Tere tulemast kuulama keskeprogrammi persoone. Tänase saate külaline on Eesti raadio vastutav toimetaja, hea jätskaar, eestvedaja Anne Erm. Saadet juhib Marje Lenk. Praegu, mil me sinuga juttu ajame, on jõulujats poole peal. Kas teie kontoris liiguvad ainult head uudised või on halbu uudiseid ka? Uudised on ikka valdavalt head heategevuskontserdil, mis oli siis seitsmendat korda, koostöös vikerraadioga oli kenasti inimesi, jah, nii saame toetada Pelgulinna sünnitusmaja sonograafi ostmisel. Jaa, Tiidybridžooteri kontsert oli välja müüdud ja Hedvig Hansoni kontsert oli välja müüdud ja ja loodame, et siin eesti artistide kontserdid ja ja veel, mis meil siin lõpupoole ees seisab, et kõik läheb hästi, et jõuluajal on inimesed väga avatud ja ja kõik läheb südamesse ja nad kohe tahavad muusikat kuulata, et muusika on võib-olla isegi esimene eelistus neil, kui palju sa ise jõuad kontserditel käia? Omad kontserdid, käin kõik ära ja siis praegu on nagu filmifestival käimas, siis ma vaatasin näiteks korea filmiaeg. Aga muidu ma katsun ikka kuulata paremaid sümfooniakontsert ega jah, mõnda ooperit ja, ja draamas ei ole ammu saanud. Ma tahaks, tahaks, mulle meenub, et sa oled kunagi draamateatri jaoks muusikat kirjutanud. Oli selline asi, lavastaja oli vend Roy ja mina olin siis veel konservatooriumi tudeng ja ta tegi mulle ettepaneku sellisele näidendile muusika kirjutada nagu üheksas sümfoonia. Teatavasti Beethoveni üheksas sümfoonia ja mulle ei jäänud siis muud üle, et kui ma kasutasin põgene Beethoveni motiinikesi varieerisin nii selles lavastuses, mis oli tegelikult pühendatud siis Ostrovski elule, see oli rohkem nagu koolitöö. Et sellist kogemust mul veel ei olnud ja no esimene vist läks enam-vähem seest, et siis sai nagu paar väikest asja veel koostes tehtud. Kus sa teatris käid või filmi vaatad, kui palju sa pöörad muusikalisele kujundusele tähelepanu? Kindlasti pööran, et see aitab nagu meeleolus süvendada või esile tuua või mingeid taustsüsteeme või mingid ajukanalid avada, et et väga oluline muusika loomulikult. Anne, kas sa pead päevikut ka, paned sinna kirja, täna käisin sellel ja sellel kontserdil meeldis see ja see lugu, esineja oli fantastiline. Mul on see päevik ikka siiamaani nagu peas, ma olen kogu aeg mõelnud, et peaks kirjutama üles, et mis seal vaja päeva jooksul teha, aga kui ma hakkan seda üles kirjutama, siis võtab mitu tundi kallist aega ära, niiet et ei pea päevikut, ei kirjuta üles, ainukene asi, mis mul on üles kirjutatud, mul olnuks paks glade, kus on kirjutatud, et siin on saade ja siin ma olen kolm päeva välismaal ja siin on selline kontsert ja siin on selline, et siiski omale asjad, ma olen sinna niimoodi kahe sõnaga kirja pannud. Kas sa vahel kirjutad ka niisuguse lause sinna mine koju. Ei, seda ei ole kirjutanud, aga mõned inimesed on mulle küll öelnud, et aitab, et mine nüüd koju, aitab sulle küll. Läks majaks, tööloom olen ja nii nagu Tiina Loki, et ilma pühendumus, et ta nagu ei saa ja tuleb nagu kõik ära anda ja mul on selleks ka nagu võimalused, et meil on saare peal enamasti ma olen siin kodus üksinda ja poeg on ka juba oma eteni, et mul ei ole nagu kohustusi teiste ees. Ja minu kallist emakest ka enam ei ole, nii et selles mõttes ma olen vaba tegema nii palju tööd, kui vähegi jaksan. Sa oled vaba laps ja, aga ma ei põgene, kuise saaksid. 24-le tunnile iga päev kaks tundi juurde. Mida sa selle kahe tunniga teeksid, kas ikka tööd? Ei, kindlasti mitte nii palju asju on siin maailmas tegemata, et küllap ma siis tegeleksin natukene rohkem tervisespordiga ja hobidega, no soojendaksin prantsuse keele jälle üles ja käiksin nendes maades, kus ma veel käinud ei ole. Kas selle suure töö armastuse oled sa pärinud oma vanematelt? Raske öelda, aga no emale meeldisid luuletused ja ta oli emakeeleõpetaja ja ja võttis mind siis näidendi proovides ka kaasa, et see pisik on natukene ema poolt natukene isa poolt, kes mängis klaverit, muidu oli keemia ja loodusteaduse õpetaja ja Pärnu teise keskkooli direktor vend laulis vokaalansamblis ja mängis hästi klaverit ja noh, eks see kõik niimoodi tasapisi nagu mõjutab, aga tead, et pärast sõda ei olnud üldse kerge, mingisugune oli seina peal ja sealt siis tuli, mis Eesti raadiost tuli, Tšaikovski esimest klaverikontserti ja Vikteriginaatili väikeste töödia helil Läätse laulusid ja kui ema laulis seda paati pole tehtud linnuluust, siis ma ei saanud aru, et mida see tähendab, kaared ise painutasin Karel ise on, et ei saanud aru, et pärast hiljem, kui ma juba ikka koolis