, see peaks ikka olema just see suhete ja väärtuste ja ja ütleme ka mingi selline, et kes ma olen ja kuidas inimesed on erinevad ja kuidas nad omavahel no üldse läbi saavad ja miks inimesed käituvad nii ja naa ja ja mis on vägivald ja kuidas ennast nagu kehtestada, et hoopis sellised sotsiaalsete oskustega pigem nagu paarisuhte õpetada. No paari on ka jälle niisugune piirang, et mõnes mõttes niisugust eneseanalüüsi, et ma arvan, et näiteks gümnaasiumiõpilastel need tunnid mis õpetavad nagu ennast noh, kuidas öelda, analüüsima või nägema niisuguse noh, mingis foonis või et inimesed on erinevad ja kultuurid on erinevad käitumine, mis seda mõjutab ja see analüüs, et see on kindlasti see, mis nagu panustab paarisuhe on, ütleme, üks osa sellest ja, ja ma arvan, et üks osa võiks olla ikkagi ka see, et mis minul on nagu eluaeg huvi pakkunud, on just selle nii-öelda ühiskonna ja siis üksikisiku käitumise vahekorda, et kuidas ühiskondlikud normid, et kust nad tulevad ja miks nad just sellised on ja miks nad mõnikord seaduseks saavad ja mis signaali see annab ja mis, milles ütleme siis resulteeruvad mingisugused uskumused, müüdid või et noh, norm on selline, eks ju, et, et et alati vot neid asju ka vaadata, lahata mikspärast ühes ühiskonnas on nii ja teised naa, eks ju. Et kust need nagu sellised tõed või enesestmõistetavused tulevad tegelikult. Sealt uuringust veel naised soovivad saada nõu 43 protsenti naistest tunneb et neil on vajadus saada seksuaaleluga seotud küsimustes nõu ja abi. See on päris suur. See on päris suur number, et ma ei tea, muidugi sealt sellest ei tule välja, et millised nõuded täpselt tahavad, et kui me räägime sellisest noh, üldse seksuaalnõustamisest, et siis on see maailmas kasutusel selline nimetus nagu plissit mudel, et kõigepealt see esmane tasand, milleks ütleme, enamus natukenegi mingeid sotsiaal või meditsiini või õppinud inimesi võimeline on, on nii-öelda. Et kuidas inimene üldse funktsioneerib ja mis tema funktsioneerimist võiks mõjutada ja kuidas see kõik toimib, et seda nõu on ju väga paljud võimelised andma ja väga paljud probleemid ongi sellised tegelikult siuksed lihtsad või nagu mingit tehnilist laadi. Et, et Seplissid mudel tähendabki seda, et nagu sellisest kõige lihtsamast tasandist kuni sellise süvapsühhoanalüüsini, et sellist nõu saab väga väike osa inimesi. See on ka mõnes mõttes Eesti probleem selleks, et see sellepärast, et ütleme, seda nõu vajab nii vähe inimesi, et selleks, et sellist minu pärast ma magistriprogrammi või mingit õpetajat õpetada sellist tõeliselt sellise psühhoanalüütilise taustaga seksuaalterapeut. No seda ei ole võimalik siin või mõtekas üldse üles panna sellist õppekava kuhugi, et paratamatult need, kes süvitsi Eestis seksuaalnõustamisega tegelevad, nad on kõik kuskil välismaal õppimas käinud, sest meil lihtsalt ei ole nagu noh, ei olegi sellist, nii suurt vajadust ilmselt. Kai Haldre, ma selle teema lõpetuseks küsiksin sinu käest, mis sinu enda jaoks veel sellest uuringust eriti huvitavana välja tuli, kui sa oskad midagi pilduma? No ma siin enne ka mainisin, et siia uuringusse sai sisse surutud üks küsimus, aga ma jällegi noh, laiendaksin seda, et, et ma arvan, et et no kuna siin on kasutatud küsimusi, mis on soomlased küsinud ja niimoodi et meil on selliseid ala noh, nii-öelda valdkondi inimeste seksuaalelust, tegelikult mida isegi uurijad nagu ei sõnasta tihtipeale. Et siia sai praegu küsitud näiteks esimest korda, ma arvan Eestis või ma ei ole küll kohanud ühtegi teist uuringut, kus on küsitud grupiseksikogemuse kohta, et kas on olnud seksuaalkogemus rohkem kui ühe inimesega korraga, et seal oli küll vanusrühmas 35 kuni 44 oli see peaaegu seitse protsenti. Et ma seda selle küsimuse nutsime tegelikult ühest rootslaste uuringust, mis oli 96. aastal tehtud ja sealse Sealse uuritavate rühm oli natuke 18 kuni 74, kui ma õieti mäletan, et nii naised kui mehed, aga see suurusjärk jäi tegelikult samasuguseks suuruse järgi järguks, et seal meestel oli vist tiba rohkem. Aga ütleme, see oli ka kuskil neli, neli, üheksa vist oli nii, et naised neli, mehed üheksa, et et ma arvan, et ta sinna alla 10 jääbki, aga ütleme, see on näiteks üks näide mida ei olegi nagu vaadatud, ma arvan, et siin on veel väga erinevaid seksuaalpraktikaid või või niisuguseid noh, kuidas öelda väikseid gruppe või huvigrupp või seksuaalkultuuriline natukene vale sõna selle kohta, et jah, niisuguseid erisusi, mis, mis omavahel kindlasti vahetavad informatsiooni ja kommunikeerivad, aga millest väga harva räägitakse võib-olla arstile või, või ükskõik kellele veel, et noh, see on nagu selles mõttes üks näide, mis, mis oli nagu huvitav, mida ei ole kunagi varem küsitud, aga ülejäänud küsimused olid ikka niimoodi, et noh, me vaatasime natuke võrdlus, et et suhteliselt ootuspärased Vallatute kurvide saate lahutamatu osa on ka muusikasaatekülaline. Kai Haldre on valinud järgmiseks looks suurepärase dueti Ella Fitzgeraldi ja Lui abstrongi esituses. Vallatud kurvid lähevad edasi, stuudios on ikka saatejuht Taavi Libe ja doktor Kai Haldre. Umbes kuu aega tagasi oli vallatute kurvide saate teemaks mees ja siis oli väga tore meestearst mul külas ja siis läks umbes pool saatetunnist selle peale, et vastata kuulajate küsimustele, mida üldse tehakse meestearstivisiidil. Ma tänases saates jätaks selle vahele. Aga meestearsti tunni teine pool läks selle peale, et rääkida ja lükata ümber müüte erinevatest asjadest, mida siis mehed arvavad, et, et on probleem või ei ole probleemi, mida küsitakse meestearsti käest. Sellel teemal tahaksin natukene peatuda naistearsti juures. Mis on need tüüpküsimused, mis on need tüüpmüüdid, millega naised pöörduvad? No kuna see naistearstindus on ju väga lai valdkond, et siin peab, et noh, nagu mõtlema, et mida, mida me nagu silmas peame, eks ju, et meil võib olla müüte minu pärast seal rasestumisvastaste vahendite või soovimatu raseduse või viljakuse või või noh, väga erinevat amplades. Et mida siin nagu rohkem mõeldud on, et et. Ma arvan, et need müüdid, mis ühiskonnas on, eks nad jõuavad sinna arstikabinetti ka a la et esiet, et ütleme, et rasestumisvastased vahendid näiteks, et kuidas nad mõjuvad halvasti siia või sinna osas või või näiteks, et raseduse katkestamine teeb viljatuks või noh, need on niisugused kõige tüüpilisemad, et seal või näiteks et mõned günekoloogia operatsioonid, et kindlasti mõjutab see seksuaalelu, nüüd oleneb eks ju, et seal enamasti mõjuvad hästi, kui on kui on, ütleme, probleem likvideeritud, onju, et mis, mis võib olla. Et neid ja noh, vahel on, kui me nüüd sellest seksuaalsusest rohkem räägime, noh, see sellised stereotüübid, et on ju nii, et mehed on nii ja naised on nii, noh, ei ole, mina väga ikka soovitan stereotüüpidest ja sellest kinnisideest, et et asjad on ju nii ja peavad olema, et kuskil on keegi, kes on öelnud, mis on õige või mis on normaalne või et sellest nagu ikkagi väga hoiduda analüüsida, et mis ma ise tahan. Jaa. Et miks ollakse veendunud, et vot sagedus peab olema selline või või mingite tegevuste järjekord või mingi suhete iseloom või? Et jah, ma ei oska siin rohkem praegu hetkel ei löö pähe midagi väga kurioosseid, aga ühesõnaga selliste teemade puhul norme kui selliseid ei ole. No