käisin, siis sain aru, et need sõnad on natuke teistsugused. Kas pedagoogide laps oli uhke, jahe olla? Tegelikult ei olnud, eks siis ikkagi vaadati võib-olla tõesti natukene teise pilguga. Aga see oli vist rohkem kuskil seal teismelise eas, aga muidu minu vanemaid väga austati ja, ja paljut meenutavate hea sõnaga siiamaani, nii et nende seas on palju tuntud kirjandustegelasi ja muidu häid inimesi. Tavaliselt öeldakse, et ega need pedagoogide lapsed mingeid kukupaid ei ole, et nendega on ka probleeme küll ja küll. Kas sinuga ka probleeme oli? No kes seda nüüd enam nii täpselt mäletab, aga võib-olla et ma olin natukene natukene jonnakas, aga midagi ma risti vastu nüüd lausa õpetajate tahtmist nagu küll ei teinud, aga eks ma olin hästi hõivatud, ma käisin muusikakoolis, käisin spordikoolis ja ja noh, ütleme, et olin ka aktiivne pioneer, et meil oli seal oma rühmaalbumi ja sinna oli vaja sissekandeid teha ja seilasid lausa esialgu küll sinnamaani, kui isa raskesti haigeks jäi, siis tuli koolimajast baraki minna, kus lausa sibi tõusis tualetist üles ja, ja see oli selline sokke, et pärast neid ilusaid aastaid siiski kuigi kuigi pärastsõjaaegsed aastad aga ikkagi koolimajas ja kooliaias sirelite keskel ja aidates koolimaja koridorides järsku sellisesse hullu esimesse Stalini järgsesse majja elama minna. See oli pead-jalad koos seal tõesti sokk, kas ise tuli haigusest välja? Ei, ta väga enam ei tulnud, aga, aga ta oli siiski tubli. Ta jõudis palju ära teha ennem seda ja Rakvere Õpetajate seminaris juba. Kuidas sul klaverimäng laste muusikakoolis läks klaverimäng? Mäng läks kohati päris hästi, kohati üle kivide ja kändude, sellepärast mo klaveriõpetaja oli ka natukene nagu närviline, et kui lapsukene pani vale sõrme klahvi peale, siis panin teise korra ka veel, siis võisid need noodid nagu maha lennata. Ja minul oli pisar silmas ja. Aga ma esinesin jah, juba muusikakooli ajal ikkagi vahet, vahel nagu aktusel mängisin sel Rahmaninovi prelüüdi või midagi veel, aga iga kord oli nagu pabin sees. Aga selge oli see, et mingil ajal ma tahtsin nagu muusikat minna edasi õppima ja see mingi aeg oli pärast üheksandat keskkooli klassi ja ma ei tea isegi, kus teadmine tuli, et tuleb minna mitte klaverit õppima ka muusikateadust, kuna ma ei olnud sellega küll absoluutselt tegelenud, aga põhjus oli see, et ma pean seda lugu üle rääkima, et need kaks väikest sõrmann ja see vasaku käe sõrme natukene väiksem, see viimane lüli nagu ei liigu. Ma arvasin, et sellega ei saa igav, väga kõvad passi panna, et et kui tahad hästi mängida, siis peab ikka väga kõva olema see alumine passinootetele sead harmooniat nagu kõlaksid. Kui praegu oleks vaja mõnd klaverisaatjat asendada, saaksid hakkama. Oma natukene harjutaksin, võib-olla siis saaksin küll, sellepärast et seal juba muusikakooli ajal ma saatsin, oli selline opereti ringsel raudteelaste klubi juures, kus laulsid solistidena Eesti Raadio kooriartistid ja solistid ja siis seal ma vähemalt nagu aastakese saatsin operetti, et olen ma sedagi proovinud, millal viimati kodus klaveri taga istusid, pigem saab klaveri pealt nagu tolmu pühitud klaveri taga ma pole istunud, aga vististi oli aasta tagasi, kui ma hea kolleegi Märt Treieriga neljal käel siis natukene lihtsaid lugusid mängisime ja seda siis nautisime. Milline lugu sul kõige paremini välja tuleb? Ei oska praegu enam öelda. Haiga ei, jumala pärast mitte, seda ma ei ole elu seeski selgeks saanud, pigem siis nagu kassivalssi. Aga kui ma olin päris väike, siis ma komponeerisin mõned lood, et mis olidki nagu nõiatants ja hiinatants ja veel mingisugused sellised tantsud, siis ma ütlesin, et ma tahan saada heliloojaks ja enne imet, et vahepeal see tundus, et nagu lähebki täppi, aga tegelikult tegelikult ega helilooja päris minust ei saanud, kuigi ma helilooja diplomi sain, konservatooriumist. Tallinnasse tulid sa kõigepealt muusikakooli suurlinnas, algas sinu iseseisev elu. Tulin suurlinna ja, ja mul on neljandal septembril sünnipäev ja, ja siis ma siin kedagi ei tundnud ja nii kurb oli, et ema oli saatnud arbuusiga kaardi ja siis ma olin üksinda kodus ja mul ei olnud midagi head, ei olnud kooki, ei olnud arbuusi ja siis ma natukene nagu nutsin, et olin seal linna tulnud, aga, aga õige pea, et septembris oli juba muusikakooli spordipäev ja pärast seda oli pidu ja spordipäeval ma esinesin hästi, hüppasin kõrgust ja kaugust, et polnud häda midagi ja pärast seda juba sain väga palju tuttavaid. Muusikakoolis oli meil nagu öeldakse, ikka fantastiline kursus ja