ütleme, seksuaalsusele on tõesti niimoodi, et normid enda jaoks jääb inimene ise, aga kindlasti on olemas surm ja Norman, vabatahtlikkuse vägivald ja võrdsed partnerid, et kui vot see on küll niisugune asi, et siin nagu järeleandmist ei ole ja seetõttu ka ütleme seadusandja mis windaati nagu erutab või kuidagi imestama paneb, et kui näiteks meil Eestis seadusandja arvab, et 14 aastase poisi ja neljakümneaastase mehe vaheline seksuaalsuhe on okei et noh, ma ei ole sellega nõus ja ma ei saa sellega kunagi nõus olla või 14 aastase tüdruku ja ütleme 35 või 50 aastase mehe. Et sellepärast see ongi nii, et, et muidu ei ole norm või kes see normaalne on, et aga niikaua kui kellelegi liiga ei tehta ja ei ole sellist noh, täiesti ärakasutamist või näiteks kes on Mul on olnud palju küllaltki aeg-ajalt patsiente, kes on lastekodudes kasvanud ja ütleme, mingi aja pärast nad ikkagi avanevad ja ja üllatavalt palju on ikkagi vägivallakogemust sellises väga haavatavaks keskkonnas, kus sul pole üldse mingit kaitsvat sellist tiivaalust. Võib-olla tänapäeval on see vähem, aga varasemalt seda ikkagi kohtas, et või ka ütleme noh, vaimse puudega naised ja nende õigused ja niimoodi, et selliseid teemasid teemasid on, et ma tahan just öelda, et see, see norme ei ole, tähendab, selles kontekstis, et partnerid on võrdsed ja kõik on vabatahtlik, puudub manipuleerimine, vägivald, et ülejäänu on kõik nii, nagu keegi tahab õnnelik olla ja vägisi kedagi õnnelikuks ei tee, et see on nagu ka teine asi, et et noh, tehke midagi, tehtagu. Aga sellist asja ja mis on võib-olla ka müütiline või müüt, on see, et tullakse arsti juurde ja öeldakse, et noh, tehke või andke, pole mingi rohi, et ma tahan, et, et mu Ihamaid ja oleks suurem või oleks ta väiksem või midagi, oleks teistmoodi, et noh, need seksuaal probleemid ju kerivad aja jooksul ja nad lähevad nii-öelda tagasikäik, see võtab samamoodi aega, et see ei ole mingit müütilist pilli, mis paneks mind kuidagi teisiti tundma, et seda nagu ei ole olemas. See, seda usku on küll. Üks lugeja ongi küsinud, kas Brigiidsusele on Robi? Esiteks, frigiidsus on selline sõna, mis noh, võib-olla meile, igalühel on sellele mingi tähendus, aga see tundub väga suures sildistamisena, et ma seda sõnagi ei tahaks nagu väga kasutada. Ja, ja nüüd sellele küsimusele ei olegi võimalik niimoodi vastata, vaid siin peakski hakkama siis nagu lahti harutama, et mida see inimene selle all silmas peab, kus kännu taga, mis asi siis kinni on või kes on õnnelik ja kes õnnetu või milles see teema on? Ehk siis täpselt nagu sa ütlesid, tuleb hakata neid probleeme sasipuntrast lahti arutama, mitte nüüd, et kuule. Ja põmm, homme on hoopis teistmoodi, et nende asjadega niimoodi ei ole. No kui Welle küsimustest rääkida, siis Annika on, on päris pika küsimuse esitanud, aga, aga põhimõtteliselt võib selle kokku võtta niimoodi, et seks pärast sünnitust ja Annika puhul siis ei ole tal pärast sündi just esiteks enam endist iha ja teiseks, ta ei ole seks enam väga nautinud ja ta tunneb muret selle pärast, mis tal siis viga on. Ühest küljest muidugi, see periood ongi selline, kus hormonaalne staatus muutub ja need psüühika muutub teatud määral rasedal muutub ja vahetult pärast sünnitust ja kuna hormoonid ja ajutegevus ja kõik on omavahel nii läbi põimitud ja pluss ütleme, kogu see situatsioon ja et ega siin on jälle seesama sõnum, on ju, et mul on olnud ka selline noh, ütleme, kogemused, mis see tähendab, et ei ole enam hea, et ma samamoodi on olnud patsiente, kes on seda öelnud, aga, aga läheb täpsustamisel on, ütleme, nende jaoks on olnud norm varasemalt näiteks kaks seksuaalvahekorda päevas, aga kui on majas kaks väikest alla aastastel oli, kui ka on olnud siuksed tõesti väiksed lapsed. Et, et noh, inimene on nii mures, et ta ei jõua enam kaks korda päevas seksida, et noh, aga see on, võib olla füsioloogiline selles elufaasis, et võib-olla siis kaks korda nädalas, et küsimus ongi selles, et kus see noh, nagu kus see probleem täpsemalt on ja, ja, ja missuguse hinnangu sellele nagu sisse paar annab. Et ma arvan, et siin on täpselt sama sõnum, et ikka lahti harutada nii-öelda üksipulgi, et et mida, mis see hea oleks ja mis, mida siis saaks nagu teha? Ma tahan veel seda öelda, et ütleme seda tüüpi teemad, mina olen siin küll naistearst, kes on võib-olla olnud rohkem huvitatud ka seksuaalmeditsiinist, aga väga palju neid teemasid, noh, kindlasti on sellist psühhosomaatikat, kus midagi on nagu bioloogiat ja noh, see on võib-olla see naistearsti rida, aga see suuresti ikkagi jõuab psühholoogi või seksuaalterapeudi või selle nii-öelda valdkonda, kes ikkagi on ette valmistatud selleks, et selle psühholoogiaga tegeleda rohkem, et see on niisugune koostöö arstide ja psühholoogide vahel. Ja ma tahtsingi just küsida, et tundub, et väga palju neid probleeme, mida naised tunnetavad eelmiste saadete küsimuste puhul tunnetanud on tegelikult pigem siis psüühiliselt kui füüsiliselt. Jah, et noh, seal võib kindlasti olla, mingi inimene on tervik, eks ju, et seal võib-olla nii ühte kui teist, aga ütleme, kui noh, näiteks naiste valusündroom on üks niisugune teema, kus ilmselt psühholoog või psühhiaater üksinda hakkama ei saa, et seal on naistearsti rolli vaja, et nagu aru saada, kust see valu on, mis kas võib olla mingisugune bioloogiline teema või nii-öelda anatoomiline või midagi, millega saaks tegeleda. Aga see on üks selline, kõige klassikalisem niukene psühhosomaatiline. Valdkonda, kus ei saa üksi psühholooge kaisa üksi, naiste aastaid, seal peabki olema niisugune interdistsiplinaarne koostööd ja sama võib olla ka näiteks sellises sünnitusjärgses perioodis, kus on täiesti uus elusituatsioon ja vahel on. Ma arvan, et sellest on üldse natuke vähe räägitud, et missugust rolli partnerlussuhtele ja seksuaalelule kõigele millist rolli mängib laste saamine, mittesaamine, raseduste katkemine, see, kui kuidas on läinud sünnitus või kuidas, kui on seal olnud, kas on partner olnud juures või ei ole või, või milline hoiak on olnud näiteks, sest see on, need on niivõrd sellised haavatavad ja väga tundlikud hetked elus. Et kui seal on mingi selline väga suur üleelamine, mis sisse sõidab, on see meediku poolt, on see partneri poolt, on see kuskilt perekonnast midagi, seda jäävad inimesed kandma väga kauaks ja see võib mõjutada igasuguseid muid elu situatsioone ja ka näiteks. Et kuidas on ühine laps, milliste emotsioonide või, või motiividega, kuidas laps on üldse alguse saanud, et see on ka midagi, mida inimesed jäävad, võib-olla sellest ei räägi sellest üldse, on väga vähe räägitud, aga see on selline asi, mis jääb inimestele eluks ajaks sisse. Ehk siis see võib kogu seda paarisuhet väga pikka perioodi muidugi. Nii positiivses mõttes kui negatiivses, et võib-olla mingi sellise hädise asja ütleme, see lapse teema ja saamine ja kõik need uued rollid ja et see võib-olla hoopis tõstab uutesse kõrgustesse või on hoopis teist pidi, et et, et ütleme ka esimese sünnituse puhul, et on selline väga muinasjutuline ettekujutus kogu protsessist või kogu rasedusest ja nii ja kui asjad hakkavad kuidagi teisiti minema, et siis seda on teinekord äärmiselt raske aktsepteerida ja on palju sellist süütunnet ja et, et selles mõttes. Neid asju võiks tõesti