siis enam nii tihti Pärnusse ei kippunudki. Haiga nädalalõppudel tuli käia, sai koogik, eestiagi, eksik Eesti raha ja kõike sai nagu Pärnust. Kursusel oli tõesti väga palju toredaid inimesi, mõned viibisid seal ühe aasta nagu nagu näiteks Toomas Velmet ja Enn Vetemaa, aga mõned olid kauem aega ehk neli aastat, kus olid meil suured džässisõbrad, Raivo Tammik ja Aarne Vahuri. Anneli Mäeots, kesin Ellerheina koori juhatab ja slov kaasav ja low, kes ikka sümfoonia Salti mängib ja ja ühesõnaga, väga-väga hea kursus oli ja me tegime näitemängu ja sõitsime ringi ja matkasime autos topiga, nii et igasuguseid asju sõideti, et see aeg oli väga vahva ja ja siis, kui lõpueksamid, õlitamine, literatuuri, õpetaja Imbi Kull vist oli see, kes tuli minu juurde ja ütles, et kas te ei tahaks need siia muusikakooli õpetama jääda? Nagu endas mingit õpetaja kutsumast küll vähematki tundnud. Aga, aga see oli nii suur au, et ma ütleksin, et ja pedagoogitööd ma vist tegin mingi neli aastat leppisitse konservatooriumis konservatoorium oli jah, paralleelselt kogu aeg, et oli vaja konservatooriumis käia, oli vaja muusikakoolis tunde anda ja konservatooriumis siis laulsime kammerkooris ja sellest kammerkoorist kassas siis välja ansambel klaas. Ühel päeval tuli Raivad Dixon seal õpilaste toas koridoris juurde, et teeme vokaalansamblit, tule sina ka laulma ja siis selle ansambli koosseis oli esialgu üpriski varieeruv ja päris suur, et vahetevahel oli isegi oma 10 inimest, aga aga algus sai tehtud ja päris kaua see bänd juba siis, kui see praegu neid lugusid kuuled plaadilt, kuidas tunduvad, tundub seal vähese proovi tegemise peale küll päris hea, eriti seaded ja eriti muusikud selles mõttes, et see muusika, mida tegi ansambel kollaaž, oli kahtlemata Ta omast ajast oma paarkümmend aastat ees. Sest et kui nüüd hiljem sai välja antud see materjal CD heliplaat rottidel, siis isegi tulid mõned kutsed, et kas ei tuleks Kanada festivalile esinema või kas ei tuleks sinna esinema. Ühesõnaga, see oli maailma muusika ja 70.-te aastate alguses ma arvan, et meil juba meil veel ei tuntud maailmamuusikat kui sellist, et kus oleks erinevad mõjud, tused ühelt poolt nagu vana runo Laul tormis andis siin natukene eeskuju ja teisalt siis Sven džässirütmid ja rütmid, et üks plaat oli natuke Tšassilikum ja teine, mis seal ja apelsini ka tehtud, tollin natukene popilikum. Sealt on jäänud jah, selliseid lugusid, mida võib hea meelega praegugi kuulata. Räägi oma. Petajates ka sind õpetasid legendaarsed mehed Villem ja Eugen Kapp. Jah, Villemi juures ma sain olla vist ainult pool aastakest, et need on tõesti väga muhe mees, eestimeelne ja tore kuju. Koorilaule sain paar tükki tema juures kirjutada, ega palju, rohkem nagu ei õnnestunudki, et siis juba tulid need kurvad uudised ja siis Eugen Kapp võttis minu oma klassi nii-öelda, tema oli väga isalik ja püüdis minu eest nagu ära kirjutada mingeid asju, et ma tõin tundi kaasa näiteks lehe küljekese kirjutatud materjali, siis ta leidis, et, et vot siia vahele oleks vaja nagu Eli redelit natukene kirjutada ja siis kuskil veel, et siit niisugune üleminek, aga minu meelest olid need natukene magedad või ei sobinud minu muusikaga nagu kokku. Et võib-olla ta ei olnud kõige parem pedagoog. Austan väga nii teoseid, mida ta on kirjutanud vähemalt balleti Kalevipoeg ja tasuleegid ja seal on väga vahvaid kauneid ja meeldejäävaid meloodiaid või soomeseppade, tantsu või kuu või päikese, mis sealt iganes. Aga pedagoogina, no mina sealt nagu eriti palju ei saanud ja sellepärast mul see komponeerimini jäi ka nagu, nagu veidi viletsaks pooleli jääma ja ma ise ka tohutu suure õhinaga seal kallal ei olnud, mõtlesin, et, et on vaja jälle mõnda keskpärast heliloojate juurde, et parem pole vaja. Mis olid need nõrgemad kohad, millega sa nagu hakkama ei saanud, mida oleks olnud vaja sinu kui helilooja? No ilmselt oleks lihtsalt praktikat ja orkestritundmist ja orkestreerimist, et sellist väikest kammermuusikat ja koorimuusikat ja seda ju võiks praegugi kirjutada, aga poeme selle taha, et aega on vähe ja noh, siis on ikka vaja maha istuda, natukene mõtiskleda. Aga no jah, elame-näeme, võib-olla kirjutan veel kaheksakümneaastaselt paar laulu. Sinu diplomitöö kandis ette sümfooniaorkester väga uhke. Ja tol ajal oli see võimalus, et sümfooniaorkester kandis ette siis diplomandide lugusid ja minu sümfoneetikene tuli ettekandele siis Kadrioru kõlakoja kontserdil kõlas päris kenasti, ei olnudki väga midagi vilja rehaga said ei kus sellega ei, ei, seda keegi ei lootnud ja ei saanud ka, aga Draamateatri sele nimetatud etenduse eest ma sain küll nii palju raha, et sain turult vana klaveri osta, sait klaveri osta ja see maksis vist paarsada rubla. Ja see klaver on sul kodus praegu see klaver on Mogodas. Millal sa kirjutasid laulu? Otsida iseend Ellen Niidu tekstile, mida laulab Uno Loop. Siis oli juba väga tükk aega nagu konservatooriumi lõpetamisest mööda läinud ja minu hea kolleeg Tiiu Kruus, kes tollel nagu organiseeris neid kontsertvõistlusi mehed, meri ja maa, siis mõtlesin tahvel, mis selle laulu siis nüüd ikka kirjutada, et ma võin ju ka kirjutada, et see oli nagu rohkem nalja pärast, et siis kirjutatud tegelikult ega laulu ei olegi raske kirjutada, aga, aga võib-olla väga head laulu on raske kirjutada, täitsa naelapea pihta tabadega noh, mingit meeleolu edasi anda. Seda saab ikka. Ivi mu venna Ja ka juurde. Ja seal. Aga minu sõnakeelne. Sõnakeelne Jaanson. Orjavits err kaardil. Koogimõõtmetes otsima ise. Ka see Skukkuvadke valt liik. Palkab liblikale? Ela. Aga aga ju? Oli ja seal. Ja ta on sõnad ja. Mina ei ole ka see töötada. Personal. Persama. Persona saatekülaline on Kalle Erm, personal. Kuidas raadio tööle sattusid? Me siin raadios käisin mingit asja proovimas noortesaadetes. Helju Jüssi juures, ma arvan, et, et noortesaadetele oli vaja mingeid jupsakaid teha ja siis üks teema oli huumor muusikas ja ma arvan, et see oli minu esimene saatekene, siis vaatasime seal Rammo kana kest ja midagi mingeid selliseid asju veel, ma ei tea, kas Ernesaksa mässi oli ka ja pärast juba minu kursusekaaslased ju siin kõik nagu töötasid Aarne Vahuri siis klassika poole peal oli Merike vaidlema ja Merike vaid oli vist see, kes nagu soovitused, tule, tule, et siin on tegemist küll, et läpat natukene kontserdid kokku ja vaatad, et võib-olla siis saab mingit asja ka. Eesti raadio muusikatoimetus oli üks fantastiline toimetus kes seal küll ei töötanud. Mulle tuleb kõigepealt meelde Ülo Vinter ja. Ülo Vinter oli selline suur moekaru, kes hommikul alustas siis tööpäeva ühe mõnusa anekdoodi või perevatiga ja kõik naersid ja jõid kohvi. Ja kuskil oli seda aega ka päris palju, aga töö sai tehtud ja minu meelest oli päris raske ja aeganõudev panna kontserte kaardikeste pealt kokku. Siis kui olid saated, siis iga sõna välja kirjutada, siis anda, trükkida, siis kiirelt tagasi, saada, siis parandada vead siis saata peatoimetajale ülevaatamiseks, siis peatoimetaja pidi andma siis raadiopealiku kätte ja kui pääliku lilli, märkusi siis tuli parandada ja noh, väga-väga pikk kett oli igatahes jah. Ants Sõber töötas Kalle Randalu on töötanud muusikatoimetuses, ta juhtis isegi muusika toimet. Ja oli Ants Sõber, oli Harry Kõrvits, oli Toomas Velmet, oli Kalle Randalu ja, ja vahepeal oli Heljo Miilen nagu asendajana ja noh, kõik olid omamoodi tegijad. Üsna varsti hakkasid sa muusikatoimetuses tegema saateid prantsuse muusikast. Miks just prantsuse muusika? Ma ei tea, see kuidagi niimoodi sattus, et stuudios olid olemas näiteks vähemalt ühe plaadi eliit, peafi lood ja ja esimene saade oligi eliit peafist, aga sellega oli selline lugu. Sellelt eksemplari, mida need diktor ette luges. Vististi oli viimane leht kaduma läinud, nii et ma ei tea, kuidas see saade nagu lõppes, aga selliseid apsakaid juhtus. Ja teles tegid sa koos Lauri Leesiga ka prantsuse muusikast saadet. Ma kuulsin, et on üks selline mees nagu Lauri Leesi, kes teab väga palju prantsuse kultuurist ja muusikast ja kunstist ja ma kutsusin lauri siia sansooni saateid tegema ja et olid siis raadiosse sansoni saated ja ja siis nagu paralleelselt hakkasid ka televisioonis need saated peale Laurite jõua keegi ära kiita, et ta teeb väga palju ja jõuab väga palju ja tänu sellele paljud Eesti inimesed tunnevad prantsuse kultuuri palju põhjalikumalt. Kas keelt õppisid enne Lauriga tuttavaks saamist võiv tänu Laurile hakkasid õppima. Tänu Laurile ikka kõige päält oli mul ees üks Prantsusmaa sõit, tegelikult minu lihane tädi elas Prantsusmaal. Aga kuidagi ma sinna Prantsusmaal ei pääsenud, kui ma konservatooriumis õppisin, siis siis lihtsalt nagu tudengid ei lubatud, aga põhjenduseks toodi see. Kulge Erm, te ei saa sõita sinna Prantsusmaale, vaadake, te kirjutate, toodi esiasemel reede mull umbes selline põhjendus, doosin toodi-s on seesama, mis räimemull, eks, ja siis hiljem kui ma juba sain minna, siis ennem seda mahlauri õpikust natukene iseseisvalt õppisin paarkümmend õppetundi ja kui ma tagasi tulin, siis ma teadsin, et telemajas on grupp, kus õpetatakse prantsuse