rohkem noh, teadvustada ja lahti rääkida, et et ma arvan, et see raseduste ja teema on niisugune natuke tabuteemaks jäänud. Kaiga ma tahan kindlasti veel enne südaööd rääkida just nimelt viljakuse teemast, aga üks pigem selline tehniline küsimus, ka Helen küsib, kui ohtlik on ikkagi anaalseks. Ta ise teeb seda paar korda kuus ja tal on viimasel ajal sagenenud põiepõletik. Kas see võib olla sellega seotud? Väga raske öelda, et kas põiepõletik kindlasti on või ei ole, seal peaks siis minema arsti juurde ja analüüsid tegema, et iseenesest, kui inimesel probleeme ei ole, siis keegi ei ütle, et milline see õige Sekson on see oraal anaal või kuidagi teisiti, eks ju. Et, et neid seoseid ma ei julgenud põhjuslike küll niimoodi lihtsalt sellise kirja põhjal tuua. Aga kui me läheme viljakuse juurde, siis paratamatult see on ka ka seksuaalsuse ja naiselikkuse juures väga oluline teema, sest ikkagi naised seostavad naiselikkust sellega, kas nad suudavad tuua järglasi ilmale või mitte. Ja no ma arvan, et meeste jaoks on see täpselt sama oluline teema ja ma arvan, et see on ka jälle üks selline tabuteema, et kui tegelikult kui lapsi ei ole ja, või, või ka näiteks, kui mehed jäävad üksikuks ja neil ei olegi seda naist, kellega lapsi teha, niimoodi, et tegelikult mehed kannatavad täpselt sama palju, aga see on jälle niisugune ühiskonna või võib-olla rohkem, ma ei oska seda öelda, aga see on jälle niisugune ühiskonna hoiak või noh, et seda ega üks tõeline mees julgeb seda võib-olla kõige lähemale sõbrale öelda, kui õudsat ta selle all kannatab, et tal ei ole lapsi mingiks eluhetkeks, et on juba, ma ei tea, 50 60 ja ikkagi ei ole. Et seda on seostatud nii, et vanasti seostati, et naised on süüdi ja noh, siis pärast on niimoodi, et naised nagu kannatavad, aga tegelikult kannatavad ikka mõlemad. Et et jah. Kui suured on, kui surm viljatusprobleem Eesti naiste hulgas? Eesti naiste ja meeste hulgas et no meie sellest naiste terviseuuringust ka ütleme, tuli välja, et võib-olla seda, seda noh, ütleme see küsimus oli ka nii sõnastatud, et kas teil on olnud elus perioodi, kus te olete soovinud rasestuda, kas seda rasedust ei ole tulnud, et võib-olla kuskil 18 protsenti või sinna kanti on nagu niimoodi vastanud, et üldiselt arvatakse, et ühiskondades kuskil üks kuuest paarist võib-olla ei saa siis lapsi, kui ta võib-olla seda tahaks. Aga noh, siin peab ka endale aru andma, et võib-olla osad inimesed mitte kunagi ei vasta ühele küsimustikule ja ei pöörduga mitte kuhugi selle teemaga ja jätavadki selle enda teada, et noh, seda täpset viljatuse esinemist ongi üsna raske uurida ja aru saada, aga umbes nii ta noh, arvatakse olema, et kas kuskil kümme-viisteist protsenti või et nende puhul on sinnapaika. Nende puhul on siis niimoodi, et neid ei saa aidata. Seda ma just ei taha öelda ka nende puhul on niiviisi, et noh, ütleme sellise mingi keskmise aja jooksul, millal ütleme, sellises fertiilses eas võiks rasedus tekkida siis seda nagu ei teki siis selle aja jooksul siis noh, seda on ka leitud ja see on äärmiselt frustreeriv nii arstile kui patsientidele väga suures osas ei ole võimalik ka tänada uurimismeetoditega öelda, mis see põhjus on, et see jääbki nii-öelda müstikaks. Ja see on just arenenud maades niimoodi, et on vaadatud, et noh, mis need arengumaade viljatuse põhjused on, et me võime, meil on ka selline tunne, et seal on tohutult lapsi, et seal sellist probleemi ei ole, tegelikult on ja see on palju suurem, kuna see sootsium ei, mõju on palju hullem, kui lapsi ei ole. Et arengumaades on pigem siis erinevad infektsioonid ja haigused noh, võib-olla naistel see