keelt ja siis sai seal mõnuga käidud mitu aastat. Prantslased Anne on sulle isegi ordeni andnud ja sa oled rüütliseisuses. Ja see ordeni saa Eli Leda jah, et selline kunsti ja kirjanduse orden ja ma olen muidugi väga tänulik selle eest, aga ega ma võib-olla ei olegi seda nii väga ära teeninud, et prantsuse artiste on siin ju käinud küll, aga aga eks teised on jälle ka omamoodi aidanud seda prantsuse kultuuri siin tutvustada. Ütleme, et sellised meeldejäävamad kontserdid on olnud kontsert Nanamusku Riiga, mille tulu läks siis unissephile? Nägin, oli läinud aastal, just nüüd olid Idybrichiaater ka Prantsusmaal elav lauljatar prantsuse shansoonidega Chelikus võtmes. Ja väga-väga paljud eesti prantsuse džässartiste on saanud siia kutsuda, nii et küllap nad siis leidsid, et miks ka mitte. Kas sa suhtled prantsuse keeles vabalt? Ma pean ütlema küll, et ma olen mõned korrad käinud plaadi laadal ja messil Midemilie, kui prantsuse kultuuriminister pidas kõnet, siis ma sain küll väga hästi aru, mida ta räägib. Aga prantslastele on ka igas maanurgas nagu erinev aktsent, et mida räägitakse Alvassis, seda ei pruugi nagu üldse aru saada. Ja ütleme nii, et lihtsamat suhtluskeelt jah, ma saan aru, ma, ma võin poest küsida. Et kui palju maksab ja nii edasi, aga praktikat ei ole ja, ja aega sellega tegeleda ei ole, et ütleme, kui me siin võtaksime paarkümmend kõnetundi, et siis see kõne tuleks kindlasti kergesti tagasi, aga kui ma vestlen prantslastega, siis ikkagi ilmsesti inglise-prantsuse segakeeles. Kuidas siis ühest raadio toimetajast džässifestivali korraldaja sai? Väga lihtsalt elus mängib juhus ka päris suurt rolli ja see oli tõepoolest nagu juhus, ühelt poolt teisalt ka mitte juhus, mitte juhus selles mõttes, et, et ma olin Tšassiga kokku puutunud, ma laulsin kollaaži, esmakuulasin Raivo Tammiku kodus väga häid džässiplaate ema, armastasin seda ja siis ma käisin ka Nõukogude Liidu džässifestivalidel mitmel pool küll Moskvas ja Peterburis ja Tbilisis ja Jerevanis ja igal pool on minu käest küsiti, et teil olid nii kuulsad 66. ja 67. aasta festivalid, et miks teil siis nüüd ikka enam mitte midagi toimu? Noh, ma ütlesin ette ja selleks on mitmesuguseid põhjuseid, aga, aga ma võin küsida, jah, ma võin proovida, siis oli, oli juba selline sulaaeg perestroika ja kõik muu ja siis, kui ma tulin Tbilisis tagasi nendele muusikutele, ütlesin, et no proovime midagi teha, siis üheskoos siis tuli tänava peal vastu oleks Apoosnen ja tema oli siis filharmoonia direktor ja küsisin tema käest, et mis ta sellest arvab. Kui teeksin väikese džässifestivali ja retset tehke, tehke siis küsisin oma ülemuse Paul Himma käest, kes oli muusikasaadete peatoimetaja. Pahaks ei pane, kui ma siin natukene õiendan ka mingi džässifestivaliga. Et ei tee, et väga hea selles mõttes oli nagu toetus olemas, aga teha tuli ikkagi ise, nii et see, see algus oli päris keeruline ja samal ajal loodi ka esimest korda džässiliit ja seal oli ka näiteks harva pilli. Jaa, Kustas kikerpoes, et ei ole siin midagi lihtsalt ürituse tegemist, sa pead taastama Tallinna džässifestivalide traditsiooni. Ja nii, nii see siis saigi, kuigi natukene teise nime all, ehk siis nimeks on nüüd jätskaar ja seda on tehtud nüüd 17 aastat. 17 jah, on täis vist kevadel juba tuleb, 18. arvan ma, kui palju sul konkurente on turul? No odas, abisineid ikka tuleb, aga ma arvan, et kokkuvõttes on see ikkagi hea, et inimesed harjuvad seda muusikat rohkem kuulama ja väiksemad kohad ja linnad saavad ka sellest osa. Tartus on festival üks väga järjepidev festival on ka tudengidžäss, mis tavaliselt on veebruaris, sellel aastal tuleb ta märtsis pare isegi tudengi džässi teinud paar aastat siin ka on paralleelselt jätskaarel 90.-te algul. Ja mõned festivalid on nagu ajaloo hõlma vajunud isegi Pärnu džässifestivalid ja keegi küsib, kuidas sa esinejaid valid, kuidas sa neid leiad? No esialgu tuli otsida, et keda soovitada, takse küsisin Valter Ojakääru käest, et keda tema soovitab? Küsisin oma Moskva tuttavate käest, kes olid ka palju kuulnud, näinud ja Moskva džässikriitik Dmitri uhav soovitas mulle näiteks rei Andersoni ja kellest sai meie esimese festivali staaresineja ja kes on veel pärast õige mitu korda siin käinud. Alguses tuli küsida, siis tuli ise kuulata ja otsida ja, ja nii hakkas see lumepall nagu veerema, et praegu nagu ei jõua läbi lugeda, mida sulle kõike pakutakse ja siis on jälle sõelumise töö, see võtab päris palju aega, nii et aga kõige kindlam variant on, kui sa oled ise näinud ja läbi elanud, et