munajuhade kahjustus ja niimoodi, aga arenenud riikides, kus on üldiselt tervis hea, siis ongi sedasi vot viljatuse teemas väga palju jääb arusaamatuks, et miks seda ikkagi ei ole, et see on liiga liiga keeruline, et noh, ütleme see on ikkagi suur ime, kui ütleme sellisest seksuaalvahekorras kahe raku ühinemisest, sünnib lõpuks terve laps, et seal peab ikka nii tohutult palju asju õieti minema, et kõigepealt rasedus tekiks, edasi läheks. Et seetõttu see on, noh, see ongi frustreeriv ja see tekitab sellise noh, ütleme ka sellise paha pahameeleolu ja võib-olla agressiooni isegi, mis, et käisin ühe arsti juures teise juures, keegi ei oska põhjust öelda ja kuidas nad ikka ei oska ja aga see ongi nii ei oskagi nii noh, ütleme nii, kirvemeetodil kõik on ilus ja kena, eks. Muidugi on igasuguseid põhjusi kamis. Me oskame leida, aga jah, paraku on see nii ka. Kasahstan lihtsalt soovitusi ka anda, milliste elu võiks naine ja mees elada, et et saada lapsi, jätame selle kõrvale, et lihtsalt tuleb seksida. No ma pean ütlema, et ega seda ei maksagi väga kõrvale jätta, sellepärast et vahel on see tõenäosus te tõenäoliselt ongi väga tagasihoidlikud, sellepärast et tänapäeval on väga palju paare, kellel ju ütleme, üks kaasa, kas töötab kuskil mujal või saadakse väga harva kui ja, ja noh, need tõenäosused ongi seetõttu väga madalad, et selline optimaalne seksuaalvahekordade sagedus võiks ikkagi kaks-kolm korda nädalas olla, aga palju paare, kes on siiski oma seksuaaleluga väga rahul, kui nad palju harvem seksivad, et noh, siis ütleme, kuidas seda motivatsiooni nagu tõsta ja et et teine asi, mida võib-olla ei teadvustada. Ja siin on inimesed ka erinevad, et noh, me vaatame, et okei, et naabrimees joob ja suitsetab ja on ülekaaluline midagi ja näete, lapsi tuleb järjest, eks, et inimeste selline, kuidas öelda haavatavus on nende väliste tegurite suhtes ikka väga erinev. Et noh, seda on nii paljude uuringutega näidatud ikkagi, et kuidas võib suitsetamine mõjutada nii naiste kui meeste viljakust ja ja rakkude kvaliteet ja, ja teine asi on ka, ütleme, selline toitumine. Et just see, no milline see vitamiinide koostis on, et oleks nagu kvaliteetne see, see toit, mida me sisse sööme. Et need on nagu sellised asjad, mida saab nagu ise teha, noh ja muidugi see on jälle see ülekaaluteema on ka teine nii ülekaal, noh, naistel ka alakaal, et need mõlemad kaalu äärmused siin on jälle nii et no aga tema on 100 kilo, tal on neli last, eks ju, et kuidas mina olen, 100 kilo mul ei ole, siin on samamoodi, et see ülekaal ühel inimesel tähendab ühte on niukse nagu täitsa ainevahetuse ja hormoonide, kõik on vussis, teise inimese jaoks see niimoodi ei ole, et on nagu metapoolselt terve inimene. Et ei saa nagu ennast naabrinaisega alati võrrelda. Aga need on äärmiselt olulised tegurid. Mis hetkel võiks paar teadvustada, et võiks pöörduda tohtri poole, et ilmselt on probleeme viljakusega. Noh, selline kriteerium on, kui on ikkagi inimesed, ütleme alla 30 ja aasta jooksul ei ole rasedus tekkinud hoolimata sellest, et kõik tingimused on täidetud, et siis võiks ikkagi tulla uuringutele aasta jooksul, kui on olnud näiteks naistel mingeid operatsioone või, või meestel mingeid traumasid või no kui on juba teada või näiteks naistel menstruatsioon väga harva või nii, siis muidugi tuleb kohesemalt pöörduda, aga aga kui otseselt midagi väga häda ei ole, siis ütleme öeldakse, et 12 kuud, kui on väga noored inimesed alla 25, et siis võib-olla kaks aastat võib oodata, et natuke rohkem Ma tuleksin saate lõpus veel korra selle uuringu juurde ja üks selline mõiste, mis seal sisse tõid ka enne