see on hea, see on karismaatiline ja see on kuulajale ka huvitav, et ta ei ole väga nišimuusika, et ta toob ikka mõned sajad saali, siis sellist esinejat ma julgen küll soovitada, keda ma olen ise näinud ja kuulnud. Küsitakse, mis vahe on Ameerika džässi ja Euroopa džässi vahel? Euroopa d äss muutub järjest põnevamaks ja huvitavamaks, et kui Ameerikas on selline mainstream hästi tugev ja need traditsioonid, et kuidas nüüd mängida põhivoolu džässi, siis siis Euroopas on rohkem nagu isiksused, isiksused nagu karbarek või Margan, Tügree. Ühesõnaga igas riigis on on väga põnevaid isiksusi, kes oskavad nagu ühendada oma maa folkmuusikatraditsioonid omama džässitraditsioonid, Ameerika džässi ka, nii et see, see baas kuskilt nagu jääb. Aga eurooplased on vabamad, loomingulisemad natukene ka euroopalikku mõttelaadiga, rohkem seotud, nii et euroopachesson üha põnevam ja isegi tihtipeale palju põnevam kui Ameerika džäss. Sa oled käinud ka New Yorgi kuulsetesse džässiklubides? Jah, neid on igasuguseid, aga põhjusmõtteliselt ei ole nad mitte väga suured ja seal minu nõudis, saab väga hästi einestada ja siis samal ajal muusikat kuulata, aga loomulikult ei tohi seal suitsetada ei tohi seal klõbistada, et kui on kontsert, siis on kontsert, sa pead ikkagi nagu vait olema. Aga paljudes klubides alised sisseväes omaksed, sa pead igal juhul maksma 20 dollarit näiteks joogi eest, isegi kui sa seda ei taha, aga noh, lihtsalt siis jood vett või igas klubis on oma oma reeglid. Muusik saaks õhtu jooksul rohkem raha teenida, siis on mitte üks kontsertõhtu jooksul on võib-olla kaks kontserti ja võib-olla isegi kolm kontserti. Et nad mängivad oma tund aega ära, siis on väike vahe, siis tuleb järgmine sats sisse, mängivad jälle. Üks kuulaja tunneb huvi, kas sulle meeldib rohkem džässi kuulata klubis või kontserdisaalis. Oleneb siis muusikutest ja esinejatest, et vahel meeldib klubis ja vahel meeldib kontserdisaalis, et klubi atmosfäär on selline nagu vabamaid võid ringi liikuda ja sõpradega suhelda ja kontserdisaalis, et tuled, kuulad ära ja lähed, lähed minema, selles mõttes oli Sakala tõesti üks väga hea koht, et seal oli seda suhtlemise ruumi nagu hästi palju, et erinevate kontsertide vahel siis muusikud said kui omavahel ja, ja inimestel oli see kohtumispaigaks ja mõnel aastal oli meil seal lastetuba, kus sai lapsed jätta ja nad võisid seal mängida ja teha mida tahes ja see on tõepoolest jah, on erinev. Muidugi öeldakse, et ta on väga hea klaasike veini võtta ja siis kuulata. Selles on ka terake tõtt, et sa siis nagu lõõgastavat paremini ja, ja võib-olla on su meeled ka natukene avatumad. Et nii ja naa. Küsitakse, kas meie noorte muusikute hulgas on, on neid, kes on teie jaoks nii huvitavad, et julgeksite soovitada neid teistele festivalidele? No kas just noorte hulgas on väga palju tõotavaid ja oleneb nüüd, mis festivalile, et need inimesed, kes siin juba käivad festivalidel nagu Jaak Sooäär ja Villu Veski, Raivo Tafenau, et nad on ennast juba nagu tõestanud, aga, aga noorte generatsioon on tõesti ka väga paljulubav, on seal Sofia Rubina lauljatest ja Hedvig Hanson ja, ja just nagu lauljate poolelt on hästi tugev. Soovitada julgeks küll, võib-olla just mitte otse Mont röös, aga veelgi omanäolisemad peaksid olema need meie, meie muusikaansamblid, nad teevad hästi, aga võiks olla huvitavam veel. Küsitakse, kuidas hindate eesti muusikute võimalusi siin tööd leida? Eestis? No eestlased on väga nutikad, jõulude ajal, ma usun, on kõigil, kes on vähegi head muusikud, tööd küllaga ja eks see on mujal maailmas ka, nii et tuleb teha mitut asja, et sa pead olema suuteline mängima popmuusikat, võib-olla esinema seal nüüdi festivali mängimas Hässi. Ja nüüd neid esinemisvõimalusi on järjest rohkem, sest et Eesti jazziliit on ka väga tegev kaks kontserti nädalas siin Tallinnas, siivsel Tartus, siis Rakveres, siis veel Viljandis, sisel Pärnus, nii et oma paarsada kontserti aastas tuleb sealt nagu džässipoolelt juurde. Küsitakse sinu kui festivali organisaator käest, kuidas Eestis bürokraatiaga lood on? Bürokraatia on nii nagu igal pool eks pabereid tuleb korralikult täita ja kõik need, et avaldused ja, ja siis tagantjärele ka aruandlused, et ma usun, et need võtavad ikka aastas oma nädalakese vähemalt kokku ära, kui mitte rohkem, et kõik neid pabereid korralikult Täita asutustega asjaajamine, noh, ega me nii väga paljude asutustega nagu asju ei aja, et mõned sponsorid on ja, ja siis on kultuuriministeerium ja kultuurkapital, linn, kuhu tuleb ikka see kirjutada ja põhjendada ja küllap me siis ei ole vist väga head, et õige mitu aastat ei ole küll kopikat sealt juurde tulnud, aga ei tea, milles asi. Kas sina oled niisugune inimene, kui sind uksest välja aetakse, tuled aknast tagasi. Üldse mitte, ma tegelikult ei ole käinud ülemuste ülemuste juures võib-olla paar korda nende aastate jooksul, nii et katsun siis kuidagi teistmoodi hakkama saada. Kas on olnud ka selliseid inimesi, kes on öelnud sulle, et milleks seda kõike vaja on, milleks rabeleda? Ja ei, öeldakse küll, et noh, et noh, ma ütlen, et ma olen väga palju tööd ja kiire ja noh, aga kes sul käskis, keegi ei ole ju siin sundinud, et kõik, sa oled ju vabatahtlikult endale selle koorma võtnud. Järelikult see on seesama viga, kui sa leiad, et seda palju on ja ja tegelikult on see ka tõsi, et peaks natukene seda koormust jagama. Aga jagada Mul on väga vähestega selles mõttes, et kaks head noort töötajad on mul aga kolmekesi, siis teeme 100 kontserti aastas, seda on ikka natukene nagu palju, et ootaks natukene rahasüsti, et saaks veel ühe inimese tööle. Anne, kui sul oleks võimalus kutsuda oma raadiosaatesse ükskõik milline superstaar keda sa kutsuksid, kes oleksid need inimesed. Noh, ma võtaksin ikkagi sellised inimesed, kes on väga avara ilmavaatega, kellel on rääkida mitte ainult Tšassist, vaid ka üldinimlikest asjadest, inimlikest, lastest ja kindlasti on väga, väga tark ja mitmekülgne mees, näiteks sööbi, Hancock või keda igatsetakse siia, paljud on minu käest küsinud, et millal tuleb pätnatsiini. Küllap ta ükskord ikka tuleb, mille taha see on jäänud. Ütleme, et me teeme väiksema raha eest parimat festivali mis on siseruumides võib-olla isegi Euroopas. Aga see on siis jäänud tõesti, et me ei saa artistidele peale maksta, et nad peavad ennast ise ära tasuma, nii et kui on tegemist 30000 eurot artistiga, siis ma nagu ei julge seda siiski võtta, et see on selle taha nagu jäänud. Ja teisalt ka, et suurele ameerikamaale paistab Eesti nii väiksena nii tähtsusetuna et mingi neli-viis nime jäävad selle taha kinni. Ja veel üks kuule küsimus, aastaid tagasi saadeti kosmosesse heliplaat meie planeedi muusikaga. Kui teie saaksite valida sellisele plaadile kolm laulu, mis laulud need oleksid? Üks võiks olla siis ütleme Veljo Tormise ütleme rändus ka. Nagu Ameerika mandrilt, noh siis siis võib-olla luujaam Strangi vatsu andev Fol World, miks just laul, et võib-olla on hoopiski Arvo Pärdi Ariinus kale või mingi selline ilus kaunis instrumentaal palama? Ma tahaksin võib-olla sinna hoopiski ühe sappeni ballaadi võima. Surka shop pääl on sinu suur armastus. Ta on jah, niivõrd romantiline, ma vahel olen mõelnud, et ma oleksin võib-olla pidanud elama sajand tagasi, aga nüüd ma olen sellega nii ära harjunud, et nüüd ma enam ei arva seda. Miks sajand tagasi, missis teisiti oleks sinu jaoks kõik inimesed oleks kuidagi romantik, tüüpilisemad, nii meesterahvad kui naisterahvad ja naisterahvad oskaksid keeli ja oskaksid muusikat nautida, vitaja käiks kaunilt riides ja vene ajal ju nagu eriti võimalust ei olnud, et kui sul üks Champer oli, siis oli ju ka hästi. Mulle lihtsalt meeldis soprani ajastu, see abiellusid konservatooriumi. See oli jah seoses siis kollaasiga, meile tuli mänedžeriks üks mees, kes ei olnud küll minu esimene armastus, aga nii see läks. Millega n sind ära võlus? Ei oska öelda, tõesti ei oska öelda, võib-olla tal olid sellised helesinised silmad ja kavalust siis ta nõiakunstiga ei tegelenud, ei tegelenud, siis ta vist oligi pidurdanud. Veel ajakirjanik Meelis kapsas kirjutas 1999. aastal sinu ja Ennu kohta nii selle eesti ühe eriskummalisena paariloost pida kahe inimese koos iseolemise tarkust. Mis tarkus see siis anne on, kas ela ise ja lase ka teistel elada? Noh, ega kõik see nii roosiline ei ole, aga ütleme, et igal inimesel on oma rada ja iga inimene peab teist inimest austama ja küllap meil siis ikka mõned kokkupuutepunktid nagu ilma vaata ütles ja loodusevaates ka on, aga tõsi on see, et n on enamus aega saare peal ja mõtleb omi teid ja ja mina olen siin 99 protsenti ikkagi nagu Tallinnas ja teen oma asja. Aga vahetevahel ta tuleb ikka apiga. Kuidas te selle Vormsi saare enda jaoks avastasite? Tol ajal oli, seal valitses suur rahu ja suur vaikus ja ja see oli ka lihtsalt juhus, seal on nagu palju toredaid pidusid peetud ja ütleme, kui festival on läbi, siis igal suvel on seal vabatahtlikud vabalt looduses ja, ja ka väikest pidu pidamas, seal on vana rootsiaegne maja, mis ei ole päris korda veel saanud, aga seal on jaa