saadet, oli, oli selline, et justkui meie noorte seas hakkab selline romantism tagasi tulla. No selline mulje jääb jah, et ütleme, vähemalt soomlased on hinnanud ja et et hinnatakse pigem niisugust väga kvaliteetset ja püsivat ja pühenduvad suhet, kui ütleme sellist väga suurt repertuaari või väga palju partnereid ja niisugust, et et Mulle tundub, et üheksakümnendatel oli nagu selline vähemalt lääne, nende uuringute järgi kohati oli selline mulje, et just selline noh, kuidas ilma pühendumiseta seks ja, ja vahekorrad ja seks seksi pärast ja ega see ütle, et midagi on hea või midagi, on halb, aga tundub, et see suundumus võib-olla on sellise nagu pühendumuse ja hästi kvaliteetse suhte osas nagu suunas. Et, et seda on leidnud näiteks Soomes, on väga palju kirjutanud seksuaalsusest ja uuringuid teinud juba aastakümneid, on Osmo Kondula üks väga suur Eesti fänn ka ja, ja taimerit professor Elina Haavia mannile, kelle isa juba Tartu Ülikoolis kunagi õpetas ja et nemad on ka eestlaste seksuaalelu uurinud, et noh, ütleme see on üks nende niisuguseid väiteid ja tees ja nendel oli ka huvitav, et see oli küll nüüd ka enam kui kümmekond aastat tagasi, millised paarid nagu kõige õnnelikumad suhetes oli neil oma termin isegi sisse toodud inglise keeles living epaatjungi Ever et need, kes ei elanudki nagu koos, vaid elasid kuidagi eri kohtades või riikides, aga pidasid ennast paariks. Et nende selline seksuaalelu ja paarisuhe oli nagu kõige õnnelikum, see oli vähemalt mõne mõni aeg tagasi niimoodi. Ehk siis kaugsuhe ei tähenda sugugi midagi halba? Ei, ei ka inimesed ise valivad, mis nendele hea ja nendele halba. Sa juba rääkisid selle põhjal, et te olete šnitti võtnud soomlastelt kui üldse maailmas ringi vaadata. Kui 10 aasta pärast tehakse uuring, oskad sa prognoosida, milliseid muutusi siis võiks tulla? Noh, ma arvan, ma arvan, et näiteks kindlasti rasestumisvastaste vahendite kasutamine ikka vast vaikselt läheb ikka paremaks ja seksuaalharidust saanute osa läheb suuremaks ja ma väga loodan, et seal on terve blokk küsimusi ka seksuaalvägivalla ja muidu üldse lähisuhtevägivalla kohta, et et loodetavasti nagu see valdkond noh, ka nüüd on ju nii palju sellest juttu olnud, jagatakse, on Eestis teadvustama hakatud ja erinevad projektid ja programmid, et et loodetavasti selles osas tuleb nagu ka selline positiivne nihe ja ma väga loodan, et ütleme ka see teenust osa, et kes teenuseid vajavad, et need ikkagi saavad praeguse teenuste kättesaadavuse ütleme hinnang teenustele on siiski väga positiivne valdavalt, et me võime siin viriseda küll, et mida meil kõik ei ole ja kaugel ja kallis ja, ja ei saa kohe arstile ja nii, aga üldiselt Ta on ikkagi noh, ma ei saa nagu öelda, et inimesed väga kurdaksid, vähemalt need, kes sellele küsimustikule vastanud. Me ei tea muidugi vastanute osakaal oli umbes pooled, nii et ega me seda teist poolt muidugi ei tea, et võib-olla nemad on siis väga rahulolematus, ma ei oska seda niimoodi öelda. Et, et ma arvan, et ikkagi arvestades seda informatsioonitulva ja et sellega siiski käib kaasas mingisugune analüüs, et et noh, see ongi nagu see kahe otsaga asi, et ühest küljest on hästi palju infot, aga kuskil peaks olema nagu selline tasakaalustatud jõud, kes siis sellele mingi tähenduse annab. Et, et arvestades seda, siis ma arvan, et asi läheb ikka selles suunas, et inimesed saavad, nagu ma enne ütlesin, kasutada ära oma tõelise potentsiaali ikkagi võtta elult seda, mis elul pakkuda on, mitte kannatada. Nelja minutit. Seepärast on süda vallatute kurvide esimene saatetund ühele poole saanud. Aitäh doktor Kai Haldre, et külla tulid. Palun.