saun ja seal on häid puid ja põõsaid, mida n on sinna istutanud ja ja meri ümberringi kadakad, eks see on ikka selline põhiline hea atmosfäär, lähed sa jõulude ajal ka sinna? Ei isegi mul on piinlik öelda, aga ma ei ole Vormsist talvel. D kordagi käinud, miks siis? No ei ole autot ja, ja üle mere suusatada vist enam ei suuda. Kas sul juhiload on? Ei ole, see ei ole kunagi tahtnud, võib-olla isegi olen tahtnud, aga no siis ei olnud võimalust ja ja, ja n on, olete öelnud, ei ole vaja mingit autot käijale ja millised siis jõulud tulevad sel aastal? Jõulud on ikka jõulujätsiga ja siis, kui jõulujätk saab läbi, siis ma arvan, et heade sõprade seltsis ja ja lihtsalt et ei paista, et võtaks järsku kätte ja sõidaks ära teisele soojale maale, aga seda on ka juhtunud. Sa oled nii palju rabelenud anne, ütle, kuidas su tervis on vastu pidanud. Ega ma ei ole ennast eriti säästnud ja Nis siis vahetevahel nagu omad vitsad peksavad, et ja on siis vaja 12 tundi seal silmi rikkuda ja liiga palju istuda, et need hädad tulenevad rohkem sellest, et ise ei ole oma tervise eest hoolitsenud, aga me oleme nendest hädadest ikaid siiamaani veel üle saanud. Sinuga juhtus New Yorkis üks kole lugu, sa murdsid seal jala, see, see oli ka täielik juhus ja, ja see oli tõesti 34. tänava ristmikul minnes üle tee lihtsalt seal oli mingi asfalt, eriti laine, mille taha minu jalakene jäi ja ma mõtlesin, et tahet väänasin välja, aga õnneks oli järgmisel päeval ära sõitja, mis nagu kohapeal tegutsesin õigesti, et panin sinna külma veepudeleid hotellis seal ja mida veel, aga tuli välja jah, et tal oli väike luumurdega, tuleb aitäh. Kas oled aja meelde ka? No kindlasti olen ajameelne ja teised vist ütlevad ka, et me oleme ajameelne, et ma ei mäleta iga kord, kuhu ma mingi asja nagu panen, paar korda olen triikraua sisse jätnud ja kodust vist päris lahti nagu ei ole jätnud, aga viimasel ajal küll mitte, aga tähtsad asjad ma püüan ikka meeles pidada, aga aga see, et kuhu ma midagi panen, seda juhtub küll, et natukene ringi vaatama ja otsima kooma, nüüd panin selle võtmekimbu või ükskord ma leidsin võtmekimbu, et ma olin pannud selle Singer masina kuskile sinna sahtlisse, ma ei tea, kust ta sinna sai ja siis siis ma otsisin küll haigeks ja. Kas festivali tegemine läheb aastatega kergemaks või raskemaks, kuidas sulle tundub? Nii, ja naa, et iga kord sa pead otsast peale alustama, sul on uued artistid, keda keegi siin ei tunne, sa pead neid nagu tutvustama. Sul ei ole enam Sakalat, sa pead igasugused uued kontserdisaalid võtma, noh, on vaja nagu uute inimestega suhelda. Aga samas mingi rida on ka juba nagu kindel, et sa tead, et tuleks need tegutseda nii ja nii ja nii ja tuleks omadega natukene varem nagu valmis saada. Ja noh, mingis mõttes on lihtsam ja mingis mõttes peatse iga kord ikka otsast alustama. Kas sul on tagasiside ka artistidega selles suhtes, et mõni helistab ja ütleb, et oh priima, tulen uuesti. Nad tahavad siia kõik uuesti tagasi tulla, neile neile meeldib siin, kuidas neid vastu võetakse, et kontserdid on head, et publik on soe, et hotell on ja et söögid on head, nende saatjad on headeks. Neil ei olegi palju aega siin linna peal nagu ringi vaadata, aga, aga neile meeldib siin ja selles mõttes on jätskaar saanud jah, nagu tuntuks maailmas ja oleme ka siis need kuidagi liige ja kui mingid sellised oma maa džässiesitlused on siis mind ka nagu alati kutsutakse, et see on nagu meelitav. Kas sa oled ka ise selline inimene, kes läheb esineja juurde, ütleb? Väga hästi, tuli sul välja. Kui ma vähegi saan ja siis ma ikkagi lähen lava taha ja, ja kas väljendan vaimustust või ütlen, et tubli või ütlen ka mõne märkuse, et oleks võinud nii või naa olla, sest et ma olen nagu Neitsi tähtkujus sündinud ja neitsid on nagu kriitilise meelega ja võib-olla see on halb. Aga noh, ma ütlen välja, mis ma mõtlen, et võib-olla teinekord siis saab veel paremini, kell on nüüd juba peaaegu 12 käes, nüüd lähed sa koju? Nojah, eks ma arvan küll, et mõni päev saab isegi hiljem, sest et PÖFFi filmid lõppevad ka hilja, aga kell üks ikka peaks magama. Suur tänu sulle intervjuu eest, ütle palun üks, number ühest kuueni. Üks kuulaja saab oma küsimuse eest väikese auhinna. No ütleks sedapuhku siis number viis, number viis on väga hea. Persona saate külaline oli Eesti raadio vastutav toimetaja ja jätskaar eestvedaja Anne Erm. Persona saate auhinna saab Jacob pruude, kes küsis anne Ermilt, kuidas ta jazzkaarele esinejaid valib. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni. Persoon.